toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn
Materiaalne maailm ja jumalik maailm. Pärispatt (aadama ja eeva pattu langemine) mille eest jumal meid karistab koguaeg, gnostikute meelest pole inimene selles süüdi milline ta on, viga milleski muus, universumi struktuuris. Iga inimene võis ära tunda jumaliku signaali sõltumata mat.keskonnast, selle ahistustest, ohtudest ja muust ja jõuda selleni mida Platon mõistis Päriselt Olevana. Inimesel see võime olemas. Teoreetikud töötasid välja skeemi, mida kroonis pneuma. Jumala sõna sai liikuda ainult mittemat. teid pidi, sellel ei saanud olla mingit füüsilist kuju, maiseid elemente pidi. Jumala hääl ei saa saavutada surelikust kui ta oleks käitunud materiaalselt. Kristlikus mütoloogias, ebapuhtusele, kurjusele ei anta iseseisvat jõudu. Püha Augustiniuse järgi kurjus ei tulene sellest, et kurjuse jõud on olemas jumala vastas. Kurjus asub ohuna jumaliku enese sees. Jumaliku endaga
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. (Allikad 4, 5, 8, 10) Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid meie Kuu kõige heledamad alad on veel poole kehvemad peegeldajad. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju , servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. (Allikad 4, 5, 8, 10) Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel aladel. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need
11. Kaasaegse vanglakaristuse teke ja areng kuni XX sajandi alguseni (Bentham, Howard). Uut tüüpi vanglad Ameerikas (Philadelphia, Auburn). Esimene vangla tänapäevasemas mõttes, vangla kui kinnine asutus, kus kurjategijaid üritati mõjutada sotsiaalsete vahenditega, asutati 1550. aastal Inglismaal Bridewelle's. Bridewell'i vanglat nimetati töömajaks (workhouse), kuhu paigutati hulkurid, vargad, prostituudid. Paljud teoreetikud peavad seda esimeseks vanglaks. Kasutati vangistust, tööd ja ranget distsipliini vangide ümberkasvatamiseks. Bridewell oli unikaalne ja uudne seetõttu, et tollases mõttes kurjategijaid ei karistatud enam kehaliselt, vaid üritati neid raske tööga parandada. Bridewell oli eeskujuks järgmistele sama tüüpi asutustele, näiteks: 1595.a., Amsterdam vangla, kuhu paigutati kohtu poolt süüdi mõistetud mehed, hulkurid. 1597.a. samas vangla naistele. 1603.a. salajane asutus alaealistele.
Kuidas kasvatada kristlikku ja vooruslikku valitsejat? · Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes: monarhi huvi = riigi huvi · Hobbes: monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult · Millele Hobbes vastandus: o vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest o Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: · Jumal andis maailma Aadamale valitseda · Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim).
tootmisvahendite omanikud. Kuigi marx arvas, et ajaloo kulgu määravad tootlikud jõud, uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama. 14. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Hilisemad teoreetikud on aga märkinud, et ühiskonna poliitiline struktuur , perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused.
kujuneb välja siis kui lapse vajadustele ei ole vastatud piisavalt kiiresti. · Ärev/ambivalentne - näitavad üles ärevust enne kui nad lahutatakse. On vähehuvitatud ümbrusest, hoiavad pidevalt ema lähedale, valvavad pidevalt et maha ei jäetaks. Kui maha jäetakse, siis nutab (väljendab distressi). Kui ema naaseb, on ülimalt distressis, mis väljendub ka näiteks ambivalentses käitumises. Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab jne. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele, kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. M. Klaus ja J. Kennell (1975) - jälgisid kuidas emad käitusid oma vastsündinud lastega. Nad eristasid erinevaid puudutamise rütme, kust ja kuidas emad silitavad, jne. Vaatlesid emade käitumist ja klassifitseerisid eri liigutusi, jne
Osakeste suurus (mõju imendumisele) Erinevad kristallvormid Biofarmaatsia valdkonda kuulub ka imendumise (transpordi) ja biotransformatsiooni (metabolism) uurimine Loomadele (eriti väikeloomadele) prolongeeritud toimega preparaatide väljatöötamine Lastele a vanuritele mõeldud ravimite väljatöötamine tuntud raviainete baasil 4. Ravimvormide vabanemise uurimine (disintegratsioonitest, dissolutsioonitest). Teoreetikud töötavad välja erinevaid biofarmatseutilisi mudeleid. Ravimvormide vabanemist uuritakse kahe testi abil: a.Disintegratsioonitest ehk lagunemistest b.Dissolutsioonitest ehk vabanemistest Disintegratsioonitest ehk lagunemistest viiakse läbi spetsiaalsete unifitseeritud seadmetega. Aluseks on U.S.P ja ka Euroopa Farmakopöa vastava kriteeriumid. Lagunevust määratakse seadmega, kus ravimvorm kaetakse spetsiaalses nõus
prestiiži ehk välised motiivid; • alalhoidlik – domineerivad enesehinnangut toetavad ja alalhoidvad motiivid, niisuguseid inimesi iseloomustab sageli motivatsioonipuu- dus, abituse ja isikliku ebaõnnestumise tunne. Inimestel on loomupärane seesmine vajadus tunda end kompetentsena ja kalduvus oma elu esimesest päevast alates harjutada ja arendada uusi os- kusi. Saavutusmotivatsiooni teoreetikud väidavad, et inimestel on peale kompetentsusvajaduse tarvidus tunda end ka ise määravana: inimesed soo- vivad uskuda, et nad tegelevad asjadega omal tahtel, mitte tasu lootuses või karistuse kartusest (Deci & Ryan, 1985). Samad autorid väidavad, et tegevustel on kõrgem seesmine väärtus, kui inimesed tunnevad, et nad on ise oma tegevuse põhjused, erinevalt olukorrast, kus nad usuvad, et teevad midagi tasu, sunni või soovi tõttu rahuldada kedagi teist, s.t välise põhjus-
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. ...
Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused).
· III president on antiföderalist demokraat T.Jefferson (1801-1809) · 1792 antiföderalistide fraktsioonist kujuneb uue nimega partei: Demokraatlik- Vabariiklik partei (tänapäeva demokraatliku partei eelkäija) · Jeffersoni eesmärgiks on demokraatia tugevdamine (vastaste jaoks ,,Napoleon") Adams ja Jefferson · Jefferson on pop. Kuju, keda ,,tavainimesed" toetavad · Kujuneb terav vastasseis: J.Adams/T.Jefferson: mõlemad on Ameerika revolutsiooni juhtivad teoreetikud ja iseseisvusdeklaratsiooni autorid, kes hiljem ei salli teineteist · Surevad samal päeval ehk rahvuspühal: 4.7.1826 Adams · On ,,puritaan": kuiv jurist Uus-Inglismaalt, kellele ei meeldi prantsuse moraal · Prantsuse revolutsioon = kaasas halvim osa inimkonnast · Aristokraat, kes ei väärtusta tavainimese võimeid, samas esindab piirkonda, kus orjus likvideerub · Presidendina surus läbi immigratsiooni ja mässamist piiravad seadused (kehtis 1798-
1 Tõlgendusvõimaluste struktuur:.....................................................................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormid...
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
armastus. Machiavelli ütleb , et valitseja peab olema nii lõvi-tugevus, jõud , kui ka rebane kavalus. Sõda aitab tegelikult riiki koos hoida, vältida sisetülisid. Isegi sisetülid võivad kasulikud olla, sest see aitab valitsejal oma võimu säilitada. 16.-17. sajand, kuidas ühendada Erasmuse ja Machiavelli? ,,Riigi huvi" teooria - ,,halb"(Machiavelli) ja ,,hea" huvi teooria. Halb Machiavelli eesmärk pühitseb abinõu. Head teoreetikud ütlevad , et valitseja jaoks kehtivad küll moraalinõuded, kuid , et reeglina on aus ja õiglane käitumine kasulik. Anti-makjavellistlikud käsiraamatud. 1. loeng Sõda ja rahu. Riikidevaheliste suhete normatiivsed alused. Põhiproblem sõda (suur ja oluline moraalne dilemma tapmine on lubamatu tegu, kuid samas on olemas sõjad) Kuidas saab sõda moraalselt õigustada ? Selle küsimusega tegeleb ius bello -sõjaõigus
isiksuseomadusi ja käitumisviise erinevate olukordade tõhusaks juhtimiseks, samuti pole olemas igasse olukorda sobivat juhtimisstiili. Neid tuleb kohandada vastavalt olukorrale. Näiteks võib olukorrast lähtuvalt üks kord kasutada aristokraatliku stiili, teine kord demokraatlikku stiili. Sobivaid otsuseid saab teha ja juhtimisstiili määrata alles pärast seda, kui on uuritud juhtkonna ja tööliste hoiakuid , suhtumist ja teisi olukorralisi tegureid. Kui varasemad teoreetikud väitsid, et erinevad olukorrad eeldavad erinevaid isiksusi, siis teooria arenedes jõuti arusaamisele, et juhil peaks olema universaalsed võimed ja oskused rakendada erinevaid juhtimisstiile vastavalt olukorrale. 3.1. Fred Fiedleri ssõltuvusteooria Üks tuntumaid olukorra teooriaid on Fred Fiedleri ssõltuvusteooria. (LPC Contingency Model). Sõltuvushüpoteesi järgi sõltub eestvedaja käitumine ja edu sellest, kas olukord on soodus
piisavalt informatsiooni. Analüüsi rakendused: 1) Eeldus: käitumine poliitikas = käitumine turul. Ratsionaalse valiku mudeliga saab analüüsida poliitikute, ametnike, kodanike käitumist. Avalik valik on riigi rahendusega seotud pigem perifeerselt. 2) Avalik valik kui riigi rahanduse keskne lähenemine. Analüüsib institutsioonide/mängureeglite mõju riigi rahanduse otsustele. Avaliku valiku/riigi rahanduse peamised teoreetikud – Wicksell, Lindahl. Avaliku valiku kriitika heaoluökonoomika osas: heaoluökonoomiline analüüs põhineb eeldustel, mis pole ideoloogiliselt neutraalsed. Heaoluökonoomika kriitika avaliku valiku poolt. Heasoovliku despoodi mudel: despoodi aspekt – ei võta arvesse demokraatlikke protsesse. Nt valimiste tõttu seatud piirandud poliitikute valikutele. Heasoovlikkuse aspekt – otsuseid tehes peavad poliitikud maksimeerima ühiskonna heaolu.
maailmadest, paralleel universumitest, paljudest universumitest, alternatiiv universumitest, megauniversumist, multiuniversumist. Ükskõik, millist sõna parasjagu kasutada, ikka tähendab see sedasama peale meie universumi on olemas ka teisi universumeid. On teooriaid, mis väidavad, et teised universumid asuvad meie omast väga kaugel aja või ruumi väljavenitatud osades. Teiste hüpoteeside kohaselt on nad vaid millimeetrite kaugusel üksteisest ning ka meist. Osad teoreetikud usuvad, et füüsikaseadused on igas universumis samad, mõned jälle pole selles nii kindlad. Kolmas osa väidab hoopis seda, et esineb mõlemaid variante. Nüüdseks juba tuntud ning kümnendeid uuritud kvantmehaanika annab võimaluse arendada välja üks multiuniversumi teooriatest. Uurides lähemalt kvantmehaanika ,,reaalsust", olles seda õppinud ning lahti mõtestamisega vaeva näinud, ei suuda teadlased tänapäevalgi veel selgitada fakti, miks kaks samasugust aatomit samades
Iroonia on vahendajaks. Romantismi kohtaa võib veel öelda et ta on teoreetiline. Romantismis püütakse sõnastada loomingu printsiipe. Friedrich schlegel A.W Schlegel, Novalis, Hoffman. (kindlad seisukohad selle suhtes milline romantiliine looming olema peab), Goethe (sõltumatu mõtleja, weimari klassitsism taandumine ultraromantilistest positsioonidest). Goethe võis olla ka seotud realismi väljakujunemisega. Herder. Ei Goethe ega Herder ei ole romantilised teoreetikud! Wordsworth, colebridge. Colebridge on hiljem rõhutanud fantaasia ja kujutlusvõime tähtsust, et see on loomingu suhtes kõige olulisem. Krelley, Hazlitt, thomas de Quincey saksa romantismi seda õigustab see et ta ajaliselt kõige varasemalt ilmneb kui me preromantilisi suundi arvesse ei võta. Need suunad olid nii Inglismaal ja Prantsusmaal varasemad, nt Rousseau, kes oli saksa kirjanike ja romantikute vaateid oluliselt mõjutanud
kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud. Kuigi Marx arvas, et ajaloo kulgu määravad tootlikud jõud, uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama. 16. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Hilisemad teoreetikud on aga märkinud, et ühiskonna poliitiline struktuur , perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused
35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. 43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. LyotardI lõppematu avangardi kontseptsioon. 44. Pragmatism
proovida”. Nad kipuvad enne toimima ja alles siis mõtlema oma tegevuse tagajärgedele. Aktivistide jaoks on olukorra eelnev analüüs ja lahenduse rakendamine igavust tekitavad. 2. Reflektor – seotud ümberkirjeldamisega. Reflektoritele meeldib enda ja teiste kogemusi mitmetest eri vaatenurkadest ümber mõtestada. Enne otsuse langetamist tahavad nad põhjalikult olemasolevat teavet analüüsida. 3. Teoreetik – seotud järeldamisega. Teoreetikud saavad kenasti hakkama faktide ja teooria sobitamisega. Nad vaatlevad kõike teatud eelduste, põhimõtete, teoreetilise mudeli või süsteemi vaatevinklist. Nendele meeldivad loogilised seletused. 4. Pragmaatik – seotud planeerimisega. Pragmaatikud kaaluvad alati iga idee praktilist väärtust ja üritavad teooriaid praktikas rakendada. Neid huvitavad üksnes reaalses elus toimivad ja kasu toovad lahendused. (Laanpere, M. 2002) Kindlasti ei sobi loodav konspekt aktivistile
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
Tekkis uut tüüpi maalikunst (80ndatel) postmodernistlik. Ei püüagi arvestada modernistliku esteetika nõuet, et maalimine peab olema uutmoodi. Loobub modernismi suurimast saavutusest abstraktsionismist; ja läheb kujutava kunsti juurde tagasi pildi peal peab olema midagi näha. Kunst pole enam uutmoodi maalimine, vaid uutmoodi pilt. Postmodernistliku esteetika konservatiivne variant (Jenks!). Traditsioonilist tüüpi maalilaadi tagasitulek, osad teoreetikud arvasid et modernismi ekstreemsus on möödas. Traditsioonilse maalikunsti tagasitulekul oli palju variante: REALISTID : Alex Katz (standartne ameerika keskkond, konservatiivsele keskklassile läks seee kunst väga peale; toetus ka popkunsti ideoloogiale kujutada seda, mis on; lihtsalt ilma mässulisuseta); Alice Neel (espressiivsem, kuid siiski realistlik); Philip Pearlstein
Töö tekitab uusi küsimusi ja loob võimalusi edasiarendusteks: · kes on 21. sajandil tantsija? 26 · kas tantsu ürgsuse puhul on tegemist vaid füüsiliste või füüsilis-vaimsete väärtustega? · kas vigastus võib olla mingis mõttes teerajaja uute tunnetusprotsesside ja uue mõtlemise tekkel? Kui teoreetikud on varasemalt tähendanud harjumuspärase kehahoiaku inhibitatsiooni vajalikkust, kas siis pole mitte vigastus teatavas mõttes vanade harjumuste lõhkuja, sundides ümber mõtestama kogu elukutsega seotud filosoofiat. Enesest mõistmine on see, mis avardab ja suunab refereerima end ka igapäevastes tegevustes. 27 KASUTATUD ALLIKAD 1. Adamany, K. Loigerot, D
Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · O...
Mõnedel juhtudel sisaldab PS tekst üsnagi üksikasjalist põhiõigusliku kaitse eseme kirjeldust. Näiteks on § 45 lg 1 esimesest lausest tuleneva väljendusvabaduse kaitsealaks igal viisil levitatud ideed, arvamused, veendumused või muu informatsioon. On ilmne, et see väga lai formuleering hõlmab isegi teadlikult valed faktiväited. Enamikul juhtudel on PS tekst aga väga üldine. Siin peavad õigusteadlased – nii praktikud kui ka teoreetikud – üheskoos leidma kaitsealade adekvaatsed definitsioonid. Näiteks võiks defineerida elu kui bioloogilis-füüsilist eksistentsi. Oluline on silmas pidada, et põhiõiguse esemelise kaitseala definitsioon ei saa tuleneda seadusest, sest seadus peab vastama PS-le ega saa määrata kindlaks põhiseadusliku õigusnormi sisu. Vastasel korral oleks põhiõigused võimalikud ainult seaduste raames ning üksikisikute põhiseaduslikest õigustest ei saaks enam juttu olla
tervikuks, mille abil pidi muutuma kogu elukeskkond. Ühendamise vahendiks ei pidanud olema ornament (nagu juugendstiilis), vaid praktilisele funktsioonile vastavate lihtsate, geomeetriliste vormide loogika. Taheti luua arhitektuuri, mis sobiks masinaajastu ühiskonda ning mille funktsioon oleks selgelt ära tuntav (W. Gropius, L. Mies van der Rohe jt). Bauhausi on peetud Euroopa modernse arhitektuuri ideede keskuseks, kus on ühendatud kunst ja insenerimõte. Bauhausi teoreetikud väitsid, et kui miski on kujundatud lähtudes tema funktsioonist, siis ilu vormub välja iseenesest. Teerajaja moodsa tööstusdisaini väljatöötamisel – erialasid ühendava õppesüsteemi eesmärgiks oli kaotada lõhe tööstusliku tootmise ja kunsti vahel. Ruumikujundus.. Bauhausi kultiveeritud ruum oli lihtne ja lakooniline, esteetilised ideaalid käsitlesid ruumi kui transformeeritavat üksust, avatud keskkonda, mille mõõtmed ja elemendid ei olnud konstantsed
et trundus ei ole tootmisahelale järgnev protsess, vaid selle sisemine tegevusala. Seejärel hakkab marketingu ajastu järgnema põhimõttele mis arvestab konkurentsi mis omakorda seab keskmesse uuendusliku ja kvaliteedi.osa teadlasi väidab et tegemist non teenindusrevulutsiooniga ja väidavad et edualuseks on pikaajaline suhe kliendiga. Ning et tööstustoodanguväärtuse määravad mitte tema omadused vaid ka see kui kindel on tootja poolne karantii ja hooldus. Kolmandad teoreetikud ytlevad et tegemist non teabeettevõtete ajastuga ning peamine on see kuidas suudetakse realiseerida oskusteavet. Nende seisukohalt on oluline töötajate teoreetiline ettevalmistus ja nende kogemusedehk seavad esiplaanile mitte sisu vaidbselld vormilisekylje, midakiiremini suudetakse oma tegevust muuta seda suuremnon konkurentsi potensiaal, selle teooria arenduses hakatakse 90ndatel a rõhutama seda kui hästi suudetakse kasutadanoma põhi
konstitutsioonilist monarhiat, hiljem vabariiki, võimude lahusust, riigi sekkumisest vabaturumajandust jm. Ekslik on liberaale määratleda või piiritleda kui põhimõttelisi valitsuse tegevuse vastaseid. Liberalismi juhtmõttest- individuaalse vabaduse järgimine ühiskonnaelu korraldamisel- ei tulene otseselt kuidagi, et riik igal juhul ja alati kahjustab vabadust ja peab sestap olema minimaalne. 6. Majandusliku liberalismi kaks peasuunda. Majandusliku liberalismi teoreetikud jagatakse kaheks vastavalt sellele millist tüüpi argumentatsiooni nad kasutavad. Loomulikele õigustele apelleerivad liberaalid eesotsas R.Nozickuga ründavad riigi sekkumist majandusse esmajoones moraalselt pinnalt, empiirilised (F.Hayek, M.Friedman) koguheaolu aspektist. Nozicku meelest läheb riigi tegutsemine üldise heaolu nimel vastuollu Kanti maksiimiga: ühiskonna eesmärkide saavutamiseks kasutatakse inimesi selles vahendina. Nozick on deklareerinud, et
üles ja võttis nende tekstides ette redaktsioonilise muudatusi. Ühe teise hüpoteesi järgi polevat Homeros kasutanud kirja, ta teosed olevat säilinud ainult suuliselt, rapsoodide mälus üksikute laulude näol. Viimastes võis tekkida ka moonutusi, kuna Peisistratose ajal need üksiklaulud kokku koguti ja kirja pandi. Homerose eeposte algses terviklikkuses aga üldse ei kaheldud. Sel seisukohal asusid ka renessansiaja teoreetikud kuni 16. sajandini. Klassitsismi ajajärgul, 17. saj., tekkis eitav suhtumine Homerose poeemidesse, mis polnud küllalt ,,peened" absoluutse monarhia õukondlikule maitsele, ja kriitika otsis neis igasuguseid puudusi. Juba sel ajal väitis prantsuse abee d´Aubignac, et Homerost kui isikut polevat kunagi eksisteerinud, sõna homeros tähendavat pimedat ja ,,Ilias" on kogumik pimedate laulikute laule, mis on kokku kogutud juba ammu enne 6. saj. e.m.a
Nii on väärkohtlemine laiem mõiste kui vägivald, sest näiteks lapse ülehooldamist ei saa tõlgendada kui otsest vägivallategu. Sel puhul vanem või hooldaja liialdab kontrolli hoidmisega lapse tegevuse üle, mis toob kaasa lapse ilmajätmise tema eale vastavast iseseisvast tegutsemisvabadusest ning millega seatakse ohtu lapse isiksuse ja sotsiaalse kompetentsuse eakohane areng (Soonets jt 1997, 105). Ülikaitstuse definitsiooni osas ei ole paraku maailma lastekaitsespetsialistid ja teoreetikud jõudnud veel üksmeelele. Ka hooletussejätmine (füüsiline, emotsionaalne, tervislik, hariduslik) on pigem väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse seisundisse, sest tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. Last emotsionaalselt hooletusse jättev vanem on tundekülm ja ükskõikne kõiges lapsega seonduvas. Näiteks avaldub lapse emotsionaalne hooletusse jätmine järgmiselt: Lapse tunnustusest ilma jätmine;
aastaga on põhjendatud asja- tõepoolest polegi Hämäläineni raamat mõeldud enamaks kui oluga, et alates Saksamaa taasühendamisest võib taas rääkida ühtsest sissejuhatuseks ainesse). Eesti uurijale ja aine üliõpilasele on eelpool saksa pedagoogilisest traditsioonist. Selle näiteks on ka asjaolu, et pikemalt kirjeldatud põhjustel oluline, milline on sotsiaalpedagoogika mitmed nimekad kaasaegsed sotsiaalpedagoogika teoreetikud on pärit staatus ning selle peamised diskussiooniteemad tänasel Saksamaal. Ehk endisest Saksa Demokraatlikust Vabariigist ehk Ida-Saksa-maalt. on sotsiaalpedagoogika, vaatamata pikale ajaloolisele arengule, selle Järgneva osa eesmärgiks on anda lühike ülevaade sellest, kodumaal tänaseks sootuks marginaalne ning praktilisi probleeme millisena näevad sotsiaalpedagoogika kontseptsiooni staatust selle
liikmesriigid reaalset võimu, kuna keskvalitsus siiski otsustas regulatsioonide üle, selle üle, kui palju toetada ning Ühenduse Toetuse Raamistiku sisu, mis näitas, mille jaoks peaks fonde kasutama. Komisjonile anti pmts truu agendi võim, kes pidi huve paremini teenima. Regioonidele antud võim oli aga sümboolne ning limiteeritud (valitsustevaheliste teoreetikute arusaam) Kui tuua tähelepanu poliitika detailidele, siis võiksid mitmetasandilise valitsemise teoreetikud efektiivselt lloendada valitsustevahelise riigikorra nõudeid: liikmesriikide keskvalitsused võivad olla otsustanud regulatsioonide raamistiku ning finantsjaotuste osakaalu, kuid Komisjonil on siiski volitus otsustada fondiväljamaksete tingimused. Vaidlusi tekitanud küsimused 1. Suveräänsus on liikunud riigist rahvusülestele institutsioonidele. Valitsustevahelisuse pooldajad ütlevad, et
Marksism · Karl Marx(1818-1883) · Friedrich Engels (1829-1895) · Marxi on nim kõigi aegade mõjukamaks filosoofiks. Siiani annavad just markssmist tuletatud mõttesuunad kõige põnevamat aruteluainest üh , eriti poliitilise filosoofia ja teooria alal. Läbinisti kriitiline lähenemine üh . Üh kriitika on huvitav teoreetiline tegevus Marksism on leidnud laialdast edasiarendamist erinevates teadusvaldkondades. Paljud filosoofid ja pol teoreetikud , kes rõhuvad erinevate valitsemisvormide üle ammutavad oma ideoloogilist alguspunkti marksismist. Mitmetahuline filosoofiline õpetus/nähtus/meetod. · Marksism on väga võimas kapitalismi ja eraomadile tugineva üh kriitika. Aga ülimalt vilets, katastroofiliste tulemusteni viiv juhis praktiliseks valitsemiseks. · Olulisemad kirjutised : M&E ,,Püha perekond" 1844 · M&E ,,Saksa ideoloogia" 1845 · M&E ,,Kommunistliku partei manifest"1848
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
-16. s: "Valitsejapeeglid". Kuidas kasvatada kristlikku ja vooruslikku valitsejat? 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes: monarhi huvi = riigi huvi Hobbes: monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult Millele Hobbes vastandus: a. vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest b. Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: c. Jumal andis maailma Aadamale valitseda d. Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
Doing better but feeling worse. Probleemiks paljudele ja väljakutseks kriitikutele on see, et meditsiinist on saanud tööstus, st on orienteeritud majanduslikule tulemusele, mitte ilmtingimata patsiendi heolule. USA-s 5 miljonist tervishoiutööstuses hõivatust, vaid iga 17-s on arst. 10-st süsteemis töötavast inimesest ei näe 9 iialgi patsienti. Arstiga suhtlemise intiimne-privaatne fenomen on asendunud tööstusliku ja formaalse mehhanismiga. Sellistes oludes kerkivad esile teoreetikud, nt antipsühhiaatrilise liikumise tegelased (Thomas Szasz jt)26 aga ka patsientide õiguste teemadel sõnavõtjad nii kasumijahil juristid kui neutraalsel pinnal enda huvide eest seisvad patsiente ühendavad organisatsioonid. Näide viimaste poolt saavutatust on seotud AIDS-ga. HIV-viirusest hakati rääkima 1980. aastatel, mil teadusmaailmale selge polnud, millega tegu, kas peaksid tegelema asjaga veneroloogid,
Areng uurijad ei arvesta mitte igat teooriat, mis seletavad arengut. Tänapäeva inimese areng on uuritav vähemalt 4 rivaalitseva teooria kohaselt. Need on psühhoanalüüs, mehhaanika, orgaanika ja humanism. Kõik nad aitavad kaasa sellel, et paremini mõista inimese arengut. Järgnevalt on esitatud evolutsiooni käiku enam mõjutanud teooriad, nende perspektiivist tulenevalt. Teoreetikud, kes on oma uurimise aluseks võtnud käitumise motiivid on huvitatud psühhoanalüüsist. Nad lähenevad ainele nagu Sigmund Freud ja Erik Erikson. Mehhaaniline seisukoht mõjutab uurijaid siis, kui nad arvavad, et inimene on reaktor nad näevad muutuste sisu kvantitatiivsetes muutustes. Kui keskpunktis on vaatluse puhul käitumine, siis
Igasugu utiliidid Programmeerimisvahendid Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud .... Erirakendused Pangarakendused, telekomirakendused jne Reaalsed lao- ja tellimissüsteemid Firma andmebaasid Firma süsteemide sidumine ... TTÜ Majandusteaduskond Elektroonikud Küberneetika instituut Tartu Statistikud Arvutusmeetodite teoreetikud Muud matemaatikud ITK TTÜ Tartu Ettevõtted Loeng 2 Loogika on teadus mõtlemise alustest. Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise ehk seda, mida ja kuidas üldse mõelda saab. Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika:
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja
· Konservatism- stabiilsus · Liberalism- abadus · Kommunism ja sotsialism- võrdsus · Natsionalism- rahvus · Fasism-rass+rahvus+juht · Rohelised-loodus · Feminism- naiste vabadus · Anarhism- riigi kaotamine Poliitiline spektrum Eesti kuulub parempoolsesse autoritaarsesse,mitte parempoolsesse liberaalsesse lahtrisse. Praktikas polegi ühtegi poliitikut kes oleks kuulunud parempoolsesse liberaalsesse lahtrisse sinna on kuulunud vaid teoreetikud. SOTSIOLOOGIA JA MAJANDUS Majanduse kolm aspekti · Majandus on tootmine, elatusvahendite hankimine · Jagamine: jaotamine ja vahetamine inimeste vahel · toodetud ja jaotatud hüvede tarbimine Majandustüübid Kaupade tootmise ja jaotamise järgi Vahetusmajandus: · Traditsioonilises ühiskonnas · Kaup-kauba vastu vahetus, puudub universaalne väärtuse mõõtevahend · Jagamine- see kellel parajasti on annab kõikidee grupi liikmetele
Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid. Kui minna siit edasi, nagu mõned teoreetikud on läinud, siis võib näha, et tarbimiskultuur ongi sedavõrd eraldunud reaalsus, et tema side reaalsusega on täiesti kadunud. Baudrillard (postmodernismi heerold): sümboolne vahetus, sümbolite vahetus (mälestusese) aga ka märgiline vahetus (prestiiz). Kasutust ei ole. Järgmine etapp - Asjad ja märgid, mida need kannavad, ei ole omavahel seotud. Märgid on tühjad. Postmodernism (Lyotard 1979 ja Jameson 1991). Postmodernistid sidusid
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Selle asemel pidi olema vabatahtlikud assotsiatsioonid. Indiviidi tahtevabaduseks tuleb vabaneda institutsioonidest 2. anarhistid eitavad teooriaid ja ideoloogiaid. Üksikisiku vabadus peab olema üle igasugustest ideoloogiatest. 3. kõikide anarhistlike autorite eesmärgiks valitsemisest vaba ühiskond. Valitsemine on kahjulik. Võisid olla ka kommuunid, aga need pidid olema kordineeritud ilma igasuguse juhatuseta. Anarhistide teoreetikud William Godwin 1793. a ründas kapitalistlikku ühiskonda. Erinevalt paljudest teistest eitas vägivalda. Ühiskonda saab ümber korraldada ainult mõistuse järgi, mis tugineb õigustundele. Tema tütar on Frankensteini looja. Venelastel on samuti kaks kuulsat anarhisti Mihhail Bakunin ja Pjotr Kropotkin. Bakunin võttis osa 1848 a revolutsioonidest. Selle tulemusena sattus Pakunin vanglasse. Oli ka siberis, kust põgenes. SBs hakkas oma anarhistlikke vaateid propageerima. 1864.
Tekst allutatud mängule del arte puhul. Del arte oli improvisatsiooniline suhtumine oli algusest peale dramaturgiasse loominguline suhtumine. Oli vahend nagu salto vms, kõik allutatud mängu stiihikale. Improvisatiooni võime otseses suhtes haridusega, äärmiselt oluline. Del arte näitlejad ja näitlejannad erudeerusid vabalt, kodus rääkisid ladina keeles jne, paljud said akadeemiate liikmeteks. Eriti erudeeritud näitlejad hakkasid kirjutama traktaate näitlejakunstist näitekunsti teoreetikud said nendest. Paljud neist traktaadidest ladina keeles ja värsistatud isegi. Stiililiselt pidid olema tipule lähemal. Näitleja pidi saama marginaalist ühiskonnas aksapteeritavaks kujuks. Dell'arte kujud tegid kõik selleks, et püüda näitlejaid näidata võimalikult harituna, laitmatult moraalse palgega, hea reputsatsiooniga isikutena (eriti oluline naiste puhul) luua positiivne kujund endast. Enam-vähem vastas see kuvand ka tegelikkusele. Enamus näitlejaid olid reaalselt haritud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
