12. aseta tunnused millegi alusel hierarhiasse. Mooduta mõttetööd hõlbustavaid skeeme- lähedaste nähtuste jadasid, kokkukuuluvusi, vastandustasandeid. 13. Püüa kirjalikes töödes valgustada uuritavaid probleeme 2 v enamast aspektist. 14. Niihästi psüühilistel kui sotsiaalsetel nähtustel on tõenäosuslik- stohhastiline- iseloom. 15. Psühholoogia kui teadus tõstatab rohkem probleeme kui neid suudab rahuldava avstusega lahti seletada.16. mingi teooriale omaseid mõiteid väljaspool antud teooriat kasutamine muudab need eklektika ohtlikeks. 17. Psühhol eesmärk pole mitte asju täpselt paika panna vaid osutab ennekõike hingeelu mitmekesisusele ja variatiivsusele.18. Psühholoogia kui teadus röövib kuigivõrd psüühika nähtustelt selle salapära, mis neil on nt okultismis, kuid lisab sellele kriitiliselt juurdleva mõtte ja oskuse mõista nähtusi nende suhtetoimes ja ühtses süsteemis. 19. Paljud elunähtused nagu ka
kirikuliikmete arv. Kolmandaks saab rääkida ilmalikustumisest indiviidi tasandil üha suurem hulk inimesi ei pea religiooni oma elus oluliseks. Usk muutub üha enam inimese enda valikuks ega põhine enam sünnipärasel kuuluvusel, lapsepõlvekodu ja vanemate mõju inimese hilisemale usuelule kahaneb. Paljud sotsioloogid väidavad, et vanale sekulariseerumisteooriale on tänasel päeval julgenud vaid vähesed truuks jääda, sest empiirilised andmed räägivad sellele teooriale vastu. Välja arvatud Euroopa, on maailm religioossem kui iial enne, märgatav on äärmiselt jõuliste usuliste liikumiste esiletõus, mõnel neist on kaugeleulatuvad poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Kaks ülivõimast lainet on islam nii traditsioonilistes maades kui ka diasporaas ja nelipühi kristlus, mis on väga tugevalt muutnud Ladina-Ameerika usulist olukorda. Religioonisotsioloogi Rodney Starki meelest ei kirjelda sekulariseerumisteooria tänast usulist
·arenguvõimalustest, millel on praktiline väljund tema tööle, ·läbi harjutuste ja ülesannete, kus saab tagasisidet, ·kasutades tehnikaid ja mudeleid, mis toovad kindlat kasu ning mida saab rakendada praktikasse (nt prioriteetide seadmine, aja säästmine jne). Pragmaatik õpib kõige vähem: ·kui ei ole näha kohest ja selget kasu tema tegevusele, ·kui puudub praktiline juhend või käsiraamat, kuidas midagi rakendada, ·toetudes ainult teooriale. TEOREETIK Teoreetik õpib kõige paremini: ·olukordades, mis pakuvad selget loogikat ja mudeleid, ·keerulistes olukordades, kus ta peab kasutama oma oskusi ja teadmisi, ·struktureeritud situatsioonides, millel on selge eesmärk, ·kui talle pakutakse huvitavaid ideid, kuigi need ei ole koheselt antud situatsiooniga seotud, ·kui tal on võimalus esitada küsimusi ning uurida ideede tagamaid. Teoreetik õpib kõige vähem:
auavaldustest ning tema merereisist purjelaeval Beagle’il. Referaadi teises osas antakse ülevaade Darwini evolutsiooniteooriast. Selles peatükist kirjeldatakse, kuidas Charles Darwin analüüsis oma näidiseid, mida tema kogus oma merereisil Beagle’il. Lisaks kirjeldatakse, Darwini loodusliku valiku teooria loomist. Referaadi lõpuosas kirjeldatakse lühidalt, kuidas kogu maailma inimesed reageerisid Charles Darwini avastustele ja tema uuele teooriale evolutsiooni ja loodusliku valiku kohta. 3 1. CHARLES DARWIN 1.1. Üldiselt Charles Darwinist Charles Robert Darwin oli inglise loodusuurija ja geoloog. Ta pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Ta sündis 12. veebruaril 1809 ja suri 19. aprillil 1882. Tal oli tolle aja kohta väga pikk elu. Ta elas 73-aastaseni. Palju andmeid ja inspiratsiooni oma teooriate jaoks
tegelenud Jakobson mõni aeg põllumajanduslike küsimustega. Alles 1872. Aastal Vändrasse asudes ja eesti põllumeesteseltsidega tegelikku kontakti astudes hakkas ta kõnesid pidama põllumajanduslikel teemadel ja võimalust mööda neid trükkis avaldama. Esialgu ta kõneleb veel puht-teoreetikuna ja soovitab põllumeestel teooriat praktikas järele proovida, kuid 1874. Aastast peale lisab ta tegeliku 1 talupidajana teooriale juurde isiklike kogemusi ja oma Kurgja talus teostatud katsete tulemusi, mis tõstis kõnede veenmisjõudu. Esialgsete andmete järgi on ta ainuüksi Pärnu põllumeeste Seltsis pidanud üle 80 kõne väga paljudel põllumajanduslikel ja ühiskondlikel teemades. Kõnede tekstid on suurelt osalt kaotsi läinud, ainult mõnikümmend neist on trükkis avaldatud eribrosüüridena või ,, Sakala" artiklitena. Brosüüris ,,Kes tahab, see mõistab" (1876) õpetab ta õiget linaharimist ja võitleb
Tartu Ülikooli Türi Kolledz Kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimine spektromeeter-goniomeetri abil Referaat 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Spekter........................................................................................................................................4 Spektrite jaotamine: kiirgus-ja neeldumisspekter...................................................................... 4 Spektromeeter goniomeeter.....................................................................................................5 Laboris tehtud katse...........................................................
jõude püüti spontaanse ehk automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis. Teosed valmisid vabalt ja idee tekkimisel maalides kollektiivselt ehk tervik pilti nähti alles lõpus. Nii kujunes välja ka sürrealismi vool eesotsas prantsuse kirjaniku ja ideoloogiga André Bretoniga. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsaimaks pidasid sugutungi. Nad tuginesid Sigmund Freudi poolt hallutsinatsioonide ja unenägude seletamiseks loodud teooriale. Breton, toetudes Freudi õpetustele, avaldas 1924. aastal oma arusaamise sürrealismist. Breton kirjutas, et see on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadusi allasuruvaks nähtuseks. Sürrealismile iseloomulikud jooned
Tallinna Ülikool Kommunikatsiooniteooria Grupimõtlemine Irving Jarvis´e järgi Tallinn 2011 Sissejuhatus "Grupimõtlemise" termini autor on Irving Janis, kes avastas selle fenomeni aastal 1971. Janis märkas, et grupi mõtlemise idee ilmus, kui ta luges Ameerika presidendi John Kennedy ühe administratsiooni auaste mälestusi sellest, et kuidas korraldati sissetung Kuubasse. Selle Ameerika võimu idee kukkus läbi, mis rikkus nii Kennedy administratsiooni, kui ka terve riigi ühtsuse. Peale selle hukutava sündmuse USA ajaloos, on olnud ka teisi traagilised sündmusi. Näiteks sai tragöödiaks Pearl-Harbor`i sõjaväelise baasi mittevalmisolek Jaapani rünnakuks Teisel maailmasõja ajal. Tulemuseks oli atakk, mis viis hukule 18 laeva, 170 lennukit ja 3700 inimest. Peale selle, hiljutises USA ajaloos oli ka sõja eskalatsioon Vietnamis. Tulemuseks oli see, et sõjas hukkus 46 500 ameeriklast ja rohkem kui 1 miljoni vietnamlase...
tagasi (kordama) või edasi (järgmisele raskusastmele) suunab. Skinneri poolt avaldatud "õpetava masina" kontseptsioon pani aluse programmõppele, programeeritud õpikutele ja keerukatele õpimasinatele.[6] Biheivorismi positiivsed ja negatiivsed küljed Biheivorism üritab olla võimalikult objektiivne ning arvestada ainult möödetavaid suurused. Selle tõttu on võimalik hulgaliste katsete tulemusi võrrelda. Samuti on biheivorism aidanud mõista inimese õppimist ning luua vastavalt teooriale erinevaid õppeprogramme. Biheivorismile pannakse ette seda, et see ei arvesta piiri inimese ja looma vahel. See on õigustatud, sest enamus katseid on tehtud loomade peal ning saadud tulemused on üldistatud inimestele. [2] Teiseks pannakse ette seda, et biheivorism ei arvesta inimese teadvust. Analüüsitakse inimese käitumist, kuid mitte selle tagamaid. Seega ei saa biheiviorismi läbi selletada inimpsühholoogiat, vaid erinevaid käitumise aspekte.[8]
öeldes on see praktika. Vastupidiselt kogemusele on Aristotelese järgi kunst üldise teadmine ning kasvanud välja kogemusest. Kui arvukate asjade arusaamast on võimalik kokku sulandada üks ühine arusaam sarnastest asjadest, on kunsti tekkimiseks sobivad tingimused olemas. Kunsti valdamine on üks põhitunnustest, mis eristab inimesi muudest elukatest, kes peavad läbi saama kujutluste ja mälestustega. Võib öelda, et kunst vastab paljuski teooriale. Kogemus ütleb meile, et midagi on juhtunud kindlal viisil või järginud kindlat mustrit, kunst annab aga meile aluse ütlemaks või uskumaks, miks see nii juhtus. Näiteks kui me teame infot möödunud aastate gripiepideemiatest, saame me tõmmata nende vahel paralleele ja tõdeda, et kindlad asjad juhtusid iga kord mälestustest on saanud kogemus. Kui ühele inimesele antakse ravimit ja ta
4. Hariduse roll tööturul Inimkapitali teooria Koolis omandatakse oskusi, mida saab tööturul müüa Enam koolis käinud inimesed on tööandjate jaoks väärtuslikumad Haridus tagab kõrgema palga ja stabiilsema töökoha Üldised ja spetsiifilised oskused Tööandjad käituvad ratsionaalselt otsides töövõtjaid hariduse järgi ja töövõtjad käituvad ratsionaalselt investeerides haridusse Kriitika inimkapitali teooriale: Täiuslik konkurents Info kättesaadavus Ei anna vastust ameti ja hariduse vahelistesele seostele Mõõtmine Sõelumisteooria Viis toimu tulla mittetäiusliku infoga tööturul Koolisüsteemis toimuv sõelumine Haridus on viis, mille järgi töövõtjat sõeluda Tugev sõelumise hüpotees Nõrk sõelumise hüpotees
katioon +NR4 Hapnik O (1s22s22p4) kahevalentne anioon RO- Fosfor P (1s22s22p63s23p3) viievalentne Väävel S (1s22s22p63s23p4) kahe või kuuevalentne anioon RS- Valentsmudelid Element Valentsmudelid H -H C >C< >C= -C =C= O -O- =O >O-+ =O-+ -O- N >N- =N- N >N<+ >N=+ -N+ Hübriidsete orbitaalide mudel Lewise teooriale esitas väljakutse metaan CH4: · Neli C-H sidet paraku on C elektronkonfiguratsioon (1s22s22p2) · Kõik CH sidemed on nii energialt kui pikkuselt võrdsed · Molekul on tetraeedri kujuline · CH CH sidemete vaheline nurk on 109º Linus Pauling 1930-dad: ·Kasutas kvantmehhaanilist lähenemist ·Sidemes olevad elektronid ei paikne mitte aatomorbitaalidel vaid hübridiseerunud orbitaalidel Tetraeedriline C sp3 hübridisatsioon
c) Kui kogu A sisaldab mingit hüvist rohkem kui kogum B, on kogum A eelistatum, kui kogum B. seega ordinaalse kasulikkuse korral ei hinda tarbija mitte üksikut hüvist, vaid hüviste kogumeid, kusjuures ühe hüvise kasulikkus sõltub ka teise hüvise kasulikkusest. Tarbija on erinevate kogumite suhtes ükskõikne, kui ta ei suuda hüviste kogumite vahel valida. Kõik hüviste kogumid, mille suhtes on tarbija ükskõikne, on vastavalt ordinaalse kasulikkuse teooriale samaväärselt kasulikud. Ordinaalset kasulikkust väljendatakse graafiliselt ükskõiksus. Ehk samaväärsuskõverate abil. 4.2 Tarbimise optimeerimine lk 83-89 Ükskõiksuskõver kajastab kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbija on ükskõikne. Oletame, et meil on kaks hüviste kogumit: Y1X2 ja X1Y2, kusjuures mõlemad on võrdselt kasulikud
Sissejuh. Sotsioloogiasse Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest
aritmeetikas tõestatav. Täielikkuse teoreem; http://cs.ttu.ee/kursused/itv0010/various/lrttyld.html : ,,1930. aastal tõestas Gödel, et loogika baaskeel, Fregest lähtuv ja Russelli, Whiteheadi, Hilberti, Tarski, Gentzeni töödes kaasaegse kuju saanud esimest järku predikaatarvutus on täielik: iga tegelikult õige väide, mida saab predikaatarvutuses kirja panna, on predikaatarvutuse formaalsete reeglite abil tõestatav. Siinkohal toetub ``õigsuse'' mõiste Tarski, poolt rajatud teooriale semantikast ja mudelitest." Esmapilgul tundub teoreem täielikkusest olevat vastuolus järgmises lõigus vaadeldava teoreemiga formaalse aritmeetika mittetäielikkusest, kuid see vastuolu on ainult näiline: predikaatarvutuse keeles ei saa otseselt kirja panna matemaatilise induktsiooni printsiipi, mis n-ö loob ehk genereerib täisarvud koos kõigi nende omadustega. Kõike, mida üldse kirja panna saab, saab otseselt või kaudselt kirja
kondensaatoril oleva laengu hetkväärtus. Jagades viimase läbi L-iga ja tehes asendused i(t)=q(t) ning , saame võrrandi kondensaatori laengu jaoks: Tähistades anname valemile (1) kuju See on konstantsete kordajatega teist järku lineaarne homogeenne diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab võnkumisi nii mehaanilistes kui elektrilistes võnkesüsteemides. Vastavalt diferentsiaalvõrrandite teooriale sõltub võrrandi (2) lahend β märgist ning β ja ω0 omavahelisest seosest. Kuna meie juhul siis on võimalikud kolm varianti: 1) β < ω0 , 2) β = ω0 3) ) β > ω0 1)Juhul kui β < ω0 on võrrandi (2) lahendiks kus qm (0) ja on määratud algtingimustega (võnkumiste tekitamise viisiga ahelas) ja Kuigi funktsioon (3) ei ole perioodiline, korduvad nii tema maksimumid kui miinimumid võrdsete ajavahemike järel
üle arutlemisel. · Inimeste kodu-töö ja puhkepäevased pendelränded. Tööpaiga valik karjäärivõimaluste ja sissetulekute järgi jne. · Leiti, et kõige tähtsam on info omamine koha kohta, kui seda ei ole otsustab inimene subjektiivselt (kõik inimesed on erinevad). · Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina · Kultuur tähendab mõistuse kollektiivset "programmeerimist", mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. · Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas. · Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed,
uute võtetega. Lähtutatakse eelnevast kunstist, kuid õpitakse objekti paremini kujutama, emotsiooni eredamalt väljendama, põnevust tekitama jne. Hülgamise käigus lähtutatakse samuti eelnevast traditsioonist sellele vastandudes, lähedust otsitakse hoopis ajalooliselt kaugema kunstivooluga. 5. Mõistagi kerkib esile tüüpiline muna ja kana probleem ehk kui kogu kunst lähtub eelnevast traditsioonist, siis millest lähtus kõige esimene kunstiteos. Historistlikule teooriale on ette heidetud ka narratiivide probleemi, kuna vahel on võimatu mõista, millisest traditsioonist on kunstiteose autor lähtunud. Metafilosoofid on historismis näinud katset defineerimisprobleemist kõrvale hiilida ja tegelda vaid kunsti tuvastamisega. Väidetakse ka, et historistid püüavad filosoofilist defineerimisküsimust muuta halliks kunstiajalooks. 1. Esteetilise hoiaku teooria peaks andma vastuse väga laiale ringile
"Püsivad, ainelised, minast väljaspool asuvad ja eksisteerivad edasi ka siis, kui neid ei tajuta [--] ning säilitavad oma samasuse kõikvõimalike ruumiliste asendi muutuste korral." (Piaget : 1954, ptk 5 ja 7) Piaget kirjeldas objekti mõiste arengus kuut järjestikust staadiumi. Nende staadiumide kaudu loovad teadmised lapse tajule struktuuri. (Butterworht, Harris : 88-91) 3 3. GIBSONI ALTERNATIIV Nägemistaju traditsioonilisele teooriale, mille võttis omaks ka Piaget, pakkus ainsana tõsist alternatiivi James Gibson (1966). Tema arvates tuleb taju käsitleda kui aktiivset informatsiooni otsimise protsessi, milleks ükski meel pole teistest olulisem. Kivi nägemine annab seega täpselt sama head informatsiooni kui selle jalaga toksamine. Gibsoni teooria järgi on erinevad meeled "häälestunud" mõju avaldava energia erinevatele "sagedustele", olles võimelised andma keskkonna kohta võrdväärset informatsiooni
Loetledes nelja liikumist: 1. Tekkimine ja hääbumine 2. Kasvamine ja kahanemine 3. Aine üleminek teiseks 4. Koha vahetus Liikumise põhjus on jumal. Psühholoogia: Igas elavas olendis on keha mateeria, hing ja selle vorm. Hind on olemas kõigil elusolenditel, on kolme liiki hingi. 1. Taimehing 2. Loomahing 3. Inimesehing-lisandub mõistus ja mõtlemine Esteetika- Aristoteles paneb aluse esteetika teooriale. S.t tegeleb ilu ja kunstiga. Ta leiab, et kunsti ülesanne on esitada sisemist tähendust. Õilsam on see kunst, mis mõjub tunnetele ja mõistusel. Kunst peab olema puhas Eetika- Aristoteles oli eetika rajaja, tema arusaam eetikast oli, et eetika on praktiline teadus ja leidis, et ei piisa ainult arutlusest vooruste üle, vaid neid teadmisi tuleb kasutada ka oma käitumises. Mõtlemisvõime areng annab meile õnnetunde. Inimese tublidus sõltub järgnevast: 1. Selge otsustamine 2
Neid tegureid võib arvestada meeldejätmise motivatsiooni kujundavateks teguriteks. ( 1.) Ainevalda süvenemine Fakt või väide jääb kergemini meelde, kui see siduda teiste tõikade või väideteda, vaadelda asja erineva nurga alt, näha seda teises väärtusskaalas või mingi teise eriala kontekstis jne. Veel paremini jääb õpitav meelde, kui kuuldu või loetu iseseisvalt läbi mõelda ja oma kogemustega võrrelda, teooriale rakendust otsida ning erinevad teemad ja probleemid omavahel siduda. ( 1.) Mäluhäired Mõnel inimesel võib esineda võimetust äsja vastuvõetud informatsiooni õppida, st.püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada. Sellistel inimestel on tavaliselt täiesti normaalne sekundaarne ja tertsiaalne mälu, ka nende primaarne mälu on igati toimiv. Ometi ei suuda nad informatsiooni üle kanda primaarsest mälust sekundaarsesse. Sellised inimesed on võimelised
laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine. 4) Formaalsete operatsioonide staadium 12.eluaastast edasi. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Kõige iseloomulikum on võime toime tulla oletuslike ehk hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Piaget' arvates on see staadium inimese võimete arengu tipp. Hinnangud Piaget'i teooriale: üldiselt jagatakse tema veendumust, et arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. Samas ei nõustuta tema arvamusega, nagu tähendaks formaalsete operatsioonide staadium kognitiivse arengu lage. Lisaks on leitud, et formaalse mõtlemise arengus mängib olulist osa ka inimese sugu. Kognitiivne areng ei lõpe lapse- või noorukieaga. Vaimse võimekuse säilitamiseks on üks eriti oluline tegur nii noorte kui ka eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine.
kahvatud valguspilved Universumi sügavustes on tegelikult terved galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades ning nende kiirgusspektreid mõõtes märkas Hubble, et mida kaugemal galaktika maakerast asub, seda kiiremini ta meist eemaldub. Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui paisuma. Hubble'i avastused pani aluse Suure Paugu teooriale. 1890. aastal kolis ta perekond Chicagosse, seal läks Hubble ka kooli. Noort Hubble'it võlusid juba varasest east peale teadus ja müstilised uued maailmad. Ta armastas väga lugeda, eriti Jules Verne'i raamatuid "20 000 ljööd vee all" ja "Saladuslik saar" ning Henry Rider Haggardit. Hubble oli hea õpilane ja veelgi parem atleet. Ta püstitas Illinoisi osariigi kõrgushüppe rekordi. 1906. aastal lõpetas ta kooli ja sai stipendiumi, et minna edasi õppima Chicago Ülikooli.
Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). Virchowi tähtsust rakuteooria arengus aitab mõista see, et Schleiden ja Schwann jõudsid küll järeldusele, et elusolendid koosnevad rakkudest, aga rakkude tekke osas nad toetasid teooriat, mis oli teatud mõttes sarnane vanale isetärkamise teooriale. Schleiden nimelt arvas, et uus rakk tekib vana raku sees, kus mingi aines kondenseerub, hakkab suurenema ja tekitab uue raku. Kuid Virchow, Remak ja Kölliker olid siis need, kes selle ümber lükkasid ja näitasid, et uus rakk tekib ainult eellasraku jagunemisel. 5 Taimerakk Taimerakk on eukarüootne rakk. Taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud
Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides
migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid, tööhõive struktuur, rahvastikupoliitika. Rahvastiku vananemine- vanemaid inimesi on rohkem, kui nooremaid. Sündimus on väike. migratsioon- inimeste alaline elukoha vahetus Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis; 2) analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega; 3) analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule; 4) võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi; 5) toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta;
a. kõik vastused valed b. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a
teatud omadusi, omandatakse uusi teadmisi – oskusi, mis võimaldavad edaspidi õppida kiiremini, väiksema aja- ning jõukuluga. Teiseltpoolt on oluline ka tõhusa ehk efektiivse õppimise tundma õppimine, kasutamaks teiste õppijate parimaid kogemusi ära oma õppimise arendamiseks, muutes need oma kogemusteks. (Kadajas, 2005) Õppimise olemuse sügavamaks avamiseks on oluline mõiste, mis õppimist ajendab. Vastavalt inglise loodusteadlase Charles Darwini (1809-1882) teooriale kujunesid intellekt ja sealhulgas õppimisvõime inimestel ja kõrgematel loomadel evolutsiooni käigus välja selleks, et elukeskkonnaga paremini kohaneda. Neid seisukohti arvestades ja edasi arendades tõi USA filosoof, pedagoog ja psühholoog John Dewey (1859-1952) ühena esimestest selgelt esile, et ka hariduse valdkonnas on õppimine käsitletav ümbritseva maailmaga kohanemisena. Sellest arusaamast lähtudes on mõistetav, et klassis õpitav ei piirdu üksnes õppeainega. Õpilase
puhul tootlikkus tõusis. 7) Milliseid eelduseid nõuab bürokraatia koolkonna ideede elluviimine? Bürokraatia koolkonna ideede elluviimiseks on organisatsioonis vaja: selget tööjaotust, selget hierarhiat, formaalseid reegleid ja protseduure, reeglite sõltumatust isikust, kes sellel töötab tulemuste hindamiste alustel toimuv edutamissüsteem. 8) Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused? x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9) Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused?
vähe) eristuslävi - antud stiimuli selline minimaalne muutus, mida inimene suudab avastada 5. Milles seisneb signaalide avastamise meetod ja selle tähtsus psühholoogias? Teooria, mis ütleb, et stiimuli tajumine v mittetajumine on tegelikult hoopis hinnang selle kohta, kas hetkeline sensoorne kogemus on tingitud üksnes taustamürast v taustamürast koos signaaliga. Inimestel on erinev tundlikkus signaalide suhtes, erinevad ka selle suhtes, kui palju õigesti, valesti vastavad. Tänu teooriale, saab jälgida, kas inimene on madalate kriteeriumitega ehk paneb diagnoosi väheste tõendite põhjal või järeldab väikestest märkidest tõsiseid asju. 6. Milles seisneb sensoorne kodeerimine e. transduktsioon? protsess, mile kaudu närvisüsteem esitab sissetuleva stiimuli omadusi - auditoorne v visuaalne, nt punane v roheline tuli, hapu v magus maitse - stiimuli muutumine närvisignaaliks 7. Kuidas kodeeritakse sensoorne kvaliteet e. aistingu erinevus ühe sensoorse modaalsuse piires e
Ratsionalistide silmis on olemas üks ja ainus ajatu kriteerium, mille suhtes võistlevaid teooriaid hinnata. Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises. Kuhn kui relativist arvab, et paradigmasid saab valida suhteliselt vabalt ning pole ühte ja ainsat õiget, teooria heaks või halvaks määratlemine on erinev isikute ja inimrühmade puhul. Lakatos jäi ratsionalistina oma teooriale kindlaks, uskudes, et see annab teadusele hea, muutumatu aluse. Kuid see ratsionalistlik kriteerium on oletuslik ning seda tuleb teadusajaloo taustal testida. Pigem tundub teadusele kasulikum olevat Kuhni relativistlik seisukoht, mis rõhutab indiviidi tähtsust teaduslike teadmiste avastamisel. Teadlaste seas käib ka sage vaidlemine objektivismi ja individualismi üle. Individualistid väidavad, et teadust mõistetakse sõltuvalt erilistest veendumustest, mis on iga
Kingi kirjelduse järgi saab kirjeldada õendusabi eesmärkide saavutamist ning selle tõhusust (Current Nursing 2011). Imogene King usub, et paljud meditsiiniõed kasutavad tõepoolest eesmärgi saavutamise teooriat, kui suhtlevad patseidiga, kuigi nad ei pruugi seda ise teada. Ta peab väga oluliseks, et õdede jaoks on väga oluline, et nad mõistaksid oma käitumise ja õendusmeetmete teoreetilist alust. Õde, kes tugineb Kingi teooriale, kaasab patsiendi arutellu selleks, et koos seada eesmärke ning leppida kokku, kuidas nad koos eesmärkide poole liiguvad. Õde peaks ka üles dokumenteerima kõik eesmärgid, astutud sammud ja eesmärkide saavutamised. Kingi teooriat on rakendatud paljudes erinevates olukordades. Kirjandus on dokumenteerinud, et seda teooriat kohaldatakse erinevates vanusterühmades, alates imikutest kuni vanuriteni. Seda ei kohaldata mitte ainult erinevates vanuserühmades vaid ka erinevate patsientide
kaasa vastutamatus ja egoism; hoiataja roll on aga tegelikult kõige tänamatum. Rescher käsitleb selliseid probleeme nagu tehnoloogilise progressi peatumine tulevikus, keskkonna saastumine ja looduskaitse, rikkus ja õnnetunde puudus, tervishoiu ummikteed ning kuritegevus keset heaolu. Käsitlen siin Rescheri nägemusi õnnetundest ja tervise alustest näidetena sellisest lähenemisviisist, mis ei toetu üldse moraalifilosoofia teooriale. Inimlik õnn on, nagu me kõik teame, ajaliku loomuga ja esinebki peamiselt meie lootustes ja unistustes. Ma mõtlen seda, et sageli on meie poolt püüeldava eesmärgi motiiviks mõte selle eesmärgi saavutamisega kaasnevast õnnest või vähemalt püsivast heaolutundest. Kui siis pingutuste tulemus on meil käes, märkame, et oleme juba motiveerinud enda jaoks uue eesmärgi ja vastupidiselt meie esialgsetele ootustele tunneme pahameelt, sest uus eesmärk tundub olevat kättesaamatu
2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir Kõige tuntumad ja tähtsamad feministid on Virginia Wolf, Simone de Beauvoir, Luce Irigaray, Hélène Cixous, Julia Kristeva, Elaine Showalter, Toril Moi, Judith Butler. Järgnevalt tutvustan kahte neist vaba valiku järgi. Simone de Beauvoir (1908 1986) Prantsusmaa feministliku liikumise eestvedaja, kes sidus end feminismiga 1960ndate lõpus. Oma aja juhtiv intellektuaal, kelle tekstid panid mitmes mõttes aluse feministlikule teooriale ja poliitilisele aktiivsusele, mis kerkisid üles 1960ndatel Lääne- Euroopas ja Ameerikas. Sellest ajast on tema käsitletud põhiteemad ja eeldused olnud aluseks feministide huvialale. Beauvoir tegeles filosoofiliste küsimustega nii sugupoolte käsitlus kui ka näiteks vanaduse 1 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html 2 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html
poliitilist mandaati ja poliitilist vastutust. Rahvusvaheliselt on tunnustatud kolm kohaliku omavalitsuse alusteooriat: "vaba kogukonna teooria", "ühiskondliku omavalitsuse teooria" ja "riikliku omavalitsuse teooria". Sõjaeelne kohalik omavalitsus Eestis oli üles ehitatud "riikliku omavalitsuse teooriale", taasiseseisvumise järgne omavalitsuse mudel "vaba kogukonna teooriale", mis on arenguliselt omandanud "ühiskondliku omavalitsuse" teooriale iseloomulikud jooned. 50.Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kord. Volikogu pädevus. Valiti perioodil 1993-2005 iga 3 aasta tagant ja alates oktoobrist 2005 iga nelja aasta tagant. Kandideerida saab vähemalt 21 aastane Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu kodanik, 12 hääletada vähemalt 18 aastane alaline elanik., s.h. ka kodakondsuseta isik ja kolmandate
soovidega. Esimesena esitas sellelaadsed ideed Niccolò Machiavelli (14691527) oma teoses "Valitseja" (Il Principe), kus ta pidas valitsejale kõiki vahendeid sobilikuks, et oma riiki tugevdada ja võimu kindlustada. See polnud siiski otseselt absolutistliku teooria algus, kuna Machiavelli idee polnud niivõrd koondada kogu võimu ühe võimulolija kätesse kui pigem leida tõhusa valitsemise põhimõtteid. Teda peetakse ilmaliku riigi valitsemise teooriale alusepanijaks. Bodini suveräänsusteooria Jean Bodin Esimeseks tõeliseks absolutismiteoreetikuks peetakse Prantsuse filosoofi ja riigimeest Jean Bodini (15301596), kes kirjutas oma peateose "Kuus raamatut riigist" (Les Six Livres de la République) vastuseks hugenottide teostele,
Stringiteooriad tulid füüsikasse tegelikult 1970ndate alguses, kui Y. Nambu püüdis nende abil tugevat interaktsiooni kirjeldada, kuid kvantkromodünaamika õigeks tunnistamisega jäid stringiteooriad varju. Uuesti päevakorda kerkisid nad 1976. aastal, kui prantsuse füüsik Joel Scherk koos oma kolleegidega näitas, et stringiteooria saab sisemistest vastuoludest vabastada supersümmeetria (sümmeetria fermionide ja bosonite vahel) liitmisega teooriale, saades niimoodi superstringiteooria. 1980ndatel näitasid Michael Green ja John Schwarz, et superstringiteooria võib olla sisemiselt kooskõlaline kvantteooria, mis lisaks elektromagnetilisele, nõrgale ja tugevale interaktsioonile hõlmaks ka gravitatsiooni. Superstringiteooria sisaldab endas nii kvantmehaanikat kui üldrelatiivsusteooriat (üldrelatiivsusteooria on klassikaline teooria, mis ei arvesta määramatuse printsiipi).
· Kurbus · + põlgus Põhiemotsioonide taksonoomia: Jaak Panksepp vähemalt 4 anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu-, viha-, huvi- ja seotuseringe. (seotuse e paanikaringe) Toetab põhiemotsioonide ideed: · Igas keeles on sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone. · Darwin uurides näoväljendusi leidis, et need ei sõltunud kultuurist vaid on pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Etteheidetud põhiemotsioonide teooriale: · Kõik näoväljendused ei seostu emotsioonidega, inimesel on tuhandeid näoväljendusi. · Puudub üksmeel kui palju on põhiemotsioone, millised on põhiemotsioonid? · Inimesed kogevad vastandlikke emotsioone · Kas näoväljenduste universaalsus on seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega. Veel emotsionaalsete reaktsioonide liigitamist: · Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid. 4
Ivancevich’i ja Mattesoni arvates pole Alderferi ERG teooria just kõige suurepärasem teooria teadustööks. Kuid ERG teooria on kehtivam, paikapidavam versioon vajaduste hierarhiast ning see on esile kutsunud aina rohkem toetust kaasaegsetelt teaduritelt, kui asi puudutab motivatsiooni töösituatsiooni. Üks Alderferi teooria tugevamaid külgi on ametile eriomane loomus tähelepanu keskpunktis. Eelnevad empiirilised hinnangud Alderferi teooriale on peamiselt pannud tähelepanu korrelatsiooni seose uurimisele teooria elementide vahel ning töökommetele (work behaviours). On välja pakutud, et kohasem motivatsiooniteooriate testimise viis oleks uurida põhjuslikke seoseid teooriate sisu ja töökommete vahel. Näiteks Alderferi vajaduste teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel.
endised liberalismi pinnal hoidvad subjektid on närbumas. Eriti, kui veel täheldada, et liberalismi haripunkt leidis aset 19. Sajandil, ehk aktuaalne liberalismi dominantsus on seega vähenenud või siis pigem liberaalse ideoloogia väärtuste täis rakendumine on ebaõnnestunud, sest liberalismi väärtused ei mängi üheselt rolli, vaid pigem on valitud sellest sobivaim vorm, mis teatud riikidel nagu USA aitab ennast osaliselt teostada. Seetõttu oman kindlust nii Fukuyama teooriale kui teistele sarnastele mõtlejatele väita vastupidist. Ehk täpsemalt leian, et liberaalsus ei ole teistest ideoloogiatest domineerivam ega ka „Ajaloo lõpp“ ei põhjenda seda piisavalt veenvalt ega ka mitte hea metoodikaga, et sääraselt kindlameelselt väita saaks. Pigem on tegemist näilise olukorraga, kus Fukuyama on olnud liigselt kärsitu, mõtlemaks pigem liberalismi ideoloogia minevikule kui tulevikule. Mis paneb mind eelkõige arvama, et
olukorras ei sõltu üksnes sellest, millise uskumusega on tegu, vaid ka sellest, millised muud hoiakuseisundid - sealhulgas soovid – inimesel kõnealusel hetkel juhtuvad olema ( E.L. Lowe, lk 60 ). Inimesed ei käitu alati nii, nagu see peaks olema iseloomulik antud olukorrale, vaid käituvad meelega või isegi kogemata teisiti, et teisi petta või ei taheta näidata om nõrkust mingis olukorras või mis iganes muul põhjusel. Seepärast ei ole biheiviorism parim lahendus vaimu teooriale, sest me ei saa samastada käitumiskalduvusi tõsikindlateks vaimuseisunditeks. Järgmiseks vaatlen samasusteooriat³, mis väidab, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid. Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Ei, mitte unenägu pole ajuprotsess, vaid unenäo kogemine. Unenägu ei
põhinevad inimõiguste ülddeklaratsioonil ja rahvusvahelistel tööõiguse reeglitel. 32. Mida selgitab M.Porteri Viie konkurentsijõu mudel? Porteri viie konkurentsijõu mudel aitab välja selgitada tegevusvaldkonna olukorra. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad. 33. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused? X inimene (autoritaarne juhtimisstiil): laisk, teeb tööd karistuse kartuses, on vaja vahetult suunata, väldib vastutust, pole suuteline loovaks tööks. Y inimene (kaasav juhtimisstiil): töö on nagu mäng või puhkus – loomulik tegevus, on võimeline ise ennast kontrollima ja juhendama, kui on pühendunud tulemuse saavutamisele, on õpetav võtma vastutust, on võimeline loominguliseks tööks, tema intellektuaalne potentsiaal on
Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington Põhjused: Ajaloo lõpu teooria (Fukuyama) 1989 Fukuyama väitis, et külma sõjaga koos on lõppenud ka ideoloogiate aeg ning sellega kaasnevalt inimkonna ideoloogiline evolutsioon: liberaalse demokraatia näol on jõutud viimase ja parima maailma ühendava valitsemisvormini. Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei ole edasine progress võimalik. Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud. Vastanduvalt väitis ta, et maailm on oma läbikäimistes normaliseerunud ja oma tavapärasesse olekusse, kus valdavateks on kultuurilised ja religioossed konfliktid, naasnud. Progress toimub jätkuvalt ning edasiminek ei ole mitte ainult võimalik, vaid vältimatu. Olulised protsessid ja arengud: Ajaloo lõpu teooriat toetab suur riikide arv, mis võttis peale külma sõja lõppu omaks liberaalse de...
Ta pakub asemele uut tüüpi grammatika, mis koosneb kahest komponendist: üks loob uusi struktuure, teine modifitseerib neid. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste - prantsuse filosoof. Positivismi looja, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Émile - prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Durkheimi sotsioloogia teooriad väljendasid optimistlikku nägemust inimese eneseteostuse võimalustest õigesti korraldatud ühiskonnas, jagas ühiskonnad traditsioonilisteks ja kaasaegseteks. Uuris ka ühiskonna sidususe ja enesetappude seost. Eco, Umberto - itaalia semiootik, filosoof, keskaegse esteetika spetsialist, kirjutanud arvukalt ilukirjanduslikke teoseid ,,Roosi nimi", ,,ilu ajalugu" ,,inetuse ajalugu" jne, uurinud ka kommunikatsiooni- ja interpretatsiooniproblemaatikat
kauaks ajaks. 19. sajandil kaardistas sealseid mägesid George Everest. Sven Hedin uuris Sise-Aasiat. Aastatel 1894-1897 läbis ta 19 000 km ja tegi 552 lehekülge kaarte. Lõuna-Ameerikat uuris teadlane Alexander von Humboldt. Ta kogus rikkaliku materjali Orinoco jõgikonnast, avastas mandri läänerannikul külma Peruu hoovuse. Charles Darwin uuris Lõuna-Ameerika looduse bioloogilist mitmekesisust, pani siin aluse oma liikide tekke teooriale. Aafrika sisemaal uuriti Niiluse jõe lätet, beduiinide kõrbelinna Timbuktu ja Nigeri jõeorgu. Timbuktusse jõudis esimesena René Caillié. David Livingstone uuris Aafrika lõunaosa. Üksikud väiksemad piirkonnad võisid veel püsida tundmatuna, ent 20. sajandi keskpaigaks oli ettekujutus maakerast juba küllalt täiuslik. Geograafide edasised avastused selles vallas on seotud maailmamere süvikute ja kõrgmägede uurimisega. Üllatused pole siin kindlasti veel lõppenud.
see-eest palju teabe-rikkamate katsetega. Franklini tähelepanuväärne panus elektriõpetuses on see, et ta täiustas Dufay elektriteooriat. 1748.a. paiku ütles ta välka mõtte, et mõlemad elektriliigid on üheainsa elektriliigi liig või puue. "Kehad, mida hõõrutakse tõmbavad hõõrumise hetkel enda poole elektritult, järelikult võtavad nad seda hõõruvalt kehalt; samas on nad aga nõus saadud tuld ära andma igale kehale, millel seda vähem on". See on aluseks teooriale, mida nimetatakse elektrostaatikaks. Suuresti abistas Franklinit selle teooria loomisel, seda mida nimetatakse Leydeni purgiks. Selle avastas- just nimelt avastas, mitte ei leiutanud von Kleist 1745.a. Ta asetas naela rohuklaasi, kus oli veidike elavhõbedat, ja avastas, et see võib mahutada suure hulga elektrit. "Kui ma puudutasin elektriseeritud naela, sain löögi, millest mu käsi ja õlg võbelema hakkasid". Vapper mees! Elektri uurimine jätkus.
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp
* The Achieving Society (1961) * The Roots of Consciousness (1964) * Power: The Inner Experience (1975) * Human Motivation (1987) McGregori teooria X ja teooria Y: Douglas McGregor tegeles inimeste juhtimise probleemidega. Ta defineeris kahte tpi eeldused, mida juhid teevad suhetes oma alluvatega. McGregor kasutas termineid teooria X ja teooria Y, kuna ta soovis esitada oma ksitlust neutraalselt, ilma positiivse vi negatiivse varjundita kummalegi teooriale. Teooria X ja teooria Y iseloomustavad kahte vga erinevat suhtumist tju motivatsiooni suhtes. Teooria X jrgi eeldab juht oma alluvate kohta jrgmist: ?? Inimestele ei meeldi ttada ja nad vldivad td, kui saavad. ?? Sellest tulenevalt tuleb inimesi kontrollida, suunata ja karistada, et panna nad ettevtte eesmrke saavutama. ?? Inimesed eelistavad ttada alluvana, vldivad vastutust ja hindavad le kige turvalisust. Teooria Y jrgi eeldab juht: ?? T on inimesele sama loomulik kui puhkus. ?
Esile kerkis luule Aleksandria luule. Filosoofid mõtisklesid millised voorused teevad inimesest hea kodaniku, kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nende keskuseks kujunes Ateena, peaküsimuseks sai, kuidas saavutada hingerahu, st kuidas vabaneda hirmudest ja muredest. Kolm koolkonda: · Küünikud Kreeka keeles Kyned ,,nagu koer". Nende seisukoht oli, et hingerahu saabub, kui sa midagi ei soovi. · Epikuurlased toetusid Demokritose atomistika teooriale, mille kohaselt maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest. · Stoikud väitsid, et kõige aluseks on maailma mõistuse vaim e. logos e. Jumal. Inimene on nagu mikrokosmos ja maailma makrokosmos. Inimese saatus on ette määratud. Mõisted: Polis - linnriik Aristokraatia valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile Oligarhia võim on koonudnud väikese rühma kätte Spartiaadid sparta elanikud Türann - hirmuvalitsus
PASCO scientific 4 P16: Impulsi jäävuse uurimine I Science Workshop paremal. Vajutage sellel nuppu Statistics Menu ( ) ja valige statistka menüüst Curve Fit, Linear Fit. 2. Esimese sensori graafikul tömba hiirega ristkülik ümber piirkonna, (vankrikese nr.1 graafik x(t)), mis näitab liikumist enne kokkupörget. Tee seda sama vankrikese nr.2 graafikul. 3. Vastavalt teooriale söltub konstantse kiirusega liikuva keha koordinaat (asend) ajast järgmise seaduse alusel: x x 0 vt , kus x on koordinaat, xO -- keha koordinaat ajahetkel t=O, v -- keha kiirus ning t -- aeg. Statistika osas on näha järgmine seos: x = a + a t , seega on v=a2 -- näitab vankrikese keskmist kiirust selekteeritud alas. Kui teil on selekteeritud just graafiku osa enne pörget, leiate siit vankrikese kiiruse enne pörget
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
