13-14.saj. Uppsala toomkirik. 13.saj. Pieta. 14.saj. Gooti kujutav- ja tarbekunst • Suurim kunsti tellija oli kirik • oluline kujutavakunsti mõjutaja oi katolikskolastika(filosoofia) • 13.saj. Teoloog A. Thomas ja mõjuka mungaordu rajaja Assisi Franciscus rõhutasid mõistuse ja usu kooskõla ning jumala poolt loodud meelelidse maailma väärtust. • Inimses kujutamisel peeti tähtsaks hingeelu avamist ja inimese käsitlemist kordumatu ja väärtusliku isiksusena. • Romaanistiilist üleminekut gootikasse on näha Prantsusmaa Chartres'i (12.saj) katedraali läänefassadi portaalide palestiku figuuridel.
Kirik oli sunnitud tunnustama seda, mille ta kristluse algsajanditel Augustinuse nimel hukka oli mõistnud. Ja vastupidi, kõik, mida Augustinuses oli katoliiklikuks peetud, mõisteti hukka protestantide puhul. Palju sajandeid kestnud teoloogide vaidlus õnnistuse ja tahtevabaduse üle tõstatas religioosses vormis ühe filosoofia igavestest probleemidest missugune on vabaduse ja paratamatuse ning vabaduse ja vastutuse vahekord. Kuid ükski teoloog ei andnud rahuldavat vastust, sest õnnistus on mis tahes käsitluses inimvabaduse vaenulik. Õnnistuse vajalikkus tuleneb inimese nõrkuse ja jõuetuse tunnistamisest, see aga on vasturääkivuses tema vabadusega. Inimese vabadus on õhitamatu kontrollimatu kõigevalitseja olemasolu tunnistamisega, nagu seda on kristluses jumal. Janseniitide ja jesuiitide tüli põhjuseks ei olnud niivõrd katoliikliku õpetuse alused, kuivõrd
Aquino Thomas püüdis au ja kristlikku enesealandust lepitada. Õige oleks pidada end väärituks kõiges, v. a Jumala arm. Kui kellelgi osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedest. keskajal Aquino Thomas: poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 1. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk 2. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine 3. Õiglane eesmärk (recta intentio)
moodustame fantaasia abile Descartes leiab, et sünnipärased ideed on sõltumatud kogemustest ja seega ka meelte tajudest, nendeni jõuab mõistuse ja mõtelmise abil. Sellepärast nimetatakse Descartes´i õpetust ratsionalismiks. 6. Võrdlus teise filosoofiga 13 Otsustasin teha oma võrdluse Rene Descartes'i ja George Berkeley kohta. George Berkely (1685-1753) oli Iiri teoloog ja filosoof. Ta esindas idealismi, nimetades oma arusaama immaterialismiks ning eitas mateeria olemasolu. Rene Descartes (15961650) oli aga Prantsuse filosoof, kes esindas interaktsionismi, arvates, et hing ja keha mõjutavad üksteist. Berkeley arvates võivad meil olla ideed, ilma et oleks väliseid objekte, seega pole materiaalsete kehade olemasolu eeldamine vajalik. Descartes aga ütleb, et aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, seetõttu on kindel, et
Ühe kultuuri eluiga u 1000 aastat. Kultuur on nagu elusorganism, kultuuri ajalugu = organismi biograafia. Kultuuri elu juhib saatus ja erinevused tulenevad ,,kultuuri hingest". Aegumatud mõtted illusioon. Kultuur 2 tähenduses: 1. laialt sotsiaalne organism, 2. kitsalt vastandub tsivilisatsioonile. ,,üheaegsed" kultuurinähtused platon, aristoteles = hegel, kant jne Teilhard de Chardin paleontoloog, filosoof, teoloog. Sinantropuse avastaja. 120 teaduslikku tööd. Tal keelati kirjutada teoloogiast, aga 1 teos ilmub siiski ,,Inimese fenomen". Tema filosoofia avaldub kirjades. Alfast (evolutsiooni lähtepunkt) viib telg omegasse (Jumal). See telg on inimene, teele jääb kosmogenees, biogenees ja noogenees. Tunnus: mateeria kasvava kompleksuse seadus. Toimib ilma jumaliku loomisaktita. A. Toynbee briti ajaloofiloseoof. Uurib inimkonna kultuuri ajalugu. Teosed ,,History of the World", ,,War and civilization"
inkvisitsioon ketserite väljaselgitamine ja eemaldamine Tsistertslaste ordu (11.saj) lähtus Benedictuse reeglitest, kuid selle liikmed pidid lisaks veel loobuma kõigist luksustest ja tegema palju füüsilist tööd. Karmim distsipliin. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd puhtuse märgiks. Kuulsaim tsistertslane oli vast Bernard Clairvaux (Citeaux' kloostri munk), kes edendas tsistertslaste kloostrielu ja õhutas retki Pühale Maale. Temast sai tuntud teoloog. Kerjusmungaordud tegelesid linnades keset pulbitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetusesele. Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Assisi. Frantsisklased olid tuntud oma lihtsuse ja alandlikkuse poolest, kandsid halli kuube ja neid kutsuti hallideks vendadeks. Soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Neist peeti lugu justnimelt nende lihtsuse tõttu. Pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu munk Dominicus
Cicero [kikero]. Tema võttis kasutusele sõna religioon. Religio on tulnud verbist religere- taasühendama. Tunnetamine baseerub ilmutusel (relevatio ld k ilmutus, mis tulnud sõnast revello- katet üles tõstma). Kui inimese jaoks avatakse midagi seni nähtamatut, mida ta ise ei ole võimeline avama. Ilmutus võib toimuda mingi sündmuse näol, teksti või sõna abil. Religioonil on 3 põhiparameetrit, need tõi välja saksa teoloog F. Schleiermacher. Parameetriteks on: esimene on religioosne tunne (das Gefüll), see on sõltuvustunne; teine on mõistus, mille abil tööteltakse välja erinevad religioossed dogmad, teooriad nt kolmainsuse dogma triniteet; kolmandaks tahe, mis väljendab religiooses käitumises (liturgiad, riitused, palvetamine, paastumine) 6. teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A.
pidusöögil Theoderichi Suure poolt Plotinus Neoplatonismi rajaja; = filosoofiline vool, mis lähtus Platoni õpetustest; rahumeelne / positiivse meelsusega filosoofia Eusebios kirikuajaloo isa; tunnustatuima kirjatööga "Kiriku ajalugu". Kaisarea piiskop, ajaloolane, oli ta ka apologeet, topograaf, jutlustaja, kriitik eksegeet; osales Nikaia kirkukogul Hieronymu vanarooma kristlik õpetlane, teoloog, kirikuisa; Rooma Katoliku Kiriku poolt s tunnustatud kanoniseeritud pühak; raamatukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak; Tema sümboliks võib pidada lõvi; tegi parandusi varasemasse Piibli ladinakeelsesse tõlkesse "Vulgatasse". Augustinus mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. kuulsaim teos "Jumala linnast"
vaid peab usu kaudu omaks võtma Jumala olemasolu tõestused: Jumal "liikumatu liigutaja" Jumal kui põhjus Kui Jumalat olemas ei ole siis pole ka muud Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus Jumal kui mõistuslik olend Kokkuvõte: Tema õpetus on ka tänapäeval katoliku kiriku ametlik filosoofia 1323.a kuulutas katoliku kirik ta pühakukus Pühaks Thomaseks UUSAJA FILOSOOFIA Isaac Newton 1642-1725 Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik Sündis 25 dets 1642 Kesk inglismaal Vanemad keskklassit Esimene haridus lähedalolevatet algkoolidest Kekskkoolis rohkem tempe kui õppeedukust Ülikoolis käis Cambridges Professor oli seal 30 aastat Lõplikult lahkus seal 1763 aastal Ööl vastu 28 märts 1727 suri Looming: 1672 hakkas uurima vagust ja raskusjõudu ning tegelema integraalarvutustega 1668 ehitas ta esimese teleskoobi Lootis viia kõik matemaalilistesse alustesse Newton lähtus sellest et on olemas jumal
METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja
pani. Wesfaali-eelne aeg- tekkis kaks pealinna (Rooma-paavsti asukoht- religioone keskus ja Habsburgide valitsus Viinis). Poliitilise osakaalu langus. Rooma-katoliku kiriku langus (viis 30a sõjani). Otto III Püha-Rooma Impeeriumi imperaator ja paavsti võimu vahetamine. Martin Luther (1485-1546) protestantliku reformi inspireerija- ei soovinud lahku lüüa vaid reformida piibli interpretatsiooni- igaüks ise. Pattude andeks andmine (indulgentsid). Jean Calvin- 1509-1564- kalvinism: prantsuse teoloog ja protestantlik reformaator, Piibel- jumalat tuleb austada. 30- aastane sõda (1618-1648) Väga julm sõda. Sillaks kesk- ja kaasaja vahel. I sõda religiooni üle (katoliiklus, protestantism) reformism. II sõda poliitika üle?- Ühel pool Austria ja Hispaania kuningakojad, teisel- Taani, Rootsi, Holland ja Prantsusmaa. Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai
Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna ,,religio"-,,religere"siduma, uuesti kaalutlema. Rajaneb ilmutusel e revelatsionistlik- ,,revelation" ->"revello" ,,kattet üles tõstma, avama".Avatakse seni nähtamatut, mida in. ise ei suuda näha. Ap.Paulus(oli Saul)-olul. kristuse levikul. Temast sai kristlane.Religiooni 3 tunnust: 1) Tunne(religioosne). Juhtivam teoloog F.Schleiermacher tõlkis ,,Loori tegija" 19.saj. Rõhutas, et sõltuvustunne on omane relig-le ,,das Gefüll". 2) Mõistus; toodab teoloogilise teooriaid, müütem stogmasid. Põhi stogma- ,,triniteet"- ,,kolmaiksuse togma-isa, poja ja püha vaim". 3) Tahe. Aluseks relig-l tegutsemisel, rituaalide täitmiseks, liturgiate läbiviimine, palvetamine, paastumine. 6) Teaduslik t. e positiivne; POSITIVISM- tunnetuse aluseks teaduslikud teadmised. Rajaja pr. mõtleja A.
Albertus Magnusele (1193 1280) veel ka Roger Bacon (u. 1217 1292). Saksa filosoof ja keemik Albert Suur arvas, et metallide transmutatsioon toimub värvuse ja tiheduse muutumisel. Väävel ja elavhõbe muutuvad kullaks arseeni ja vee toimel. Arseen annab värvuse, vesi võimaldab aineosakestel hästi tihedasti üksteise vahele minna; nii suureneb tihedus ja tekib kuld. Albert Suure kuulsust näitavad tema kolm tiitlit suur maag, veel suurem filosoof ja suurim teoloog. Roger Baconi arvates oli alkeemikute eesmärgiks saada eliksiir, mis kokkupuutel väheväärtuslike metallidega muudaks need väärismetallideks. Alkeemikuid toetas Londoni Kuningliku Seltsi tolleaegne president Robert Boyle. Oma aja suuremaid õpetlasi Isaac Newton rajas endale isegi väikese labori, kus püüdis leiutada lahustit, milles lahustunud metallid muutuksid kullaks. Alkeemiaga tegelesid ka Johann Glauber, Jan Baptist van Helmot, Gottfried Leibniz ja teised tolle aja helgemad pead.
kuningavõimu piiramisel. 18. sajandi algul toimus kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentismi areng. Inglise parlament oli võitnud kuninga absolutismi. Pilet 11 *Reformatsioon Saksamaal Põhjused: ilmaliku ja vaimuliku võimu vastasseis vaimulikud olis eelisseisuses katolik kirik käis alla ja kõik muutus üha ilmalikumaks indulgentside müümine Kõik paavstis täiendasid jumala sõna Martsin Lutheri tegevus: Martin Luther oli teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sao alguse reformatsioon. Luther kutsus ülesse kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Luther väitis, et usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnistas 2 sakramenti- ristimist ja armulauda, kiriku hierarhiat ei pooldanud, mõistis hukka indulgentside müümise, vaidlustas paavsti ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, kus seletas oma vaateid. 1517. aastal algas Reformatsioon.
seeläbi loodud kõik. Alg lõi kõik täiuslikuna, vaba taha hea/kuri, Karistuseks patu eest on inimene seotud kehada, kuid on puhastumise võimalus. G nyssast, vaata vihkust 2. Nikolaus Kusast (Cusanus) ja tema tunnetusõpetus Kasutas palju matemaatilisi spekulatsioonie, mõtlemises palju momente, mis on uudsed, uusaegses maailmapildis tavaline, tähtsaim teos: "De docta ignorantia" õpetatud mitteteadmisest. Sakslane ordus. Saab kardinaliks, õppis juristiks, pärast alles teoloog. Suur huvi vanade käsikirjade vastu. Läbirääkija katoliku ja õigeusu vahel, saatis paavst tema sinna. Paavsti esindaja, kes proovib sõlmida rahu hussiididega tsehhis. Tänu nendele sündmustele jõuab ülemaailmse tolerantsuse põhimõttele, ei välista mitte-kristlikke süsteeme. Uurib koraani ja jõuab järeldusele, et kuigi praktika on erinev, on arusaam jumalast sama. Maailm eksisteerib meie jaoks kui lõplike ja vastandlike jaotunud asjade mitmekesisus
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. EUTANAASIA SISSEJUHATUS Viimasel ajal on ka Eestis märgata uue ja terava diskussiooniteema esilekerkimist. Euroopas, Ameerikas ja ka mujal maailmas pole aga enam kaugeltki tegemist uudse probleemiga. Jutt käib eutanaasiast. Tõepoolest, kui senini avaldasid ajalehed vaid põgusaid artiklikesi mõningates riikides praktiseeritavast tegevusest, mida nimetatakse eutanaasiaks ja mille sisu ning olemus jäid tavaeestlasele sageli arusaamatuks ning võõraks, siis nüüd on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria ar...
· ,,Lettisch Vade mecum" (1631) · Sõnastik ,,Lettus" · ,,Phraseologia lettica" (1638) · Lai ja kitsas ,,e" · ,,h" pikendusmärgina PAUL · Luteri pastor EINHORN · Läti etnograafia, kultuuri, folkloori uurija (159? 1655) · Kasutab sõna ,,lätlased" · 1649.a ,,Historia Lettica" JOHANN · Saksa luterlane ERNST GLÜK · Teoloog Johans Ernsts · Piibel läti keelde: UT (1685); VT (1689) Glicks (1654 1705) GOTHARD · Saksa preester FRIEDRICH · Proosa ja luule STENDER · Hoolis läti haridusest Gothards · Esimene aabits (1787) Fridrihs Stenders · Läti-saksa, saksa-läti sõnaraamat (1789) (1714 1796) 19.sajand · Pärisorjuse kaotamine, liikumine · Riia läti rahva majanduse, poliitika, ühiskonna ja kultuuri keskus
stressisituatsioonis. Avastus, et meie põhilised, esmased tervisehäired saavad alguse embrüonaalses staadiumis, tähendab: selleks, et inimene võiks täielikult avada oma potentsiaali ja olla maksimaalselt efektiivne, peab teraapia toimuma tagasiulatuvalt samale algtasandile (embrüonaaltasandile). (Hanter, A., Uord, S.). (teadvuse olemasolu lootel). Loode on mõistusega subjekt ja käitumine, mis algab emaüsas, kandub arvatavasti edasi ka järgnevasse ellu. Inglise teoloog ja psühhiaater F. Lik leidis 1995.a., et prenataalsed mälestused pärinevad (arenevad) viiruse rakkudest, et viirused on primitiivsed prenataalsed rakud, mis kujunevad trauma ajal ja kannavad endas selle mälestust. Ta rääkis pidevalt prenataalsest mälust rakumälu terminitega. Viimase viie aasta jooksul on tehtud arvukalt uuringuid rakubioloogia valdkonnas ja kõik nad on kinnitanud teooriat selle kohta, et mälu võib olla kodeeritud rakkudes. Siin on kohane mainida doktor B
Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine Pärast seda, kui Sparta lõi Ateenat Peloponnesose sõjas (431-404 e. Kr.), hakkasid Kreeka linnriigid kokku varisema ning kreeka kodanikud järk-järgult demoraliseeruma, alla käima. Selles sõjajärgses atmosfääris domineerisid veel Sokratese, Platoni ning Aristotelese seisukohad, kuid tasapisi hakkas tekkima teatud lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas ...
Lootuse neemeks 1492 Kolumbus jõudis Hispaania lipu all Ameerikasse 1498 - jõudis Vasco da Cama välja Indiasse 1519-1521 - Magalhaes ja El Cano ümbermaailmareis Püha Ambroosius, Hieronymus ja Augustinus - kirikuisad Peetrus Lombardus arendas 12 sajandil lõplikult välja kirikuõpetuse Makiavelli keskaja kirjanik Gregorius VII 9-10 sajandil katoliku kiriku langus. Hakkas selle vastu võitlema Gregoriuse reformid Aquino Thomas keskaja tuntuim teoloog Friedrich I Barbarossa Saksa-Rooma keiser, oli III ristisõjas kristlaste eesotsas Philip II Auguste Prantsuse kuningas, III ristisõjas kristlaste eesotsas Richard I Lõvisüda Inglise kuningas, III ristisõjas kristlaste eesotsas Batu khan pani aluse mongolite riigi laialdasele ulatusele. Eesmärgiks jõuda maailma otsa viimase mereni Aleksander Nevski Vene vürst, kes juhtis vene vägesid peipsi jäälahingus
Rooma keisririigis võtti uuele usule pöördumine aega ligi neli sajandit, Kristuse sünnist kuni kristluse kuulutamiseni riigiusuks Theodosiuse poolt. Impeeriumi põhjapoolsetel piirialadel jõudis see protsess lõpule alles 7. sajandil (Inglismaal), 9, sajandil(Saksamaal) või koguni 12. sajandil(Skandinaavias). Selle pika perioodi jooksul muutis kristlik teoloogia järkjärgult oma suhtumist loitsimisse. Augustinus, kristluse kõige mõjukam teoloog, väitis, et paganliku maagia, usundi ja loitsimise on kõik leiutanud Saatan, et meelitada inimsugu eemale kristlikust tõest. Augustinus ütles, et loitsimise osa tagajärgi on meelepettelised, teised tõelised. Nii tõelisus kui ka meelepete oli Saatana töö. Loitsijad ei kutsu välja mitte vaime, vaid deemoneid. Ning siis tulid kristlikud teoloogid välja uue olulise samastamisega: deemonid, keda loitsijad välja kutsuvad, on paganlikud jumalad
kogetavale maailmale palju suurema reaalsuse ning suhtub vähem skeptiliselt inimteadmiste väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada- vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. ONTOLOOGILINE ARGUMENT JA SELLE KRIITIKA. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla
mitmesugust materjali kogunud. Tema kogu Riia Riiklikus Ajalooarhiivis, 106 köidet, materjal süstematiseeritud. Kubermangud, kihelkonna andmed 1784- 1829. Sari tervisehoiu olude kohta, maakondade kohta, linnade ja kubermangu kohta. Eduard Philipp Körber (1770-1850) Võnnu pastor ja kodu-uurija Tartumaalt. Johann Gottfried Herder (1744-1803) just hiljem märgiline isik, omal ajal ei peetud nii oluliseks. Saksa valgustaja, teoloog ja filosoof, 1764-1769 Riia Toomkooli õpetaja ja adjunktpastor. Pärit Ida-Preisimaalt, õppis Königsbergis teoloogiat. Seal ka Kant, kes Herderit mõjutanud. Herder Saksamaal omas piirkonnas üheks kõrgeimaks kirikutegelaseks. ,,inimkonna ajaloogeograafia" ideed. Riia perioodil huvi rahvakultuuri vastu, avaldas ,,Volkslieder" 80 Läti ja kaheksa Eesti rahvalaulu. 1807 ,,Stimmen der Völker in Lieder". Rahva vaimulaadi mõista rahvalaulude kaudu. Herderil oluline mõju rahvusluse arengule ja
et pilt ise ei ole püha, kuid meenutab pühi asju ja on sellepärast austamisvääriline. Lihtrahvalikus usuelus oli piltide ja kujude pühakspidamine siiski ka Läänes võimalik. Tihti kujutati fantaasiaküllaselt mitmesuguseid kurje jõude ja märke, millele omistati maagilist tähendust. Siiski oleks vale arvata, et kujutavat kunsti loodi ja tarbiti keskajal ainult seoses religiooniga. Kujutava kunsti tähendus oli mitmekesine, sealhulgas ka esteetiline. Näiteks kirjutas üks 12.saj. teoloog, Honorius Autunist, et maalimisel on kolm põhjust: esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele, teiseks kaunistus majale ja kolmandaks meenutus neist, kes varem elanud. Teistsugune kui tänapäeval oli piltide ja kujude loojate ühiskondlik seisund. Neid ei peetud "vabade kunstide" harrastajateks, vaid nad kuulusid käsitööliste hulka. Keskaegsed kunstnikud ei pidanud oluliseks oma autorluse jäädvustamist ning nad on enamasti jäänud anonüümseks
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
tugevale kuningavõimule Hieronymus Augustinus Ibn Sina kesk-aasia arst, filosoof, poeet, ihuarst, kirjutas entsüklopeediaid Al-Idrisi araabia geograaf, tema arvates oli ka maa kerakujuline Gregorius VII mõjukaim paavst Püha Rooma Keisririigi ajal Heinrich IV Püha Rooma keisririigi keiser, kes võitles paavstide vastu ( palus vabandust) Innocentius III paavstivõimu kõrgaeg Aquino Thomas teoloog, dominiiklaste ordus Jan Hus Tsehhi vaimulik, õpetlane, katoliku kiriku teravamaid kriitikuid, usuallikas Piibel Lorenzo Valla humanistlik õpetlane, kes paljastas võltsdokumendi, Constantiniuse kinkeürik Leonardo da Vinci Itaalia renessansikunstnik, antiikkunst Johann Gutenberg trükimeister, kes leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Bartolomeu Diaz Portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena sõitis ümber aafrika
kohtades põhimõtteliselt mittejälgitavad kõrvalekalded. Sellele ideele tugineb üks tänapäevase iseorganiseerumise teooria (nn. dissipatiivsete struktuuride teooria) rajajaid -- Ilya Prigogine (19172003), kes on kasutanud printsiipi ,,korrastatus fluktuatsioonide kaudu". KESKAJA FILOSOOFIA (II - XIV S.) PATRISTIKA ehk kirikuisade õpetus (IIVI sajand). Patre = isa. Aurelius AUGUSTINUS (IVV s.) Keskaja kuulsaim teoloog. Põhiteos "Pihtimused". Jumala looming väärib ülistamist (seda Augustinus oma teoses ,,Pihtimused" peamiselt tegigi). Augustinuse arutlused aja mõistest. Augustinus väitis: "Jumal lõi taeva ja maa mitte ajas, vaid koos ajaga." ,,... minevikku enam ei ole, tulevikku veel ei ole." Prohvetid ei saa ennustada tulevikku. On olemas 3 aja komponenti -- 3 olevikku: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik. Kõik nad eksisteerivad inimese hinges
üks (monarhia) Türannia: tyrannos = ebaseaduslik valitseja vähesed (aristokraatia) Aristokraatia: aristes (parimad) paljud (demokraatia) Oligarhia: oligon (vähesed) Platon Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). väldib fraktsioone ja ebakõlasid “Demokraatlik” inimene tahab vabadust kuritarvitada Monarhia vastab “loomulikule printsiibile”. Analoogiad: Filosoofid omavad tõelist “teadmist”, näevad asjade olemust; teised näevad süda juhib keha
1641. laskis ta esimese teadaoleva eestikeelse aabitsana trükkida, Heinrich Stahli teoses ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal" avaldatud, Martin Lutheri väikese katekismuse. ·Heinrich Stahl- 1600-1657. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. ·Hermann Samson- 1579-1643. Liivimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent (reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht. Eestimaa ja Liivimaa aladel oli pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks piirkondlikuks vaimulikuks ja kirikuelu korraldajaks). ·Johann Fischer- oli nimekaim rootsiaegne Liivimaa superintendent. Kutsuti uueks Liivimaa apostliks, tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse
Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada - vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. Ontoloogiline argument ja selle kriitika. 8 Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb
*) Polüteism ehk igale valdkonnale omistatakse oma jumalus. *) Monoteism ehk kõigi ilmingute taga nähakse vaid üht põhjust ehk jumalat. -) Metafüüsilise staadium teoloogilise staadiumi teine variant ehk jumalate asemel tulevad mängu abstraksed mõisted, olemused. -) Positiivne staadium inimene jõuab tõeallikani, kus ta leiab, et kõik senised otsinud on viljatud. * Auguste Comte: ,,Kellele ei meenuks, kuidas ta oli teoloog lapsena, metafüüsik nooruses ja füüsik oma mehe eas." * Comte leiab, et on olemas kuus positiivset teadust: -) Matemaatika -) Astronoomia -) Füüsika (peab ise kõige tähtsamaks, sest see seletab tema arust ära kõik küsimused) -) Keemia -) Bioloogia -) Sotsioloogia * Ühiskonna arengut iseloomustas ta järgenevalt: -) Feodalismile vastaks teoloogia. -) Prantsuse revolutsioonile vastaks metafüüsika. -) Pankurid ja ärimehed vastaksid aga tõelisele positivismile.
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunas...
Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. Rõhuasetused: o vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu o paternalistlik ja personaalne suhe alamatega o kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia: korrumpeerunud monarhia. a) ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust
pseudomütoloogiale Eestis. Friedrich R. Faehlmann Õpetatud Eesti Selts. Loob mõned romantilised kunstmuistendid Eesti mütoloogia kohta (Koit ja Hämarik). Alustab „Kalevipoja“ kirjutamisega, mida jätkab Kreutzwald, kes põimib sinna pseudomütoloogiat. Ilmub 1861. Kalevipoeg on rahvusliku ärkamisaja üks nurgakive. Ärkamisaja rahvusromantism Rahvuslik pseudomütoloogia (Ilmarine, Murueit ja tütred) Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama. Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid, „Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena, avaldab tekste mugandatuna, arvestab ka pseudomütoloogia tekste. Animistlik: igal asjal on oma haldjas. Oskar Loorits (1900-1961) Õppis keeleteadust ja rahvaluulet
kohe usuga. F. Schleiermacher tõi välja 3 religiooni parameetrit: 1) religioosne tunne (Das Gefühl) inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses käitumises. (nt palvetamine, paastumine). U. Masing on Schliermacheri fänn, pooldaja Eesti teoloog. Uku Masingul on olemas oma tõlgendamine ,,religioon on inimese suhe lõputuga". · Teaduslik tunnetamine e. positivistlik on olemas filosoofilinevool positivism. Rajajaks prantsuse A. Comte (tema raamat ,,Positiivse filosoofia kursus"). Tunnetamisele basseerub, teaduslikel teadmistel. Ta on ka sotsioloogia teaduse rajaja. Teadus tõestatud teadmine (tõestamine toimub eksperimentide näol, katsed). Inglane T. Bacon eksperimentaal meetodi
Keskkiht, kesklass oma olemuselt väärtuslik Vaesed, alamklass sõltuvad ja seetõttu orjameelsed 11 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Ebavõrdsus on looduse loomulik funktsionaalne osa. Sotsiaalprobleemid keskajal Thomas Aquino (1225-1274) itaalia teoloog Sõnastas Aristotelese loomuliku ebavõrdsuse kristliku doktriinina. Neli tüüpi õigusi, mis said lääne maailma väärtussüsteemi olulisteks osadeks: Jumalik õigus (divine law) Loodusseadus (natural law) Kahuri õigus (cannon law) Tsiviilõigus (civil law) Absoluutne monarhia, ebavõrdsus meeste ja naiste vahel Realistid Realistid uskusid, et ebavõrdsus on inimkonna loomulik osa, kuna nende arvates on inimesed
Hõimujuht (rex, princeps). Enamasti valitav · Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. Rõhuasetused: o vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu o paternalistlik ja personaalne suhe alamatega o kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja · Aquino Thomas kuningast ja türannist · Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid · Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: o süda juhib keha o mõistus juhib hinge o Jumal juhib universumit Türannia · Türannia: korrumpeerunud monarhia. o ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust
10.Kus asuvad kõige uhkemad gooti stiilis raekojad? Kõige uhkemad gooti stiilis raekojad asuvad Madalmaades. 11.Maini meie naabermaadest Soomest ja Lätist kummastki üks kuulus gooti kirik. Soomes Turu toomkirik ja Lätis Riia toomkirik. Gooti stiili kujutav ja tarbekunst 1.Kes oli suurim kunstitellija gooti ajastul? Gooti stiili kujutava kunsti peamiseks tellijaks oli kirik. 2.Kes olid eespool mainitud Aquini Thomas ja Assisi Franciscus? Aquini Thomas oli 13. sajandi teoloog., kes rõhutas mõistuse ja usu kooskõla ning kõikide nähtuste hierarhilist korrastust. Assisi Franciscus oli mõjuka mungaordu rajaja, kes ülistas loodust kui jumala loomingut. 3.Mida peeti gooti kunstis inimese kujutamisel kõige olulisemaks? Gooti stiil peab inimese kujutamisel endiselt kõige tähtsamaks hingeelu avamist, kuid gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Kõige
omakorda tiirlema ümber Maa tiirleva masskeskme. Geotsentrism oli pikka aega (sisuliselt kuni 17. sajandini) ainuke katoliku kiriku poolt aktsepteeritud käsitlus maailmaruumi ehitusest. 4.3. HELIOTSENTRISM Heliotsentristlike mudelite algeid on esitanud mitmed teadlased: Phytagorase õpilane Philolaus, aga ka idamaade astronoomid Mu’ayyad al-Din al-’Urdi, Nasir al-Din Tusi jt, kuid terviklikule heliotsentrismile pani aluse 1543. aastal Poola päritolu teoloog ja loodusteadlane Nicolaus Copernicus (Mikolaj Kopernik). Heliosentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Päike, mille ümber tiirlesid Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Heliotsentrismi areng oli pikka aega pidurdatud kartuses sattuda kirikuvande alla ja/või koguni tuleriidale. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609
edasi orienteeruma. Nii on Jungi hea ja kurja teemat puudutavatele käsitlustele lisatud erinevaid samateemalisi võrdlusi religioonifenomenoloogia alalt. Siin võiks nimetada Jungi võrdlusi taoismi, iraani usundi ning mitmesuguste ,,hõimuusunditega". Püüdes mõista, kuidas Jung oma õpetuseni jõudis, on toodud ka eluloolisi võrdlusi ning tema võimalikke mõjutajaid, nagu näiteks antiikmaailmas levinud spirituaalne vool gnostitsism või 20. sajandi mõjukas teoloog ja religioonifilosoof Rudolf Otto. Jungi loodud analüütilisest psühholoogiast on otseses sõltuvuses tema teoloogilised ideed; seega on ära toodud Jungi psühholoogia põhilised teemassepuutuvad kontseptsoonid kui vältimatud eeldused tema teoloogia õigeks mõistmiseks. Otseselt hea ja kurja küsimuse aruteluga seonduvana on lahti kirjutatud põhilised momendid Jungi diskussioonis hea ja kurja olemuse üle katoliku preestri Victor White`ga.
sümboolne liider ja ka väejuht. Enamasti valitav · Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. Rõhuasetused: · vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu · paternalistlik ja personaalne suhe alamatega · kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja, inimeste jõudmine õndsuseni, kuningas peab olema eeskujuks Aquino Thomas kuningavõimust · Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid · Monarhia vastab "loomulikule printsiibile" looduses valitsev juhiprintsiip. Kõikidel asjadel on oma juhtiv organ nii nagu keha juhib südant, hinge juhib mõistus, Jumal juhib universumit, ühiskonnas peab olema juht. Analoogiad: · süda juhib keha · mõistus juhib hinge · Jumal juhib universumit Aquino Thomas türanniast
Inimesed pole nii leidlikud kui on arvatud ja nad pigem jäävad samale arengu tasemele, kuna maailm on väike siis on tsivilisatsioonid pigem leid ehk pole midagi leiutatud kaks x. Otsida koht, kus leiutati ja siis vaadata, kuidas ta levis ja sealt pinnalt siis hakati otsima seda kohta, kus kultuur tekkis. Erinevad kohad pakuti välja. Austraalia etnoloog M. Schmidt? leidis, et see on kesk-aasias. Tegelikult oli ka katoliiklik teoloog ja selline evolutsionism religiooni õpetuses on vale. Autraalane Smith leidis, et Egiptusest on kõik alguse saanud. Kõige enam leidis pooldamist lähis ida. Ameeriklane J. Breasted sõnastas arusaama viljakast poolkuust. Ehk sealt sai alguse põlluharimine ja levis kõikjale. Edasi arutati kuidas levis. Esmalt siis Euroopasse. Kreeta, Kreeka. Levis arusaam, et Euroopa põlluharimine on saanud alguse lähis idast. See meeldis ka kirikule, sest sobis piibliga ehk eedeni aed oli kusagil idas jne
7. Õpetusküsimused ja kristlik vagaduselu 5. sajandil. Kristoloogiline tüli. Koolkonnad. Kui neljandal sajandil keskenduti triniteediteoloogiale, siis nüüd ainuüksi Jeesus Kristuse isiku küsimusele kuivõrd oli ta Jumal ja kuivõrd inimene ja kuidas need kaks loomust tema sees korraga eksisteerisid. Eristatakse Antiookia ja Aleksandria koolkonda, mille vahel puhkes terav konflikt. Antiookia koolkonna juhtkujuks oli munkpresbüter Nestorius, Aleksandria koolkonnal teoloog Kürillus. Küsimuse all oli Jeesuses oleva jumala ja inimese loomuse suhe. Antiooklased pooldasid düofüsiitlikku ehk kahe loomuse õpetust, mille järgi eksisteerisid mõlemad loomused Kristuses lahutatud kujul. Siiski liitis neid moraalne side. Antiooklased tunnistasid Nikaia õpetust Jeesuse ja Jumala olemusühtsusest. Aleksandria koolkond kõneles seevastu Kristuse monofüsiitlikust olemusest, nende arvates ei olnud Kristuses kahte lahutatavat poolt
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
mahajäämus suurim (st, mille tootmises on absoluutne eelis suhteliselt väikseim ehk mille puhul on absoluutne halvemus suhteliselt suurim). 1936. aastal täiendas. G. Haberler suhtelise eelise käsitlust alternatiivkulude kontseptsiooniga, mille kohaselt riigil, kus mingi kauba tootmise alternatiivkulu on väikseim, on sellise kauba tootmises suhteline eelis. 23. Th. R. Malthus ja tema turu ülerahvastuse teooria. Thomas Robert Malthus (1766-1834) oli inglise vaimulik, teoloog, majandusteadlane Teened: SKP arvutuste tegemine, (töö)väärtusteooria, kahanev piirtoodang, agregeeritud nõudlus. Rahvastikuteooria (rahvastik kasvab tavaliselt geomeetriliselt (1,2,4,8,16,32 jne), toiduainete tootmine aritmeetiliselt (1,2,3,4, jne). Kontrollimeetodid: • tõkestavad (moraalsed piirangud, inimesed kes ei saa endale lapsi lubada, peavad neist loobuma) ja • positiivsed (vaesus, tulekahjud, katk, sõda jne). Ajastu vastuolud
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
· Ilus on mänglev iseloom. Ülev tõsine iseloom. · Ilus on tekitatud antud vormi vaatlemise kaudu. Ülev nõuab teatud meeleseisundit. Kanti aegne ja järgne esteetika Saksamaal · Olulisem on Herder. Johann Joachim Winckelmann (1717-68) oli arheoloog, omal ajal väga mõjuvõimas. Kujundas valearusaamu, et antiik-kreeka arhitektuur oli ainult valge, helge jms. · Herder (1744-1803): humanist, kultuurifilosoof, keeleteadlane, tõlkija, kirjanik ja protestantlik teoloog. Teda võib pidada paljude Euroopa rahvaste rahvusliku eneseväärikuse algatajaks. Ütles, et igal rahvusel ja ajastul on oma väärtus ja need on ajaloo liikumapanevaks jõuks. Kõikidel rahvastel oma väärtuslik kultuur ja see on võrdväärne kreeklaste ja roomlaste saavutustega. Kutsus oma kaasaegseid koguma nt rahvalaule, pärimust, rahvaluulet jne. Rousseau oli tema mõtete eelkäija. Herder avastas rahvakultuuri
Suure osa Bagdadi koolkonnast moodustasid nestoriaanlikud ja jakobiitlikud kristlased. 1050. aastaks oli Bagdadi koolkond lagunenud, üldse kahanes 11. sajandil loogika populaarsus araabiamaailmas. Erandiks on Ibn Sina ehk Avicenna (980-1037). Erinevalt varasematest autoritest kirjutas Avicenna uurimusi iseseisvate originaaltekstidena, mitte kui kommentaare Aristotelese tõlgetele. Seejuures kritiseeris Avicenna Bagdadi koolkonda Aristotelese pimeda järgimise eest. Avicenna tööd jätkas teoloog al-Ghazali ehk Algazel (1058-1111). 12. sajandi olulisim araabia loogik oli Hispaanias elanud Ibn Rushd ehk Averroes (1126-1198). Bagdadi koolkonna eeskujul kirjutas Averroes Aristotelese teoste kommentaare, ning nende mõjukuse tõttu viidati Averroesele hiljem sageli lihtsalt kui ``Kommentaatorile''. Averroese järel algas läänepoolsetes islamimaades loogika allakäik, põhjuseks islami fundamentalismi negatiivne suhtumine loogikasse ja filosoofiasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
