Järjest rohkem tekkis koole, kus anti mõne valdkonna alaseid teadmisi, tekkisid põhikoolid (algharidus) ja ametikoolid e. abakusekoolid (arvutamine ja raamatupidamine). (1) 11-13 saj. Arenes nii mõnestki linnakoolist ülikool ning kuna see võttis pikka aega, siis on raske määrata täpset asutamisaastat. Salerno, Itaalia (10.saj.) -arstide kool Bologna, Itaalia (11-12. saj. Vahetusel, a.a. Peetakse 1119) õigusteadus Pariis (12.saj) teoloogia u. samal ajal ka Oxford matemaatika + loodusteadused Cambridge (13.saj. Algul) Salamanca, Hispaania (1218) arstiteadus Uppsala, Rootsi (1477) Tartu ülikool (1632) Õppejõud, keda nim. magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ja sellide seisuses. Õppejõududel ja üliõpilastel olid võrdsed õigused. Õppetöö ja olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Ülikooli juht rektor, õppejõud määrasid
(Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. ESTEETIKA -- Noorim filosoofia haru on. Filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis 2. Maailmapilt ja maailmavaade, erinevus vahetute (müüt, religioon) ja teoreetiliste (filosoofia, teoloogia, teadus) maailmavaadete vahel. Maailm. (kr. kosmos, lad. universum) Inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. See on erinevail ajastuil inimestele alati erinevana paistnud. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Inimesele omane on suhtuda alati maailma. Tähtis tähele panna, et maailma tervikuna suhtudes (nii
a Eestisse 1241.a Asukohad Eestis Tallinn, Tartu, Lihula Tallinn, Tartu, Narva Tartu, Rakvere, Viljandi Riietus Hall mungarüü Valge rüü, must Hall mungarüü kapuutsiga mantel Tegevused, eesmärgid Kloostrielu reformimine, Inkvisitsiooni teostamine, Ristiusu tõdede õpetamine Püha Benedictuse aegsete teoloogia ja filosoofia ja jutlustamine vaesemate põhiväärtuste juurde edendamine. inimeste seas. tagasipöördumine. Liikmed Aadlipäritolu daamid Jõukate ja haritud Vaesed ja väheharitud (lesed või vanatüdrukud). perekondade liikmed. inimesed.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL XXX XXX XXX ARISTOTELES Referaat Õppejõud: XXX XXX 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ARISTOTELES........................................................................................................... 4 1.ARISTOTELES'E FILOSOOFIA............................................................................... 6 1.1Loogika ja keelefilossofia.................................................................................... 6 1.2Füüsika............................................................................................................... 7 1.3...
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- ...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid. 1....
2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober 1632 Tartu Ülikooli Academia Gustaviana - avamine · Ülikoolis 4 teaduskonda- õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas, kus õpiti kuus aastat, seejärel kolm aastat kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas · Õppetöö ladina keeles · 1656 kolis Tallinnasse, 1690 Tartusse tagasi Academia Gustavo Carolina nime all, 1699 koliti Pärnusse, 1710 lõpetas Pärnus tegevuse. Pilet nr. 2 1. Muinasusund Eestlaste jumal oli Tarapita. Tarapita tuleb sõnast Taara. Thot oli skandinaavlaste piksejumal ja Torum handidel. Loodususund oli uskumuste, kommete ja rituaalide usk, mis oli inimese ja
· 1629. aastal sai Liivimaa kindralkuberneriks J.Skytte; · 1630. aastal asutati Tartus Eesti alade esimene gümnaasium; · 1632. aastal asutati Tartu Ülikool Skytte poolt (Academia Gustaviana pühendatud Gustav II Adolfile, kes kirjutas alla TÜ asutusürikule, natuke aega enne oma surma); · Seal õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid; · Teaduskonnad: filosoofia (kõigile), teoloogia, juura, meditsiin; · Õppekeel: ladina keel (teaduskeel); · Õppevormid: loengud ja dispuudid (avalikud filosoofilised vaidlused); 6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused · 1684. aastal asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; · Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist;
valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (cappa) seetõttu on dominiiklasi kutsutud ka mustadeks munkadeks.1232 sai ordu inkvisitsiooni juhtimise õiguse ning saavutas ühtlasi juhtkoha ketserluse- ja nõidadevastases võitluses. Vennad tegelesid laialdaselt misjonitööga ja edendasid haridust oma ülikoolides Bolognas, Kölnis, Oxfordis jm. Tohutu panuse katoliikliku teoloogia ja filosoofia arengusse on andnud dominiiklased Albertus Magnus, Thomas Aquinost ja Meister Eckhart. Ka ehituskunstis etendasid dominiiklased märkimisväärset osa. Kirikud ehitati suured, et võimalikult palju inimesi mahuks jutlust kuulama.Kloostrid ehitasid nad tavaliselt linna rahvarohketesse piirkondadesse,et rahvaga tihedalt suhelda. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis
Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon Toomkool katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe. Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Abakusekool ametikool, kus põhitähelepanu kaubanduses tarvilikul arvutamisel ja raamatupidamisel. Salernos Itaalia ülikool, arstiteaduse keskus. Bologna Itaalia, õigusteadus. Pariisi ülikool teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. Oxford matemaatika ja loodusteadused. Cambridge. Hispaanias Salamanca ülikool arstiteadus. Põja-Euroopas esimene Rootsis, Uppsala ülikool. Õppejõud magister/professor/doktor, meistrite ülesanne. Üliõpilased scolariused õpipoiste e. sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö ladina keeles. Immatrikuleerimine ? õpilasnimestusse kandmine. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e
klassikalisi keeli, mille õppimist Kant nautis. Siiski tundus selles koolis õppimine Kantile orjusena. 1740. aastal astus Königsbergi ülikooli. Oma lemmikõppejõu Martin Knutzeni juhendamise all õppis ta loodusteadust ja filosoofiat. Ta tutvus ka Leibnizi ja Wolffi filosoofiaga ning Newtoni matemaatika ja füüsikaga, mis avaldasid tema intellektuaalsele arengule suurt mõju. Kuigi perekond ei olnud jõukas, hoidus Kant teoloogia, õigusteaduse või arstiteaduse õppimisest. Aastal 1746 isa suri ning Kant pidi õpingud katkestama ning teenima elatist eraõpetajana. Aastal 1955 tuli ta ülikooli juurde tagasi ja esitas lõpetamiseks vajaliku töö, milles ta kaitses algupärast teooriat aatomitest ja nende jõududest. Aastal 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja asus ühtlasi tööle kuningalossi raamatukogus. Ta pidas loenguid matemaatikast, loodusteadusest, loogikast, antropoloogiast, geograafiast,
filosoofia oli essentsialistlik st. abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Samuti kritiseeris Kierkegaard Taani kiriku sisutühja "kristlikkust", paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Siit ka tema suur vastuolu riigikirikuga ja sisemised kannatused. Juba varasest noorusest alates oli tema ja vaimse vabaduse vahel igasugu takistusi. Kasvatuse, pieteedi, teiste inimsaatustega oli ta suletud olemasolnud kirikusse nagu vang nelja seina vahele. Ometi võitis ta need takistused ja jõudis päevavalguseni, ta tekitas protsessi mis hõlmas kogu rahvast ja lõi kõikuma vanad togmad, sest olemasolev religioone oli muutunud väärtusetuks.
arhitektuurile oli iseloomulik erinevate stiilide vastandamine, kirjanduses ja filosoofias andis tooni kosmopoliitiline hoiak. Esile kerkisid uued filosoofiakoolkonnad nagu stoikud ja epikuurlased. Kreeka filosoofia kesksed teemad hõlmasid kolme valdkonda: füüsikat (loodusteadust), eetikat ja loogikat. Füüsika alla ei kuulunud mitte ainult Maa ja tähtede, loodusnähtuste, aja, ruumi ja liikumise seletaminee, vaid ka teoloogia, mida mõisteti loodusvaatlusel põhineva õpetusena jumalatest. Antiikaja filosoofialoolased sidusid need kolm valdkonda ajalooliste perioodidega: eelsokraatikuid peeti füüsika loojateks, Sokratest ja Platonit eetika rajajateks ning Aristotelest loogika leiutajaks. Sofistidega algas kreeka filosoofias uus ajastu. Loodusfilosoofiliste, kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
Kõik Thomase teosed on kirjutatud ladina keeles, ei õpi ära prantsuse ega saksa keelt; kõneles ka itaalia keelt. Tema teosed on ühetooniliselt akadeemilised, teoreetilised. Ei unusta esmast ülesannet - "Olen teadlik, et võlgnen Jumalale oma elu esmase ülesande - lasta tal kõigis mu meeltes ja kõnedes kõnelda." Thomase loomingu keskmes on 2 summat: "Summa contra gentiles" (paganate vastane summa) ja "Summa theologiae" (summa teoloogia). 8 Ratsionaalne ülikooli teoloogia. Enne Thomast valitses kontemplatiivne - monastiline (mediteeriv/palvetav/munklik) teoloogia. Uus ratsionaalne ülikooliteooria pole mõeldud mitte rahvale, vaid vaimuhiiglastele (üliõpilastele ja kolleegidele). Usk ja mõistus ei saa teineteisele vastu rääkida, kuna mõlemad pärinevad Jumalalt. Teoloogia ja filosoofia jõuavad sama tõeni erinevate meetodite abil: filosoofia lähtub loodud asjadest, teoloogia aga Jumalast. Filosoofia teenib teoloogiat.
Koolid kujutasid endast vaid õpperinge, kus põhiline aeg kulus Koraani päheõppimisele ning Muhamedi elu ja tegevusega tutvumisele, pisut õpiti ka kirjutamist ja elementaarset arvutamist. Valdava osa muslimite haridus sellega piirduski. Oli ka edasipüüdlike noori. Neil oli võimalus tutvuda teaduste alustega ning laiendada oma silmringi mitmel alal. Traditsioonilisteks õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, koraani kommentaarid ja teoloogia. Araabia ja pärsia-tadziki kirjandus Lubatud olid vaid tõsielulised jutustused. Viimaste tuntumad näited kuuluvad kogumikku ,,Tuhat üks ööd". Jutud põhinevad legendidel ja linnafolklooril. Klassikalises araabia kirjanduses domineeris luulevorm. Pärsia-tadziki kultuuri ajal jõudis islami poeesia kõrgele tasemele. Türgi impeeriumi tekkega kaasnes islami kultuuri kandumine Istanbuli. 5.Vana-Vene riik Slaavlaste päritolu
7.Mis on filosoofia? V: inimlik järelemõtlemine, mille abil püütakse selgusele jõuda iseenda ja maailma olemasolu, olemuse, tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia? V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V: kuningannaks peeti filosoofiat (kuningaks peeti teoloogiat) 10. Mis on teoloogia? V: teadus, mis juurdleb Jumala, kirikuõpetuse ja riituste üle 11.Mida peavad filosoofid uurima uusaegse prantsuse filosoofi Auguste Comte'i järgi V: maailma edukama uurimise võimalusi Filosoofia liigid 12.Mis on filosoofiale sama mis munale koor (stoikude järgi)? V: loogika ehk õpetus seaduspärasustest 13.Mis on filosoofiale sama mis munale munavalge (stoikude järgi)? V: füüsika ehk õpetus loodusest 14.Mis on filosoofiale sama mis munale munakollane (stoikude järgi)?
rajaja. Leonardo Bruni Kirjutas Dante, Petrarca, Boccaccio, Aristotelese, Cicero elulood ja Firenze ajaloo. Lorenzo Valla Ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" kohe kirjutas traktaadi. Selle dok. Järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile valitsusvõime Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks. Ta tõestas, et see on vale vms..Tema arvates ei tohiks ka filosoofia ja teoloogia olla seotud. Pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas ka vaimulike abielu. Rotterdami Erasmus. Geert Gerts. 1466. Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne. Piiblikriitika. Konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. Rõhutas inimese vaba tahet, vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust, silmakirjalikkust, katoliku kiriku formaalsust, pildikummardamist. ,,Narruse kiitus" 1509. Sõjavastased vaated.
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õ...
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta v...
teadis. Karolingide kool on mõeldud enamasti tulevastele kleerikutele ja munkadele. Katedraalikooli eest vastutab skolastik. Ladinakeelsesse õppeprogrammi koosneb laulmine, psalmude tundmine ja seitse vaba kunsti: trivium (grammatika=ladina keel, dialektika=loogika ja retoorika=kõne- ja kirjutamise kunst) Quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Kooliteed alustatati tavaliselt 7-aastaselt ning see võis kesta 28 aasta vanuseni, mil sai spetsialiseeruda teoloogia või õiguse õpingutele. Karolingide ajal kujuneb katedraalikoolist välja hilisem lääne haridussüsteem. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima ilmalikuma õpetusega linnakoolid, mis olid mõeldud linnakodanike lastele alghariduse andmiseks. Neis koolides oli õpe enamasti emakeelne.õpetati arvutamist ja mõõtmist, oli ka geograafia ja ajaloo sugemetega aineid, lugemist-kirjutamist, kaubandusega seotud dokumentatsiooni ja keeli käibetasemel
2) Lüübekisse, milliseid saate vastu, vt. õpik lk. 73 REFORMATSIOON EESTIS Mõiste ja põhjused Reformatsioon e. usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid) 2) Indulgentside müük 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus Reformatsiooni algus 1517.a. Saksamaal Wittenbergi Ülikooli teoloogia professori Martin Lutheri väljaastumine Rõhutas: 1) ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema võimalus lugeda 2) sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud Reformatsiooni levik Eestisse Saksamaalt Riia kaudu Vana-Liivimaale 1524.a. pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus Eriti teravaks muutus olukord Tartus, kus liikumise juhiks M. Hoffmann algatas 1525.a. pildirüüsteliikumise
lõppkokkuvõttes koosneb. [3.] KOKKUVÕTE Gottfried Wilhelm Leibniz oli tõenäoliselt kõige mõjukam valgustusaja filosoof. Leibniz oli tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis- loodusteaduslikult põhjendada. Leibnizi panusena hinnatakse just seda, et ta säilitas valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega (on arvatud, et ilma Leibnizita oleks teoloogia jäänud oma aja vaimuelus täiesti marginaalseks kõrvalnähtuseks). Lisaks kõigele võib teda nimetada veel matemaatilise loogika rajajaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Künnapas T. Suured mõtlejad. trükk, Tallinn Kirjastus Olion, 1992, 131-141 lk. 2. Durant W. Lood filosoofia ajaloost. trükk, Tallinn Kirjastus Olion, 1998, 132, 186 lk. 3. Jacoby E. Filosoofid. trükk, Tallinn Kirjastus TEA, 2003, 134-141 lk. 4. http://www.scribd.com/doc/2554881/elulood-gottfried-von-leibniz
õigustas valetamist, kui seda tehakse oma riigi huvides. • Popperi arvates ei ole filosoof Platoni jaoks enam tarkuse otsija ja armastaja vaid selle valdaja Keskaja filosoofia 500-1500 1. KESKAJA FILOSOOFIA ISELOOMULIKUD JOONED • Religioonikeskne - filosoofia roll oli olla vahend, mis pidi aitama usutõdesid seletada, põhjendada, formuleerida. Kristliku mõtlemise periood. • Pidi jälgima usutõdesid ehk dogmasid, kristlike probleeme • Filosoofia oli teoloogia ori • Filosoofia on vahend, mida usu seletamiseks kasutada • Filosoofid on nt. kirikuisad • Retrospektiivsus (tagasivaatavus) - kõik tõed on kirjas, midagi uut ei ole. Eruditsioon. Plagiaati ei tuntud (oli hea). • Uusi asju välja mõeldud • Toetuti varakristlikele autoriteetidele • nt. Piibel • Oma intellektiga ei hakata mõtlema, toetutakse varemkirjutatule • Magister dixit - õpetaja on nii öelnud, sellest piisab
Eesti ajalugu II Kursus „Eesti ajalugu II“ • 21 tundi; 1 tund = 75 minutit. • 3 teemat: - 1. Rootsi aeg (Eesti 1600. aastatel) (5t) - 2. Eesti 18. sajandil (Eesti Vene keisririigi koosseisus) (5t) - 3. Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul (Pärisorjuse kaotamine, ärkamisaeg) (10t) • Kursuse hinde saab arvestuslike kontrolltööde ja tunniülesannete eest. Arvestuslikke töid tuleb kokku 3. Tunniülesannete puhul on 3 tunnihinnet võrdsed 1 arvestusliku hindega. • Järeltööd esialgu ainult järelvastamiste ruumis raamatukogus. Rootsi aeg Rootsi riikluse areng • Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist...
Neid valmistati eelkõige selleks, et jagada inimestele usu ja moraaliõpetust. Siiski polnud nad ainult mingi "vaestepiibel", jumalasõna esitamine kirjaoskamatule rahvale piltide kaudu. Piltide ja kujudega austati ristiusule tähtsaid isikuid ja sündmusi. Bütsantsist lähtunud õigeusk pidas mitte ainult piltide religioosset sisu, vaid ka pilte endid pühadeks ja imettegevateks objektideks. Läänemaine katoliiklik teoloogia sellist tõlgendust ei soosinud ja eelistas väita, et pilt ise ei ole püha, kuid meenutab pühi asju ja on sellepärast austamisvääriline. Lihtrahvalikus usuelus oli piltide ja kujude pühakspidamine siiski ka Läänes võimalik. Tihti kujutati fantaasiaküllaselt mitmesuguseid kurje jõude ja märke, millele omistati maagilist tähendust. Siiski oleks vale arvata, et kujutavat kunsti loodi ja tarbiti keskajal ainult seoses religiooniga.
Käib jutt, et ta oli Thomase pinginaaber. Aristotelese mõju. Loomuõigus, seda pooldas Thomas, õiguspositivismi vastand. Inimeste arvamus on pidevalt muutuv. Magistrikraad Pariisi ülikoolis. Mõtete väljendusoskus, väljendas oma mõtteid süsteemselt, lihtsalt. ( Küsimus-vastus stiilis) 1323 kuulutati pühakuks. Usk ja mõistus ei ole vastuolus. John Locke tabula rasa. See mõte on varastatud Thomase käest. Kaks peateost: · Teoloogia summa · Summa paganate vastu Piir olemise ja olemasolu vahel. Mulle võib paista midagi , nt et Triinu teab kõike aga ma ei tea seda kindlalt, kas ta teab ikka. :D ,,Hinge tunned tegudest." Jumalatõestused. Kosmoloogiline ehk maailmaruumiline Jumala tõestus (mitte miski, ei juhtu niisama, maailm ei teki niisama) ja teleoloogiline ehk eesmärgipärasuse Jumala tõestus. -Munk kutsus Thomase akna juurde, et vaata, eesel lendab. Thomas vaatas ning vastas. ,, Ma
aastal. Seal seati ametisse koguni kolm humanitaarteaduste (humanis litteris) professorit. Oma tekkemomendil astus luterlik reformatsioon välja keskaegse skolastika vastu, seda otseselt teoloogias. Reformatsiooni algust tähistavates ,,Teesides" väitis noor Luther 44. teesis, et ainult ilma Aristoteleseta saab teoloogiks ja seda, et Aristoteles kuulub nagu pimedus valguse juurde (50. tees). Tegelikult oli Luther eelkõige teoloog, keda ainult teoloogia oli teaduse juurde viinud ja kellele tõeline humanism jäi sisemiselt võõraks. Noor Luther ründas ilmalikku haridust, mis kiskuvat hinge jumala juurest eemale. Luther ütles, et Cicero ja Vergilius ei teadnud midagi patust ega lunastusest. Karmi hinnangu annab reformatsiooni haridusvaenulikkusele Rotterdami Erasmus, kes ütles, et sinna, kuhu siseneb luterlus, sealt lahkub ka teadus. Reformatsioon koondas ühiskonna peatähelepanu religiooni probleemidele.
Kõik kristlased (Kiriku liikmed) on pühad. 8. Jeesus suri inimeste eest, võttes nende patu enda kanda ja lunastas kõik, kes temasse usuvad. 9. Elu jätkub pärast surma. Kunagi saavad kõik inimesed uue hävimatu keha ja igavese elu. Põhivoolude kujunemine ja kiriku ajaloo põhipunktid Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Chalkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on kreekakatoliiklik (õigeusklik), kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust
teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine. · Sotsioloogiline lähenemine majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI Religioon · Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu. · Religioonisotsioloogia ei tegele, religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle. Peamine erinevus teoloogiaga on see, et teoloogia analüüsib religioossete uskumuste sisulist külge ning mis on religioossete tekstide sisu, nende vastuolulisust.
isik omandab selle niiütelda loomulikul viisil rääkimaõppimise ja sotsialiseerumise, see tähendab erinevate maailmamõistmise kandjate elutegevustesse lülitumise kaudu, siis teoreetiline maailma- mõistmine ei teki mitte anonüümse loomuliku arengu tulemusena, vaid spetsiaalse teoreetilise tegevuse tulemusena, kindlal ajaloo etapil – Euroopas Antiik-Kreekas 6. sajandil e. Kr. Ajaline telg näeks siis välja järgmine: müüt filosoofia kristlus teoloogia teadus 6. saj. e. Kr. 1. saj. p. Kr. 2. saj. p. Kr. 17. saj. p. Kr. Teadus tähendab siin eelkõige niisiis matemaatilis-eksperimentaalset loodusteadust, mis tekkis Euroopas 17. sajandil vaimuelu niisuguse nähtusena, millel puudus analoog kultuuri varasemas arenguloos. Hiljem on tekkinud ka samatüübiline teadmine sotsiaalsetest nähtustest – sotsiaal- teadused. Teadus on aga alati eriteadus – see tegeleb mitte maailmaga tervikuna, vaid oma objekt-
Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikkalikus, tihti tantsuga ühendatud ballaadiluules
objektid eksisteerivad väljaspool mõistust, mõtlemise formaalne struktuur). Vormi struktuuri sümbioos Keskaeg 70-76, jumal Miks on kuuletumine jumalale kohustuslik; - Õige vabadus ootas teispoolsuses ehk jumala riigis, pole võimu mis jumalast ei tuleks millele tugines keskaegne ühiskond; -ühtsusele, üks suur jumalariik; elamise eesmärk on hüveline elu; harmoonia idee, jumala armu suhtes on kõik võrdsed mille poolest erineb teoloogia mütoloogiast (antiik Zeus ja keskajal jumal, miks see pole mütoloogia); - Teoloogia erineb mütoloogiast sest see ei kuulu enam naiivsele tasandile, nn sakraalsed väed on teoloogilise tunnetuse puhul tavareaalsusest kõrgemal. Mittemõistetava üleminek mõistetavaks; läbitöötamise tase kes sõnastas ristiusu põhitõed; Augustinus samas platon ka piibel mis on paratamatu tõde; jumala asemik maa peal võis kuulutada midagi tõeks ilma et viitaks seadustele
- Teaduse arengut pidurdas ristiusk. Keskaegne filosoofia skolostika. Selle peamine sisu oli antiikteoste omavaheline kooskõlla viimine. Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks
Esimene islami kool tekkis Mediina mosee juurde juba Muhamedi eluajal. Põhiliselt tegeleti nendes koolides Koraani päheõppimise, Muhemedi elu ja tegevuse uurimisega, pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslimite haridus piirduski nendes koraanikoolides õpituga. Ka esimesed ülikoolid, kus käisid edasipüüdlikud noored, tekkisid moseede juures. Traditsioonilisteks aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. See, mida nimetati teaduseks, ei olnud tegelikult mingi teadus meie mõistes, sest põhiliselt uuriti ikka Koraani ja Muhameedi elu. 8) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? 3 näidet · Teadus vt 36 · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna-Prantsusmaal trubaduuride luule
vaimu" vahel. Geomeetria vaim on parim ainevaldkondades, mis alluvad analüüsile. Inimeseõpetus nõuab teistsugust uurimismeetodit. Naeruväärne oleks rääkida inimesest kui geomeetrilisest probleemist. Filosoof ei tohi luua inimesest mingit kunstlikku konstruktsiooni, ta peab kirjeldama tegelikku inimest. Ei leidu teist teed inimese mõistmiseks, kui tema elu ja käitumise tundmaõppimine (Cassirer, 1999, lk.28). Nii klassikaline metafüüsika, keskaegne religioon kui ka teoloogia kujutlesid maailma hierarhiana, milles inimesel oli kõrgeim koht. Inimese ja maailma saatuse üle valitses kõikehõlmav ettehoole. Uus kosmoloogia, heliotsentriline süsteem, millele pani aluse Kopernik, tegi selle kõik küsitavaks. Inimene asetati nüüd lõpmatusse ruumi, ta oli üksik, kaduvväike, teda ümbritses tumm universum. Esimene reaktsioon sellele uuele maailmakäsitlusele oli loomulikult negatiivne. Giordani Bruno leidis, et Koperniku
1. KESKAJA FILOSOOFIA Irenaeus(u 125-202) 1. Millal oli keskaeg? V: 476-1492 2. Kas Irenaeus on keskaja või keskaja-eelne filosoof? V: keskaja-eelne filosoof 3. Kus Irenaeus sündis? V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased) 4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis elasid kreeklased) kuulamas? V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast 5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas? V: 2. sajandil 6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena? V: Galliasse (Prantsusmaale) 7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8. Mille poolest on Irenaeuse filosoofia tuntud? V: võitluses gnostitsismi vastu 9. Kuidas nimetatakse õpetust, mis rõhutas salajase teadmise (salasõnade) tähtsust inimese hinge pääsemiseks kehast ning arvas, et maailma ei ole loonud Ülijumal, vaid ük...
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tr...
jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii Sileesias kui ka Liivimaal. Kuna parajasti käis Seitsmeaastane sõda, valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks.Tõenäoliselt juba 1758
võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister) eestlasi gildides ei olnud, nemad olid mustemate tööde peal (pottsepad, nööripunujad, kiviraidurid, skulptorid. · Reformatsioon o eestikeelse kirjasõna teke o 1535 Wanradt-Koelli katekismus · peale Liivi sõda vastureformatsioon
Jumala metafüüsilistest atribuutidest rääkimine on seetõttu mõttetu. Jumala kõlbelised atribuudid (nt Jumala headus, kõikvõimsus, õiglus) on aga hoopis olulisemad, nad tekitavad religioosses inimeses hirmu ja lootust ning ärgitavad õigesti elama. Sõnadel Jumal, Jumala tahe jt on Jamesi arvates vaid praktiline tähendus. Ainult pragmatism suudabki Jumala mõistele anda mõistetava sisu. Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras – selline on pragmatistliku teoloogia tuum ning siin pole vaja mingeid teoreetilisi definitsioone. Religioon tuleneb Jamesi väitel pigem ebakindlusest tuleviku suhtes, vajadusest mingi garantii järele: “Punktiks, mille ümber tiirleb inimese religioosne elu, on mure oma saatuse pärast. Religioon on lühidalt öeldes üks mahukam peatükk inimliku egoismi ajaloos. Nii kultuurinimeste kui ka metslaste jumalad kuulavad heatahtlikult ära üleskutsed ja palved nende poole
võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister) eestlasi gildides ei olnud, nemad olid mustemate tööde peal (pottsepad, nööripunujad, kiviraidurid, skulptorid. Reformatsioon o eestikeelse kirjasõna teke o 1535 – Wanradt-Koelli katekismus peale Liivi sõda – vastureformatsioon
Rajati ka ametikoole, mis olid mõeldud kaupmeestele, seal pöörati tähelepanu arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppeprogrammis oli põhi-ja abakusekoolides ladina keel, kuid õpetati tihti emakeeles. 20. Keskaegsed ülikoolid mis olid vanimad ülikoolid. Ülikoolide iseloomustus mida õpetati, kuidas õppetöö toimus Ülikoolid arenesid välja linnakoolidest. Tähtsamad: Salerno arstide kool, Bologna õigusteaduse kool, Pariisi teoloogia kool, Oxfordi matemaatika ja loodusteaduste kool, Cambridge'i kool, kõige tuntumaks sai Salamanco arstiteaduse kool. Õppejõud magister, professor, doktor Üliõpilased scolarius'ed, studiosus'ed. Paavst andis üliõpilastele ja õppejõule vaimulike koolidega võrdsed õigused. Õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles. Rektor- ülikooli poolt valitud praktiliste asjade korraldaja (ld. keeles valitseja) Dekaan- õppejõu poolt valitud kümnik Õppesisu Alamaste e kolmik
Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda vastutust oma teo eest. Võttes kuulda südametunnistust, võib tark inimene kuulda Jumala häält, kes temaga räägib. Katoliku kiriku katekismuse kompendium Süüme ehk südametunnistus Tähistab seda instantsi meie teadvuses, mis meie toimlemist ja hoiakut hindab heaks või halvaks, lubatuks või lubamatuks. Elmar Salumaa. Süstemaatilise teoloogia käsiraamat Südametunnistus Ehk sisetead ehk sisetunne, ka süüme, subjektiivne ebamäärane tunne või selge teadmus sellest, mis on õige või ebaõige, pahe või hüve, kuidas peab toimima või mida vältima. S on sotsiaalne tunne, mis avaldub üksikinimeses, tõstes isiksuse eneseväärtust ning sidudes isiksust kogu vaimse maailmaga, viies aga teda tihti vastuolusse kaasaegsete kehtivate sotsiaalsete oludega.
- Teaduse arengut pidurdas ristiusk. Keskaegne filosoofia skolostika. Selle peamine sisu oli antiikteoste omavaheline kooskõlla viimine. Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool – 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus – 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium – lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium – lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks
tegelased. Vallutused Iraan, Armeenia, Egiptus, Süüria, Sind, Maroko, Hispaania, Iraak, Horasan. Kultuurisaavutused *Arhidektuur kerkisid moseed, medresed, hauakambrid, rajati kaubatänavaid, karavannide peatuspaiku. *Avaldati entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" *arstiteadus arenes *kujunesid kõrgõppeastused ja ülikoolid medresed Traditsioonilised õppeained loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, Koraani kommentaarid ja teoloogia. Araabia kirjandus - Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut. Lubatud olid tõsielulised jutustused. Näiteks ,,Tuhat üks ööd". Klassikalises araabia kirjanduses domineeris luulevorm. Peatükk 13 Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemes olevad kohlikud võimukandjad. Esinduskogud kuningate kõrval olev oluline riigivalitsemise element, kus avaldasid arvamust vasallid.
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
babüloonlastel jt rahvastel sarnaseid motiive ja paralleele, nagu näiteks müüt ,,Anzu ja saatuste tahvel" ehk Anzu eepos. Monstrumi tapmise motiiv esineb ka II at lõpust eKr pärit Babüloonia loomiseeposes ,,Enuma elis". Nimelt tapab Babüloni linna kaitsejumal Marduk koletis Tiamati, loob tema kehast maailma ning tõuseb kõikide jumalate kuningaks. ,,Enuma elis" oli Mesopotaamia teoloogia jaoks I at eKr äärmiselt tähtis, kuna poem põhjendab Marduki peajumalaks saamist, toonitab tema tähtsust ja võimsust, toob esile Marduki võidukäiku kõikide teiste jumaluste üle ning tema rolli maailma loojana. ,,Enuma elisi" ja teiste taoliste Mesopotaamia mütoloogiliste tekstide mõju muu hulgas ka Vanale Testamendile on märgatav. Sealjuures ei saa välistada ka kaudseid hetiidi mütoloogia mõjutusi (nt läbi Ugariti).
Keskaja lõpp taustanähtused: 13. saj tähistas ka vaimulike ordude teket. Katoliiklus hakkas mitmekesistuma. Hiliskeskaja vaimuelu on küllaltki mitmekesine. Kirjaoskajaid rohkem, kirikuelu ise mitmekesisemaks. 13. saj laguses karmeliitide ordu teke, 13. saj alguses frantsiskaanid (Püha Frantsiscus ülistas inimese ja looduse sidet ja lihtsust). 13. saj keskel augustiinlased, 13. saj algul dominikaanid. 1310 Aquino Thomas mõjukaim vaimulik autor. Tema Teoloogia summa võeti katoliku kiriku ametlikuks doktriiniks pärast tema surma. Dominikaan, tema doktiirn toetub aristotelesele, seega ka mitte õhust võetud. Intellekt ei mõtle, inimene mõtleb selle läbi. Armastus Jumala vastu on tähtsam intellektist. Renessanss kui nähtus koondub just katoliku maadesse, seetõttu saksamaal 16. saj-l renessanssi ei ole. 14. saj alguses tekivad ka iseseisvad filosoofilised voolud, mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
