Balti erikord-baltikumis omad seadused (oma autonoomia). Ainult need seadused, mis baltimaa ise kinnitas. Vene eliidile ei meeldinud see. Vt. Materjal ka vicipediast Moderniseeruv ühiskond – tervet euroopat hõlmand protsess. Kaasab kogu ühiskonna (tõuge prantsuse revolutsioon) see kestis käbi 19 saj. Ja jätkus 20.saj. alguses. Eestlased-feodaalne põllumajandusoli ennemalt - see teisenes industriaalseks ühiskonnast – teoorjus suurenes,sest maa oli mõisniku oma ja pidi maksma maa eest renti, seega teoorjus aga kellel maad polnud, lahkusid lihtsalt linna ja seal hakkas arenemagi tööstus. Algas talude päriseks ostmine. Oli pikaajaline protsess: see oli eestlane arust moderniseerumise kõige suurem osa- seoses sellega väheneb aga peredes lastearv väiksemaks. Rahvus kihistub. Rahvusliku liikumise 3 faasi oli omane euroopa idapoolsele osale.
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
Lüüasaamise põhjused: ülestõus ei hõlmanud kõiki maakondi ja korraga abiväed ei jõudnud kohale orduväed oli suures ülekaalus eestlaste juhtide tapmine tekitas suure segaduse Muutused ühiskonnas Oma võimu kindlustamiseks rajati järjest rohkem mõisaid. Vastuhaku korral kasutati üha enam toorest sõjalist jõudu. Kaubanduse arenedes tõusis nõudmine teravilja järele. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasategemisel tõusis esikohale teoorjus. Paljud talupojad hakkasid põgenema. Kuna see oli mõisale kahjulik, siis olid eesti talupojad XVI sajandiks pärisorjastatud. Enne polnud aga kõigi talupoegade seis sugugi ühesugune: eristati adratalupoegi, üksjalgu, vabatalupoegu ja maavabasid. Viimaseid oli küll üksikuid, need olid eesti ülikute järglased, kes omasid ise talu läänikirja alusel ja ei kandnud koormisi. LIIVI SÕDA 1558-1583 22. jaanuaril 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. Juulis vallutati Tartu
aastal, seadis eesmärgiks muuta talurahva käekäiku. Nagu keiser ka ise on öelnud, armastab ta vabadust, mis kõigile peab osaks saama. Vürst Rumjantsevi õhutusel 1802. aastal andis keiser välja „Vaba põllumeeste seaduse“, mis lubas mõisnikel oma talupoegi vabastada. Seadusel ei olnud aga märkimisväärset tagajärge, kuna see ei olnud kohustuslik.20 Peale esimese talurahvaseaduse välja kuulutamist 1804. aastal puhkesid talurahva rahutused. 21 Põhjusteks olid raske teoorjus, liialdatud lootused uute seaduste maksmapanekuks ning talurahva seas üha enam kasvav umbusaldus mõisnike ja kohalike ametivõimude vastu. Ka riigivalitsus pidas uusi seadusi, eriti Eestimaa oma, puudulikeks. Kuna Eesti talurahvaseadusi võrreldi peaaegu alati Liivimaa talurahvaseadustega, siis seekord leiti, et 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus on palju konservatiivsem, puudulikum ja talupoegadele kahjulikum.22 Seetõttu
Tohver rõõmustas, et ta sai saksa keeles rääkida, mida ta väga kaua oli õppinud. Pererahvaga ta ei saanud rääkida saksa keeles, sest tema põlati seal maha. Tohver rääkiks, et kui palju peavad talupojad mõisale, palju kirikule ja kellele veel tegema. Nad pidid viima suure osa O M A saagist mõisale. Tohver rääkis, et neil pole kellelegi kurta, kui ainult mõisahärrale, kes selle eest neile vitsa annab. Guvernant rääkis, et see pole mingi teoorjus vaid hoopis pärisorjus. Guvernant ei mallanud mõnel ajal selle juttu pärast magamagi jääda. Kupja-Pritsu ähvardus Huntaugu peremees oli vihane, et Miina ei lähe kupja-Pritsule naiseks. Alguses arvas Huntaugu perenaine ja Miina, et ta ütleb seda ainult selle pärast, et ta on joonud, kuid see ei olnud nii. Huntaugu peremees (Mihkel) ei jätnud seda jonni ka järgmise kahe päeva jooksul. Lõpuks ütles Mihkel kupjale, et ta võib saada Miina endale. Alguses
Tohver rõõmustas, et ta sai saksa keeles rääkida, mida ta väga kaua oli õppinud. Pererahvaga ta ei saanud rääkida saksa keeles, sest tema põlati seal maha. Tohver rääkiks, et kui palju peavad talupojad mõisale, palju kirikule ja kellele veel tegema. Nad pidid viima suure osa O M A saagist mõisale. Tohver rääkis, et neil pole kellelegi kurta, kui ainult mõisahärrale, kes selle eest neile vitsa annab. Guvernant rääkis, et see pole mingi teoorjus vaid hoopis pärisorjus. Guvernant ei mallanud mõnel ajal selle juttu pärast magamagi jääda. Kupja-Pritsu ähvardus Huntaugu peremees oli vihane, et Miina ei lähe kupja-Pritsule naiseks. Alguses arvas Huntaugu perenaine ja Miina, et ta ütleb seda ainult selle pärast, et ta on joonud, kuid see ei olnud nii. Huntaugu peremees (Mihkel) ei jätnud seda jonni ka järgmise kahe päeva jooksul. Lõpuks ütles Mihkel kupjale, et ta võib saada Miina endale. Alguses
Jääb esile jõukamate talupoegade esile tõus. Katku pärast jäeti kasutamata halvemad põllumaad. Paremaid põllumaid hakati väetama rohkem. Maa kvaliteeti parandati järvemuda ja adruga. Üha rohkem hakati kasvatama Lääne-Euroopas lina ja tööstuslikku kanepit. Meresõidu kasvu tõttu hakati üha rohkem kasvatama lina ja kanepit(kõis ja purjed). Peale selle levis ka aiandus, eeskätt kloostrites. Kloostritest levis ka aiandus mujale. Maaomanike omavoli vähenes, koormised pandi kirja, teoorjus kadus. Väheneb maaomaniku kohtuvõim talupoja üle, kuna kohtuvõim läheb üle riigile. Küsimused: 1) Riigi arenguetapid, mis erinevad on? 2) Miks tekkisid seisuste esinduskogud? Vastused: 1) Barbarite Kuningriik > Feodaalne Killustatus > Seisuslikud Monarhiad 2) Sest kuningas sõltus suurfeodaalidest(nõuandmis kohustus, maksud, kohus), kutsuti kokku ka linnade ja vaimulike esindajaid kuna ta kasutas neid suurfeodaalidele vastukaaluks. Linnakodanikud
Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Rootsi poolele üle läinud Saksa aadlike maad konfiskeeriti ning annetati poolakatele ja leedulastele. 17. sajandi algul koondus nende kätte ligi ¾ eramaadest. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa. Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks. Koormised olid üldiselt raskemad eramõisates. Peale selle kasutasid mõisnikud naturaalrendi sissenõudmisel mitmesuguseid ebaseaduslikke võtteid: rendi määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne. Teopäevade tegemata jätmise puhul trahvisid mõisnikud talupoegi vilja või looma äravõtmisega. Trahviti ka ihunuhtluse ja vanglakaristusega. Raskelt kannatasid ka linnad
1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht "Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur 2. juuni 1858 Mahtra sõda 1857-1861 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg"; eepose rahvaväljaanne ilmus 1862 1864 nov. Mulgimaa talupojad esitavad Aleksandr II palvekirja, mis taotleb eestlastele suuremaid õigusi 1865 Uus talurahvaseadus Saaremaal 1865 Tartus luuakse "Vanemuise" laulu- ja mänguselts 1866 Vallaseadus paneb aluse talurahva omavalitsusele 1868 Keelustatakse teoorjus 1869 18.-20. juuni I üldlaulupidu Tartus 1870 valmib Peterburi-Paldiski raudtee; esimene raudtee Eestis 1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts 1878 Viljandis ilmub "Sakala" esimene number 1882 kevad sureb C. R. Jakobson 1887 venestamine Eestis: koolid viiakse üle vene keelele 1889 talurahvaasutuste reform, millega kärbitakse vallavalitsuste õigusi; asjaajamine läheb üle vene keelele 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1896 J
kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist maksma ka riigimakse. 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse PõhjaEestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud
Aadli jõukuse kasvade asutati juurde uusi mõisaid ja laiendati seniseid. XVI saj keskpaigaks oli Eestis juba u 500 mõisa. Rikaste linlaste ja aasli seas läks moodi luksusesemed ja muud kallihinnalised tooted, millele aitas kaasa hoogsalt arenev merekaubadus. Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu ning tõsteti talurahva koormisi. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus. Kümnis oli nüüd veerand viljasaagist(mitte 1/10). XV saj keskpaigast nõudsid mõisnikud ühaenam raha ning XVI saj alguseks mingi eramõisates pea täielikult üle raharendile. Maarahva vastupanu: Esitati kaebusi mõisnikele, ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijale, asuti elama mujale- piiriäärsetelt aladelt rändasid vallalised noormehed Venemaale, Rootsi ja Soome. Talupoegade lahkumine oli aga kahjulik
Pööre omandisuhetes põhjustas põllumajanduse efektiivsuse kasvu. Külade asemele rajati palgatööjõul põhinevad suurmajandid, mis võimaldasid uuenduste kiiremat kasutuselevõttu. 51) Eesti- ja Liivimaa 1816/1819 talurahvaseaduste põhisisu? 1816; 1819- Pärisorjuse kaotamine, koormisenormid kaotati. Talupoeg sai isikliku vabaduse ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talupoeg rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talupoeg võis kolida teise mõisa, kui mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. 52) Eesti- ja Liivimaa 1849/1856 talurahva seaduste põhisisu? 1849- Talude järk-järguline müümise korraldamine, mis pidi kaasa tooma teoorjuse kadumise. Talu võis osta ja müüa. Päriseksostmisega kaasnes kruntiajamine (tekkisid komplekssed maaomandid). 53) 1919. a maaseadus Eesti Vabariigis? Selle põhisisu?
peremehele. Tegelikus praktikas õiguslikult peremehele aga ideeliselt järeltulijatele, kui poeg juba elas sees, siis polnud probleemi. Tavaliselt võeti mingi maks a la parim härg karjast. Kui järeltulija elas mujal, siis peremehele ja kui järeltulijad tahtsid millalgi üle võtta, siis maksti rahamaksu või härgades. Pärisorjuse omandiõigust ei ole õiguslikult kuidagi tunnustatud. Samuti võõrandamisõigust (et ori tlu müüa/kinkida). 14. sajandi jooksul mainmorte taandub. Corvee teoorjus. Karl Suure ajast (9. sajandi algus). Corvada teotöö. Teotöö märad üle Prantsusmaa kõikunud. Corvee püsiska peale pärisorjuse massilist kadumist. 16. sajandil kaks päeva nädalas. Sunnismaisus aga Prantusmaal oli see sagedane, et pärisorjal oli õigus osta endale liikumisvabadus. Pole selge kui palju oli pärisorje. Normandias (Põhja-Prantsusmaal) kõige vabamad olud. 21.Mida kujutas endast pärisorjus Inglismaal? Villeinage (villenaazm villaanlus
Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine. Adratalupojad- talupoegade kõige suurem kiht, nimetus adramaast. Üksjalad- moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Vabatalupojad- soodsaim talupoegade seisund, kes tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu poegade ja üldse talurahva hulgas moodustasid maavabad, kes olid vaid üksikud, üldiselt muistsete eesti
1838 Õpetatu Eesti Selts (Tartus), tegeles eesti kultuuriloo uurimisega 1862 ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 1842 Eestimaa Kirjanduslik Ühing (Tln) 1865 asutatakse laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 uus vallaseadus 19. SAJANDI II POOL 1917 1868 keelustatakse teoorjus Algab venestamine 18-20/06/1869 Esimene üldlaulupidu Tartus Ärkamisaja tegelasi: 1870 valmib Peterburg-Paldiski raudtee, esimene Eestis Johann Voldemar Jannsen. Pigem saksameelne rahvusliku liikumise 1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts juht. Eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate 1878 Viljandis hakkab ilmuma ,,Sakala" tingimuste raames
Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine. Adratalupojad- talupoegade kõige suurem kiht, nimetus adramaast. Üksjalad- moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Vabatalupojad- soodsaim talupoegade seisund, kes tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu poegade ja üldse talurahva hulgas moodustasid maavabad, kes olid vaid üksikud, üldiselt muistsete eesti
Talupoegade õigustega arvestati palju vähem. Aadlikud asusid järjest rohkem elama maale mõisatesse. Lääne- Euroopas hakkas arenema manufaktuuritööstus ja kasvasid linnad, mille tõttu suurenes teravilja sisseveo vajadus. Mõisate arv tõusis Eestis juba 500-le. Järjest rohkem läksid moodi luksusesemed. Feodaalide huvi kasvas teraviljasaakide suurendamise vastu ning talupoegade koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti erimõisates. Ordu- ja piiskopimõisates jäi endiselt tähtsamaks loonusrent. Kümnis tähendas nüüd juba veerandit viljasaagist. Järgmise sajandi alguseks mindi mitmetes eramõisates täielikult üle loonusrendilt raharendile. Osal talupoegadest õnnestus asuda linnadesse, kus vajati samuti töökäsi. 14. saj. lõpust on teada, et omavoliliselt lahkunud talupoegadele tehti trahvi. 15. saj. alguses hakati pagenud talopoegi välja nõudma ja tagasi tooma
Käsitöönduse seotus üleeuroopalise turuga suurenes ning see oli eelduseks varauusaja lõpul alanud industrialiseerimisele. Maadeavastuse tagajärjel muutus ka väärismetallide sissevedu Euroopasse. Toodi kulda ja hõbedat. Vähenes väljavedu. Vajadus oli ka teravilja sissevedu ida-euroopast, kuna rahvaarv kasvas kogu aeg ning Lääne-euroopas oli intensiivne põllumajanduse areng, idas aga ekstensiive, seal muudeti talupojad sunnismaisteks. Peamiseks rendivormiks sai teoorjus. Läänes olid selleks ajaks talupojad juba vabad. Idas korvas aga madala efektiivsuse odav tööjõud ning kallid turuhinnad. Humanism ja renessanss 14 sajandil, seega juba hiliskeskajal kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi tähelepanu keskmesse Jumala asemel inimese ja otsis eeskujusid antiikajast. Sellest on tulnud ka nimi renessanss. Kuna inimene tuli maailmavaate keskmesse saab seda nimetada ka humanismiks.
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
Venemaa valitsejad: Aleksander 1 (1801-1825) - Viini kongressi kangelane ja Napoleoni purustaja, tema valitsemisajal toimus Isamaa sõda napoleoni vastu, mis tekitas patriootilise puhangu aadli seas, sooviti konst. Monarhiat. Kui ta sureb, siis toimub dekabristide ülestõus( Püškini, Lermontovi aeg). Eestis 1802- avatakse Tartu ülikool. 1816/1819- vabastatakse talupoeg pärisorjusest. Ta saab isiklikult vabaks, aga tema elu ei kergene, sest säilib põhiliselt vihatud koormis, teoorjus. 1849/56- võeti sama seadus Liivimaa kubermangus. 1860-80- nim ärkamisajaks, oli ka kõrgaeg. (1869-üldlaulupidu, Jansen, J. Hurt,Jakobson, Köhler, eesti aleksandrikooli liikumine, Eesti kirjameeste selts) Nikolai 1 (1825-1855)- algab venestamine, ei kinnita baltisakslaste eriprivileege, imperialismiajastu, kus suurrahvad üritavad vähemusrahvaste üle võimu võtta(venestamine) venestamine algab 1886, 1887 seatakse kõigis
rahulolematusele ja vastuhakule senise süsteemis suhtes: a) levis väljarändamisliikumine, millega massiliselt talupoegi püüdis Eestist lahkuda. See sai võimalikuks peale 1863.a., peale mida lahkus siit ca. 130000 väljarändajat Siberisse jm. b) Usuvahetusliikumine Levisid valekuuldused, et Vene usku minejatele antakse nn. hingemaa ja vabanetakse teoorjusest, mindi massiliselt luteri usust Vene õigeusku. Teoorjuse kaotamine Eestis 1856.a. kaotati teoorjus Eestis ja talupoegadel avaneb võimalus oma maa mõisnikult päriseks osta. (Teotöö ehk loonusrendilt üleminek paindlikumale raharendile) 19.saj. rikastus hulgaliselt talupoegi, tänu uutele võimalustele, linaäriga , lisaks lambavillaäri. Sealt saadakse vajaminev raha talude päriseksostmiseks. Viljandimaal läks linakasvatus nii edukalt et jõukad mulgid pälvisid lätlaste pahameele. Tähtsaimaks linasadamaks sai Pärnu.
Jüriöö ülestõusule järgnes järjekordne karistamine olukord ja nõudmised muutusid veelgi karmimaks. Nende õiguslik seisund vähenes, tugevnes läänimeeste võim talupoegade üle ja suurenes viimaste voli rakendada otsest füüsilist vägivalda. Talupojad pidid ehitama linnuseid, kirikuid ja rajama teid; samuti käima isandaga kaasas sõjakäikudel. Mitmed aadlikud tulid elama maale, kuna Euroopas oli suur nõudlus vilja järele. Tekkis teoorjus. Koormiste kasvu ja mõisnike kasvava surve tõttu põgenesid mitmed talupojad linna või piiri taha. Väljakaevatud luustikud nätavad, et eestlaste füüsiline seisund pärast ordu vallutust halvenes. Iimesed jäid lühemaks ja nõrgemaks, olid tõbisemad ning surid nooremalt. See räägib viletsamast toidust ja raskemast elust, oma rolli etendasid külla ka halvad ilmastikutingiused ja ikaldused. Eriti kehv oli olukord 1315
-14. saj keelati väliskaubandus saarlastele suurim löök, Saaremaa oli olnud rikkaim piirkond suure rahvaarvuga, kuid nüüd rahvaarv väheneb ja hakatakse rääkima Saaremaast kui vaeseimast piirkonnast. Naturaalandam osa viljasaagist + Kümnis kindel protsent saagist, algselt 10%, hiljem peaagu 50%-ni + Hinnus kindla suurusega osa, nt 10 kotti kartulit sellelt talust Teotöö mõisa põllul töötamine, hiljem on see kui teoorjus Kirikukümnis kirikuõpetajat tuleb ülal pidada ehitustöödel osalemine talupojad ehitasid ehitisi sõjateenistus Maarahvas 14. 16. sajandil Rahvaarvu kasv Sisserändajad + sakslased + rootslased algas XIII sajandi teisel poolel, soodustasid maahärrad, müües neile maa vabasse omandisse - rootslased kohustusid valvama merepiiri ning tõkestama eestlaste väljarännet
hädalda, ei tunne igavust ega igatse koduvälist elu. Isa vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid. Ta võib olla küll karm (tal on raske oma armastust ja hellust välja näidata), aga ta on õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav. Naised tahavad KinderKircheKüche ringist väljuda ja teostada ennast isiksusena hoopis väljaspool kodu. Eestis XIX sajandil kaotati pärisorjus ja teoorjus Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta. Oli tegemist kiire arengu perioodiga. Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua. Just XIX sajandil hakati avaldama kõikvõimalikke õpetusi põllumajanduse, loomakasvatuse ja aianduse kohta, aga samas
kurda ega hädalda, ei tunne igavust ega igatse koduvälist elu. Isa vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid. Ta võib olla küll karm (tal on raske oma armastust ja hellust välja näidata), aga ta on õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav. Naised tahavad Kinder-Kirche-Küche ringist väljuda ja teostada ennast isiksusena hoopis väljaspool kodu. Eestis XIX sajandil - kaotati pärisorjus ja teoorjus Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta. Oli tegemist kiire arengu perioodiga. Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik – seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua. Just XIX sajandil hakati avaldama kõikvõimalikke õpetusi põllumajanduse, loomakasvatuse ja
5. Seisused. 3p Nimetage seisused keskajal ja selgitage nende funktsiooni ühiskonnas. Seisus Funktsioon ühiskonnas Seisus Funktsioon ühiskonnas Seisus Funktsioon ühiskonnas 6. Feodaalkorra iseloomulikud jooned. 2p Selgitage feodaalkorra olemust kahe iseloomuliku tunnuse kaudu. a b 25 7. Majandus. 4p Selgitage järgnevaid seoseid. Linnastumine Teraviljahindade tõus Mõisate arvu kasv Teoorjus Sunnismaisus Lääne-Euroopas Euroopa turul Eestis Seos nr 1 Seos nr 2 Seos nr 3 Seos nr 4 Seos nr 1 Seos nr 2 Seos nr 3 Seos nr 4 8. Ajalised piirid. 4p 8.1. Kas te nõustute seisukohaga, et keskaja algus Eestis oli pöördeline moment Eestis ajaloos? Esitage oma seisukoha kinnitamiseks kaks põhjendust. 2p Nõustun………………………ei nõustu Põhjendus a b 8.2
Talupoja õigustega arvestati palju vähem kui enne ulestõusu Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu Kindlustamaks oma võimu, asusid aadlikud järjest rohkem elama maale mõisatesse Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu ning selle tulemusena suurendati talurahva koormisi Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus Kümnis ei olnud enam sugugi kümnendik, vaid ulatus veerandini saagist Arvukate vähemtähtsate loonusandamite asemel nõudsid mõisnikud 15. sajandi keskpaigast alates üha enam nõudma raha 16. sajandi algul mindi mitmetes eramõisates pea täielikult üle raharendile Üha enam talupoegi hakkas linnadesse ja mujale põgenema Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest 15
1802 Eestimaa kubermangus ja 1804 Liivimaa kubermangus oli välja kuulutatud Talurahva õigus., mis ei kehtinud Saare ega Muhumaal. Sellega piirati kodukari. Nähti ette talurahva kohtute loomist vastavate kohtu pädevus normistikega. Oli kästud koostada vakuraamatud. Seadused ei näinud ette pärisorjuse likvideerimist. Keiser Aleksander I ajal 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal võeti vastu uus Talurahvaseadus, mis kehtis ka Saare ja Muhumaal. Sellega kaotati pärisorjus. Teoorjus jäi edasi. 1849 Liivimaal 1850 Eestimaal 1865 Saare ja muhumaal uus Talurahvaseadus, millega loodi eeldused raharendile üleminekuks. 21.Veneaegse Eesti avalik õigus 1845 oli vastu võetud kodifitseeritud nuhtlusseadustik. 1864 rahukohtu nuhtlusseadustik. 1903 uus nuhtlusseadustik. Eraõiguses oli plaanis luua 5 köiteline seaduste kogu Eesti aladel. 1846 I köide kohalike ametiasutuste korraldused. II köide aadlik, linnakodanikke, vaimulikku käsitlev seadusandlus
Mõisamajanduse ratsionaliseerimine. Arengusuunad 19. saj. lõpupoolel. Põllumajandusseltsid ja ühistegevus Põllumajanduse arengu põhijooned 19.sajandil Teoorjuslik mõismajandus- kõrgaeg oli 18 saj löpp, 19 saj algus. Mõisate puhul tähtis viina tootmine ja teraviljakasvatus.Umbes pool saagist läks viina tootmisele. 1830nendatel levisid uued ideed, selgemaks sai, et senine teorjuslik majandusviis ei olej ätkusuutlik. 1830nendatel toimub läbimurre ja valdavaks saab mõte et teoorjus tuleb asendada raharendiga. Mõisatesse tuli tööle vötta palgalised sulased. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine-toimus 19 saj teisel veerandil ja 19 saj keskpaiku. Suurte muudatuste aeg, üleminek raharendile. Viinatööstus oli järkuvalt oluline tegevusala, aga ümberkorraldused selles vallas olid masinapargi uuendamine (muutes selle efektiivsemaks) ja uue tooraine kartuli kasutuselevõtt (oli hoopis odavam ja võimaldas suuremaid sissetulekuid).
1819 *Talupoegade ost-müük keelati Liivimaa *Vabastamine ilma maata *Piiratud liikumisvabadus *Teorent *Perekonnanimede andmine VALLAKOGUKONDADE KUJUNEMINE 1849 *Fikseeriti talumaa piirid Liivimaa *Raharent 1856 *Talude päriseks ostmine Eestimaa 1863 *Passikorralduse seadus 1866 *Vallaseadus 1868 *Kaotati teoorjus 1874 *Üldine sõjaväekohustus Rahvslik liikumine 19. saj keskel ja saj. II poolel Eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: *hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. *tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu. *hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest. nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega.
) pärast Karja linnuse vallutamist. Maasilinn - saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. (67-70) : Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu - Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam kümnendikku vaid ulatus kuni veerandini viljasaagist. *Haagi-,ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatus isikud. *Pärisorjus- aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. sajandi alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Seega oli kehtestatud pärisorjus.
järsu pöörde. Aastatel 1582 1596 viidi läbi reduktsioon(mõisade riigistamine, (restitutsioon- mõisad lähevad tagasi mõisnikele)). Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa. Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks. Peale selle kasutasid mõisnikud naturaalrenti ja selle kasutati sissenõudmisel mitmesuguseid ebaseaduslikke võtteid: rendi määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne. Rootsi kuningate agraarpoliitika pärast Liivi sõda oli üsna aadlisõbralik. Aadlikele jäi oma maadel kohtupidamis- ja maksustamisõigus. Kroonumõisad ületasid esialgu aadli
Liivimaa talupoegade pöördumine õigeusku, et saada maad. Polnud võimalust enam tagasi teise usku minna. - 1849. Võttis Liivimaa ebatüüpiliselt kaugelenägelik maamarssal parun Hamilkar von Fölkersahm ette agraarformi, mille mõte oli kehtestada teoorjuse asemele raharend ning eraldada osa mõisamaast, mida talupojad saaksid osta või rentida. Samad reformid viidi läbi ka aastaid hiljem Eestimaal ja Kuramaal. Ihunuhtlus kaotati alles 1865.aastal. Teoorjus 1868.aastal. Talupojad said 1866.aastal õiguse valida enda esindajaid vallavolikogudesse, mis piiras mõisnike võimalusi otseselt juhtida kohalikku elu. - Tsaariaeg oli Baltimaade uusaja pikim rahuperiood, mis andis võimaluse demograafiliseks taastumiseks ja elanikkonna kiireks kasvuks. Siiski ei jätnud sõjad piirkonda täielikult puutumata. 1790.aastal maabusid Rootsi väed, toimus Venemaa ja Rootsi jõudude vahel merelahing. Napoléoni sissetung
``Igaüks`` oli oma olemuselt sarnane Liivimaa omaga, kuid ta arvestas rohkem mõisnike huve. (Agraarkriis ei lahendanud probleemi ja pärisorjust ei kaotatud.) 1816 kinnitas keiser Aleksand I teise Eesti talurahvaseaduse `` Eestimaa tallorahva kässoraamat`` ja 1819 Liivimaa ``Liivlandi maarahva säädus`` (kehtis ka Saaremaal) - hakkasid kehtima vastavalt 1817 ja 1820. Nende alusel kaotati pärisorjus, kuid talupojad vabastati ilma maata, nüüdsest tuli maad rentida, teoorjus jäi. 1840-st hakkasid toimuma massilised talurahva rahutused ja väljaränne. See tekitas olukorra, kus tuli vastu võtta uued talurahvaseadused: Liivimaal 1849b(parandused 1860) ja Eestimaal 1859, Saaremaal 1865. Uued seadused keelasid talumaid mõisastada, lõid eelduse üleminekuks raharendile ja võimalusele talude väljaostmiseks. Nimetatud seadused/parandused kehtisid 1940 aastani. Kriminaalõigus: 18 saj. Vene võimu tulekuga, jäid kehtima endised normid
Seetõttu suurenes teravilja sisseveo vajadus. Lääne-Euroopa (eriti Madalmaade) kaupmehed külastasid sageli Eesti sadamaid ning maksid hästi vilja, eriti rukki eest. 16. sajandi keskpaigus suurenes mõisate arv Eestis juba 500-le. Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurenemise üle ning tõsteti talurahva koormisi. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas asikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates. Ordu- ja piiskopmõisates jäi endiselt tähtsamateks loonusrent. Kümnis oli juba neljandik saagist. Maarahvas avaldas mitmeti vastupanu: esitati kaebusi mõisnike peale; ei täidetud koormisi; hakati vastu mõisasundjale; asuti mujale elama (Venemaale, Rootsi, Soome). 16. saj. lõpust on tõendeid omavoliliselt lahkunud talupoegade trahvimistest. 15 saj. alguses hakati neid välja nõudma ja tagasi tooma
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
suurim rahutus 1841. a Pühajärve sõda 1845. a algas massiline usuvahetusliikumine ja ka seda võimud esialgu takistasid peale maa päriseksostmise seadusi uued talurahvarahutused, neist suurim: 1858. a Mahtra sõda 1860ndate aastate reformid: 1863. a passiseadus täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires algas väljarändamine Venemaale ja eestlaste asunduste rajamine Kaukaasias, Siberis ja KaugIdas 1865. a keelati kodukariõigus 1868. a keelati teoorjus 1866. a vallaseadus vald vabanes mõisniku eestkostest moodustati valla täiskogu (kõik peremehed + 1/10 maata meestest ), mis valis vallavolikogu vallal oli oma eelarve kogu vallavalitsemine toimus mõisast sõltumatult 4.4. Kultuur 18.-19. sajandil Usuelu: peale Põhjasõda nõrgenes kiriku seisund tunduvalt kui Rootsi ajal oli luterliku kiriku taga riik ja kiriku seisund oli suhteliselt autonoomne, siis 18. sajandil
Peale Jüriöö ülestõusu hakkas kujunema pärisorjus. On arvatud, et kui jüriöö ülestõusu poleks olnud, poleks eesti talupojad pärisorjadeks muutunud. 1346 - Taani müüs oma valdused Põhaj-eesti Saksa- ehk Deutooniordule. 1347 - Saksa ordu andis põhaj eesti Liiwi ordule. Eesti alale jäi alles 3 väikeriiki. MAARAHVAS XIV-XVI SAJAND. Aadlikud asusid elama maale, et oma võimu suurendada. Talu koha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates. Talupojad hakkasid järjest rohkem mõisnike juurest ärajooksma. Nende üles otsimiseks ja tagasi toomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud. Eestis olid sel ajajärgul adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad. 16. sajandi rahvastiku juurdekasvus andsid suure osa sisserännanud saksa ja rannarootslased. VAIMUELU. Maarahvas võttis katoliku usu kergesti vastu, sest tõestati, et katoliku usu jumal on tugevam ja võimsam, kui eestlaste vanad jumalad
jõudu. o Hakkasid levima manifaktuurtööstused ja sellest tingituna kasvasid ka linnades teravilja sisseveo vajadus. o Aadlike jõukus tänu sellele kasvas ja rajati üha uusi mõisaid. Ligi 500 tükki oli 16 saj. o Toodi sisse ka luksus ning muid kallihinnalisi esemeid tänu mereteedele. o Koormisi tõsteti, kuna turustamisvõimalused suurenesid. o Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. o Järgmise saj algul mindi pea täielikult üle loonuserendil raharendile. o Maarahvas hakkas vastu: esitati kaebusi mõisnike peale, asuti elama mujale. See oli mõisale kahjulik. o Kuna talupojad läksid minema siis sõlmiti pakt, et talupojad tuleb ülesse anda.
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
Kagu-Euroopa Türgi võimu all. Türgi kätte oli langenud kogu Kagu-Euroopa, mis suuremas osas allutati vahetult keskvõimule. Vasallvürstiriikide staatusesse jäid lisaks Transilvaaniale ka Valahhia ja Moldova. Bütsantsi-aegne haldusstruktuur säilitati, mis tagas hästikorraldatud provintsiaalvalitsuse. Üldise maksuna kehtestati kõigile alistatud rahvastele pearaha. Koormised tervikuna polnud siiski suuremad kui kristlike valitsejate ajal. Puudus ka teoorjus. Kaubandus ja tööndus elasid 17. saj. üle tuntava õitsengu. Kuna türklased ise kaubanduse ega tööndusega ei tegelnud, lubati nendes valdkondades tegutseda armeenlastel ja kreeklastel. Kohalike rahvaste religioonile, keelele ja kultuurile ei avaldatud kuigi tugevat survet, puudus ka vägivaldne islamiseerimine. Kuna uskmatud pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud, ei olnud riik huvitatud maksubaasi ahendamisest. Uusi ristiusukirikuid ehitada polnud siiski lubatud. Türgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
