sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna, Barokk mõiste Sarnaselt paljude teiste stiilinimetustega kasutati "barokki" algselt kriitilise- või sõimusõnana. Sõna on tuletatud kahest 16 saj käibel olnud mõistest, itaaliakeelne barocco viitas liialdatud järjekindlusele keskaegses formaalses loogikas, portugali keeles tähendas barrocco deformeeritud pärli. Mõlemad tähendavad kõrvalekallet normist, ja selles tähenduses võtsidki 18 saj teoreetikud termini kasutusele, kirjeldamaks kunstiteoseid ja arhitektuuri, mis neile tundus irratsionaalne. Barokki võib tõlgendada kui "ebatavaline, ootamatu". Barokki iseloomulikud jooned Barokk on tundeküllane, jõuline ja liikuv. Iseloomulikud on emotsionaalsus dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus. Barokk arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Barokset arhitektuuri iseloomustavad
Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näovärvis jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille, nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/Kl_ps.htm) Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon
probleemi see sümboliseerib? Kui peaks kõigele vaatamata uuesti vanasse paika tagasi sattuma, s.t jälle pöörduma meeltega vahendatud maailma poole, mis on ühtlasi tegudemaa-ilm ja tema kaaskodanike ühine tugipunkt, siis oleks tulemuseks, et ta alguses tuntaks end veelgi palju halvemini, sest vahepeal on harjutud puhta theoria'ga ega evi enam endist osavust läbikäimises varjudeilma saamisprotsessidega. -- Platon pöördub siin probleemi poole, et puhtad teoreetikud paistavad olevat praktikas kasutud, sest praktika kuulub elumaailma, kus meil on tegemist konkreetse ja alati-muutuvaga, mille osav käsitsemine sõltub kogemusest; samas kui theoria juhib puht intellektuaalselt mõistetavate paratamatuste juurde. 22) Kuidas Platoni ideaalriigis arvestatakse ,,koopast" tõusmise ja sinna naasmisega seonduvate probleemidega? On vaja pikemaaegset kogemust üldise rakendamisel konkreetsele -- seda annab ainult praktika
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Liis Mägi ja Sten Martin INTELLEKTUAALSE KAPITALI VÄÄRTUS ETTEVÕTTELE Referaat Juhendaja: õppejõud Virve Siirde Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. INTELLEKTUAALSE KAPITALI OLEMUS...................................................................... 4 2. KOOSTISOSAD.....................................................................................................................6 3. INTELLEKTUAALSE KAPITALI TÄHTSUS ....................................................................8 4. VÄÄRTUSE LOOMINE..............
teadmised üle (Murphy, 1997 (c)). · Kui biheiviorism rõhutab vaadeldavat välist käitumist ja seega väldib pöördumist tähenduse, esituse ja mõtte poole, võtab konstruktivism enam kognitiivsema suuna. Teadmiste omandamine, teadmiste liigid, oskused ja tegevused, õpetaja ja õpilase roll, kuidas saavutada eesmärke - kõik need tegurid on konstruktivismis täiesti erinevad. Kuid ka konstruktivismi siseselt rõhutavad erinevad autorid ning teoreetikud selle erinevaid komponente. · Konstruktivismi keskmes on tema õppimise käsitlus. Von Glasersfeld väidab, et "õppimine ei ole stiimul-reaktsiooni nähtus. See nõuab eneseregulatsiooni ja mõistestruktuuride ehitamist läbi reflekside ja abstraktsioonide". · Konstruktivistlik õppimisteooria võimaldab õppijail eelnevatele teadmistele ja mõistetele tuginedes konstrueerida uued teadmised ja mõisted. Õpilased on vastandatud reaalse elu probleemidega
Isukohasel söötmisel on ka söödaväärindusarv mõneti suurem kui mõõdukalt piiratud söötmisel. Nii soovitataksegi näiteks nuumsigu sööta 15...20% väiksema söödakogusega, kui nad tarbiks seda isu järgi. (Ülo Oll 1994) 4 1.1 Söötmistase Praktikas räägitakse kõrgest ja madalast söötmistasemest, mille all mõistetakse tegelikult kas tugevat või nõrka söötmist, teoreetikud on andnud sellele arvulise väärtuse, mida arvutatakse söömuse ja elatustarve kaudu. (Söötmistase võrdub tarbitud metaboliseeruva energia kogus MJ päevas jagatud looma metaboliseeruva energia tarve elatuseks, MJ päevas) Söötmistase sõltub loomaliigist ja söödaratsioonist ning peab kindlasti olema üle ühe. Kui söötmistase on alla ühe, siis loom nälgib, kui aga ühega võrdne, siis loom elab ära, kuid toodangut ei anna
Enamuse ühiskonnas toodetavatest tuludest loob siiski eliit, kelle investeeringud võimaldavad soodsat pinnast majanduskasvuks, mis üldkokkuvõttes tagab parema eluolu kõigile kodanikele. Seetõttu võiks majanduslikku eliiti vaadelda ka kapitali akumuleerijana, kes investeerib vaid soodsate asjaolude ilmnemisel, kaitstes sellise taktikaga nii kapitali kui investeeringu vastuvõtjat ja tarbijat majandusmullide tekkimise eest, mis peaks ometigi tänuväärne olema. Sotsiaalse õiglus teoreetikud on veendunud, et eliidi kalduvusega oma võimu majanduslikes huvides ära kasutada tuleb võidelda, sest ühiskonna arvelt saadud hüvede enese huvides realiseerimine ei ole eetiline ega üldsuse kasuks. Siiski on rikaste võimu väide kahetisi emotsioone tekitav: Dahrendorf väidab omapoolselt, et suured sissetulekud ainuüksi ei taga kohta eliidi seas (võimu) ja kõrget prestiiži (Hartmann 2007).
vooluringi. Elektronkiire torus pinged ulatuvad 3000 30000 V 1.4. Mis on võimendi Võimendi on seade, milles väikese võimsusega signaal(P 1) reguleerib tunduvalt suuremat energiavoogu(P2) toiteallikast tarbijasse. P1 on signaali võimsus P0 on toiteallikast saadav võimsus P2 on võimsus tarbijas 2 Kp on võimsuse võimenduse tegur. Sagedustel 100Hz...10MHz on Kp > 1000000 Kui teoreetikud uurivad võimendit ei arvestata toiteallikat. Pidevate signaalide võimendamine raadio, TV, makk Digitaalsignaalide võimendamine voolu sisse/välja lülitamine 1.5. Analoog ja digitaalelektroonika erinevus 1) analoogelektroonika 3 transistoriga saab ikka imesid teha 2) digitaalelektroonika transistoride vajadus kohutav Anal. elektr oli ainuvalitsev enne kui hakati massiliselt transistore tootma. Digit el võidukäik, kui IC-d 1000-de transistoriga(1965-70)
kontroll meedias, turujõudude tegevuse empiiriline analüüs. Määravad on majanduslik kontroll ja logika, meedia struktuur areneb kontsentratsiooni suunas, sisu ja auditoorium muutuvad tarbekaubas, mitmekülgsuse vähendamine, meedia globaalne integratsiooni arenemine, avalik huvi allutatakse erahuvidele. 5.Meediumikeskne vaade, kommunikatioonitehnoloogiline determinism. Tehnoloogiate ajalugu kinnitab uuenduste ja nende tulemusel uurema materiaalse potontsiaali kiirenemist. Mõned teoreetikud pakkuvad jagada selle protsess faasile, näitek, Rogers pakkus niisugune jagamine : 1. kirja leiutamine 2.trükkikunst 3. telekommunikatiooni arendamine 4. arvuti leiutamine. Schementi ja Curtise klassifitseering : kontseptuaalsed ja institutsionaalsed muutused, omandamise ja säilitamise vahendid. Tehnoloogia ja roll ühikonnas ja indiviidi jaoks. Kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine ja levik toob kaasa sotsiaalseid muutusi , kommunikatsioonirevalutsioonid viivad
AJ 1 kokkuvõte 1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta · Asus algselt TÜ-s õppima filoloogiat, kuid läks üle usuteaduskonda, mille ta lõpetas. · Taotles Tartusse erakooli loomise luba. · Oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajatest. · Oli abielus, kuid tal polnud lapsi. · Sündis Kanepis 1845. aastal ja suri Tartus 1912. aastal. Faktid kooli ajaloost · Detsember 1883 - Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa. · Algselt oli kool Hobuse tänaval, praguses koolimajas oli Tartu kubermangugümn. · 1919 - kolis Treffneri kool pragusesse majja (sisuliselt liideti 2 kooli). · 1954. aastani oli HTG poistekool. · Nõukogude ajal oli kooli nimi A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool. · 1961 avati meie koolis esimene matemaatika eriklass Eestis. · 1990 võeti kasutusele taas HTG nimi ja vaid ~10 aastat on olnud vaid gü...
mille abil jaotatakse sotsiaalseid hüvesid. Tähelepanu on koondatud pigem organisatsioonidele ja liikumistele tervikuna kui indiviididele, liidritele või järgijatele. Ressursside mobiliseerimise vaatenurk kollektiivsele käitumisele rõhutab: 1)rahalisi, poliitilisi ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobilisreerida ja 2)sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele. Mitte ainult raha ja inimesed, vaid ka sümboolsed ressursid on tähtsad. Teoreetikud arvavad, et kaasaegsetes industriaalühiskondades leidub alati põhjusi protestiks. 3. Sotsiaalsete liikumiste liigitamine ja arengufaasid 1. reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi sees. Valitav taktika on selline, mis peaks mõjutama poliitikuid, kohtunikke ja avalikku arvamust üldiselt. 2. revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtustes ja institutsioonides
kogemustega seotuks. Samuti arenevad loogilised operatsioonid (rühmitamine) IV al 12a loogiline ja süstemaatiline mõttetegevus ning võime püstitada hüpoteese, mis ei põhine konkreetsel kogemusel. · Konstruktivism keskendub arusaamale, et inimene loob mõisteid: paindlikke raamistusi, millega me seostame kogemusi. · Me toetume oma eelnevatele kogemustele ja teadmistele, et saaks omandada midagi uut. TEISED TÄHTSAD TEGELASED/ Kognitiivse arengu teoreetikud · Kohlberg kõlbelise arengu teooria- in. areneb hoolimata teiste käskutest ikka nii nagu ise heaks arvab · Lev Võgotski- õppija arengut mõjutavad kultuur, keel ja inimsuhted. Lisaks veel arengupotensiaali tunnetamise olulisus (in areneb omal käel teatud tasemele, kuid edasi õppimiseks on vaja teiste-targemate- toetust ja sekkumist) · Ameerika filosoof ja kasvatusteadlane John Dewey rõhutas õppijate kogemuse
sõitmisel ei pea huvituma sellest, kuidas see on ehitatud, miks see veepeal püsib, kuidas õige kursi leiab, ja jätkab oma mõttekäiku) Kuid veidigi järele mõeldes on igaühele selge, et kõigi nende suurte asjadega on seotud suured hulgad inimesi, kellele sellised fundamentaalsed küsimused on elukutseliselt tähtsad. Ja neid küsimusi kroonib tavaliselt küsimus “mis see on?”, ehkki vastusel võib olla pigem tunnetuslik kui praktiline väärtus. Seepärast ka õiguse teoreetikud, alustades suuremaid arutlusi õiguse teemal, esitavad kõigepealt lihtsa küsimuse “mis on õigus?” Tõsi küll, enamik õigusest mõtlejaid sõnastab esmaesituse järel selle küsimuse ümber, lisades filosoofilist sügavust, näiteks: “Mis on õiguse olemus?”” [Autori märkus: Näiteks tuuakse siinjuures Hart, H. L. A. (1961) The Concept of Law. The Clarendon Press, Oxford, lk 6.] Mario Rosentau jätkab, et “sellise ümbersõnastusega
Sellega on seletatud, mida tähendab öelda, et demokraatia on valitsus "rahva jaoks" ja "rahva poolt". Esimene element algses triaadis "rahva valitsus" tundub esmapilgul üsna tühi idee: mis oleks mitte rahva valitsus? Anarhia? Kuid mõte peitub siin selles, et demokraatlikul riigil on võim ainult nende inimeste üle, kes moodustavad valijaskonna. Valitsemine sõltuva klassi või territooriumi üle väidetakse olevat vastuolus tõelise demokraatia ideaalidega. Kõik tänapäeva teoreetikud on vähemasti vaikimisi üksmeelel, et ideaalselt peaks demokraatia rahuldama eeltoodud kolmeosalist kirjeldust. Kuid väljaspool seda üksmeelt käivad tohutud vaidlused selle üle, mida demokraatia endast kujutab. On kaasaegse poliitika üldine eeldus, et demokraatia on "hea asi". Demokraatlikku staatust vaadeldakse sageli reziimide legitiimsuse lakmuspaberina. Kui valitsust või riiki peetakse ebademokraatlikuks, saab ta intensiivse rahvusvahelise kriitika osaliseks
· Üleilmastumise mõju · loobumine suurtest narratiividest; protsessi narratiivist. II maailma sõjad kaotanud saksamaa natslik ideoloogia tundus olevat ratsionaalse mõtlemise väärastunud jätk, aga ometi omas see progressi trad. ühisjooni. süstemaatiline inimeste hävitamine jne tundus olevat koletuslik ja viimane faas progressi narratiivist. · Keskuste hajumine Pärast II maailma sõda ütlesid teoreetikud, et kas progressist on üldse mõtet rääkida, kui selle tagajärjed on nii hirmsad. Marxi narratiiv õiglasest ühiskonnast - kuidas töölised heidavad endalt ikke. NSLV näitas et kui ka revolutsioon toimub, siis endast ilusat ühiskonda see siiski ei too. Seega ka see narratiiv langes ära (natsi saksamaa ja NSVL) Usk teaduse kõikvõimsusesse hakkas samuti vankuma. Ilmnesid tööstuse arenedes allergiad,
intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel Intertekstuaalsuse mõiste- teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin, Bloom, Barthes)? R. Barthes “Autori surm” (1968) “Tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, ... vaid lugeja. H. Bloom, mõjuäng
kõikides Euroopa riikides ning olid seotud põhiliste suundumuste kunstilise kultuuriga 17. sajandil. Esteetilised põhimõtted Barokkis. Barokk on sündinud Itaalias, kui riik oli killustatud väikeriikideks. Üks barokk esteetika tüüpilisteks probleemideks on oskus veenamisele. Võimetus eristada tõde valest, tuleb fantastiline. Vaataja peab kõigepealt uimastama, üllatuma ja seda saab teha ainult osava valikuga kummaliste ja ebatavaliste pilte. Enamik teoreetikud barokkos olid kirjanikud, kuid nende sõnades selgelt tundus peamine barokki trend - et ületada erinevusi erinevate kunstivormidel. Ratsionalismi ja normativism esteetika klassitsism. Klassitsism alustab oma kronoloogiat XVI sajandil, domineerib XVII võimsalt ja agressiivselt, väidab end XVIII ja varajase XIX sajandil. Lugu ise näitab elujõulisust traditsioone klassikalise kunsti süsteemis. Vastavalt kunsti kodeksile, kunstnikult kõigepealt nõuti "idee
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse ...
võitleb dzunglis ellujäämise nimel. Filmis "Chang" kombineerisid reaalselt filmitud ebareaalse/laval filmituga. Varsti hakkasid ka teistsuguseid filme tegema, kõige kuulsam fantaasifilm "King Kong"(1933). Reisifilmide tegija oli veel vähe tuntud Vladimir Jerofejev (1898-1940), tegi filme kirkiiside ja tadzikide elust. 1927. tegi filmi "Polaarjoone taga". Franz Boase õpilane oli Ruth Benedict, mõlemad olid antirassismi teoreetikud (üks rass ei ole teisest kõrgem). Benedict ütles, et inimese kaudu saab mõista kultuurile omast temperamenti. Benedicti õpilane oli Margaret Mead, neid peetakse mõjukamaiks naisantropoloogideks. Mead uuris seksuaalse küpsusega seotud käitumisviise. Ta ütles, et küpsuse saavutamine on seotud kultuuriga, milles kasvatakse, ja ei ole bioloogiline. 1936-1938 tegi Meade välitöid koos oma mehe Gregory Bateson´iga Uus-Guineas Bali saarel iatmuli rahva juures. Bateson oli lisaks veel keele
kõikides Euroopa riikides ning olid seotud põhiliste suundumuste kunstilise kultuuriga 17. sajandil. Esteetilised põhimõtted Barokkis. Barokk on sündinud Itaalias, kui riik oli killustatud väikeriikideks. Üks barokk esteetika tüüpilisteks probleemideks on oskus veenamisele. Võimetus eristada tõde valest, tuleb fantastiline. Vaataja peab kõigepealt uimastama, üllatuma ja seda saab teha ainult osava valikuga kummaliste ja ebatavaliste pilte. Enamik teoreetikud barokkos olid kirjanikud, kuid nende sõnades selgelt tundus peamine barokki trend - et ületada erinevusi erinevate kunstivormidel. Ratsionalismi ja normativism esteetika klassitsism. Klassitsism alustab oma kronoloogiat XVI sajandil, domineerib XVII võimsalt ja agressiivselt, väidab end XVIII ja varajase XIX sajandil. Lugu ise näitab elujõulisust traditsioone klassikalise kunsti süsteemis. Vastavalt kunsti kodeksile, kunstnikult kõigepealt nõuti "idee
põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele."9 Kuid milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse seos? Ühtset vastust sellele küsimusele leitud pole. Äärmuslik modernne loomuõigus väidab, et positiivset ja ülipositiivset õigust ei ole mõtet eristada, sest positiivne õigus väljendab niigi osaliselt loomuõiguse põhimõtteid. Loomuõiguse teoreetikud aga oletavad, et loomuõiguse põhimõtted on peidetud ja tulevad avalikuks alles siis, kui positiivse ja ülipositiivse õiguse vastuolu on piisavalt suur. Kuid millal see vastuolu piisavalt suur on, jääb igaühe arvamuste ja väärtushinnangute kanda. Kui juhtub, et positiivne õigus ja loomuõigus osutuvad olevat omavahel vastuolus, paljastub loomuõiguse tähendus. Loomuõigus osutub, kas positiivset õigust täiendavaks, või sellele vastandlikuks õiguspõhimõtete süsteemiks.10
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XI...
paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid meie Kuu kõige heledamad alad on veel poole kehvemad peegeldajad. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju -- servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel aladel. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 5-15 kilomeetrit
meisterlikkust oma keha üle. Empiirilised uuringud on kinnitanud Freudi teooriat läheduse kohta, nimelt lapsed, kes elavad haiglates on märgatud reageerimisvõime vähenemist oma arstide vastu ja kui nad koju lastakse siis seal ka oma vanemate vastu. Loodi hüpotees, et selle vähenemine on seotud motivatsiooni puudumise tõttu võõraste juuresolekul tegutseda. Vähenemise ärahoidmiseks on lubatud nüüd vanematel oma laste juures viibida kui nood peavad haiglas olema. Paljud erinevad teoreetikud pöörasid tähelepanu varajase sekkumise programmidele, luues imikutele ja väikelastele tugevama baasi. On teada, et kahjulik sünnituseelne ja – pealne keskkond kaasaarvatud vale toitumine, enneaegne sünnitamine, kroonilised haigused ja kesknärvisüsteemi kahjustused mõjutavad lapse aju funktsioneerimist ja võivad viia kognitiivsete, füüsiliste ja käitumisprobleemideni, millest mõned võivad olla pöördumatud. Seetõttu on loodud
Sügav tõlgendus käsitleb teost mingi teooria võtmes, pindmine tõlgendus käsitleb teost looja vaatepunktist. Esimese puhul tekib küsimus, kas see on "päris" tõlgendamine või vaid teose sobitamine mõne teooriaga? Looja vaatepunkti tunneb aga kõige paremini kunstnik ise ja kui uskuda, et on vaid üks õige tõlgendus, siis võib seda teada vaid kunstnik ise. 2. Levinuma ja lihtsustatuma käsitluse järgi on tõlgendamine teoses peituva tähenduse avastamine. Samas on teoreetikud (nt S. Fish) arvanud, et tõlgendus omistatakse teosele ehk teosest selekteeritakse välja osa tunnuseid, mis vastavad mõnele teooriale, ning määratletakse nii teose sõnum. 3. Semantiline tõlgendus väljendab teose üksikuid tähendusi, näiteks "Tom Sawyer sümboliseerib ameerika kolonialismi", kategooriline tõlgendus paigutab teose kategooriasse (anri, stiili, voolu), näiteks "Therese Raquin on naturalistlik romaan". 4. Tõlgendus kujundab hindamist
iseloomustab kõne elegantsus ja ilu, kuid nad peavad olema seotud kõne eesmärgiga ja on vaja võtta arvesse kuulajate reaktsioone. Quintilliani sõnade puudujääkidest märgib puudulikkust, monotoonsust, pikkust, vähendatud väljendite kasutamist. Quintiliani jaoks oskus rääkida ilma ettevalmistuseta, nõuab tohutut ettevalmistusi ja oskusi. (Nechunaeva 1999: 17) 11 KOKKUVÕTE Oraatorid ja teoreetikud suutsid tungida sõna saladusi, laiendada oma teadmiste piire, esitama teoreetilised ja praktilised põhimõtted. Retoorika on kunst, mis jätkub muutuma ka tänapäeval. Retoorika saab mõjutada inimesi. Kõneoskuse õppimisel peab olla oluliseks eetiline aspekt. Samal ajal auditoorium peab olema ka kriitiline, selleks et saama aru kus on tõde. Kõnekunst on väga vajalik oskus igale inimesele. 12
Noored kaksiktähed on hämmastavalt erinevad Seni teadaolevate noorimate identsete kaksiktähtede analüüs on avastanud üllatavad erinevused nende heleduses, pinnatemperatuuris ja võibolla isegi suuruses. Teadusajakirjas Nature 19. juunil avaldatud uurimus pakub välja, et üks kaksiktähtedest on märgatavalt varem tekkinud. Kuna seni on astrofüüsikud eeldanud, et kaksiktähed tekivad samaaegselt, paneb avastus proovile teooriad, mis kirjeldavad tähtede tekkimist. Teoreetikud peavad kontrollima, kas nende mudelid võimaldavad kaksiksüsteeme, mille tähed tekivad erinevatel aegadel. Identsed kaksikud avastati 1500 valgusaasta kaugusel asuvas Orioni udukogus, mis on tuntud kui tähtede lastetuba. Äsja tekkinud tähed on umbes miljon aastat vanad. Arvestades tähtede umbes 50 miljardi aasta pikkust eluiga, on nad võrreldavad umbes päeva vanuse lapsega.
Ebasümmeetrilised mehe-naise suhted illustreerivad naiste rõhumist. Nii nagu feminism, mis kriitiliselt analüüsib ja püüab muundada tänapäevast sotsiaalsüsteemi, toob ka feministlik kirjandusteooria kaasa kahekordse liikumise, hõlmates nii olemasolevate sotsioloogiliste struktuuride kriitika kui ka alternatiivse kirjutamise ja lugemise mudeli leiutise. Feministlik kirjandusteooria tegeleb naiste rõhumise analüüsiga. Lisaks soo-kesksele analüüsile on teoreetikud oma feminismi uuringud rajanud naiste uurimisele silmas pidades nende erinevusi, et uurida keerulisi vastastikuseid seoseid erinevate rõhumise vormide vahel. Feministliku kirjandusteooria peamine eesmärk on mõista naiste positsiooni ja soolisi konflikte, seda analüüsitakse tekstide põhjal. Peamiselt on kirjandusteoreetikute töö hinnata, kuidas soo osamäär mõjutab kõiki faase inimese eksistentsis. Erinevalt naisõiguslaste liikumisest
)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ja väärtusi? Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Julia Kristeva, Luce Irigaray LK. 136 - 143 e) postkolonialistlik kriitika---- Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused ( rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat ? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak LK. 145 - 152 f) positivism----------------- 19. sajandil levib teaduslik mõtteviis, positivism( teaduse ja filosoofia käsitlusviis, mille aluseks on fakt), seostub loodusteadustega(midagi saab mõõta, kaaluda) Tekib küsimus, kas teksti uurimine on teadus või ei ole teadus? Positivismi jaoks on olulised FAKTID, fakti
Ph oli väliselt ilus kuid tühise hingega. C inimlikkuse minetanud. Romantism. Tekkis Inglismaal sentimentalismist. Algus Youngi ülieleegilise teosega "Öö mõtted". Puhangule aitab kaasa MacPherson "Ossiani lauludega". Romantikud toetusid Rousseau mõttele: Külm mõistus pole kunagi suutnud luua midagi kaunist või head, kõik kaunis ja hea tuleb tundeelust. Hinnatakse abielutruudust, voorust, loomulikkust. Keskuseks kujuneb Saksamaa. Romantismi teoreetikud - vennad Schlegelid. Romantism pääseb Saksamaal valitsevaks 18. saj lõpul. Sakslased lisasid kuuvalguse romantika, rüütliajastu ülistamise, elu muinasjutulisuse. Prantsusmaal läks klassitsismi murdmise tõttu romantismi levikul kauem aega. Prantsuse suurim romantik Hugo astus klassitsismi vastu. Ühe tema romantistliku komöödia-"Hernani"- esietendusel tekkis kaklus klassitsismi ja romantismi pooldajate vahel. Hülgas koha ja aja ühtsuse, ülistab õudsat ilu
ning väärtusi? e) postkolonialistlik kriitika seostub rahvuste, kultuuride kokkupõrgetega jne. Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Varem peeti Euroopa kultuuriga mitte sarnanevaid kultuure kehvemateks, mitte-eurooplasi kirjeldati veidrate ja rumalatena. Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak f) positivism - 19. sajandile iseloomulik teaduse ja filosoofia käsitlus, mille aluseks on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt kirjeldada; positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut 8. Mis on ,,kummastus" kirjanduses? Kunstis toimub asja väljatoomine tajumise rutiinist kummastuse ja raskepärase vormi
" Rooma õigust nähti sakslaste poolt ,,külma, egoistliku, materialistliku õigusena" (Caenegem 2004, lk 95). Lisaks kardeti, et õigusmõistmine võib langeda välismaalaste kätte. Kas rahvuslikke õigussüsteeme on võimalik ühendada? Üheks probleemiks õigussüsteemide ühendamisel on kodifitseerimata Inglise common law. Optimistid arvavad, et inglise õigus pole ülejäänud Euroopast nii erinev kui harilikult arvatakse ning uus ühtne õigus on võimalik. Teoreetikud usuvad, et erinevusi on võimalik minetada, sest nii Euroopa tsiviilõigus kui ka Inglise tavaõigus arenesid välja algupäraselt samast õigusest. Pragmaatikud nagu Walter van Gerven, kes on töötanud Euroopa Kohtus, usuvad, et õiguse ühendamine on võimalik vaid ,,üldiste printsiipide alusel" (Caenegem 2004, lk 29) . Usutakse, et ühistel pretsedentidel, kokkulepetel ja direktiividel põhinev õigus edendab Euroopa üldist õiguskultuuri.
Tegemist on haruldase kooliga Põhja-Euroopas ning nii Euroopas kui ka Eestis erilist konkurentsi ei ole, mis tõstab selle kooli esikohale, spetsialiseerudes multimeediale. BFM tahab oma sihtgrupile öelda, et ootab õppima kõiki noori, kes tahavad oma tulevast elu pühendada filmikunstile. Filmikunsti õppetoolis toimuv bakalaureuseõpe valmistab ette spetsialiste, kes omavad baasteadmisi AV väljendusvahenditest. Õpetavad Eesti tunnustatumad filmiprofessionaalid ja teoreetikud ning külalisõppejõud ka Euroopa parimatest filmikoolidest. Kool lubab väga head praktikat, sest on koostöös väga paljude rahvusvaheliste ettevõtetega. Samuti pakub kool erialadele parimat õppekvaliteeti, mille eest vastutavad õppejõud, kes on hästi koolitatud ja kõrgelt haritud. Bakalaureuse kraadi omandanud peaksid olema küpsed (muidugi vastavate individuaalsete soodumuste omamisel) jätkama õpinguid filmi- ja
Aidata kaasa üldsuse harimisele Isendi ja süsteemi sidumine Leida ja värvata poliitikuid/riigitegelasi Kooskõlastada riigiasutuste tööd Valitsuse jälgimine ja puudustele tähelepanu juhtimine opositsioonis POLIITIKAMUUTUSED Muutuste teooriad: Evolutsiooniteooria varane ja moodne ühiskond Funktsionalistlik teooria diferentseerumine ja integratsioon Konfliktiteooria: marksism ja uued teoreetikud Huntington (,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge"): poliitilist arengut väljendab poliitiline institutsionaliseeritus, seda mõõdetakse poliitilise süsteemi võimekusega, ühiskond muutub keerulisemaks, institutsioone tekib juurde: Omada kontrolli kodanike üle Paindlikult reageerida kodanike nõudmistele Koguda ja jaotada ressursse efektiivselt Kohanduda muutuvate tingimustega
flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. Joonis 1. Josquin Desprez (https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez#/media/File:Josquin.jpg) 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Temast kirjutasid kirjanikud Baldassare Castiglionest kuni Martin Lutherini ning teoreetikud Heinrich Glareanus ja Gioseffo Zarlino. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu. Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost. Alles tänapäeval on hakatud nendest mõne autorsust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessanssheliloojate elust on rohkem
Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? (Iseseisvalt konspekti põhjal „Postkolonialism“ läbi töötada). Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topetteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge mõni näide. Mida kujutavad endast sellised troobid nagu wilderness, pastoraal, apokalüpsis? Kas
Anoomia konseptsiooni rakendamine hälbelisusele- anoomia kirjeldab korra puudumist ühiskonnas või indiviidis, mille puhul käitumist reguleerivad normid on nõrgad. Kuritegelik kui ka seadusekuulekas käitumine saavad alguse sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalkultuurilisest keskkonnast. Kui puuduvad väärtuste normid ja võimalused eesmärke saavutada siis see võibki viia anoomia tekkele. Konfliktiteoreetiline käsitlus hälbelisusest teoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele ning konflikti juured peituvad inimestes, kes kontrollivad tootmisvahendeid ja on poliitiliselt mõjuvõimsad, ning võimuta kodanike vahel. Sildistamise teooria- määratleb käitumist hälbelisena ja väidab et hälbelisus ei ole indiviidi käitumisega loodud personaalne kvaliteet, vaid loodav grupi määratluste ja reageeringutega. Kellegi sildistamine hälbeks võib muutuda ennast võimendavaks ja tõugata inimese
Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse. Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile. Eesti tuntuimad vanad skulptorid on: A.Weizenberg, J.Koort, L.Annamees, A.Adamson. Arhitektuur Inimüiskonna ajaloolise arengu kõik etapid on kajastunud arhitektruuris.Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus 2) Kasulikkus e funktrisionaalsus 3) Ilu e esteetilisus Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest. Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja, ühiskondlik hoone või tööstushoone. Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus.
Rahvuskeelne kõnekunsti areng algab reformitud kiriku kantslikõnedest. (Aava 2003: 30) 1.5 Vastureformatsioon Retoorika omandas 17. sajandil erakordse tähenduse seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Pärast Lutheri algatatud reformatsiooni pidi katoliiklik kirik oma mõjuvõimu suurendama. 1500.-1700. aastani ilmub 193 kiriklikku kõnekunsti teost, mis on eriti viljakas aeg retoorika ajaloos. Tolleaegsed teoreetikud vaidlesid selle üle, kas kirikus tuleks jutlustada "lihtsas stiilis" või "suures stiilis". Mõlemad stiilid pärinesid kreeka ja ladina klassikalistest ettekirjutustest: "suure stiili" näited olid pärit Cicerolt ning "lihtsa stiili" näited atika traditsioonist. (Aava 2003: 31) Cicerot jäljendavat stiili iseloomustas emotsionaalsus ja välised efektid, atika stiili eesmärgiks oli pigem argumenteerimine ning apelleerimine mõistusele. Barokkajastu eelistas loomulikult
aastatel kasutusele toodud meetodeid ja mõisteaparaati, oleks ka postkolonialistliku teooria pale hoopis teistsugune. Nii hõlmatakse sellesse valdkonda enamus uue humanitaaria ja kirjanduse käsitlemisel kasutatavaid termineid: sugu (ingl.k gender), Teine, võim, keel, diskursus, ideoloogia jne, kuid samas luuakse ka postkolonialistlliku teooria raames uusi mõjukaid mõisteid ja töötatakse välja mitmeid just postkoloniaalsest kogemusest lähtuvad tõlgendus- ja lugemisviisid. Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja värsimõõdud Meetrum ehk värsimõõt. Trohheus- Värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb üks rõhuta või lühike silp. Nt. As-tu-si-me lä-bi lu-me, Pil-ves o-li tae-vas tu-me. Jamb- Värsijalg, milles ühele rõhuta või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp. Nt. On soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ........................................................................................
ökonoomia ajaloolise koolkonna kujunemisele. Ajaloolise koolkonna arvates on väär tegeleda väärtus-, raha-, palga-, kasumi-, maarendi- jms teooriatega, sest selliseid nähtusi looduses ei ole. Kogu nende teoreetiline töö piirdus vaid kahe suunaga: 1) Klassikalise poliitilise ökonoomia koolkond ja sotsialistide seisukohtade kriitika 2) Üldiste metodoloogiliste küsimuste käsitlemine ja teoreetilise majandusteaduse mittevajalikkuse põhjendamine. Ajaloolise koolkonna teoreetikud eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu. Igal rahval olevat oma seisukohad, eksisteerivat oma majandusarengu teed. Lähtudes sellest seisukohast, tõlgendas ajalooline koolkond poliitilist ökonoomiat, kui rahvusteadust, mis on võimeline uurima ainult oma maa majandust. Ajaloolise koolkonna historismi aluseks on evolutsiooniidee, s.o rahuliku, aeglase sammu pooldamine. Arengus nähakse ainult kvantitatiivseid muutusi. Seepärast peetakse muutumatuteks ja igaveseks selliseid
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
Tänu sellele saavad riigid usaldada vaid iseennast. Liite luuakse vaid ellujäämise või omakasu eesmärgil. Tänu sellele pole mõtet rääkida moraalist. Maailm on konfliktne - sõjapäevi on rohkem kui rahupäevi. Seisukohad: 1) Klassikaline realism Väga äärmuslik. Leiavad, et tänu anarhilisele olukorrale pole moraalile maailmas kohta. Esindaja H. Morgenthau 2) Neorealism e. struktuurne realism Teoreetikud, kes püüdsid 70ndail teooriat tänapäevastada. Leiavad, et maailm polegi nii anarhiline, et seda on võimalik kuidagi klassifitseerida. Esindaja K. Waltz 3) Neoklassikaline realism Anarhia pole vaid riikide vaheline vaid seda võib jälgida ka muudel tasanditel. Ülemaailmses heitluses ei osale vaid riigid, vaid ka organisatsioonid. Maailm on rahulik, kui jõud on tasakaalus.
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka h...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio...
informatsiooni, õigus taotleda ja olla riigi teenistuses, vabade, võrdsete ja regulaarsete valimiste toimumine ning õigus poliitiliste organisatsioonide loomiseks ja osalemiseks nende tegevuses, kõigil kodanikel peab olema õigus kasutada omandit vastavalt oma paremale äratundmisele. Omand ja kontroll ettevõtete üle vähendavad aga poliitilist võrdsust kodanike vahel (sissetulekute erinevus, erinev ühiskondlik staatus). Poliitika teoreetikud on enamasti üksmeelsed selles, et konflikt demokraatia ja omandiõiguse vahel tekib, kui omand jaotub inimeste vahel ebavõrdselt. Seetõttu pakuvad teoreetikud lahenduseks poliitikat, mis püüab saavutada tasakaalu poliitilise vabaduse ja võrdsuse vahel. Robert A.Dahl peab ideaalseks lahenduseks seda, kui ümberjaotamine (millest räägivad mitmed poliitikud) toimuks iseenesest, iseregulatsiooni teel. Niisugust
võimalik tagada organisatsiooni tasakaalustatud areng ja tema kõrge kohanemisvõime muudatuste suhtes. (Siimon, Vadi, 2003: 52) 2.1.2. Olukorrateooria Situatsiooniline lähenemine juhtimisstiilidele kerkis esile 1960. aastatel kui eelnevad teooriad ei suutnud enam seletada paljusid liidri käitumise aspekte. Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi. Paljud teoreetikud leidsid, et konkreetne kontekst (situatsioon) avaldab juhtimisstiili efektiivsusele olulist mõju. (Sults, 04.11.2009) Olukorrateooriat käsitleb pikemalt Aleksandr Lukjanov (2002: 82-85). Olukorrateooria alusepanijateks selle kaasaegses tähenduses on ameeriklased P. Lawrence ja J. Lorsch. Selle teadussuuna keskseks (ja lähte)punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab. Seda mõju arvesse võttes
Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
