alates kui kannatanul puudub võimalus oma tahte päraselt tegutseda. EI KAOTANUD VABADUST- oli võimalus köie abil välja ronida. Subj K: peame analyysima pyha isa tahtlust, kas tema tahtlusoli vabaduse võtmise kontekstis olema. Jah see oli tema eesmärk kavatsetuse vormis. Võib olal tegemist kuriteo katsega. Ja tuleb analyysida kaasust edasi. OLEMAS Kuidas katset kontrollitakse: Katse obj k: vahetu asumine teole. Peab olema tegevus, ainult mõttest ei piisa. OLEMAS Tegemist on kõlbmatu katsega §26. Kong oli kõlbmatu. Tegelikult ei ole vahet kas on §25 kaste või kõlbmatu katse. Ainult siis kui on vaimne küündimatus. Kontrollida katse kõlblikust. Kõlbmatu? Miks jäi tegu lõpule viimata. Kas vahendis või teosviis oli kyyndimatu. Õigusvastastut välistavad asjaolu: ei ole Süü: kas on süüüvõimeline ja terve mõistuslik, täisealine. Kuriteo katsest loobumine: (on syyd
tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. (3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Töölepingu mõiste- Üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
ära kasutades (vahendlik täideviija). Kui täideviijaid on rohkem kui üks ja nende ühine tegevus süüteo toimepanemisel on kooskõlastatud ning süüteokoosseisuga põhjuslikus seoses, on tegemist kaastäideviimisega. Kaastäideviijaid ühendab ühine tahe kuritegu toime panna ja sellest tulenev ühine tegevus. Süüteost osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab kaasabi (füüsilist, ainelist või vaimset) teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, millel on kuriteo tunnused. Väärtegude toimepanemisel vastutab ainult täideviija. Karistusseadustikus esitatud süütegude kirjeldused peavad silmas lõpuleviidud süütegude koosseise. Alati ei õnnestu süüdlasel süütegu toime panna mitmesugustel asjaoludel. Süütegu jääb
Artikulatoorne foneetika kõneorganite tegevus kõneloome protsessis. Häälikute moodustamisel liigub artikulaator ehk aktiivne häälduselund häälduskoha poole. Akustiline foneetika häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Tajufoneetika ehk auditiivne foneetika kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma. Kuulmeluukesed vahendavad võnked teole ja mööda kuulmisnärvi jõuavad impulsid vastuvõtja kuulmiskeskusesse. 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetika uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika · Deskriptiivne ehk kirlejdav foneetika · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu · Normatiivne foneetika ehk ortopeedia · Eksperimentaalfoneetika Foneetika rakendusi: · Lavakõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine)
(2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. (3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. 18. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes
· hoolimatus · kõikelubavus või olukord, kui lapsei saaaru, mis on talle lubatud ja mis mitte · liigne rangus, liiga suured nõudmised laspele · agressiivsus, vihkamine, halvad suhted lapsevanemate vahel Lastele tuleb seada piire ja teha seda nii, et lapsed sellest aru saaksid. Parim aeg reeglid kokku leppida on enne tegevust. Parim aeg probleemidega tegelda on nüüd ja praegu ja selles ümbruses, kus nad ilmnevad. Füüsiline karistus peab järgnema teole kohe. Oluline on, mis järgneb karistusele. Karistusele ei tohi järgneda karmust, peab järgnema hoolivuse näitamine. Ebaefektiivne - lohutada - süüdistada Effektiivne - arusaamine ja mõistmine - otsuse- ja järjekindlus - siirus ja empaatia - alternatiivid karistamisele S u h t l e mi s e r u s i ka r e e g l i d 1. Märgista käitumine, mitte laps
Ise ka osalesid? Kuidas liikus Informatsioon? Seal tehti see miiting, see oli selle sama laulva revolutsiooniga koos. Seal lausus ka karikatuuride tegija E.Valk oma siiani kuulsad sõnad: „Ükskord me võidame nagunii!“ Järgmistel päevadel tõid venelased tankid kõik rahva sekka- tahtsid Raadio- ja telejaama vallutada . Savisaar oli seal kaitses ja hüüdis siis : „ Eesti rahvas palvetage!“ Kõrgem ülemus olevat siis ütelnud : „Koondage rahvas kokku, see on teole kaitseks.“ Ühel mehel õnnestus ka filmida ja teda taheti siis tappa aga rahvas ikka kogunes ta ümber ja kaitses nii, et see sai filmida. KOKKUVÕTE Sain uurimistööd tehes teada, et naaberriik Venemaa on ebausaldusväärne partner ja ka Saksamaa, kelle orjuses eestlased on olnud mitusada aastat , võtab Eestit kui manipuleeritavat maad (MRP salaprotokollid). Sain teada, et kodanikualgatusel ( Hirvepark 23.08.87 ) oli suur jõud.
Õigusnormid tekivad läbi formaalse õigusloomemenetluse, mille käigus võidakse anda osale tavadest õiguslik tähendus või luua uusi käitumisnorme. · Kokkuleppelisus õigus on kogum kindlas ajas ja ruumis valitsevaid kokkuleppelisi arusaamu sellest, millised õiguslikud nähtused on olemas ja mis on nende tähendus. Ükski tegu iseenesest pole õigusvastane, vaid õigus omistab teole õiguspärasuse või õigusvastasuse tegu on õigusvastane või õiguspärane üksnes õiguse mõttes. Õigus on ühiskondliku vaimse tegevuse tulemus piisab sellest, et ühiskonnas tekib ja kinnistub veendumus mingi nähtuse olemasolust või puudumisest ning sellele antakse kindlaksmääratud menetluses kindel vorm, et nähtus õiguse mõttes oleks olemas. Näiteks lause ,,avalikus kohas alkoholi tarvitamine ei ole sünnis"
põhitunnuste või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Ettekirjutuse kohaselt, on KarS'is märgata definitiivseid õigunorme, mis on abiks õigusselguse loomisel ning ühtlasi ka olulised uuritava seaduse valdkonna õiguslike tähenduse kontekstis, näiteks: KarS § 22. Osavõtja (1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. (3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 48 A. Kiris. A. Kukrus. P. Nuuma. E. Oidermaa. Õigusõpetus. Külim. Lk. 44. 25 Määruse § 17 lõige 1 ütleb expressis verbis, et välditakse lühendite, sulgude ja tähiste kasutamist
olles enimkasutatud veoloom -Õlu (lk 311)- Õlu on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkasttoorainest valmistatud alkohoolne jook milles on 1-7 massi protsenti alkoholi. X Raamat: Taevakõrguse linn Horemheb jääb sõjaväe juhataja kohast ilma. Toimus suur mäss mis oli Ehnatoni põhjustatud. Hukkunuid oli väga palju ja linnas hakkas valitsema epideemiad. Horemheb sai kolmeks päevaks sõjaväe enda käsu alla ja ta suutis mässu alla suruda. horemheb sai tänu oma teole kuulsaks. Puhkesid uued rahutused. Vaarao lasi ehitada surma maja, et surnute kehad ei häviks iial. Sinuhe lasi Neferneferneferi enda juurde tuua. Kättemaksuks viis Sinuhe ta surma majja, pärast mõistes kui lapsik ta olnud oli. Hiljem kuulis Sinuhe Ramoselt, et Neferneferneferi oli surnupesijatelt kogu nende varanduse neilt välja petnud. Mõisted: -Aton (lk 350)- Aton, ''päikeseketas'' on tuntud päiksejumalus keskmise riigi ajast. Atumi ja Re ilmumisvorm.
enda lunastus on samuti ette määratud. Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede
Eudoimonistliku eetika kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. Õnnelikkus ei seisne seejuures mitte rõõmustamises millegi üle või lihtsalt rõõmsas meeles, vaid tuleneb pigem teatud positiivsest vabadusest viia täide inimesele loomu poolest antud võimalusi ehk voorusi parimal viisil. Tegemist ei ole seega isoleeritud egoismiga, vaid ennast ja teisi arvestava eneseteostusega. (Aristoteles) Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele, nagu teevad teleoloogilised süsteemid. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. (Kant) Piaget kirjeldas moraalse arengu kaheetapilist protsessi kahel kvalitatiivselt erineval tasandil: sunnimoraal (kus otsuse langetamisel arvestatakse valdavalt teo tagajärgede tõsidust ja
Lisaks: Deliktivõime on subjekti võime kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest. Füüsilisel isikul tekib reeglina täisealiseks saamisega (v.a. mõned erandid, näit. kriminaalvastutus võib teatud juhtudel alata 14. või 16. eluaastast). 5.4 Õigussuhte sisu: subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus - juriidiline vastutus - isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund)
II etapp: 18. saj lõpp 20. saj I pool - Keha karistamise asemel sisemise seisundi mõjutamine. - Suured asutused: vangla, kool, haigla, vabrik, kasarmu. - Kohtumõistmine sulgus kohtumajja. - Tsentraliseeritud riik seadustega, mis määrasid karistatavad teod ja karistused. - Hälbiva käitumise kategoriseerimine. - Usk, et inimest on võimalik mõjutada teisiti käituma. III etapp: alates 1950ndatest - Tähelepanu inimeselt tema toimepandud teole. - Rünnak kinniste asutuste vastu, riigi rolli vähendamine. - Alternatiiv-karistusmeetmete otsimine. - Kurjategija integreerimine kogukonnast väljaheitmise asemel. Mitteformaalne sotsiaalne kontroll 20. sajandi teisel poolel institutsionaalse kontrolli kriis Hälbivust on võimalik kontrollida ka väljaspool formaalset riiklikku süsteemi Mitteformaalne sotsiaalne kontroll Kriminaalpreventsioon/kuriteoennetus Avalik arvamus:
Antakse väiksematele lastele näiteks kommi, suurematele öeldakse et oled juba küllalt saanud... Empaatia areng: et laps saaks aru, et ka teised inimesed on olulised. Laps ei taha aru saada, et teisel on ka valus. Reeglid perekonnas. Lapse kasvades kokkulepped. Ideaalis lastele ei sunnita neid reegleid peale, need seletatakse lahti. Sageli ranged reeglid, kus armastust ei ole. Negatiivne minapilt ehk M – Kui lapsele väidetakse, et ta ei kõlba. Kui öeldu on suunatud mitte lapse teole vaid isikule „tema on meil arg“. Kui laps ajab asja laualt maha „Küll sa oled koba“. Laps ei saa kohe aru „Küll sa oled rumal“. Kui liialdatakse: „Sa ajad kõik segamini.“ Kui vanemad on autoritaarsed. Et neil on oht „üksi jääda“. Enesekesksuse tõttu. Loovad nad maailmapildi nad otsivad sarnas maailmapildiga inimesi, et nendega liituda. Snoobide ja bandiitide maailmapilt (Berne). Halvustavad teisi. „Minul on palju raha ja hea positisoon ühiskonnas ning teil, minu
12. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah 13. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed: · Tegevus või tegevusetus · Seaduses ettenähtud tagajärg · Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel · Isiku erilised isikutunnused · Teo modaliteedid Subjektiivsed: · Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel · Teo motiiv · Ajend · Eesmärk või muu 14. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Peab arvestama karistusseadustiku üldosa sätteid ja süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. 15. Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata? · Hädakaitseseisund · Hädaseisund · Kohustuste kollisioon · Eksimus teo toimepanemisel · Muu seaduses õigusvastasust välistav asjaolu 16. Nimetage kuritegude raskusastmed. 1
näited. Mitmed neist on nüüd filosoofia ajalood ühed kõige ostetavamad teosed. Omal ajal jäid aga eksistentsiaalse filosoofia rajaja tekstid täiesti märkamatuks. Nende tegelikku tähendust tunnetati alles meie sajandi alguses.(Saarinen 1985) 3. Isiklik filosoofia ,,Mida ma tõesti vajan,'' kirjutab noor Kierkegaard oma päevikus, ,,on jõuda endas selgusele, mida ma pean tegema, miite mida ma pean teadma välja arvatud selles mõttes, et igale teole peab eelnema teadmine. Tähtis on mõista, mida saatus on mulle määranud, näha, mida Jumal soovib mind tegevat; oluline on leida tõde, mis on tõde 6 minu jaoks, leida see idee, mille nimel ma elaksin ja oleksin valmis surema''. (Saarinen 1985) Filosoofia ei ole Kierkegaardile mitte teooria, vaid praktika; see tungib meie elu põhialusteni. Ning üldine, abstraktne, organiseeritud, objektiivne tõde ei ole piisav
nüüd võrdlemise või vastandamise alusel eakaaslasega. Laps võrdleb end, oma toiminguid, oma tegevuse produkte eakaaslasega. Et õppida õigesti hindama ennast, peab laps algul õppima hindama teisi inimesi. Oskuse võrrelda end teistega omandab laps vanemas eelkoolieas ja see on õige enesehinnangu aluseks. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel eristada hinnangut mingile oma teole või tegevuse produktile hinnangust enda isiksusele. Seega elab ta negatiivse hinnangu üle väga valuliselt. Koolieelses eas kujuneb lapsel välja ka sooline eneseteadvus. Ta annab endale reeglina 3-4 aastaselt aru, et on poiss (tüdruk) ja identifitseerib end omapoolse vanemaga. Vanuses 4-6 tuntakse huvi enda ja vastassoost lapse keha vastu. Sellele eale on tüüpilised nn. "arstimängud", kus õpitakse ennast või üksteist tundma. Mängugrupid kujunevad nüüd sageli soolisel printsiibil
oodatakse kõikide koosseisuelementide nii subjektiivsete kui objektiivsete tunnuste tõendamist väljaspool mõistlikku kahtlust. Kui koosseis on tuvastatud, uuritakse esmalt nn negatiivseid kaitseväiteid, mis osutavad mõne koosseisuelemendi puudumisele. Seejärel analüüsitakse võimalikke positiivseid kaitseväiteid, mis kujutaksid endast kas vabandust või õigustust toimepandud teole. 46. Teo koosseisupärasus (objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, objektiivne omistamine) Süüteokoosseisu tunnused - Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus.
õigusnormidega vastuolus e. õigusrikkumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid. Õigusnormidele vastuolus olevale teole reageerib riik õigusliku sanktsiooni kohaldamisega. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. 14. ÕIGUSRIKKUMISE KOOSSEIS JA TEMA ELEMENDID Igasugune käitumisakt, sõltumata tema suhtest õigusega, moodustub nelja elemendi ühtsusest. Need käitumise elemendid moodustavad oma kogumis terviku, mida õigusrikkumise puhul nimetatakse õigusrikkumise koosseisuks:
hüve (see rikub meie oma eesmärgid: kas on moraalne minna kinno, kui sama raha eest saaks vaesed söönuks?). ignoreerib meie moraalseid intuitsioone; Utilitarism on erapooletu. Meie lähedaste heaolu on meile tähtsam. Utilitarismis peaks hüve objektiivselt lugema. 45. Mis on deontoloogilise eetika eripära? Deontoloogilise eetika eripära seisneb selles, et ta omistab sisemise väärtuse teole endale, mitte tagajärjele. Näiteks on tõe rääkimine õige ka siis, kui ta teisele valu ja kannatust põhjustab. Valetamine on alati vale. Samuti võib eripäraks pidada seda, et deontoloogilise eetika järgi on moraalireeglid kõikidele kohustuslikud, ühtemoodi kehtivad ja universaalsed. Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid tahe. 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil (käsul)? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv?
- ettekirjutuse iseloomu järgi õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist - täidetava funktsiooni järgi kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid. - regulatsiooni viisi järgi Õigusnormidele vastuolus olevale teole reageerib riik õigusliku sanktsiooni kohaldamisega. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. ÕIGUSRIKKUMISE KOOSSEIS JA TEMA ELEMENDID TSIIVIILÕIGUSLIKE ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEKKIMINE Igasugune käitumisakt, sõltumata tema suhtest õigusega, moodustub
Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Helide võimendumine toimub keskkõrvas. Sisekõrv: Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Helide transduktsioon toimub sisekõrvas. Kuulmine: ● Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ● panevad trummikile võnkuma ● kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ● võimendavad need ning annavad edasi teole ● teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid ● need omakorda kuulmisrakkude kiud ● helivõnked muutuvad närviimpulssideks ● kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Helikõrguse eristamine sisekõrvas toimub kahel viisil: kohateoorial ja sagedusteoorial. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli kohateoora ja madalamate helide puhul sagedusteooria.
helisid. Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud. Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas Kuulmine - Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, mis kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse. Helikõrguste eristamine - Eritatakse eri osadega Heliallika koha määramine - Võngete erinev ajaline jõudmine kõrva. Kõrvad lukku - Rõhkude vahe pärast. 14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi
Teisi isikuid nimetatakse ka kaastäideviijateks.13 KarS paragrahv 22 sätestab, et teost osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja tähendab seda, et isik mõjutab tahtlikult teist isikut sooritama õigusvastast tegu. Ta teeb nii, et teasel isikul tekiks tahtmine panna toime õigusvastane tegu. Kaasaaitaja mõiste sätestab antud paragrahvi kolmas lõik.: " Kaasaiaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi." On olemas kolme liiki kaasaaitamise viise. Vaimne, aineline ja füüsiline. Vaimne kaasaaitamine on näiteks nõuanded, soovitused jne. Aineliseks kaasaaitamiseks loetakse näiteks relvade hankimist ja rahalist abi. Füüsiline kaasaaitamine on näiteks võimalike takistavate tegurite kõrvaldamine. 4.3 Puutumatus ehk immuniteet Karistuseadusele alluvad kõik füüsilised isikud, kes on toime pannud mingi süüteo olenemata
Mehaaniliselt kinnitatavate (seega mitteteritatavate vahetatavate) lõikeplaatidega kujufreeside hammaste (lõikeplaatide) tagapinnad kujundatakse sirgjoonse moodustajaga pindade järgi nii, et oleks tagatud nõutavad taganurgad. Ka kukaldamisel (hamba tagapindade kujundamisel tea-tud joonte, sagedamini Arhimedese spiraali, harvem logaritmilise spiraali või sirge järgi) tuleb tagada nõutavad taganurgad 82. Mis kujundavad hammaste esipinnad tigufreesimisel? Freesi saamiseks on teole lõigatud kruvijoonsed laastusooned, mis kujundavad hammaste esipinnad 83. Milline peab olema lõikeservanurk, et vältida kumerat otspinda otspinna treimisel? Otspinna treimisel mõjutab selle kuju riista lõikeservanurk r. Sõltuvalt viimasest võib otspind kujuneda tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks. Kumera otspinna vältimiseks valitakse r > 90o 84. Sõltuvalt lõikeservanurgast võib otspind kujuneda kolmeks erinevaks otspinna tüübiks, milliseks?
erinevaid statistilisi andmeid. 5 1. VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus Käesolevas kursusetöös kirjeldatavat instituuti - karistusjärgset kinnipidamist käsitletakse seadusandjate poolt mittekaristuslikuna. Seda põhjendusega, et meede ei kujuta endast vastust toime pandud teole, vaid seda kohaldatakse uute võimalike kuritegude ärahoidmiseks. 7 Samas võtab riik karistusjärgse kinnipidamise rakendamisega isikult vabaduse, kohaldades sellega tema suhtes sundi. Seega tuleb karistusjärgset kinnipidamist käsitleda sunnivahendina. Kuna aga Eesti karistusõiguses on mittekaristuslikud sunnivahendid uueks nähtuseks, pöördub autor nendele legaalmääratluse leidmiseks haldusõiguse poole, kus on juba pikka aega kasutusel
Rv-lt õigusvastaseid tegusid õigustavad tegurid (7) Kannatanud poole nõusolek mitte nõuda suhetes teise riigiga rv-se õ-se ja koh-te järgimist. Nõusolek ei õigusta ius cogens’i normide rikkumist ja ei välista vastutuse tekkimist. Enesekaitse, kollektiivne enesekaitse ja ÜRO sanktsioonid Vastumeede e repressaal, mis kuj endast rv-se õ-se vastast reakts rv-se õ-se vastasele teole. Vastumeetme eesmärgiks rv-st õ-st rikkuva poole mõj, taastamaks õiguspärast käit- st. Vääramatu jõud, kus ületamatu ja ettenähtamatu juhtumi tõttu on riik võimetu oma rv-si koh-si täitma. Riik ei ole oma käit-ga sellist olukorda põhjustanud. Hädaseisund, kus tegutsetakse enda või teiste in-te elude päästmise vajadusest. Hädakaitse olukorras, kus tegutsemine on ainus võimalus, kaitsmaks riigi olulisi huve.
13.3.2 Silma abielundid ja kaitse Silma lihased, Pisara-aparaat, Silmalaud, Ripsmed, Kulmud, Silmakoopad 13.3.3 Haigused Lühinägevus, Kaugnägevus, Värvipimedus, Kanapimedus 13.4 Kuulmiselund ja tasakaalumeel 58 13.4.1 Kõrva ehitus Väliskõrva, Trummikile, Kuulmetõri, Keskkõrv, Sisekõrv, Tigu, Poolringkanalid, Kuulmisnärv, Kuulmiskeskus 13.4.2 Kuulmine Helid, trummikilele, keskkõrva, vasar, alasi, jalus, teole, Närviimpulsid, kuulmiskeskusesse. 13.5 Haistmiselund väär Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas tõene tõene väär Ninaõõne sisepind on niiske, kuna ninaõõne näärmerakud eritavad lima tõene väär Sarvkihi karvakesed kontakteeruvad haistmisrakkudega 13.6 Maitsmiselund Keelenäsad, Maitsmispungad, Retseptoorsetest ja tugirakkudest, Maitsmispoor, Keele- neelunärv ja vahenärv 13.6.1 Maitsete tundmine 14 Vereringeelundkond
Näiteks: Sul on OÜ, tahad laenu, aga oü seis ei ole nii tugev, tahetakse täiendavaid tagatisi. Ainuosanik võtab endale laenu ja maksab käsiraha jne. Kui leping jääb täitmata käsiraha andja süül, siis seda tagasi ei saa. Seda võib kombineerida erinevalt. 32. Leppetrahv ...lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada
kindlustab ka kättemaksu, jättes maha teate, nagu oleks võõraspoeg teda häbistanud. 2 Isa needmine põhjustab Hippolytose huku. Jumalate madalus: proloog ja lõpustseen näitavad, et tragöödias on süüdi Aphrodite armukadedus, kes ei suuda leppida, et Hippolytos austab tema asemel Artemist, ja sisendab Phaidrale õnnetu armastuse. ,,Elektra" Orestese ematapu-lugu, kuid erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei leia Euripides Orestese ja Elektra teole mingit õigustust. Õe ja venna kõrval mõistab Euripides hukka ka jumal Apolloni, kelle tahtel kuritegu toime pandi. ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" mõlemad seotud Trooja sõjaga, mõlemas antakse sõjast kohutav pilt, kirjeldatakse võitjate märatsemist, Trooja naiste saatust. Kirjeldades müüdisõda, näitab Euripides, et on pika ja hävitava kaasaegse sõja (Peloponnesose sõda 431-404) vastu. KOKKUVÕTTEKS:
2.2. KAASAAITAJA VASTUTUS Teine sekundaarvastutuse liik ühendriikide autoriõiguses on kaasaaitaja vastutus. See vastutuse liik on sarnane vastutusele, mis kohaldub tsiviilõiguses lepinguvälise kahju tekitamisele kaasa aidanud isikule. Isik ei pea olema otsene tegutseja ebaseaduslikus teos, et olla seaduslikult vastutav.22 Kui kolmas isik, teades autoriõigusi rikkuvast tegevusest, sunnib, põhjustab või aitab materiaalselt kaasa teise isiku poolt toime pandavale autoriõigusi rikkuvale teole, võib teda võtta vastutusele kaasaaitava rikkujana. Ameerika Ühendriikide kohtud tõlgendavad kaasaaitavat rikkumist väga laialt, kuna nende õigussüsteemis on see vastutuse liik välja arenenud lepinguvälise kahju põhimõtte juurde käivate ühisettevõtte ja ettevõtte vastutuse põhjal. Praktika kujundamisel on Ühendriikide kohtud kinnitanud, et vajalik teadmine hõlmab nii tegelikku kui ka konstruktiivset teadmist ning on vastutavaks pidanud sekundaarse rikkuja,
Sotsiaalne hälve oma iseloomult võib olla kas positiivne või negatiivne. Positiivne hälve on ühiskonna poolt heakskiidetav käitumine. Negatiivse poole peal on kurjategijad, prostituudid, narkomaanid; positiivse poole peal näiteks kunstnikud, kirjanikud, teadlased, kelle tegevus erineb samuti keskmisest kodanikust, kuid kes ühiskonna arengule avaldavad positiivset mõju. Ükski tegu pole objektiivselt positiivne ega negatiivne, vaid tegu omandab positiivse või negatiivse iseloomu teole antava sotsiaalse hinnangu tagajärjel. Mistahes sotsiaalsetes normides sisaldub hinnang mingile teole ja ühiskonna liikmed annavad tegudele hinnangu. Mistahes sotsiaalsed normid võib inimene omaks võtta kolmel tasandil: · Teadmiste tasand · Suhtumiste ja hoiakute tasand · Käitumistendentside tasand Hälve võib esineda kõigil kolmel nimetatud tasandil. Näiteks võib inimene väga hästi tunda KarSi, kuid sellele vaatamata võib isik toime panna üha uusi ja uusi kuritegusid
vältimatult saabunud; materiaalse delikti puhul on vaja delikti tagajärgi ja tuleb siin kontrollida, kas seondub tagajärg ettevaatamatusega; · kas ei esine meil selle teo toimepanemise välistavad asjaolud; kui see sündmus või tegu oma teo või tagajärgi tõttu on seadusega tunnistatud karistatavaks ,siis inimene paneb toime keelatud tegu; see on etteheidetav (õigusvastane ja keelatud seadusega). Kui tegu vastab seaduses kirjeldatud teole, tuleb minna teise astme juurde. Kui puudub ükski asjaolu, nt. seaduses nõutav tagajärg, siis pole see norm. b) kas meil sellele isikule, kel nii viisil käitud, on mingi seadusega antud õigustus? Õigusvastasust me kontrollime siin. Seadusega ettenähtud õigusvastasuse välistavate asjaolude esinemise kontroll. b.1) Hädakaitse seisund (KarS): selle puhul on õigusvastase ründega (vara, elu, tervise, õigushüve vastu)
annetati lastekodule. Riinu ei suutnud Miinast lahus olla ja koli tema juurde. Kui lehekuu lilleõilmed ja ööbikulaulu üle maailma puistas, kui kevadine õnn loodust õue ja südant rinnus paisuma ajas, siis astus Miina Taavetiga altari ette. Kus nad teineteise kõrvale kinnitati. Neile sooviti päikselisi päevi, õnne jne. Tonditest vana Kadakas pandi vangi sest nede onnis oli osa riisutud asju. Kadaks pandi vangi keldri, kus ta oma teole sai järele mõelda. Hinnu kastist leiti puhast raha, sest ta oli ihnus laekalõhkuja. Kohtus tunnistasid Jüts ja Juhan, kuidas nad ühe inimese tapsid, et Hinn pani räti ümber kaela, et mees vait jääks ja hoidis seda, aga hoidis liiga kaua nii et mees suri ja nad lohistasid ta jõekaldale puu alla, kuhu nad ta matsid ja kus ta pidi täna alles hingama. Mees lasti üles kaevata ja leiti et see kõik oli tõsi, raha oli aga mõrtsukate kätte läinud
tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Leppetrahv ja kahju (1) Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. (2) Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,
Kirjavahetus hakkas hoogu saama peale seda kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja rajamiseks Soome. Almberg reageeris sellele sedasi, et saatis Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on meile tuntud kui eesti keele akadeemik. Lydia Koidula pühendas talle isegi ühe luuletuse. Selle luuletuse nimeks sai ,,Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile". Ta pühendas selle luuletuse 16. septembriks 1880-taks aastaks. Kõik kokkupuuted mis ta tegi P. Blumbergiga, Carl Rober Jakobsoniga, Jakob Hurdaga ja Fr. R
Kirjavahetus hakkas hoogu saama peale seda kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja rajamiseks Soome. Almberg reageeris sellele sedasi, et saatis Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on meile tuntud kui eesti keele akadeemik. Lydia Koidula pühendas talle isegi ühe luuletuse. Selle luuletuse nimeks sai ,,Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile". Ta pühendas selle luuletuse 16. septembriks 1880-taks aastaks. Kõik kokkupuuted mis ta tegi P. Blumbergiga, Carl Rober Jakobsoniga, Jakob Hurdaga ja Fr. R
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma k...
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastasikuses suhtes ühiskonnaga, et seda muuta, kohandada, takistada või soosida mõnda arengut. Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). ...
Objektiivsed kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid. Subjektiivsed tahtlus või ettevaatus. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? Välistavad asjaolud: 1)hädakaitseseisund seotud õigusvastase ründe tõrjumisega, tegu pole õigusvastne
Objektiivsed- kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid. Subjektiivsed- tahtlus või ettevaatus. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? Välistavad asjaolud: 1)hädakaitseseisund- seotud õigusvastase ründe tõrjumisega, tegu pole õigusvastne kui isik vahetut või vahetult
Riik võib soovida läbi viia individuaalset enesekaitset. o Julgeolekunõukogu teavitamine: Annab Julgeolekunõukogule võimaluse hakata arutama, milliseid meetmeid tuleb rakendada rahu ja julgeoleku säilitamiseks /taastamiseks. Repressaalid. · Repressaal ehk vastumeede on vastusena teise riigi õiguserikkumisele või kahjustavale teole sooritatud vaenulik tegu. · Repressaalidena kasutatakse tegusid, mis on põhimõtteliselt õigusvastased; nad ei ole õigusvastased seetõttu, et nendega vastatakse teise poole eelnevatele õiguserikkumistele. · Repressaaliks võivad olla näiteks rahumeelne blokaad, embargo või varade sundvõõrandamine. Samuti lepingute mittetäitmine, võla mittetasumine, viisareziimi ühepoolne muutmine jne.
Näide: laeval puudub päästevarustus. Sõitja A upub. Tuleb vaadata, kas juhul kui päästevarustus oleks olnud, kas A oleks ellu jäänud või mitte. 34. Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine? Psüühika mõjutamine võib olla kahju põhjustavaks teoks. Mõjutamine võib seisneda ähvarduses, pettuses jne. Kahju põhjuseks võib olla ka mitme isiku vastastikune mõjutamine delikti toimepanemiseks. §-s 1045 lõikes 4 on eraldi säte teole kihutaja ja kaasaaitaja kohta. Näide: A ähvardab B-d, et B paneks põlema C maja. A on samamoodi C ees vastutavaks. A ütleb B-le, et just C koer murdis B kassi maha. B vihastab ja laseb C koera maha. Pärast selgub, et ei olnud C koer. A oleks C-le tekitatud kahju eest vastutav. 35. Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega? Üks kahju võib olla põhjustatud mitme isiku poolt. Kahju ühisest põhjustamisest
Teise astme kuriteod on süüteod, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Süüteost osavõtu vormid: Süüteo täideviija vahetu täideviija paneb süüteo toime ise või teist isikut kui vahendit ära kasutades. Kaastäideviijaid on rohkem kui üks ja nende ühine tegevus on kooskõlastatud, süüteokoosseisuga põhjuslikus seoses. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult 80 osutab kaasabi (füüsilist, ainelist või vaimset) teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, millel on kuriteo tunnused. Isik on süüdiv, kui ta on: 1) vähemalt neljateist aasta vanune 2) oli võimeline aru saama oma teo keelatusest 3) oli võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Isik on süüdimatu kui ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele
Kui käitumine pole õigusega reguleeritud, on see õiguspärane käitumine. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. 20. Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid juriidiline vastutus - isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund)
tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saanud lepingupool nõuab talle lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks. 31. Leppetrahvi mõiste ja vähendamine Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise
2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. (3) Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. (4) Kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga.
Kriminoloogiaon teadmiste kogum õigusrikkumistest ja kuritegevusest kui sotsiaalsest nähtusest. See teadmiste kogum hõlmab oma raamides seaduste loomise, seaduserikkumiste ja seadusterikkumistele reageerimise protsesse” Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbiv...
V RAAMAT Aristoteles Nikomachose eetika 1. Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad, milline on õiglus vahepealsena ja milliste äärmuste vahel ta paikneb 162. Vaatlus lähtugu samasugusest arutluskäigust, nagu eelnev käsitluski. Näeme, et kõik163 tahavad õigluseks nimetada sellist seadumust, millest tekiks tahtmine õiglaselt tegutseda, mille alusel tegutsetaks õiglaselt ja tahetaks olla õiglased. Sama käib ka ebaõigluse kohta: mille alusel toimitakse ebaõiglaselt ja tahetakse teha ebaõiglasi tegusid. Olgu see siis meile ka esialgu põhijoontes aluseks. Asi pole aga ühtmoodi teadmiste, võimete ja seadumuste juures, sest võime ja teadmine näib olevat sama ka vastupidise nähtuse juures...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
