suhtumine, liigne üldistamine: SÜÜTUNNE on teadmise "ma tegin valesti" emotsionaalne väljendus. Adekvaatseim viis toimida on oma süütunnet enesele teadvustada. Eneseõigustamine: 1)ratsionaliseerimine in seletab enesele tagantjärele ära, mika ta nii käitus kuni hakkab ka ise uskuma. 2)projektsioon- enda silmis taunitavate impulsside ülekandmine teisele. 3) formaalne pihtimus katsutakse saavutada teiselt õigustust oma teole, minnakse lähedase inimese juurde või kiiriku. KOGNITIIVSED VEAD: 1)Liialdav suhtumine : mõtlemine suurtes kategooriates (alati, iga kord, mitte kunagi) a)dihhotoomiline e mustvalge mõtlemine, tähendab tavaliselt puudujääke sallivuses. B)negatiivse ületahtsustamine- ettemuretsemine. C)positiivse alatähtsustamine- sain ülikooli siis, aga kuidas ma seal hakkama saan?. 2)Mõtete lugemine põhineb vääral usul, et kõik inimesed mõtlevad
V RAAMAT Aristoteles Nikomachose eetika 1. Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad, milline on õiglus vahepealsena ja milliste äärmuste vahel ta paikneb 162. Vaatlus lähtugu samasugusest arutluskäigust, nagu eelnev käsitluski. Näeme, et kõik163 tahavad õigluseks nimetada sellist seadumust, millest tekiks tahtmine õiglaselt tegutseda, mille alusel tegutsetaks õiglaselt ja tahetaks olla õiglased. Sama käib ka ebaõigluse kohta: mille alusel toimitakse ebaõiglaselt ja tahetakse teha ebaõiglasi tegusid. Olgu see siis meile ka esialgu põhijoontes aluseks. Asi pole aga ühtmoodi teadmiste, võimete ja seadumuste juures, sest võime ja teadmine näib olevat sama ka vastupidise nähtuse juures...
korral aga käsiraha tagastatakse. (www.riigiteataja.ee VÕS) 149. Mis on leppetrahv? Leppetrahviks ei pea olema tingimata raha, selleks võib olla ka tegu, mida lepingut rikkunud pool peab kahjustatud poole huvides tegema. (ÕÕ 165) · VÕS § 158. Leppetrahvi mõiste (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. (www.riigiteataja.ee VÕS) 150. Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek? · VÕS § 180. Ettevõtte üleminek (1) Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.
Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu delikti üldkoosseisu elemendi tähenduses? 18. Mida tähendab kahju ,,vajalik põhjus" ja kuidas seda tehakse kindlaks: 1) "elimineerimismeetodi" alusel; 2) ,,asendamismeetodi" alusel? Mida tähendab võimaluse kaotamise hüvitamine? 3-2-1-38-15 19. Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine? Ähvardus, pettus jne. § 1045 lg 4 teole kihutaja ja kaasaaitaja vastutus, nad vastutavad samamoodi, nagu teo toimepanija. 20. Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega? Üks kahju võib olla iseenesest põhjustatud nii ühe kui ka mitme isiku poolt. Kahju ühise põhjustamisega on tegemist siis, kui kahju tekkimiseks oli tarvis mitme isiku tegu. Oluline on, et teod kokku viivad kahju tekkimiseni. Teod võivad olla toime pandud erinevatel aegadel kui ka samaaegselt
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
Laibad jäeti templi ette väljakule, nende lehk mürgitas linna ja ka vesi jões oli mürgitatud. Linnas hakkasid möllama tõved. Sinuhel said juba kolmandal päeval arstirohud otsa. Horemheb sai kolmeks päevaks vaarao võimu ning linna saabus kord. Sinuhe lasi Neferneferneferi enda juurde tuua, kui ta vastu hakkab, siis ütles ta, et käskjalad lööksid teda oda kepiga pähe, niisiis oli naine teadvusetu. Sinuhe viis ta Surma majja kättemaksuks. Horemheb sai pealikuks tänu oma teole ning ta rääkis vaaraole ka Sinuhest. Tekkisid uuesti rahutused ning haige vaarao läks mööda jõge alla, jättes Teeba seljataha ning valitsedes linna laeva pealt. Ehnaton laskis ehitada väljapoole linna Surma maja, et nende surnukehad, kes surid Ahet-Atonis, ei häviks iialgi. Nii kohtus Sinuhe uuesti Ramosega, kes ütles talle, et Nefernefernefer oli surnupesijatelt kogu varanduse oma iluga välja petnud ning neid üksteise tagant varastama pannud.
soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust. Aga kohustus normis tähendab, et inimene peab sooritama mingi teo. Tegu võib esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile, mallile (s.t. prognoositud teole ja tagajärjele). Mis tahes tahtelise käitumise aktil ehk teol on tagajärg. Mitte iga tahtelise käitumise akt ning selle tagajärg ei ole aga tingitud sotsiaalsest kohustusest. Mitte iga tegu ei hinda me selle alusel, kas see tegu ning tagajärg vastasid sotsiaalsele kohustusele kui kriteeriumile, sest kohustused võivad olla ka puht isiklikud ehk autonoomsed. 2
eksperimenteerimine, laps proovib, mis juhtub. Hakkab otsima eset, mis peidetakse tema nähes. · Representatsioonid (alates 18 kuud) - tekib eseme jäävuse mõiste. Laps on võimeline objekti ette kujutama ja mäletama. Kohlberg leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arengus läheb 10. eluaasta juurest - enne on reeglid lapse jaoks pühad ja vaieldamatud, 10. eluaasta paiku hakkab üldisi norme vaidlustama. Enne 10. eluaastat on mingile teole hinnangu andmisel olulisem teo tagajärg, 10. eluaastast muutub olulisemaks teo motiiv - miks ta nii tegi? Lastele esitati kõlbelise sisuga lugusid ja küsimusi, oluliseks peeti seda, kuidas vastust põhjendatakse. Tuntuim on lugu keemikust, kes keeldus mehele müümast ravimit, mispeale mees ravimi varastas. Naine oli vähki suremas. Üks rohi võis ta päästa - raadiumi vorm, mille avastas keemik, kes elas samas linnas ja kes müüs rohtu 10 korda kallimalt,
mille uurimisel võiks pühendada abinõu. VASTUPIDI: õigusriiklik keskkond nõuab, et seda isikut tuleb kohelda subjektina, mis tähendab talle kõigi ja sh ka ulatuslike spetsiaalselt krm-ks ettenähtud põhiõiguste tagamist. 3) üldjuhul kahtlustatava nõusolekut eeldav riigipoolne kriminaalmenetlusõiguslik reageering kuriteotunnustega teole. Kohtud ja kohtumenetlused: ajalugu, kultuur, poliitika, teadus. Kriminaalmenetluse eesmärgid. Kriminaalmenetlusel on 2 põhilist eesmärki: süütu süüdistatav tuleb õigeks mõista eesmärk teenib indiviidi huve süüdlane tuleb süüdi mõista eesmärk teenib ohvri ja ühiskonna huve Seega saavutame järgmisi eesmärke: Et õigus võidutseks täpsemalt, menetlusnormi mittejärgides politsei hakkab süüdistama üle oma võimu (võimu ületamisega).
Karistatava teo kirjeldus Tegevus või tegevusetus kui süüteokoosseisu objektiivne tunnus Vt. lk. 17 · Tahtlus või ettevaatamatus süüteokoosseisu subjektiivsete tunnustena · Tahtluse vormid · Kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus · Ettevaatamatuse vormid: kergemeelsus ja hooletus Süüteo täideviija ja osavõtjad : kihutaja ja kaasaaitaja Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab kaasabi (füüsilist, ainelist või vaimset) teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, millel on kuriteo tunnused Süüteokatse Süütegu jääb katse staadiumisse, kui süüdlane on alustanud süüteo toimepanemist, kuid see ei ole veel lõpule viidud. Seejuures on tegu lõpetamata süüteokatsega, kui isik ei ole veel teinud kõike, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpule viimiseks(muugib ust, kuid loobub).
kuriteost mitteteatamisest. Tegemist on ehtsa tegevusetusdeliktiga (kohustava normi mittetäitmine). Põhjuslikku seost ei ole. Subjekt on isik, kes ei ole ise kuriteo täideviija ega sellest osavõtja, samuti isik, kes ei ole kuriteo varjaja, sest mitteteatamine on neil juhtudel raskema süüteo osa ja hõlmatud koosseisudes, mis näevad vastutust nende kuritegude eest. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. Kaasaaitaja on isik kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset (annab nõu, intellektuaalne osa) kaasabi. Õigusvastase teo toetamine/soodustamine. Eristamine kaasaaitajast - kaasaaitaja osaleb kuriteos, aidates sellele kuriteole kaasa. Kuriteo varjaja ja mitteteataja - nemad ei aita kaasa kuriteole. 25. Liiklussüüteod. Tegu nõuab erisubjekti. KarS § 422 Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine. Süütegu seisneb Mootor-, õhu- või veesõiduki ohutu liiklemise või käitamise eeskirjade
2. Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid (nende sageduse ja amplituudi alusel), kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Sisekõrvas asub ka tasakaaluelund (vestibulaarorgan), mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz)
valitsevaid objektiivseid seaduspärasusi, pidades kinni sotsiaalse olemise ja käitumise normist. Sanktsiooni kaudu saab inimesi panna arvestama ühiskondlikult hinnatavaid väärtusi. Sanktsioon on rahvusvahelises õiguses majanduslik, sõjaline, vm sunniabinõu, mida kohaldatakse rahvusvahelisi õigusnorme rikkunud rahvusvahelise õiguse subjekti suhtes. Reeglina arvatakse, et sanktsioon on karistus. Sotsioloogiliselt on see reaktsioon hinnang mingile teole, seda nii positiivses, kui negatiivses mõttes. Sanktsioon seostub nii õigusnormidega, kui õigusväliste normidega. Sanktsioonide liigid. positiivsed sanktsioonid õiguspärase käitumise korral, eesmärk soodustada edaspidist normipärast käitumist negatiivsed sanktsioonid õigusnormidel formaalne sotsiaalne kontroll; õigusvälistel mitteformaalne sotsiaalne kontroll pluss mitteformaalsed sanktsioonid
4. sooritatud teo analüüs ja hinnang õiguspärase käitumise korral hinnatakse ja ergutatakse subjekti positiivselt. Negatiivse hinnangu korral püütakse jõuda selgusele, miks subjekt nii käitus ja taunitakse tema tegu. 5. Sanktsioonide rakendamine positiivsed, negatiivsed (õigusttaastavad või karistuslikud) sanktsioonid. Õiguspärasel käitumisel võib olla ainult kolm staadiumi: - subjekti lülitamine õigussuhtesse - hinnang tema teole - tema ergutamine 7. Sotsiaalne kontroll ja vastutus. Vastutus on sotsiaalse kontrolli instituut. mis määrab subjekti õigused ja kohustused seoses talle ülesandeks tehtud teoga ja juriidilised või moraalsed tagajärjed selle teo sooritamise või mittesooritamise korral. See eeldab isiku subjektiivset suhtumist tema käitumisse. Vastutuse üks alaliik on juriidiline vastutus. Positiivne vastutus subjekti lülitamine sotsiaalsete suhete süsteemi, mis nõuab aktiivsust
süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah. 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Vastus: Objektiivsed tunnused: tegevus või tegevusetus, seaduses ette nähtud tagajärg. Subjektiivsed tunnused: tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Vastus: Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjolu);
tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Eelnimetatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. 46 Kõrvalkohustused. Kõrvalkohustused/ Kõrvalkohustused/ Käendus/ Garan?i/ Käsiraha/
Vooruseetika, väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed.Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. Mida suurem on kasu, seda parem on tegu moraalses mõttes. 15
trummikilet ühesugusena. poolringkanalid tasakaaluelund tigu kuulmiselund Kuulmine 1. Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained 2. panevad trummikile võnkuma 3. kuulmeluukesed võtavad võnked vastu 4. võimendavad need ning annavad edasi teole 5. teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid 6. need omakorda kuulmisrakkude kiud 7. helivõnked muutuvad närviimpulssideks 8. kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Maitsmine - maitsmine on vajalik toidu ja joogi külblikkuse hindamiseks - maitseretseptorid asuvad keelel maitsmispungades - maitse tundmiseks peab suus olev aine süljes lahustuma
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
oma peret, mida peab siis tegema? 13. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruse eetika keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. 14. Kritiseerige teopõhiseid eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel viisil)! 1) On raske näha, kuidas saaks üldse olla võimalik vaielda: teil ja intuitsionistil on kas ühesugune intuitsioon valetamise suhtes või mitte ja sellega asi piirdubki
- lubav, mittekeelav: madald ootused, kõrge soojus, luba avastamistegevuse suhtes, piirid väga raskesti lapse jaoks tajutavad,pere kontrollib laps madal suhtlemisoskus, sest on saanud kõik mis tahab, ei oska läbi rääkida, võivad muutuda agressiivseks (ronisõit, näts vastu otsaesist) - lubav, mittehooliv: madalad ootused, madal soojus, madal kontroll, ükskõiksus avastamistegevuse suhtes, piirid pidevalt muutuvad, laps käitub katse eksituse meetodil ta ei tea, mis tema teole järgneb; pole piisavalt motivatsioon ireeglitele alluda, otusused ja teod on ettearvamatud, kehvad suhtlemisoskused, kehv akadeemilne võimekus, (öösel hilja saabub miks sa kolistad mitte kust sa ni hilja tuled) - autoriteetne: kõrged ootused, kõrge soojus, mõistlik kontroll, toetav lapsele ohutu avastamistegevuste suhtes; head suhtlemisoskused, oskus otsuseid langetdada, oskus riske hinnata, head akadeemilised tulemused, motiiv on õppida ise ja endale Kiindumus M
Asendusmeetod: tuleb vaadata, kas B oleks väiksemat kahju kannatanud kui A ei oleks minema sõitnud vaid oleks abi osutanud. 34. Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine? Psüühika mõjutamine võb olla kahju põhjustavaks teoks. Mõjutamine võib seisneda ähvardamises, pettuses vms. Samamoodi võib kahju põhjuseks olla ka mitme isiku vastastikune mõjutamine delikti toime panemiseks. 1045 lg 4 on eraldi säte selle teole kihutaja/kaasaaitaja kohta, mis muudab teole kihutamise õigusvastaseks. Nt A ähvardab B-d, et B paneks põlema C maja. B panebki. Ka A vastutab C ees. Nt A ütleb B-le, et just C koer murdis B kassi maha, B vihastab ja laseb C koera maha. Hiljem selgub, et tegelikult ei murdnud B kassi maha C koer. Koos B-ga vastutaks C-le tekitatud kahju eest ka A. A ei vastutakse ilmselt siis, kui tegemist oleks lihtsalt olnud info heauskse edastamisega ja mitte ki-
Kirjeldatud karistusseadustikus. 3. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, nt. ohutusnõuete eiramise eest. 4. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Süüteokoosseis Objektiivsed tunnused - tegevus, tegevusetus, tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused. Subjektiivsed tunnused - tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või mõni muu subj. tunnus. 5. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tuleb arvestada karistusseadustiku üldosa sätteid ja süüteo tehisolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. 6. Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata? 1) Hädakaitseseisund - isik tõrjub õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, ületamata hädakaitse piire. 2) Hädaseisund - tekib mingi ohu tõttu, mis ei ole kõrvaldatav tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele
teadvuses ja olema piisava mõjujõuga, et vältida kõiki teda ohustavaid ründeid. See on võimatu, sest igaüht meist ümbritseb füüsiline keskkond, pärilikud omadused ja sotsiaalsed faktorid, mis mõjutavad kõiki erinevalt. Kuna ei saa olla ühiskonda, milles indiviidid ei erineks suuremal või vähemalt määral keskmisest kollektiivsest tüübist, siis järelikult on vältimatu, et selliste hälvete hulgas on ka kuritegelikke hälbeid. Oma iseloomu saavad need mitte teole sisemiselt omaste tunnuste järgi, vaid kollektiivse hunnangu järgi. Kuritegevus on vajalik, sest ta on tugevasti seotud igasuguse sotsiaalse eluga ja just seetõttu kasulik, sest need tingimused, mille osaks on kuritegevus, on ise lahutamatud moraali ja õiguse normaalsest evolutsioonist. Õigus ja moraal muutuvad ühiskonna sotsiaalse tüübi muutumisel ja et nad evolutsioneeruvad ka ühe ja sama ühiskonna tüübi raamides vastavalt selle ühiskonna elutingimuste muutumisele
Inimeste vahel esineb tõelisi moraalseid lahkarvamusi. Moraaliväited on autoriteetsed, nad kaaluvad üles muud, moraaliga mitteseotud põhjendused. Moraalsed hinnangud on universaalsed: moraalne hinnang sama tüüpi teole samas olukorras saab olla ainult ühesugune. Moraalsed kohustused, keelud ja teised nõudmised on kategoorilised imperatiivid: nad kohustavad meid sõltumatult meie soovidest, sõltumata selles, kas meile meeldib või ei.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
väga selgelt välja kujunenud. Meldakse sellele, kuidas nad kellegi vi millegi suhtes on käitunud ja tuletatakse siis oma hoiak sellest käitumisest. Operantne tingimine: Igasugune faktor, mis suudab mjutada käitumist, suudab mjutada ka hoiakuid. Operantne tingimine - phineb sellisel eeldusel, et inimesed kalduvad kordama käitumist, mis omas soovitavat resultaati ja ei korda käitumist, millel oli ebasoovitav resultaat. Seega kui meie mingile teole vi käitumisele järgneb mingi auhind, siis tenäosus, et seda käitumist korratakse, suureneb. Igasugune käitumine, mis leiab hindamist, see tenäoliselt tulevikus ka kordub ja ühtlasi areneb välja ka sellele käitumisele vastav hoiak(vi siis areneb välja enesetaju protsessis). Vastupidi, kui käitumisele järgneb karistus, siis see pärsib sellist käitumist tulevikus. Nt piisab selliste hoiakute kinnistamiseks ka sellest, kui teine inimene
aspektidega. b) te vite tuua välja uusi koosklas olevaid aspekte c) te vite püüda muuta ühe vi ka mitme tunnetuse aspekti tähtsust. Sunnitud nustumine - Sellisel juhul pannakse inimene tegema midagi sellist, mis on vastuolus tema hoiakutega. Kui inimene käitub vastupidiselt oma veendumustele, elab inimene läbi dissonantsi, psüühilise pinge. Üheks dissonantsi vähendamise mooduseks on oma esialgse seisukoha muutmine, selle suurem või väiksem sobitamine tehtud teole. Kuna psüühiline surve on võrdeline dissonantsi tugevusega, toimub kõige suurem arvamuse ja suhtumise muutus kõige väiksema välise surve olukorras. Dissonantsi uurimise kolmandaks paradigmaks on jupingutuste igustamise fenomen. Kui inimesed teevad hulgaliselt jupingutusi (kannatavad tugevat valu, annavad välja suure hulga raha), et oma eesmärki saavutada, siis nad on motiveeritud selleks, et uskuda, et nende eesmärk on väga oluline ja jupingutusi vääriv. Neljandaks
tühjusesse). PERENAINE (tuleb tarest, jääb peatuma, tahaks nagu midagi ütelda, aga vangutab pead, kui Margus teda ei näe ega kuule, ja läheb kurvalt tagasi). MARI (tuleb õues veepangega väravast mööda, kohkub Margust nähes natuke, vaatab temale aralt otsa ja läheb ära). MARGUS (istub vanaema voodi lähedale pingi peale, jääb käsipõsakil konutama). JAANUS (tuleb jalgu järele vedades teiselt poolt, rangid õlal, ohjad käes, jääb Margust nähes lävele seisma). Täna ei ole teole minekut - vana peremees rääkis nagu kesa kordamisest... MARGUS (nagu ärgates). Mis see? Kes? Ah soo!... JAANUS (lähemale tulles). Ei ole meie Tiinat veel näha ühti? Neljas päev juba... MARGUS (ei vasta). JAANUS. Varem, kui ta seda tegi, - kolmandal päeval oli ta ikka tagasi... MARGUS (pöörab tusaselt näo teisale). JAANUS. Ta üks suure südamega loom ikka on. Eks mina ütelnud juba sel ajal, kui peremees ta majasse jättis. "Ära tee! Head sellest välja ei tule!"
111. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus, kavatsetus või ettevaatamatus, kergemeelsus, hooletus, motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 112. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Hinnata tuleb tegu põhimõttel, kas see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 113. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga. Õigusvastasust välistav asjaolu on näiteks hädakaitse ja hädaseisundi puhul on tegemist ühe õigushüve päästmisega teise
Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo toimepanija. Teo toimepanijad on täideviija ja osavõtja. Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 4 Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud
Igasugused õnnetused omasid seega jumala karistuse märki. Arhailises õiguses oli võimalik luua õiguskohustus ka läbi anni. Kinkimise mõiste on arhailises õiguses tundmatu, tasutust ei tuntud. Igasugune anne eeldas vastutasu milleks võis olla midagi materiaalset või ka abstraktset. And kohustas kusjuures teiseks pooleks võis olla nii inimene kui ka keegi teistpoolest. Lepingu tühistumine toimus alles peale andide vahetust. Tähtsust omistatakse pigem teole kui kurjategijale mitte nagu modernses õiguses kus keskendutakse eelkõige tegijale. Väärteo likvideerimiseks tuli taastada sellele eelnenud olukord, süü ja kuriteo mõiste on arhailises õiguses tundmatu. Arhailises õiguses on õigusmõistmine maagiline menetlus mille eesmärgiks on rikutud õigusolukorra muutmine endiseks. Kedagi ei huvita tõde arhailise protsessi ülesandeks on eelnenu taastamine. Kohtupidamine oli samaväärne teiste pühade toimingutega, isikute poolt
Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid. Subjektiivsed- tahtlus või ettevaatus. Objektiivsed tunnused: tegevus või tegevusetus, seaduses ette nähtud tagajärg. Subjektiivsed tunnused: tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus 117. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu
varieeruv tegevus ja suhteliselt püsiv ja kõikehõlmav sotsiaalne kord. Durkheimi näide enesetapust. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 2 Emile Durkheim (1897) kellest oli juttu eelmises loengus, väitis, et enesetapp eraldivõetuna on küll ühe üksikisiku individuaalne tegu, aga samas on see ka sotsiaalne tegu v sotsiaalne fakt, kuna ühel ajal ühes ühiskonnagrupis toimepandud enesetappude põhjused võivad peituda teatud sotsiaalsetes normides, mis on inimesi sellele teole tõuganud. Durkheim väidab, et mida suurem on indiviidi integreeritus mingisse sotsiaalsesse gruppi, seda vähem tõenäoline on see, et vastav indiviid võiks sooritada enesetapu. Erinevad teooriad sotsioloogias lähenevad sellele probleemile erinevalt. Nagu te eelmisest loengust mäletate omistavad marksistlikud teooriad suurema tähtsuse ühiskondlikule ja majanduslikule struktuurile, mis üksikisikute tegutsemist piirab ja kujundab. Marx: ,,Inimesed teevad oma
Parem kandevõime ja määrimistingimused. Koonuslähteline tigu (vt. joon. 17). Tööriistadena kasutatakse koonuskäiasid või koonilisi sõlmfreese. Toroidlähtelise teo (vt. joon. 18) kujundav tööriist lihvimisel on toroidservaga ketaskäi. Keerme külgpind on nõgus mittejoonpind. 4.8.3. Tiguratas. Tiguhambumine Tiguratas lõigatakse hammasfreespingis kasutades rullumismenetlust (joon. 19). Lõikeriist on tigufrees, mille kuju vastab täpselt sellele teole, millega lõigatav ratas peab hiljem hambuma (v.a. freesi keerme jaotuspea kõrgus). Tiguratta geomeetrilistest parameetritest arvutatakse ainult jaotus läbimõõt d2 = m . z2 ja peade läbimõõt da2 = d2 + 2m . Võimsusülekandes soovitatakse tiguratta hammaste arvu z2 hoida piires 26...32 < z2 < 70...80 . Alumise piiri määrab sisselõikeoht, ülemise aga sama läbimõõdu juures ratta hammaste
Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid. Õigusrikkumisele kui õigusnormidega vastuolus olevale teole reageerib riik õigusliku sanktsiooni kohaldamisega. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Igasugune käitumisakt, sõltumata tema suhtest õigusega, moodustub nelja, elemendi ühtsusest. Need käitumise koosseisu elemendid on: 1. käitumise subjekt; 2. käitumise subjektiivne külg; 3. käitumise objekt; 4. käitumise objektiivne külg.
ettevaatamatuse tõttu on pannud toime seaduses (kriminaalkoodeksis ehk kriminaalseadustikus) ettenähtud teo. Seejuures ei tohi mitte kedagi tunnistada süüdi ega karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse järgi ja vastavalt seadusele. Teo kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud: selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei ole tagasiulatavat jõudu. Inimsusevastane kuritegu või sõjakuritegu on karistatav sõltumata kuriteo toimepanemise ajast. Esimese astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest KrKs nähakse ette raskemate karistustena vabadusekaotust üle 8 aasta või surmanuhtlus
Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid. Õigusrikkumisele kui õigusnormidega vastuolus olevale teole reageerib riik õigusliku sanktsiooni kohaldamisega. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Igasugune käitumisakt, sõltumata tema suhtest õigusega, moodustub nelja, elemendi ühtsusest. Need käitumise koosseisu elemendid on: käitumise subjekt; käitumise subjektiivne külg; käitumise objekt; käitumise objektiivne külg.
Teo ja tagajärje vahekorra probleemi lahendamiseks kasutatakse õigusteaduses kahte teooriat: 1) tingimusteooria – selle kohaselt võib eelnev tegu (eelkõige siis inimkäitumine) olla tagajärje põhjustaja, kui see on conditio sine qua non sellele, st kui eelneva teota ei saaks järgneda seda konkreetset tagajärge, seda lähenemist kasutab eelkõige kriminaalõigus; 2)adekviteediteooria – selle kohaselt saab eelnev tegu tagajärjega vaid siis põhjuslikus seoses olla kui sellisele teole on iseloomulik selline tagajärg. Seda teooriat toetab tsiviilõigus. Brusiini panus kaasaegsesse õigusmõtlemisseBrusiini nimega seostatakse nö paradigmavahetust õigusmõtlemises. Seda valmistas ette sotsiaalse jurisprudentsi kujunemine, mis tähendas üldises õigusõpetuses mõistmise taseme saavutamist, mida ühelt poolt võib iseloomustada kui ajaloolis- ühiskondlikku käsitlust (teooriat õigusest) ja teisalt kogemusel ning uurimisel baseeruvat kehtiva õiguse
§ 332 sätestab: Ametnikku, kes võtab vastu, nõuab või laseb endale lubada kingitusi või saab muud kasu teo eest, mis kujutab endast ameti- või teenistusalaste kohustuste rikkumist, karistatakse sunnitööga kuni viie aastani. Kui on kergendavaid asjaolusid, tuleb vanglakaritus kohaldamisele. § 333 sätestab: Kes pakub või lubab ametnikule või relvastatud võimuorgani liikmele kinke või muud kasu, et teda suunata teole, mis kujutab endast tema ameti- või teenistusalaste kohutuste rikkumist, seda karistatakse altkäemaksu eest vanglakaristusega, samuti võib mõista kodanikuõiguste äravõtmise. 11 Kriminaal- ja paranduslike karistuste seadustik. Moskva, 1857 12 Saksa Riigi Kriminaalkoodeks. Berlin: Langmann, 1872 9 Kui on kergendavaid asjaolusid, võib mõista rahatrahvi kuni tuhande viiesaja margani.
1) Metafüüsikas -:Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja jakontrollija? (Erinevad determinismideeldavad erinevat liiki ettemääratust). b)Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastadaseda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võibolla on me tegude põhjused sügavamal, kuinäha ulatume. 2) Eetikas : Eelkõige vabaduse ja vastutuse vahekord Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõikon ettemääratud (kui vaba tahe puudub)? Kas moraalselt väärale teole sundimine,võtab teo tegijalt (igasuguse) moraalsevastutuse? Kas inimese enese moraalsed veendumused saavad piirata tema vabadust? 3) Esteetikas - Loominguline vabadus: Kaskunstnik peab hea ja suure kunsti loomiseks olema"täielikult vaba"? NB! Kunstnike on alati piiranud (a) materjalide kättesaadavus,(b) tööde ainestik (valitseja tahe), (c) zanrireeglid ning (d) leidubsuurt kunsti, mis on loodud räige tsensuuri olukorras(Shusterman 1984)
teo. Tegu võib esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Tulenevalt: kohustus konkreetses normis annab kas õigustuse käituda üksnes nii või kehtestab keelu käitumast nii st: sooritada just selline tegu või hoiduda sellest. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: st kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalses normi reeglile ehk mallile (st: prognoositud teole ja tagajärjele). Mistahes tahtelise käitumise aktil ehk teol on tagajärg. Mitte iga tahtelise käitumise akt ning selle tagajärg ei ole aga tingitud sotsiaalsest kohustusest. Mitte iga tegu ei hinda me selle alusel, kas see tegu koos tagajärjega ja põhjusliku seosega nende vahel vastas sotsiaalsele kohustusele kui kriteeriumile, sest kohustused võivad olla ka puht isiklikud ehk autonoomsed. Kohustus teatud viisil käituda võib tuleneda: NB!
Margerette ei nõustu Faustiga koos põgenema. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. Faust II osa Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest
Margerette ei nõustu Faustiga koos põgenema. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. Faust II osa Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab
2. Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid (nende sageduse ja amplituudi alusel), kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Sisekõrvas asub ka tasakaaluelund (vestibulaarorgan), mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz)
hoiakud ei olnud väga selgelt välja kujunenud. Meldakse sellele, kuidas nad kellegi vi millegi suhtes on käitunud ja tuletatakse siis oma hoiak sellest käitumisest. Operantne tingimine: Igasugune faktor, mis suudab mjutada käitumist, suudab mjutada ka hoiakuid. Operantne tingimine - phineb sellisel eeldusel, et inimesed kalduvad kordama käitumist, mis omas soovitavat resultaati ja ei korda käitumist, millel oli ebasoovitav resultaat. Seega kui meie mingile teole vi käitumisele järgneb mingi auhind, siis tenäosus, et seda käitumist korratakse, suureneb. Igasugune käitumine, mis leiab hindamist, see tenäoliselt tulevikus ka kordub ja ühtlasi areneb välja ka sellele käitumisele vastav hoiak(vi siis areneb välja enesetaju protsessis). Vastupidi, kui käitumisele järgneb karistus, siis see pärsib sellist käitumist tulevikus. Nt piisab selliste hoiakute kinnistamiseks ka sellest, kui teine inimene
kannatamisele avatleda tahan. Ei koguni. Ma tuletan teile ainult meelde, et teie mitte üksi iseenestele ja oma peredele, vaid kogu rahvale kahju teete, kui rüütleid ilmaasjata ärritate. Teie põli on praegu küll raske, aga võõrad isandad võtavad kõige väiksemast tõrkumisest põhjust oma iket veel raskemaks teha ja maarahva vastupanemise jõudu täiesti lämmatada. Parem on, kui terve rahva jõud segamata rahus kosub ja siis igal pool ühekorraga teole ärkab. Vaat siis on aeg vahva olla, siis maksab vara ja eluga mängida, sest mängu hind on vabadus ja õnnelik põli; siis on ka lootust, et mäng võidurikkalt lõpeb, nagu hiljuti üks saksa soost rahvake, kes kõrgetel mägedel elab, on näidanud1.» Munga silmad hiilgasid kentsakalt, kui ta neid sõnu kõneles. Mehed vahtisid imestades vaimulikku meest, kellest aru ei võinud saada, kas ta vaigistaja või ässitaja oli. Keegi ei kostnud sõna.
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
septembriks 2013 oleks lepingu esemel lõpuni välja ehitatud erinevad ruumid, ehitusdetailid. Samuti ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa müügilepingu p 2.7 kvalifitseerida leppetrahvikokkuleppena. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. VÕS § 159 lg 1 teise lause järgi ei või kohustuse täitmist lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku kohustuse täitmise asendamiseks. VÕS § 158 lg 2 viitab sellele, et leppetrahv ei ole piiratud ainuüksi juhtudega, kui rikkuv pool peab kahjustatud poolele maksma kindlaksmääratud summa. Seetõttu ei ole välistatud, et leppetrahvina
Ta on päeva heledaim valgus ja hullumeeluse sügavaim öö. 113 Teda näha tähendab pimestumist. Teda ära tunda tähendab haigust. Teda kummardada tähendab surma. Teda karta tähendab tarkust. Talle mitte vastu panna tähendab pääsemist. Jumal eluneb päikese taga, Kurat eluneb öö taga. Mida Jumal valgusest sünnitab, selle veab Kurat öösse. Abraxas on maailm, selle sündimine ja hävimine. Jumal- Päikese igale teole lisab Kurat oma sajatuse. Kõik, mida te Jumal- Päikeselt palute, see sigitab ka Kuradi- poolse teo. Kõik, mis te koos Jumal- Päikesega loote, annab Kuradile mõjuvõimu. See ta on, see kohutav Abraxas. Ta on kõige vägevam Loome ja temas tunneb Loome hirmu iseendast. Ta on nähtavaks saanud vastuolu Loome ja Pleroma vahel, kelles kehastub Eimiski. Ta on poja õudus ema ees. Ta on ema armastus poja vastu. Ta on maa vaimustus ja taeva julmus. Tema palge ees inimene kangestub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
