Uskudes selle saamist kultuurkeeleks. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Kristjan Jaak Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest. End maarahva laulikuks nimetav ja rahvale oode kirjutav mees viibis Eestis aga kõigest poolteist aastat. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele. Kuna tal ei olnud toetajaid loobus ta kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviisist. Kristjan Jaak Peterson jäi ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide
.Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) sündis 14. märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi...
Filosoofia kodutöö nr 6 Andres Põder, 093539IASB Teisipäev, 1/3, 8.00 Aquino Thomas ,,Teoloogia summa" I osa küsimus 2, artiklid 1-3 Jumala olemine on iseenesest teada. (Artikkel 1) Poolt 1. Iseenesest teadaolev on see, mis on loomupäraselt omane. Jumala olemasolu teadmine on inimestesse loomupäraselt sisse pandud. 2. Nimest ,,jumal" aru saades leitakse kohe, et jumal on. Sellest nimest enam suuremat tähistada ei saa ja seega on jumala olemasolu lisaks arule ka asjas, sest mis on asjas ja arus, on suurem kui see, mis ainult arus. 3. See, et tõde on, on iseenesest teada, aga jumal ongi tõde. Vastu 1. Mida inimene loomupäraselt igatseb, seda ta ka loomupäraselt teab. Inimene igatseb õndsust ja ...
Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa valgustuse tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716). Filosoofi ja matemaatikut Leibnizi võib geeniuseks pidada, kuna ta oskas juba 12. aastaselt väga oskuslikult ladina keelt ning õppis kreeka keelt. 20. eluaastaks oli ta omandanud kõik levinumad matemaatika, filosoofia, teoloogia ja õigusteaduse alased raamatud. Sellele aitas ka kaasa moraalifilosoofist isa suur raamatukogu, mida ta tohtis alates 7-aastaselt kasutada. Kõrgkooli astus ta 14-aastaselt ja Leipzigi ülikooli bakalaureuse kraadi filosoofias sai 16. eluaastal. Kahe aasta pärast oli ta juba filosoofia magister ning tal õnnestus ka juuraõpingute bakalaureus välja teenida. Oma eesmärgi, filosoofia doktorikraadi, saavutas ta küll 20-aastaselt, kuid kaasõpilastega tekkinud
Tartu Kutsehariduskeskus Kodumajandus Kärolin Jakobson Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 Isaac Newton ( 1643- 1727) Isaac Newton oli astronoom, matemaatik, inglise füüsik, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige. Isaac Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: a. Eetika b. Epistemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? a. Materialism b. Subjektiivne idealism c. Objektiivne idealism d. Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailvaadetest on vahetu. Milline? a. Filosoofia b. Müüt c. Teadus d. Teoloogia 4. Filosoofia tunnestusteooriat nimetatakse: a. Eetika b. Epsitemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud a. Idealism b. Materialism c. Dualism d. Solipsism 6. Metafüüsika seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: a. Dualism b. Monism
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7
Positiivsetes sõnades on psüühiline energia, mida saame kogeda. Ka negatiivsete sõnade puhul on see nii. Usutakse, et sõnal on otsene loodusnähtusi esile kutsuv jõud (nt kutsutakse vihma välja). 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Sõna ja keel ei ole väljemõeldused, vaid kuuluvad kosmilise korra enese juurde (Logos). Inimkõne ei suuda seda Logost täpselt väljendada (Herakleitos). Kristliku teoloogia järgi oli algul sõna. Sõna ongi jumala kujund (Filonos). Sõnas peitub jehoova kõige suurem vägi (saagu valgus). Ütleda tähendab näidata, lasta ilmuda, näha kuulda. Sõna võim seisneb selles, et ta toob olemise välja, nii nagu ta on (Heidegger). Sõnad on looduse enda poolt. Ratsionalistlikult nähakse sõnade tähendust asjade loomusest (Platon jt). Uusaegses empirismis arvatakse, et sõnad on korduvad tajuimpulsid (Locke jt). Fragmatismis sõna
Rohelisega märgitud õige vastus. 1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7
Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Bütsantsi tarbekunst oli idamaade mõjutustega (metallehistöö, emailimistehnika), kõrgel järjel oli tekstiilikunst (propaatkangas metallniidist mustritega). Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsants arhitektuuris Kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist jm. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati
universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomiaajalugu kui ajalooteaduse oda uurib astronoomia ajalugu. Esi- ja varajase ajaloo arheoloogilisi leide tõlgendab astronoomia valguses paleoastronoomia. Et astronoomia tegeleb kosmoloogia raames ka universumi tekke, ajaloo ja lõpu küsimustega, on ta seotud teoloogia ning filosoofiaga. Universumi kärgstruktuur mõjutab otseselt galaktikate arengut Astronoomia üks huvitavamaid ja senini lahendamata probleeme on galaktikate tekkimine. Galaktikad, mida on Universumis rohkem kui Linnutees tähti, on peamised ehituskivid Universumis. Ometi ei ole veel lõplikult selge, kuidas morfoloogiliselt erinevat tüüpi galaktikad täpselt tekivad ning mis protsessid mõjutavad galaktikate evolutsiooni.
tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilises plaanis eri kultuurides ja ajastutel. Igal religioonil on oma teoloogia. Usk religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis
poolt,( tasuta kohad) 3)millises ouroopa piirkonnas asutati vanimad ülikoolid kuidas laienes ülikoolide • asuala järgnevatel sajanditel.?? Esimesed Euroopa ülikoolid tekkisid 12. sajandil majanduslikult paremal järjel olevatesse maadesse, näiteks Prantsusmaa ja Itaalia. Pariisi tekkis ülikool XII saj. kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel. Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskusOxfordi Ülikool - matemaatika ja loodusteadusCambridge´i ülikool tekkis XIII saj.Salamanca ülikool (1218) – arstiteaduse keskus HispaaniasUppsala ülikool (1477) Laiendatud kava: 1) Katkuepideemia-Aastatel 541–542 tabas Itaaliat katkuepideemia, mis hävitas suure hulga elanikkonnast. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast
KESKAJA TEADUS JA RELIGIOON Probleem Peamine oli teoloogia ehk siis õpetus Jumala sõnast. Jumala olemasolu kahtluse alla ei saanud seada, kuid sai arutleda tema õpetuse üle. Peamiselt selle, et kas kristlus läbi Jeesuse eeskuju nõuab vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei
laiali jaotada · Kirik teenis indulgentside müümisega, algul taheti raha ja pihtimist, hiljem ainult raha · Patte oli määratu hulk ja iga inimene oli kirku õpetuse kohasel juba sünni poolest patune o Lisandusid 7 surmapattu: uhkus, kadedus, viha, laiskus, kitsidus, prassimine ja liiderlikkus ning ekimused Jehoova poolt antud kümne käsu vastu · Kirik pidas kontrolli ka teadusele o Tõeline teadus on teoloogia, mis allutab kõik teised o Ei tule uurida elu ja loodust vaid pühasid raamatuid, kuna need on jumala poolsed sõnumid inimestele · Elu võibki olla inimesele mõistmatu, kuna inimese mõistus ei küündi selleni · Pühakiri ei saa eksida, elu eksib o Alates XIII s mil hakati antikkaja teadlase Aristotelese formaalsele loogikale lähtuma, hakkas ka kirik teadust rohkem aksepteerima
14 Perekond Perekonna tüübid Tuumikpere- abielupaar ja nende lapsed Laiendatud pere-abielupaar, nende lapsed, nende sugulased Abielu tüübid Monogaamia-üks mees ja üks naine Polügaamia-rohkem kui kaks abikaasat Polügüünia-üks mees, mitu naist Polüandria- üks naine, mitu meest Kultuuride sagedus ideaalse abielutüübi järgi Monogaamne 24% Pologüünne 75% Polüandriline 1% (Tiibet) Eesti Vabariigi perekonnaseadus paragrahv 4. Mitme samaaegse abielu keeld-abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest üks on juba abielus. Abikaasa valiku printsiibid Eksogaamia- abikaasa valitakse völjastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti e verepilastuse Endogaamia- abikaasa valitakse nende inimeste seast, kes kuuluvad valija...
Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Isaac Newton Sir Isaac Newton oli inglise füüsik , matemaatik , astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professor. 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine (läheb vaja kõige sagedamini) -poieetiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi sünnitada, tekitada, ära teha. Nt: oskusteave kuidas kunstiteos ära teha, et see vastaks minu eesmärgile või teha midagi enda kätega. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) -võimaldab õiglaseid otsuseid teha, hästi ja õnnelikult elada, selliseid seadusi luua, et riik elaks hästi. Teoreetiline teadmine- teadmine, mida ei ole vaja mitte millegi muu kui iseenda pärast. Teoreetiline teadmine käib 3 tüüpi asjade kohta: · Asjad, mis muutuvad ja on eraldi (eraldi inimese mõtlemisest ja meeltest)- nt kõik füüsilised objektid, looduse ja inimese poolt tekitatud asjad. · Asjad mis ei muutu ja ei ole eraldi- matemaatilised ja geomeetrilised tõed ei muutu, kuid need asjad ei eksisteer...
tolleaegne õukond polnud täielik ilma astroloogita, kes koostas horoskoope ja otsustas, millal on soodsad hetked tähtsate otsuste langetamiseks. Kuigi taunitud varakristlaste poolt, oli astroloogia taaselustunud 12 saj-ks ja muutus peagi nii mõjukaks, et seda sallis ka kirik. Planeedid ja tähtkujud kandsid paganlikke nimesid ja katsed asendada need kristlike alternatiividega ei õnnestunud. Üldiselt usuti, et nad ilmutavad jumala tahet ja nii lepitati astroloogia, astronoomia ja kristlik teoloogia. Sodiaagimärgid esinevad ka renessansskunstis. Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse renessansiga tärkasid juba keskajal. Gooti kunstnikud ei teadnud, et nad on gooti või keskaja kunstnikud. Renessansi kunstnikud olid aga oma erinevusest hästi teadlikud. Kogu klassikalise kunsti "taassünni" idee koos keskajaga oli suuresti müüt, mida levitasid 14 saj lõpus, 15 saj alguses Itaalia klassika õpetlased humanistid.
Erasmus Rotterdamist Allikas: Vikipeedia Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) propageerib vaba ja selget vaimu, mõõdukust, kainet mõistust, haritust ja lihtsust kui tõelisi kõlbelisi omadusi. Ta astub välja hilisele skolastikale (keskaja usufilosoofia) omase liigse intellektuaalsuse, fanatismi, harimatuse, vägivalla ja silmakirjalikkuse vastu. Teosed eesti keeles · "Narruse kiitus" (...
Lihula Gümnaasium Rene Descartes Referaat Õpilane: Gert Kindel 10. klass Lihula 2009 R ene Descartes lad. Renatus Cartesius sündis 31. märtsil 1596.aastal Touraine´i provintsis La Haye linnas rikka aadliku perekonnas. Rene teisel eluaastal suri ta ema, kuid tänu tublile imetajale kosus väike tervislikult väga nõrk Rene kiiresti ja jäi ellu. Descartes´i vaimuanded avaldusid juba varakult ja isa saatis oma kaheksa-aastase poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi...
osanud ei lugeda ega kirj. Ning kuni elu lõpuni ei osanud kirjutada. Vallutas langobardide riigi ja kuulutas end langobardide ja frankide kuningaks. Ristiusustas paganliku Saksimaa. Vallutas Baieri hertsogkonna 788. 791- 796 alistas ta Avaarid Pannoonias. Ründas Bütsantsi. Karolingide renessanss. 800 kroonis paavst Leo III ta Rooma keisriks(krahvid-provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad). Soosis kloostreid, Kultuurielu elavnes, kultuurikline ühtekuulustamine, ühtne teoloogia, liturgia võidukäik(kristlik ladina kultuur).Karolingide minuskel-uus kirjakeel. Rajas koole, Väärtustas antiikkultuuri. Suured kirikud, tähtis paik oli Achen-lossikabel. Daatumid ja sündmused:732- Poiters-Karl Martell purustas araablaste väed; 756- Kirikuriik-Pippin võitis langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia. Rahvas ei saanud keisrilt toetust ja hakkas paavstile lootma
leida teaduslikke materjale nii internetist kui ka raamatukogust. 2 1. Positivismi olemus Esa Saarinen(2007, 201) seletab positivismi järgnevalt: Positivism on filosoofiline mõttesuund, mis peab loodusteadust teaduse ja teadmise eeskujuks ning vaatlust kindla ja täpse teadmise ainsaks allikaks, rõhutab teaduse ja selle praktiliste rakenduste ühiskondlikku väärtust ning eitab teoloogia, metafüüsika ja filosoofilise spekulatsiooni võimet liikuda tõelise teadmise poole. 2. Positivismi rajaja Positivismi rajajaks peetakse prantsuse filosoofi A.Compt i ( Grauberg ja Kivinurk 1991, 96- 97). Ta leidis, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, nendeks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relotsioonid. Nende nähtuste olemus, esmane põhjus ja eesmärk jäävad meile paraku kättesaamatuks. Ta väitis, et inimesed saavad
Kodutöö 10. klass 1. Kirjeldage keskaegset ülikooli (õp lk 180-187), kasutage kirjeldamisel järgmiseid märksõnasid Kõige esimesed sellised õppeasutused tekkisid Itaalias. Salernos oli X saj arstide kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi ülikool tekkis XII saj ning sellest sai tähtsam Euroopa teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. U sellel ajal pandi alus ka Oxfordi ülikoolile Inglismaal, mis sai kuulsaks matemaatika ja loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus.
Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppetöö toimus tavaliselt emakeeles. Esimesed ülikoolid Kõige varem tekkisid ülikoolid Itaalias. Salernos tekkis X sajandil arsti kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi tekkis XII sajandil teoloogia uurimise ja õpetamisega tegelev kool. Samal ajal pandi alus ka Oxfordi matemaatika ja loodusteaduse ülikoolile. Esimene ülikool Põhja-Euroopas tekkis 1477. aastal Rootsis Uppsala ülikool. Ülikooli ülesehitus Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest
kirjeldada stiimulreaktsiooni skeemi abil? Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline?
KORDAMISKSIMUSED 7. KL. KONTROLLTKS 1. Kellel oli keskajal vimalik koolis ppida? Miks ei kinud koolis kik lapsed? (p. lk 72) ldist koolikohustust keskajal ei olnud. Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vhestel vanematel oli vimalik selliseid kulutusi teha. Seega oli kooliharidus kttesaadav peamiselt hiskonna nn paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Kik lapsed ei kinud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus...
Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios, on mitme teleseriaali (nt "Lapsesuu") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 19811990. Aastatel 19932003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilistikat. Aastal 1980 kirjutas Lehte Hainsalu alla 40 kirjale. Aastatel 19901992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, sotsiaalkomisjoni esimees, samuti Põhiseaduse Assamblee kodanike põhiõiguste toimkonna aseesimees. Lehte Hainsalu oli nende 69 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme hulgas, kes 20. augustil 1991 hääletasid "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" poolt. Kirjanikuna on Lehte Hainsalu väga mitmekülgne. Tema loomingus on luulet (alates
raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed". Ta on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" Isaac Newton 4.01.1643-20.03.1927 Ta oli inglise füüsik, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim matemaatik, astronoom, Teine tase teoloog ja alkeemik. Kolmas tase Neljas tase Ajal, kui teoloogia, Viies tase loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks. Newtoni seadused: I seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud.
kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslemite haridus piiruduski neis nn koraanikoolides omandatuga. · Oli ka edasipüüdlike noori kes kogunesid tuntud teadlaste ümber.Neist kõrgema astme ringidest kujunesid peagi moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid-medresed.Traditsiooniliseks õppeaineteks olid loogika,araabia kirjandus,islami õigus,islami pärimused,koraani kommentaarid ja teoloogia. Õpetus ei olnud igalpool ühesugune.Islmai õiguse tõlgendamisel kujunes välja neli suuremat ja mitu väiksemat koolkonda,osa juriste ei liitunud ühegi koolkonnaga.9.saj kanoniseeriti paljudest pärimuste kogumikest kuus,mis moodustasid sunna tuumiku. · Siiitidel oli oma pärimuste kogu. Ka koraani komneteerid teadlased erinevalt.Medrese autoriteet sõltus tema õetlaste tuntusest. Tavaliselt sõideti 1000 km kaugustele,et saada mõne kuulsa teadlase õpilaseks
Rootsi aeg. Kordamisküsimused 1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? - Gustav II adolfi ajal (1611-1632). 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? - Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? - Maariik, iseseisev provints. Eesti-ja Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? - Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? - Eesti linnad kaotasid oma Hans...
inimlik, mis on ühes isikus, kellel on sama olemus inimestega inimlikus. Jeesuse isikusaladus peitubJumala ja inimese ühtekuuluvuses ühes ja samas isikus.45 Niisiis sai Nikaia kirikukogul loomisest ,,ex nihilo" esimest korda kristlik ametlik doktriin, ,,mis sätestas, et Kristus ei ole pelgalt loodud olend ega eoon. Looja ja lunastaja on üks".46 Kirikuloolane Kaisarea Eusebius esitas usutunnistuse, mille sõnastusele lisati juurde ,,rida anateemasid, milles ariaanliku teoloogia üksikud äärmusseisukohad hukka mõistetakse".47 Püha Vaimu küsimuses vaidlusi ei tekkinud, vaid jäädi lihtsa lause juurde: ,,/meie usume/ ka Pühasse Vaimusse".48 Püha Vaimu isikulisuse probleem kerkis üles peale Aleksandria sinodit 362 a. ,,Just siin on kreeka filosoofia mõttesaavutust kristlikus kirikus rakendatud suuremal määral kui kunagi varem".49 Eelpool mainitud Athanasios, kes peale võitlemise arianismiga, oli ka üks esimesi, kes
ei kuulunud mitte ainult kaupmehed ja sõdalased, vaid ka kohalikud elanikud. (Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg ) Pärast Vene impeeriumi lagunemist kuulutas Eesti Apostlik Õigeusukirik ennast 1923. aastal iseseisvaks ja läks Moskva patriarhaadi alluvusest Konstantinoopoli alluvusse. Eesti okupeerimise järel Nõukogude Liidu poolt aastal 1940 viidi siinne õigeusukirik taas Moskva patriarhaadi alluvusse. ( Kirik & Teoloogia ) Suurem protsent õigeusklikest on vene rahvusest inimesed, kes kuuluvad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse. Õigeusklikuks hakkamisega on just need inimesed tagasi pöördunud religiooni juurde, mille kommunism neilt ära oli võtnud ja asendanud riigivõimuga. ( Kirik & Teoloogia ) Alates 2000. aastatest on ka populaarsust kogunud paikkondlike kultuurieripärade otsingud. Näiteks on noorema põlvkonna hulgas taas poolehoidu leidnud traditsiooniliselt õigeusklik Setu kultuur
Kõrg- ja hiliskeskaeg Ajalised piirid Kõrgkeskaeg: XI-XIII sajand. Arenes põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid linnad. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatud asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks. Toimusid ristisõjad. Viikingite retked lakkasid. Tähtsamad riigid: Norra, Rootsi, Taani, Poola, Ungari, Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Kiievi-Vene, Cordoba kalifaat, Bütsantsi keisririik. Hiliskeskaeg: XIV-XV sajand. Katkuepideemia tõttu pidurdus mõneks ajaks Euroopa kiire areng, kuid Euroopa toibus ning sellega seoses hakkas keskajale iseloomulik feodaalkord mitmes piirkonnas järk-järgult murenema. Feodaalkord Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. See seisnes sõjaväeteenistuses, nõuannetes, lunaraha maksmise toetuses senjööri vangilangemise k...
1859.aastal. 1859.aasta jaanuaris astus 19-aastane Jakob Hurt Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Eestlasi õppis Tartu suurkoolis tollal vähe, istõttu Hurda ülikooli astumine äratas laialdast tähelepanu. Tegemist oli omalaadse julgustükiga, sest majanduslikult oli tema olukord vägagi raske. Ülikoolis õppimine sai tal võimalikuks tänu gümnaasiumi õpetajate vastutulelikkusele, kes panid omavahel 100 rubla kokku. Viimasel ülikooliaastal sai Hurt stipendiumi 75 rubla semestris. Oma teoloogia stuudiumi kõrval tegeles noormees meelsasti ja hoolsalt ka filoloogiaga. Kahjuks õpetati ja tegeldi tollal Tartu ülikoolis üksnes vana-klassikalise filoloogiaga. Peale teadusliku õppimistöö usuteaduse ja keeleteaduse alal andus Jakob nooruse vaimustusega Tartu üliõpilaselule. Ta astus korporatsioon ,,Livonia" liikmeks, kus talle teisel aastal värvid anti. Korporatsioonikaaslastega suhtles Hert ka suvevaheaegadel. 1859.aasta suvel võeti ette pikem retk Munamäelt Lätimaale
1 EKSISTENTSIALISM Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Kaasajal ta seda enam ei ole. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peame ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetselele situatsioonile, mida oleme Kierkegaard'i juures õppinud tundma, on ühine kõigile eksistentsialistidele. Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi. Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas seisab sellele Kierkegaard'i mõttele kõige lähemal prantslane Gabriel Marcel (1889 - 1973). M...
Selles nuhtles ta inimlikku narrust, mis esines riigivalitsemise kunstis või kirikus. Teoses pilkas ta peaaegu kõiki keskaegse feodaalse Euroopa seisusi ja institutsioone. Raamat kõneleb ka ristiusu aktuaalsetest küsimustest ja kiriku kuritarvitustest, seetõttu muutus iroonia teravaks ning tõsiseks, naljatlev ja heatahtlik huumor muutus paljastamiseks. Nimelt pidas Erasmus katoliku kirikut suurimaks "feodaaliks", mis riisus halastamatult Euroopa rahvaid. Heitis südamest nalja teoloogia üle, mis tegeles näiteks tõsiselt "probleemiga", kuidas, kui suurena ja kui pika aja möödudes Kristus neitsi üsas inimeseks sai. Irooniast saigi Erasmuse iseloomulikumaid tunnusjooni. Ehtsas humanismi vaimus pöördus ta peagi keeleõpingute juurde; õppinud ära mitmed keeled, tegi ta ära grandioosse [suurejoonelise] töö pühakirja tekstide ja ning kirikuisade teoste kriitilise võrdluse, parandamise ja väljaandmise alal. Ta andis uuesti välja ka Uue
Igas linnas on kindel aeg palvuste jaoks. Palvekohtadeks on moseed, kus ei tohi seintel olla pilte ega skulptuure, vaid võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutistega Koraanist. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus saab pesemistarbeks vett võtta. Palveesemed on Tigya (meessoost moslemite peakate), A'baia (moslemimeeste riietus) ja Musalla (palvevaip). Sajandite vältel on muslimite traditsiooniline haridus toetunud kahele alussambale: teoloogia õpetab, mida uskuda, ning püha seadus sätestab, kuidas käituda. Neist kahest on määravam olnud seadus, sest islam on alati rääkinud üksikasjalikumalt sellest, millise elu on Jumal oma loodud olenditele ette määranud, kui Loojast endast. Islami usulist seadust nimetatakse sariaadiks, see tähendas algselt teed allika juurde. Sariaadi nõudeid on tihti liigitatud viide rühma: · teod, mida Jumal on käskinud teha ilmtingimata;
Renessanss Dante Alighieri" Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Giovanni Boccaccio Sündis Toscanas, kasvas üles Firenzes. Kolis Napolisse. Ta määrati panka õpipoisiks. Talle pangandus ei meeldinud ja läks õppima õigusteadust. Decameroni kirjutamist alustas 1349. aastal. Ta räägin oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja rõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt
interpretanti 1.1Qualisign 2.1icon 3.1rhema(adum) 1.2Sinsign 2.2 index(~index finger) 3.2dicent(nending) 1.3Legisign 2.3 symbol 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. 2.3-sümbol on rajatud äratundmisele, arusaamisele, Peirce ütleb reeglile. Charles Morris-sotsioloogia, sotsiaalne psühholoogia, teoloogia. Tema jaoks oli semiootika seotud märkide arusaamisega. Lihtsustas Peirce ideid. Semioos: V,W,X,Y,Z v-märk w-interpretaator X-interpretant(a) y-objekt(tähendus) z-kontekst Gestalt psühholoogia Semioosi dimensioonid: Süntaktika-käsitleb märke nende seostes kas nende sisemise struktuuriga või teiste märkidega Semantika-märgi seos tähendusega Pragmaatika- kuidas märgid mõjuvad, toimivad Ferdinand de Saussure Üldkeeleteaduse kursus-avaldatud postuumselt
taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. Sakraalehitus on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Enamasti on täpselt orienteeritud ilmakaarte või tähtede (megaliitehitised, Egiptuse püramiidid ja templid, Stonehenge) järgi. Sakraalse vastand on profaane, ehk rüve. Bütsantsi kunst: Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades – kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Õigeuskliku kiriku mõjud avaldusid aga Venemaal, Kreekas, Serbias ja mujal. Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati. Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt
ta oli rahvusliku ühenduse, mis tegeles värvilise elanikkonna progressiga, liigeks. Samaaegselt ta sai teada, et rassismi vastu ei võitle ainult mustanahalised, vaid ka paljud teised. Morehause kolledžis oli ta omandanud bakalaureusekraadi aastal 1948, Morehouse kolledž oli sellel ajal kuulsaks selle tõttu, et see oli mustanahaliste haridus asutus, mida lõpetas ta isa ja vanaisa. Peale seda Martin Luther King astus sisse Crozeri teoloogia seminarile Chesteris, Pennsylvania osariigis, kus aastal 1951 omandas bakalaureusekraadi teoloogias. Ja aastal 1955 oli ta omandanud doktorikraadi teoloogias Bostoni ülikoolis. 1.2. Eraelu 1952 aasta jaanuaris, elades Bostonis 5 kuud, Martin Luther King tutvus Coretta Scottiga, konservatooriumi tudeng, kes oli noor daam intellektuaalsete ja kunstiliste oskustega. Poole aasta pärast King pakkus talle sõita koos temaga Atlantasse, tema kodusse, kus Martin Luther
käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimulreaktsiooni skeemi abil? Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D)
Tegeles lihtsa alaga. Rõhutab tunnetamist ,,puhta mõistmisega". Causa sui!"Iseenda põhjuseks olend".Loodus on iseenda põhjus.Panteism-Jumal on kõik ja loodus.Jumal on loodusega samastanud. G.W.Leibniz ratsionalist. Tänu püüdele traditsioonilisi kristlikke õpetusi uue aja vaimus matamaatilis-loodusteaduslikult põhjendada aitas säilitada traditsioonilist kujutlust, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega. Ajaloolis-kriitiline meetod. Usk ja teoloogia on erinevad asjad usk on isiklik usuveendumus, teoloogia aga teaduslik distsipliin, mis võib sisaldada mitmeid erinevaid inimeste poolt formuleeritud õpetuslikke arvamusi. Saksa filosoofi mõte suurkuju.Saksa aristoteles.Oli leiutaja, diplomaat Prants,Preisi teaduste akad. esimees. ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm!". Oluline: õpetus monaadist e monadoloogia- maailm koosneb lõpmatust arvust monaadist- pluralistlik õpetus.Monaad on looduse vaimne alge hinge tüübi substants
3 üksteisest kaugel seisvaid vastuseid; nii et üpris lootusetu on väljendada kogu seda mitmekesisust ühe lihtsa määratlusega. Nii sõna kui ka selle esimese tähenduse eest oleme tänu võlgu kreeklastele. Saanud Platoni ajal nähtavasti oskussõnaks, tähendas see sõna just seda, mida praegu tähistab sõna teadus. Inglise filosoof Bertrand Rusell kirjutas: ,,Filosoofia, nii nagu mina temast aru saan, on midagi teoloogia ja teaduse vahepealset. Kuid teoloogia ja teaduse vahel on eikellegimaa, mida rünnatakse mõlemalt poole; see eikellegimaa ongi filosoofia. Vene filosoof Aleksei Lossev: ,,Filosoofia on õpetus Mina ja mitte-Mina vahekorrast, teisisõnu, ideaalse ja reaalse, mõtlemise ja olemise vahekorrast." Inglise filosoof Karl Popper: ,,Pole olemas sellist asja nagu filosoofia olemus, mida oleks võimalik eristada ja määratleda.
Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks
kontrollivate vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religioon koosneb teooriast ja praktikast. William James religioon on üksikinimese tunded, tegevused ja kogemused, mida inimene teostab. RELIGIOONIUURINGUD Ülikoolide juurde loodu esimesed professuurid 19.sajandi viimasel veerandil, tähtis osa oli selles Saksa teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam
Temas on leitud mitmeid vaimseid hälbeid, skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Sünged mõtted võisid kiiresti asenduda ülevoolava lõbususega. Kunagi kirjutas ta oma päevikusse: "Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista." Arvatavasti Sörenile meeldiski, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks. Filosoofiline suund: Eksistentsialism Haridus: Teoloogia, 1830-1838 Kopenhaageni ülikool Perekonnaseis: 1840.a. kihlus 17aastase Regine Olseniga, kõrge ametniku tütrega. Tüptarlapse omadustest meeldisid Sörenile kõige enam vaikimine ja südamlikkus. Sörenit vaevasid pidevad kahtlused, et kas ta ikka suudab tütarlast õnnelikuks teha. Mõne aja pärast oli ta kindel, et kihlus tuleb katkestada. Ta arvas, et algatus peab tulema tütarlapselt, mistõttu hakkas käituma eemaletõukavalt. Aasta peale kihlumist läksidki nad Regine ettepanekul lahku
See on kõige oleva aktiivne läte. Sartre oli enamat kui filosoof, ta oli eksistentsialismi kui maailmavaate looja.Tahtis luua ajakohast subjektifilosoofiat.Selles on võtmeroll inimese vabadusel. ,, Inimene on vabaks mõistetud". Filosoofiline antropoloogia Filosoofiline antropoloogia püüab dialoogis ja vaidluses teadusega, eriti biloogiateadusega, vastata sellele küsimusele otse, mitte enam kaudselt, tunnetusteooria, eetika või teoloogia vahendusel. Niisugusele lähenemisele andis esmase tõuke Max Scheler. Ta väitis, et erinevalt loomadest on inimesele omane iseäralik ,, avatus maailmale". Filosoofilise antropoloogia peatoeseks peatakse ,, Inimene.Tema loomus ja koht maailmas". KEEL Hermaneutika Keel kui tunnetuse meedium nihkus filosoofilises teadvuses esiplaanile alles 20.sajandil. Mõistagi oli keelefilosoofia tavaliselt pelga vahendina temast endast sõltumatu moodustatud ideede väljendamiseks
Uuenduslik liikumine. Prooviti pöörduda tagasi piibli algelisuse juurde. M.Luther 95 teesi e põhimõtet. Erasmus- tolle aja Euroopa harituim mees,kaitses isikuvabadust Dante peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks -keskaega ühendab maailmanägemine -uusajaga mitmekülgsus kõik looming oli pühendatud tema armastatule Beatrice'le ''Jumalik komöödia'': Kirjanduse ja kirjakeele vundament Keskaegse teoloogia parim illustratsioon Itaalia kirjanduse tuntuim teos 3 osa, ,,Põrgu'', ,,Puhastusmägi'', ,,Paradiis'' Põrgu 9 tasandit: 1-pole veel tegelik põrgu,ristimata lapsed,paganad(ilma karistuseta) 2-armupatused 3-vihapidajad(sumpasid soos ja külma vihma sadas) 4-rahaahned ja pillajad(lükkavad raskeid asju) 5-laisad,tigedad ja raevukas(võitlevad üksteisega) 6-ketserid ja türannid(leegitsevas hauakambris kinni) 7-tapjad,vägivallatsejad,suitsiidesed(keeva vere jões)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
