Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesm...
"Pühkmelasu" seas on siiski ka huvitavaid, olulisi ja rangelt valvatud osiseid. Eriti lähiajaloos on mõjuvõimsad "tegurid" olnud rangelt salajased ja need aktsioonid raskesti läbinähtavad. Piisab kui mainida kahte tähekombinatsiooni paljudest - nt CIA ja KGB. Selline ajaloo ebaselge ja varjatud aspekt on väga viljakas konspiratsiooniteooriate taimelava, kus iga koolkond peab laiema populaarsuse saavutamiseks esitama lihtsaid ja plakatlikke teooriaid, kes siis "tegelikult" maailma kõigis hädades süüdi on. Peale ülalmainitud täheühendite on ainusüüdlasteks peetud ka "juute ja vabamüürlasi" ning viimasel ajal ka "rahvusvahelist terrorismi". Mida lihtsam ja plakatlikum käsitlus, seda rohkem uskujaid. Tundub siiski, et kõike ühepoolselt seletavad teooriad ei saa olla tõesed. Inimene, kellel vähegi on elukogemust, taipab, et maailm on dünaamiline kogum, kus iga isend ja rühmitus
Teadus ja väärtushinnangud 1. Mittelstrassi „teaduslikest ratsionaalsusnõuetest“ kattus „Teaduse süstemaatilisuse“ tekstis nimetatud omadustega teaduse kontrollitavuse kriteerium. Nimelt kirjeldas Paul Hoyningen- Heune oma teksti kolmandas peatükis (Hoyningen-Heune, lk 3) eksperimentide rakendamist, mis omakorda võimaldab kontrollida teaduslike teooriate või väidete õigsust ning kooskõla faktidega. Sellest tuleneb ka teine kattuvus kahe teksti vahel ehk korratavuse kriteerium. Kahtluse korral on teadlastel alati võimalus korrata katseid, et iseseisvalt kinnita või ümber lükata mitmeid teaduslikke tulemusi ja järeldusi. Kolmandaks kattuvuseks on teaduse usaldusväärsuse kriteerium, mis Mittelstrassi teksti puhul väljendub eelkõige uute teadmiste ning eelnevalt kinnitatud teooriate vaheliste vastuolude puudumises. Hoyningen-Heune’i „Teaduse süstemaatilisuses“ oli teaduse usaldusväärsus tihedalt seotud eelkõi...
(Brooks, 2008, lk 89) Paljud uuringud on kinnitanud, et psühholoogilised motivaatorid (tähelepanu, tunnustamine, innustamine, töö mõtestamine jt) on inimeste jaoks vähemalt sama olulised kui materiaalsed. 2.2 Miks sellega on vaja tegeleda? Kuidas see mõjutab organisatsiooni toimimist ja eesmärkide saavutamist? Motivatsiooni- ja tööprotsesside kavandamise teooriad aitavad juhil organisatsiooni tööd tulemuslikumalt korraldada. Tundes erinevaid motivatsiooni teooriaid, aitab see tõsta ka töötaja motivatsiooni. Kui on motiveeritud töötaja, siis puuduvad vastuolud ja konfliktid. Kui puuduvad vastuolud ja konfliktid, siis ollakse orienteeritud eesmärkide saavutamistele. Kui saavutatakse püstitatud eesmärgid, siis organisatsioon funktsioneerib vastavalt ootustele - täiskäigul ja õlitatult. Kui kusagil ahelas on hälve (nt demotiveeritud töötaja), siis pole võimalik püstitatud eesmärki 100% võimalik saavutada
lisandite konsentratsioonist selles. Eristatakse definitsioon ja vektordiagramm. sillakeste, puhta elektrilise läbilöögi ja soojusliku Dielektrikukadude kaonurga tangens on võrdne: läbilöögi teooriaid: 1. Rööpaseskeemi korral: dielektriku · Sillakesed moodustuvad juhtivatest või polarisatsioonikadusid iseloomustavat takistit läbiva voolu ning dielektiku suure dielektrilise läbitavusega dielektrilist läbitavust iseloomustavat osakestest eeldab lisandite
ringkondadesse (üliõpilased, kooliõpetajad). Kolmas etapp sisaldas endas seltsiliikumist, mis haaras masse elukutse ja tegevusalade järgi. Järgmine, poliitiline, etapp tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise, hakkas tekkima kultuurrahvus. Kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Üldiselt oli tegemist alistatud rahva võitlisega võõrvõimu vastu. Teaduslik kommunism Teaduse tormiline areng mõjutas ka sotsialistlikke teooriaid. Sotsialist W.Weitling esitas teadusliku kommunismi idee, kus liikumapanevaks jõuks pidid olema teadmised. Ühiskonna hädade põhjuseks pidas eraomandit, seetõttu pidas ideaaliks Suurt Perekonnaliitu, kus vara on ühistatud ning kehtib üldine töökohustus. Kommunistlikku ühiskonda pidi juhtima filosoofiline meditsiin, füüsika ja mehaanika. Üleminekuteeks valis Weitling ülestõusu revolutsiooni algatamiseks, mille puhul jäi lootma kaltsakproletariaatidele. Anarhism
Vooruse eetika järgi on tegu hea, kui on leitud ,,kuldne kesktee". Kuid alati ei ole kompromiss ja mõistlikkus see, mis viib meid heani ning hea tegu ei pea alti olema mõistlik. Tegu, mis esialgu võib tunduda halb ning irratsionaalne, võib mõne aja möödudes viia suuremate ning paremate tagajärgedeni. Samuti võib häid ning head kaasa toovaid tegusid sooritada mitte vooruslikud inimesed. Kuid seetõttu ei saa veel öelda, et tegu ei olnud hea või ei toonud kasu. Kuigi eetika teooriaid on palju ning osad neist on lausa vastanduvad ja kõikidele eetika teooriatele leiab poolt ja vastu argumente, usun mina, et kõik need eetika vormid eksisteerivad kõigis inimestes koos. Minu jaoks ei ole mõttekas neid lahti kiskuda ning öelda, et inimene on üks, teine või kolmas. Iga hetk meie elus on unikaalne ning ka reaktsioon on unikaalne. Mis eetikat me just antud hetkel ning antud olukorras kasutamine on tingitud antud olukorrast ning taustsüsteemist, kui
kus me oleme vaid nukud, kellele on antud mingi kindel roll täita. Mina nimetaksin elu rohkem nukuteatriks, kus jumal oma suva järgi inimestele teatud välimuse ja iseloomuomadused annab ja vaatab kõrgelt, kuidas me nendega elus toime tuleme. Samuti meeldis mulle Goffmani mikroanalüütiline lähenemine, mille abil saab uurida kuidas inimesed vastastikku üksteist mõjutavad ja kohanduvad elus. Veel oli huvitav, et teadlane ei mõelnud oma teooriaid ainuüksi kabinetis istudes välja, vaid jälgis reaalseid inimesi nende igapäevaelus. Ma ei oska välja tuua ühtegi Goffmani teesi, millega ma ei oleks nõus, kõik tema poolt kirjapandu tundub mulle huvitav ja ainulaadne. Kasutatud kirjandus Kravtsenko, E., I. (1997). . . M. V.Lomonossovi nimeline Moskva riiklik ülikool. Kõuts, R., Seppel, K. (2012). Meedia ja kommunikatsiooniteooria ülevaade. Toim. Langemets, A. Tartu Ülikoolikirjastus Tartus. .http://site.ebrary.com.ezproxy.utlib
määral ta raskustesse sattunud inimesi aitab. Sotsiaaltöötajaks õppimine on vaevanõudev, kulub selleks ka aega ja lisaks saab osaleda praktikatel. Eestika praktikas on oluline, tuleks ju siiski olla viisakas olenemata kohast kuhu minna. Ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata Nagu on teada, siis Aristoteles on eetika ristiisa. Nii eetikas kui ka poliitikas on keskne koht praktilisel tegevusel. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös . Ka nii määravad väärtused ära inimese suhtumise ja nad on osa inimese identiteedist. Väärtused on arusaam nii kurjast kui heast, millest inimesed lähtuvadki oma valikuid ja otsuseid langetades. Kui see elukutse valida tuleb vastavalt ka toimida nt kui minna praktikale lasteasutusse ei
Essee Düsleksia Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marianne Martinson Tallinn 2008 Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut. Mõiste düsleksia tuleneb vanakreeka keelest - eesliide DYS tähistab riket/häiret, LEXIS tähendab sõna/kõnet. UNESCO andmetel võib kuni 10% täiskasvanutest olla eri raskusastmes düslektikud, kes on õppinud oma probleemiga rohkemal või vähemal määral
Meeldejäetava talletamine toimub lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni: semantiline ja skemaatiline. Pikaajaline mälu on panipaigaks informatsioonile, mis filtreeriti tähelepanumehhanismi, sensoorse aparaadi, sensoorse registri ja lühiajalise mälu abil. See on koht, kus hoiame kodeeritult informatsiooni, mida teame, näiteks oma kogemusi, plaane, lootusi, veendumusi, järeldusi ja teooriaid. Põhiomadused: 1. Informatsioon võib seal säilida minuti või paar, kuid ka kogu meie ülejäänud elu (püsivus sõltub tähtsusest). 2. Materjal säilib kaua (aastakümneid). 3. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul. 5.1. Semantiline ja episoodiline mälu Semantiline mälu: 1. Säilitatakse informatsiooni kujul, mis on kirjeldatav lauselises vomis. 2
saamine) • Kui identiteediprobleemi ei lahendata, siis ollakse selles kriisis kogu järgnevas elus • Positiivne identiteet vs negatiivne identiteet (nn noorukite kambad) • Inimene võib jääda liiga ümbrusest sõltuvaks või liigse protestihoiakuga, kui protsess ei õnnestu 10. Mis iseloomustab mõtlemist vanemas koolieas (puberteedieas)? • Toimub üleminek formaalsete operatsioonide staadiumisse – mõte on vaba meelelisest kaemusest, noor on võimeline aru saama ja looma teooriaid abstraktsetest ideedest, hüpoteese, mõtleb ette ja planeerib • 14-15 a tasakaal formaalsetes operatsioonides • Kuid ikkagi kannatab mõtlemine üleloomulikkuse käes, unistused suurtest revolutsioonidest ja sotsiaalsetest reformidest, perioodiline põgenemine fantaasiatesse • Teiseste protsesside areng mõtlemises mõjub ka esmastele protsessidele • Tugevneb sümbolite kasutamine loomingus 11. Mis iseloomustab täiskasvanuikka jõudnud inimest mõtlemises ja sotsiaalses
põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest ning
valitud 5a esindusorgan *Euroopa komisjon: rahvusülene EL-i täidesaatev organ *Euroopa Nõukogu: valitsusvaheline institutsioon, kus liikmesriike esindavad ministrid *Euroopa ülemkogu: valitsusvaheline institutsioon, koosneb liikmesriikide riigipeadest, Komisjoni presidendist ja Ülemkogu presidendist *Euroopa kohus: kõrgeim kohtuvõim, mis tegeleb EL-i dokumentide seaduspärasuse ja tõlgendamisega 11. Iseloomusta neo-merkantilismi, liberalismi ja maailmasüsteemi rahvusvahelise kaubanduse teooriaid. *Neo-merkantilism – riik peab kaitsma oma majanduslikke huve iseseisvalt, teiste riikide huvide arvelt. *Liberalism- selle seisukohalt pole oluline, milline riik saab rohkem kasu, peamine eesmärk on üldise rikkuse kasv. *Maailmasüsteemi teooria- struktuur toimib tänaseni. Soovivad globaalsel turul kontrollimist rõhutades õiglasema tulude jaotamist 12. Selgita mõistet kaubandusrežiim ja too näiteid. Kaubandusrežiim: ühiselt kokkulepitud reeglitekogumid
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid.
1. Värvide harmoonia 1.1 Harmoonia, simultaankontrast ehk samaaegsuskontrast Üleüldine arusaam on, et kompositsioon on harmooniline kui kõik selles esinevad kooslused (roogade puhul värv, tekstuur, vorm) on kooskõlalised. Värvides endis on juba omi harmooniareegleid, samuti kui kujundites, kaugustes ja mõõdusuhetes. Mõningaid teooriaid saab kasutada koos teistega, teisi ainult iseseisvatena. Värvide kavandamine on personaalne, vaagnate komplekteerimine isiklik ning enda soovitud kujundeid peab suutma näha terviku osadena. Harmooniaid tekib erinevates kooslustes. Harmoonia tekib värvidest, millest kaks või enam värvi annavad segamisel halli (näiteks põhivärv + selle vastandvärv, põhivärvid kolmekesi). Harmoonia tekib ka kõikide samaaegsuskontrastide korral.
Nelk meenutab naela Kristuse, kristliku armastuse sümbol. Laps ei vaata kunagi madonnale otsa, ,,Kuningate kummardamine". Dan Browni ,,Da Vinci kood" ja Leonardo looming Dan Brown väidab, et katoliku kirik on sündinud ja põhineb valedel, et kirik on hävitanud kristlusest naiselikkuse, et Rooma võimud kõrvaldasid terve rea evangeeliume ja koostasid Uue Testamendi oma suva järgi. Dan Brown usub, et Leonardo loomingusse on peidetud palju sõnumeid, mis kinnitavad tema teooriaid. Tizian, Raffael, Michelangelo. Ülevaade loomingust Tizian esindab Veneetsia koolkonda. Veneetsia jaoks polnud kompositsioon nii oluline. Veneetslaste kaks lemmikvärvi sügavsinine ja punane. Tiziani kuulsus algas 19 sajandil. ,,Maarja taevaminek" võrdhaarne kolmnurk, spiraal. Punased toonid, sinakad sambad. ,,Kristuse kroonimine" kibuvitsakroon. Sünge. Sinised-mustad toonid. Tsentrisse suunatud valgus. ,,Urbino Venus" pani aluse renessansi aktimaalile. Mitmeplaaniline
endale kui ka teda ümbritsevatele täiskasvanutele vanematele ja kogu ühiskonnale Paradigma-algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Hindamine- on seotud väärtuste, kultuuri, konteksti ja ajaga. Võib mõista protsessina, mille jooksul valitud objekti süstemaatiliselt analüüsitakse Refleksioon- mõtisklus omaenda mõtete ja elamiste üle Üldpedagoogika- uurib kasvatus-ja õpetusprotsessi üldisi seaduspärasusi Pedagoogika ajalugu-uurib pedagoogilisi teooriaid, kasvatuse sisu ja meetodeid ajaloo erinevatel perioodidel, mis tihti moodustavad suhteliselt iseseisvaid pedagoogika harusid: rahvapedagoogika, sõjapedagoogika, pere kasvatuse pedagoogika, õiguspedagoogika, ravipedagoogika. Pärilikkus-inimese üksikuid omadusi ja kogu individuaalset arengut tervikuna mõjutavad organismide omadused, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Aktiivsus-inimese olemise vorm, tema tegevusaktiivsus, mis on suunatud ümbritseva maailma
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad. Mina niimodi ei arva. Arvan, et iga inimese jaoks hea elu sotsiaalse aspekti poolest peaks olema see,...
konstruktsioonid saavad selgitada nii naiste kui ka meeste kuritegude põhjuseid. Autor jaotas leitud artiklid subjektiivselt ning klassifitseeris need. Kõigepealt ta hindab tulemusi empiiriliselt ehk mis muutused sugude ja kuritegude vahel toimunud alates 1996. aastast. Lisaks ta hindab, millised teadmised on lisandunud uuringutest. Uuringu tulemustest teeb ta soovitused, millised faktorid oleks olulised mõistmaks kuritegude teooriaid. Need 273 artiklit, mida ta leidis, jagunesid eri teemade vahel. Kõige suurem osa, 95 artiklit, oli feministide kriminoloogia vallas. Lisaks on palju artikleid teemadel sooline lõhe, üldistamine ja retsidiivsus. Kokkuvõtlikult tehakse tulemusted. Esiteks, on tõendeid, et kesksed kuritegude teoreetilised korrelaadid (halb kasvatus, nõrk enesekontroll, halva mõjuga kaaslased ja majanduslikud raskused) on soost sõltumatud, aga nende kogemuste vahendajad ei pruugi olla. Teiseks,
6. Empiristi jaoks on lähtekoha teadmine samaväärne faktitõestusega. Popperi arvates, aga ei vasta nad tõele, sest ühe puhul me saame teada vaid algallika, teise puhul aga knnitust faktile. Tõe saame teada vaid fakte kriitiliselt uurides ehk korrates eksperimenti vms. 7. Sellist küsimust tuleb esitada, kuna ei eksisteeri täiesti puhtaid ja õildais allikaid pole olemas. ,,Kriitiline ratsionalism" seisneb teiste ning enda teooriaid ja oletusi kritiseerimises.Teadmine on aga vaid oletus, sest on peaaegu võimatu olla mingis väites või faktis täielikult kindel ning me lihtsalt oletame, et teatud väide on tõene. 8. Kuna kõige veenvam õigustus teadmisele on autoriteetne allikas, kuidd me ei saa kunagi kindel olla kui autoriteetne see tegelikult on. Kuna muidu ohustaks see tõe objektiivset käsitlust ja kriitikas selle suhtes. Sest kui sügavale me ka ei tükiks ei leia me autoriteeti kelle
Mütoloogilised olendid muistendites ja uskumustes Metshaldjapärimus Juba väga varasest ajast saati on inimestel olnud vajadus seletada enda ümber toimuvat. Kõige lihtsam ja ka huvitavam viis ümbritsevat seletada on läbi muistendi. Muistend on aga väljamõeldis ning ütleksin et pigem meelelahutuslik lugu. Midagi hoopis erilisemat on uskumus. Uskumus on sisemine veendumus, et nii just ongi õige ning see võib olla personaalne kuid ka kogukondlikul tasandil. Kaugemasse minevikku vaadates leidub sarnaseid uskumusi juba suuremas ühenduses- kogu läänemeresoome rahvaste tasandil. Üheks selliseks näiteks tooksingi siinkohal metshaldjapärimuse. Oma essees tuginen peamiselt Kristi Salve artiklile ,,Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval." Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid. Eestlaste usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13. sajandis...
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Alan Chalmers Võttis kaua aega, kuni jõudsin selle raamatu lugemiseni. Lükkasin seda pidevalt edasi, samal ajal otsides erinevaid vabandusi iseendale. Kui ühel päeval sellega siiski alustasin, üllatusin väga positiivselt. See raamat ei olnud midagi nii hull, kui enne kartnud olin. Mida rohkem ma seda lugesin ja mida lõpu poole jõudsin, seda keerulisemaks see ikkagi muutus. Raamat nõudis järjepidevat keskendumist, seal oli tohutul hulgal erinevaid teooriad, teadlaste seisukohti, nende ümberlükkamisi, siis jälle nende kaitsmist jne. Mingil hetkel ajas segadusse küll. Sellest kõigest hoolimata püüan nüüd kuidagi raamatu lühidalt kokku võtta, tuues välja enda jaoks meeldejäävamad seisukohad. Juba raamatu alguses defineeritakse ära teaduse mõiste, kasutades J.J.Davies'i raamatut ,,Teaduslikust meetodist". Niisiis ,,Teadus on faktidele püs...
et iga kordaläinud tegevust kiidetakse. Motessori õpetuse kohaselt on õpetaja lapsele saatjaks kasvamise teel, kes austab last, oma märkamatult tema kõrval ja aitab vajadusel, on maitsekalt riietunud, räägib vaikse häälega ja hoolitseb segamatu töörahu, korra ja ilu eest. Ta läheneb lapsele kui uurija, vaatleb teda märkamatult ja tema eesmärgiks on avastada lapse kordumatu arenguvalmidus, mitte õpetada talle oma teooriaid. Inimene, kes on pidevalt ametis oma tõekspidamiste levitamisega, ei suuda avastada midagi uut. Lasteaed. Päevakava. Sotsiaalne suhtlemine. Lapse töötsükkel Kui laps tuleb hommikul lasteaeda, peab ta päevarütmi sisse elama. See toimub erinevatel lastel erinevalt. Päev algab vabategevusega. Laps valib iseseisvalt omale tegevuse, materjali millega ta suudab toime tulla. Kui tegevus on lõpetatud kõnnib laps pealtnäha igavledes ringi.
Maailma lõpp Keiu Kaur Maailmalõpp on teema, mida käsitletakse päevast päeva. Seda on ennustatud juba aegade algusest saadik meie esivanemate poolt. Räägitakse, et me oleme üleelanud juba sadu või rohkem maailmalõppe, aga sellest hoolimata on kõik endine. Miks see siis meis hirmu tekitab, kui igaüks meist on mõne maailmalõpu üleelanud? Maailmalõpu teooriaid on väga suurtes kogudes: nii ulmelisi kui ka täiesti reaalselt mõeldavaid. Mina isiklikult ei usu, et maad võiks tabada mõni ufode rünnak või et maale teeks lõpu mingi saatuslik kuupäev nagu selleks oli 2012. 12. 21. Pigem arvan, et nagu ka igale inimesele on määratud surm, on määratud ka meie planeedile lõpp. See on täiesti loomulik eluosa. Nii, nagu iga inimene saab lühendada oma eluiga näiteks suitsetamise või joomisega, saame teha ka maailmale kiirema lõpu näiteks
soovib enne tegevuse alustamist ja otsuste langetamist saada ülevaatliku pilti. Peegeldaja naudib pigem teiste jälgimist ning kuulamist kui oma arvamuse avaldamist ja vaateid. Koosolekutel ja diskussioonidel eelistavad nad istuda kõige tagumises reas ning kuulata enne oma arvamuse väljaütlemist teiste vestlust. PRAGMAATIK Pragmaatik on otsib pidevalt uusi ideid, et neid kohe ka järele proovida ning tegevusse rakendada. Ta otsib praktilisi lahendusi ja üritab teooriaid praktikas teostada. Pragmaatik tahab, et ideed ja õpitud teadmised rakenduksid tema töös. Ta muutub kannatamatuks pikkade diskussioonide juures ning huvitub peamiselt reaalses elus rakenduvatest ja kasu toovatest lahendustest. Pragmaatik on pärast juhtimiskoolitust täis uusi ideid ning soovib neid ka praktikas järele proovida. Ta kaldub olema kannatamatu liigselt mõtisklevate ning avatud lõpuga diskussioonide suhtes. Talle meeldib teha praktilisi otsuseid ja lahendada probleeme
madalama taseme vajadused? Kas madalama astme vajadused peavad olema rahuldatud, et jõuda kõrgema astme vajadusteni? 1) Kõrgema taseme vajadused- tunnustamine, eneseaktualiseerimine, motivatsioon, saavutus-, võimuvajadus. 2) Madalama taseme vajadused- kuulumine, hügieen, turvalisus, füsioloogilised vajadused Kindlasti peavad madalama astme vajadused olema rahuldatud, sest need on kõigele aluseks. 20. Iseloomustage Herzbergi motivatsiooni- ja rahuolu teooriaid. 1) Hügieenifaktorid – mõjutavad tööga rahulolematust (palk; kindlustunne tööl; töötingimused; kontrolli tihedus/ulatus; inimestevahelised suhted; juhtimise kvaliteet); 2) Motivatsioonifaktorid – olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine; vastutuse usaldamine; enesearendamise võimalusi pakkuv töö; huvipakkuv töö; tunnustus). 21. Iseloomustage domineeriva saavutusvajadusega, suhtlemisvajadusega ja
Naiste tulek ühiskonda muutis selle mitekülgsemaks ja paremaks. Enne naiste tulekut ühiskonda ja kultuuri ning ülises plaanis enne naiste harimist oli maailm väga mehekeskne. Kõik vaatenurgad olid väga ühepoolsed, nagu juba eelnevalt mainitud antropoloogia tasandil naisi üldse ei uuritud ning seega ei uuritud valdkond kus olid peamiselt naised. Täna naiste tungimisele ühiskonda muutusid kõik arvustused ning põhimõtted kahepoolseks, sest kuuldavale võeti ka naiste arvamusi ning teooriaid. See mis tundus meestele tähtsusetu tähendas naistele midagi palju enamat. Artiklis toodi välja kuidas meesoost antropoloogid ja naisoost antropoloogid kirjeldasid aborigeene ning nende eluolu. Mehed ei pööranud naistele üldse tähelepanu, nendejaoks olid nad vaid meeste taustal, majapidamis töid tegevad. Naised seevastu nägid kui tähtsat rolli nad meeste elus ning üldiselt antud kogukonnas mängisid. Seega jääb mulle mulje et enne 1960
...........15 Kokkuvõte..........................................................................................................................17 Kasutatud allikmaterjalid...................................................................................................18 SISSEJUHATUS Erinevate juhtimisteooriate kasulikkuse ja sobivuse hindamine on olnud väga pikka aega ühiskonnas äärmiselt aktuaalne teema. Väga paljud teadlased maailma eri paikadest on käsitlenud juba olemasolevaid teooriaid ja kaasajastanud ning kohaldanud neid vastavalt hetkelisele ühiskonna seisundile ning enese tõekspidamistele. Vaatamata ühiskonna üldisele erudeeritusele ning rohkete ajalooliste kogemuste põhjal omandavate faktide võimalikkusele, on tänaseni äärmiselt raske teha kindlaks isegi fakti, kas on olemas üks üldine juhtimisteadus, mille hulka kuuluvad mitmesugused teooriad või palju erinevaid juhtimisteooriaid, mis ongi
mõeldud ainult teadlastele ja filosoofidele, vaid on mõeldud laiemale lugejaskonnale ning pigem selgitab ja illustreerib tema teooriat kui tõestab. Need, keda huvitab probleemide põhjalikum analüüs, peaksid lugema 1923-1929 ilmunud kolmeköitelist Die Philosophie der Symbolischen Formen (Sümboolsete vormide filosoofia). Kuna teos on väga mahukas, võtan oma referaadis vaatluse alla ainult I-III peatüki. Antud peatükkides lahatakse inimese olemust ja erinevaid teooriaid sellest ajaloo vältel, püütakse leida võti inimloomuse avamiseks ning tuuakse välja inimese erinevused muust elusloodusest. Üheselt võiks teema sõnastada Mis on inimene? Töö liigendamisel on järgitud allikteose liigendust. Sissejuhatusele järgneb kolm peatükki: 1. Enesetunnetuse kriis, 2. Sümbol - inimloomuse võti, 3. Erinevused inimliku ja loomse maailma vahel. Referaat lõpeb kokkuvõttega, mis sisaldab käsitluse tulemusi, ning kasutatud kirjanduse loeteluga
Süntaktilised seosed Teose tasandid: 1. Rinnastuv 2. Alistuv Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1. Ühildumine e. kongruents – näiteks eesti keeles arvu- ja isikuühildumine subjekti ja predikaadi vahel 2. Rektsioon- alistusseos, kus põhi määrab laiendi vormi Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed- näiteks inglise keeles subjekt ja objekt 8. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: Generativism Noam Chomsky rajatud koolkonnad: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastav formaalse süntaksiga. Oluline eraldi suunana ja arvutilingvistika seisukohalt. Põhiideed: keelt esitatagu rangelt defineerivate reeglite süsteemina, mis genereerib ja
Paljude füüsikute arvates on asi selles, et meie arusaamine füüsikaseadustest on puudulik, eriti annab tunda kvantgravitatsiooni teooria puudumine. Elis-Helen Starkopf 6 Maailma loomise mütoloogilisi käitlusi Müüdi (kr. mythos sõna, jutt) all mõistetakse tavaliselt religioosse pärimuse liiki, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil jumalate, maailma ja inimese teket, kulgemist ja saatust. Müüdi tekke kohta on mitmeid teooriaid, aga kõige tõenäolisemaks peetakse seletust, mis seob müüdi tekke esimeste inimeste teadmatusega. Müüti seletatakse ka kui mälestust kunagi kuuldud tõest, selline seletus arvab, et kõik müüdid on inimliku rumaluse tulemus. Samuti võib olla, et müüt on selleks, et inimesel oleks lihtsam aru saada asja olemusest, ilma et ta laskuks filosoofiliste/teoloogiliste arutlustekeerdkäikudesse? Mütoloogiat saab illustreerida ka näidetega maailma loomise kohta. Vanas Testamendis
Esiteks õiguse (eelkõige kehtiva õiguse) mõisted, mida kasutatakse õigusallikate tekstides õigusnormide formuleerimisel ja juriidilistes otsustes õigusnormi rakendamise formuleerimisel. Teiseks õigusteaduse kõrgema abstraktsiooni ja üldistustasemega mõisted, mida kasutatakse õiguse üldiste fenomenide kirjeldamisel ja õiguse kui kõrgema sotsiaalse nähtuse kirjeldamisel; ja/või millega määratletakse või seletatakse kehtiva õiguse mõisteid. Mõisteid ja teooriaid või teoreetilisi seisukohti on tarvis teada eelkõige juristidel ja õigusteadlastel ning tõenäoliselt õigusaktide väljastöötajatel ja õiguse rakendajatel, et mõista õigust, osata seda tõlgendada, rakendada, kujundada. Teatud määral igal inimesel, et mõista õigusega kehtestatud reegleid. Kindlasti kõigil neil, kes soovivad õigust õppida, sest teatud mõttes on õiguse mõistete ja õigusteaduse teoreetiliste seisukohtade tundmine õiguse
kõik oravad rkv'e Tammikus 5.Põhilised koetüübid inimese organismis. epiteel,lihas,närvija sidekude. 6.Elu tunnused Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 7.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemedmolekulaarnetase, rakutase, organismitase, riigitase, ökostüsteemitase 8. 3 Eestis esinevat ökosüsteemi NT. Tammed Rakvere tammikus, oravad Rakvere Tammikus, Kuused kuusikus 9.Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid. rakuteooria,geeniteooria, evolutsiooniteooria. 10.Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid. Probleemipüstitaminetaustinformatsiooni koguminehüpoteesi sõnastaminehüpoteesi kontrolliminetulemuste analüüs ja järelduste tegemineuued teaduslikud faktid 11. Bioloogiateaduse uurimisobjekte. NT.herneseeme SELGITA 1.Kuidas on omavahel seotud kasv ja areng? Elusorganismi kasvamisega kaasneb areng. Areng on täiustumine, kasvamine on kehamõõtmete suurenemine. 2
sarkastilised ja küünilised. Selliseid ideid puistas Freud kui küllusesarvest. Osa neist on jäänud vaid huvitavateks mõteteks, osa on kinnitust leidnud. (http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/isiksus.html) Leian, et teema jaoks materjali otsides sain palju targemaks. Freud oli tolle aja kohta väga uuenduslike ideedega. Paljudele sel ajal inimpsühholoogiaga tegelejatele ehk isegi liiga uuenduslike. Võib-olla oli sarnaseid teooriaid loodud juba varemgi, kuid Freud oli esimene, kes need ka välja tõi. Siiski on tema loodud teooriatel ka tänapäeva maailmas väga suur roll. XX sajandil muutsid need suhtumist inimesse, see muutus vabamaks ja reaalsemaks. See mõju kestab tänapäevani. Usun, et kui Freud poleks julenud oma teooriatega avalikkuse ette tulla, elaksime hetkel hoopis teistsuguses maailmas. Sigmund Freud ja tema isiksusteooriad Referaat psühholoogiast
Töös on välja toodud tõu arenemine ja jõudmine Põhjamaadesse. Lisaks on kirjeldatud looma välimust, iseloomu ja käitumist, millest olenevalt tuleb välja millistele inimtüüpidele see koeratõug sobib. Ära on mainitud see, mis aladega nad kõige paremini toime tulevad ning on välja toodud ka tõu plussid ja miinused. 3 Tõu areng Kuldse retriiveri tõu arenemise kohta on väga palju erinevaid teooriaid. Ühe teooria kohaselt on kuldne retriiver tekkinud täiesti juhusliku mutatsiooni tulemusel teist värvi retriiverist, teooria ütleb, et kaaseaegne kuldne retriiver põlvneb 6-8 vene tsirkuse koerast. Kuid enamvähem on teada, et tõug on tekkinud 19. sajandil. Üks tõu arenemise lugudest on see, et 1868.aastal paaritas Lord Tweedmouth Tweedi emase vesispanjeli Belle Nousiga. Sellest sündis 4 kollast kutsikat - Crocus, Primrose, Cowslip ja Ada
ta ka otsustanud selle, et kirves mis asub perenaise köögis saab olema mõrvarelvaks. Kirve tarvis oli ta juba enne planeerinud, et õmbleb palitu sisse silmuse kus kirves seisab, et keegi seda ei märkaks. Arvestades neid fakte võin öelda, et see räpane, alandav, vaene maailm tõukas Raskolnikovi mingilmääral seda tegu tegema. 3. Raskolnikovi mõtisklustest võis välja lugeda mitmeid teooriaid. Põhiline teooria oli aga selles, et kas üks kuritegu oleks võrdne tuhande heateoga. Mulle jäi meelde üks Raskolnikovi arutlus, kus ta arutleb, et ühel kaalukausil on liigkasuvôtja, teisel andekad noored inimesed, kes ei saa end avaldada järelikult tuleb see üks tappa. Ta tundis nagu kõik see mis teda takistab koondub sellesse liigkasuvõtjasse. See saigi lõpuks otsustavaks. Kas Raskolnikovi teooriad peavad paika? Minu
Vana-Kreeka filosoofia koolkondades olid teadus ja filosoofia omavahel tugevasti läbi põimunud ning klassikalised teadusharud kujunesid hellenismiperioodil filosoofia baasil. Enne nimetatud perioodi polnud eri teadusharud veel üksteisest eraldunud. Näiteks oli Platon väga tugev matemaatikas, Aristoteles tegeles aga peaaegu kõigi teadustega. Seega tänapäeva inimkonna teadus sai alguse just Vana-Kreekast, kus erinevad filosoofid lõid oma teooriaid ja seletusi erinevate asjade kohta, mida kasutatakse tänaseni. Näiteks Eukleides ja Pythagoras lõid matemaatilisi valemeid, mida kasutab tänapäeva matemaatika. Üks olulisemaid paralleele Kreeka ja tänapäeva Euroopa kultuuriruumiga on tarkuse armastajate soov panustada hariduse edenemisesse – tagada hariduse ja harituse jätkusuutlikkus. Näiteks on tänaseni kasutusel sokraatiline ehk dialoogil põhinev õpetamise meetod. Haridust väärtustasid ka Platon
Üks motivatsiooni olulisi osi on inimese instinkt ning autor selgitas instinkti lähenemisviisi allteemaga ,,Sündinud, et olla motiveeritud" tuues näite mehest kes oli õnnetuse tagajärjel kaotanud oma mõlemad käed ning vaatamata valule ja sokile, suutis ta joosta oma maja ukseni, et kutsuda välja päästeameti töötajad. See lugu on ehenäide tohutust motivatsioonist jääda ellu, mille põhjustas instinkt, mille mõiste tegelik selgitus omab palju erinevaid teooriaid ning läheb väga kaugele ja ei omagi tegeliku ühte konkreetset definitsiooni. Teiseks motivatsiooni koostisosaks on vajaduste vähendamise lähenemisviise ehk siis meie vajaduste rahuldamine. Vajaduste vähendamise meetmed motivatsiooniks eeldavad, seda et kui inimestel puuduvad elementaarsed bioloogilised vahendid nagu näiteks vesi, vajadus saada seda nõutut (antud juhul vesi) on toodetud. Selle keerulisuse mõistmiseks, on vaja eelkõige selgeks teha, mis on vajadus
Lord Kelvin peab loengu, kus ta räägib oma mõningatest küsimustest, mis esitavad vastupanu klassikalise füüsika suhtes. Tema esimene probleem on keha soojuskiirgus. Teine probleem on asjatu eetri otsingud ning alates 1905. Aastast töötab Einstein sellest lähtudes välja relatiivsusteooria. Tema valem on üldtuntud, kuid tegelikult on see rohkem kui vaid teooria järeldus. See näitab, et valguse kiirus vaakumis on alati sama ning et kõiki teisi füüsika teooriaid tuleks kohandada et nad selle väitega kokku sobiksid. Seetõttu saab nüüd ühendada massi ja energia mis on seni olnud kaks ühitamatut suurust. Valguse kiirus on konstant, mille väärtus ei sõltu sellest, kuidas me valgusallika suhtes liigume. Liikuva keha jaoks kulub aeg aeglasemalt. Seda sai mõõta siis, kui Harold Lyons leiutas aatomkella. Kui üks kaksikutest läheb kosmosereisile, tajub ta aega normaalselt, kuid
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Hispaania..................................................................................................................................4 1.1 Hispaania kultuur...............................................................................................................5,6 1.2 Hispaania loodus................................................................................................................7,8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 LISA 1.......................................................................................................................................10 LISA 2.............................................
Laps ei tohi saad midagi sellepärast, et ta seda nõuab, vaid sellepärast, et ta seda vajab. Pole vaja õpetada teadmisi, vaid tekitada huvi teaduse vastu.Lapsepõlv on väärtus, last ei tohi sundida omandama seda, mille vastu tal huvi pole. Lapse teadmised peaksid tulema tema kogemustest. 3. Pestalozzi ,,Elavad sõnad"- Rõhutab koduse kasvatuse olulisust. 4. Dewey Õppimine läbi tegevuse. Püüdis ka realiseerida oma ideid. Tema koolide juures olid laborid, et kontrollida oma teooriaid eksperimentidega. 5. Steiner - waldorfkoolide rajaja. 6. Montessori Alus-ja alghariduse pedagoodika, mis levist itaaliast ülejäänud maailma. Kõigepealt haris erivajadusega lapsi, seejärel ka nn tavalisi lapsi. Palju õpitakse läbi tunnetamise. Õpetajal on ettenäitaja roll, hiljem õpivad lapsed ise.Loob lastele keskkonna õppimiseks. Hoiab vanemaid kursis lapse arenguga. Eesti pedagoogika klassika 1. Peeter Põld-Tartu Ülikooli esimene pedagoogika professor. 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Krista Kämer ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikat...
Kasvatustöö ja probleemid HTPK.02.101 Probleemsituatsiooni analüüs Valitud seletuskirjas ilmneb selgelt, et tegemist on käitumisprobleemiga. Liigituse järgi kuulub seesugune käitumine agressiivsuse alla. Sõna agressiivsus tuleneb ladina keelsest sõnast ,,agressio", mis tähendab peale tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%. Agressiivne käitumine ehk agressiivsus on vaenulik ning tahtlik rünnak kellegi või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (väg...
kus ta väitis, et üksikisiku vabadust piiraku ainult võimalik kahju, mis selle vabaduse kasutamisest võib teisele inimesele sündida. Kui võtta sõnavabadust ühiskondliku vabadusena öelda kõike, mida tahetakse, siis peakski see käsitlus olema ainuõige. Füüsilisele vabadusele mõjuvad ka teatavasti füüsilised piirid, gravitatsioon ja muud vääramatud loodusseadused. Need on asjad, mille peale võib kindel olla ja mis tekitavad julguse nendelt resoluutsetelt taladelt oma teooriaid arendama hakata. Hiljutise ajani arvasin, et ka matemaatika kuulub nende hulka. Siis aga kuulsin teooriat, mis mu arvamust muutis: mis on kõige väiksem harilik murd nulli ja ühe vahel? On see 1/4; 1/8; 1/16; 1/256; 1/1048 - ei. Samamoodi nagu suurim arv pole ei miljard, triljon ega mustmiljon, pole ka sellele probleemile vastust. Lähenedes praktilise tegevusele matemaatilise teoreetilisusega, avastame, et kui lasta nool märklaua poole teele, läbib ta
ümbritsevatele täiskasvanutele vanematele ja kogu ühiskonnale Paradigma-algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Õppevahend- Hindamine- on seotud väärtuste, kultuuri, konteksti ja ajaga. Võib mõista protsessina, mille jooksul valitud objekti süstemaatiliselt analüüsitakse Reflektsioon- mõtisklus omaenda mõtete ja elamiste üle Üldpedagoogika- uurib kasvatus-ja õpetusprotsessi üldisi seaduspärasusi Pedagoogika ajalugu-uurib pedagoogilisi teooriaid, kasvatuse sisu ja meetodeid ajaloo erinevatel perioodidel, mis tihti moodustavad suhteliselt iseseisvaid pedagoogika harusid: rahvapedagoogika, sõjapedagoogika, pere kasvatuse pedagoogika, õiguspedagoogika, ravipedagoogika. Pärilikkus-inimese üksikuid omadusi ja kogu individuaalset arengut tervikuna mõjutavad organismide omadused, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Aktiivsus-inimese olemise vorm, tema tegevusaktiivsus, mis on suunatud ümbritseva maailma
inimesed alati aru ei saa. Tüdrukute agressiivsus avaldub tavaliselt varjatud, verbaalsel ja kaudsel kujul (kuulujuttude levitamine, kaaslaste vastu üöles ässitamine). Mis kutsub agressiivsuse esile? Juba ammustest aegadest peale on suured mõtlejad murdnud pead küsimuse kallal, millest võib olla tingitud agressiivsus. Tänapäeval eristatakse psühholoogilise või sotsioloogilise orientatsiooniga teooriais ning bioloogilise suunitlusega teooriaid. Instinktiteooria Käitumispsühholoogias lähtutakse selles, et inimestel ja ka loomadel on kaasasündinud võitlusinstinkt. Konflikti tekkedes on nimetatud instinkt enesekaitse ja enesealalhoiu aluseks. On jõutud järeldusele, et nimetatud võitlusihk tahaks aeg-ajalt maha laadimist. Agresiivsuse kaas mõjud Pea aegu kõik hüpperaktiivsed lapsed käituvad agressiivselt. Paljud neist kannatavad tähelepanu häirete all
.......8 Tarkvaratehnika Sissejuhatus Eesmärgid Tutvustada tarkvaratehnika olemust ja selgitada selle olulisust. Anda vastused peamistele tarkvaratehnikat puudutavatele küsimustele. Tutvustada peamisi tarkvaratehnikaga seotud eetilisi probleeme. Tarkvaratehnika Kõik arenenud rahvaste majandused sõltuvad tarkvarast või on sellega väga tihedalt seotud. Järjest rohkem erinevaid süsteeme juhib mingisugune tarkvara. Tarkvaratehnika kätkeb endas teooriaid, meetodeid ja vahendeid kõrgtasemel tarkvara tootmiseks. Kulutused tarkvara tootmisele moodustavad üsna suure osa arenenud riikide SKTst. Tarkvara kulud on enamasti suuremad kui soetatud riistvara maksumus. Tarkvara käigushoidmine on palju kulukam kui selle esialgne loomine. Pika elueaga süsteemides võivad käigushoidmise kulud olla mitmeid kordi suuremad kui tarkvara tootmise kulud. Tarkvaratehnika eesmärk on tarkvara tootmise kulude minimiseerimine.
eelistusi, soove. Teoutilitarism ütleb: Tegu on moraalselt õige siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab. Reegliutilitarism ütleb: tegu on moraalselt õige siis, kui ta lähtub reeglist (reeglite kogumist), mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. Teodeontoloogia ehk partikularism: Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon meile ette, milline tegu on õige (intuitsionism). Reeglideontoloogia ehk generalism:
GALILEO GALILEI Referaat Koostaja: ************ Juhendaja: Viivi Rohla Lähte 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhtatus.........................................................................................................................3 Haridustee............................................................................................................................ 4 Iseseisva elu algus................................................................................................................5 Pisa periood (1589-1591).....................................................................................................5 Galileo Galilei edasine elukäik.....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
