4) Õigusrikkumise objektiivne külg. Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted ja kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. Õigusrikkumisena on käsitletav vaid tegu, mis on õigusvastane. Erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldjuhul välistelt tunnustelt on õigusvastane, see omadus puududa. Sel juhul ei ole teo objektiivne külg ja seega kogu käitumine vaadeldav õigusrikkumisena. Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid (universaalse tähendusega) on: o Teo õigusvastasus o Teo tagajärgede kahjulikkus ühiskonnale või tema liikmetele o Kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel 15. TEO ÕIGUSVASTASUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD
ja kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid tehinguks. Teeseldud tehing on tühine. teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka Tehingu võivad pooled teha mistahes omavahel kokkulepitud tegevusetus. Õigusrikkumisena on käsitletav vaid tegu, mis on vormis, kui aga seadus sätestab tehingu kohustusliku vormi, tuleb õigusvastane. Erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldjuhul sellest kinni pidada. Vastasel juhul on tehing tühine. välistelt tunnustelt on õigusvastane, see omadus puududa. Sel juhul ei ole teo objektiivne külg ja seega kogu käitumine ÕIGUSSÜSTEEM vaadeldav õigusrikkumisena. Õigusnormid toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena, seda nimetatakse Õigussüsteemiks
• 1. ja 2. aste hõlmavad tarkust • 3. kuni 5. aste hõlmavad kõlbust • 6. kuni 8. aste hõlmavad keskendumist NIRVANA • Nirvana (vaibumine) tähendab individuaalse mina lahustumist või õigemini selle tühistamist • Õndsus, kus eelkõige puuduvad elu lammutavad faktorid • Selleni viib meditatsioon, mille käigus inimene vabaneb • Meditatsiooni käigus kogeb inimene halastust, kaastunnet, ühist rõõmu ja meelerahu KARMA • Seadus, mille järgi igal teol on tagajärg ehk teo vili • Inimese järgmine kehastus sõltub varasematest tegudest • Suleb inimese sünni ja surma ringi • Uuestisündimisest pääseb inimene alles siis, kui on vabanenud kogu karmast • Budismis on eesmärgiks vabaneda karma mõjust • Kannatuste algpõhjuseks on teadmatus • Džainistid usuvad, et halvad karmaviljad muudavad hinge raskeks ning head kergendavad seda • Askeetlike uskumuste aluseks 7. Religioossed tüübid ja naiste roll religioonides
juhtunud nö kogemata ettevaatamatuse või hooletuse tagajärjel. Süüteokoosseisu koostades peab rangelt jälgima teo toimepanija olukorda ehk kas ta on süüdiv, kas tal võis olla hädaseisund jne. Kuriteona karistatav on üldiselt vaid tahtlikult toimepandud tegu. Ettevaatamatu tegu on karistatav, kui seadus näeb ette selle eest vastutusele võtmise. Inimest ei saa süüdi tunnistada juhul kui tema tehtud eksimus oli vältimatu. Kuriteokoosseisu hindamise kriteeriumid:8 1) Kas teol on teo tunnused, mis on kirjeldanud karistusseadustiku eriosas. 2) Kas esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu(näiteks hädakaitse) ja kas isik on süüdi selles. 3) Kui puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud, on siiski vaja hinnata kas seda ebaõiget käitumist saab isikule süüks panna lähtuvalt sellest, kas isik oli süüvõimeline, süüdiv, milline oli isiku vaimne seisund jne.
2.Seaduse siseriiklikuks kohaldamiseks,süüteost osavõtjate ringi määratlemiseks,menetlusasutuse määramiseks jne.Süüteokoha kindlaks määramisega tekivad probleemid siis kui teo toime paneku ja tagajärje saabumise koht ei lange kokku,aga ka siis kui tegu koosneb mitmest osateost. KarS määratleb süüteo toimepanemise koha lähtudes ubikviteedi põhimõttest ja selle kohaselt on süüteo toimepanemise koht igal pool kus ilmnevad süüteo koosseisu asjaolud.See tähendab et ühel teol võib olla mitu toimepanemise kohta. Tegu on täide viidud kus: 1.Isik tegutses 2.Tegevusetuse puhul kui isik oli õiguslikult kohustatud tegutsema 3.Kus saabus süüteo tagajärg 4.Isiku ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma süüteo koosseisu kuuluv tagajärg. Transiitdelikt tegu pannakse toime ühes riigis,ahel läbib teist riiki ja tagajärg saabub kolmandas riigis.Siis süüteo koht on nii teo koht kui ka tagajärje saabumise koht.
Mõnu kvantiteedi asemel peaks olema kvaliteet. Tuleb eelistada kergemaid naudinguid madalamatest. Kõige olulisem on selles ühiskonna kasu, sest see peab olema kasulik võimalikult suurele inimhulgale. Naudingu suurust saab välja arvestada tugevuse, kestuse, kindluse, läheduse, viljakuse, rikkumatuse ja ulatuse kaudu. Tuleb välja arvestada, mis tulemuse annab mingisugune tegu. Põhiküsimusteks kujunevad ,,Millist naudingut me tegelikult tahame? Kas igal teol saab olla ainult üks tagajärg? Kui palju me teame tagajärgedest varem ette?" Näiteks võib mõni tegu viia soovimatu tagajärjeni. Kas iga inimene peaks käituma utilitarismist lähtuvalt, kui ta tahab moraalselt käituda? Kas see on üldse võimalik ja kui vajalik see on? Jõuda tuleb arusaamani, et mida rohem meil on, seda väiksem kasu on hulgale inimestele. Kõik arvavad erinevalt. Mill'i sõnul saab utilitarism toimida ainult siis, kui on võrdsed õigused kõigil
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviirus...
Ja ka laps tunneb siis, et see tore päev ongi tegelikult hoopis ebaõnnestunud päev ja me oleme vanemate ootusi alt vedanud. Mis aitab siis säilitada seda enesekindlust oma töös, ja teadmist, et annad lastele eluks kaasa õigeid väärtusi, kui sellel pole justkui kaalu? Mina isiklikult sain läbitud loengu alusel mõelda rohkem sellele, kuidas meie väikseimadki mõtted ja teod mõjutavad nii meie endi kui kõrvalseisjate elusid, tegusid, mõtteid. Igal teol on tagajärg ja positiivsus ning tunnustus tehtud tegude eest on see mis viib elus edasi. Tuleb kuulata südametunnistuse häält, sest seal ongi kõik väärtushinnangud peidus. Kasutatud kirjandus: M. Sutrop, P. Valk, K. Velbaum ,,Väärtused ja väärtuskasvatus" M. Veisson ,, Väärtused koolieelses eas" M. Põder, M. Sutrop, P. Valk ,,Väärtused, iseloom, kool" O. Schihalejev ,, Väärtuskasvatus õpetajakoolituses" S. Hirsjärvi, J. Huttunen ,, Sissejuhatus kasvatusteadusesse"
elurõõm ja seksuaalne erutus. Lapse tasandilt suheldes kasutad selliseid väljendeid nagu: ,,ma vihkan", ,,miks mina pean seda tegema". MURE HIRM K O D E E R I M I N E D E K O D E E R I M I N E Kodeeritud sõnum Tagasiside 13 Täiskasvanu: see osa sinust püüab tasakaalu seada lapse ägedad tunded ja vajadused ning lapsevanema käsud ja keelud. Täiskasvanu peab tegema otsuseid, mistõttu analüüsib ta välismaailma ning ennustab, milline tagajärg igal teol võib olla. Efektiivse suhtlemise eesmärk on täiskasvanut tugevamaks muuta e. õppida suhtlema otsekoheselt ja sirgjooneliselt, kirjeldama olukordi adekvaatselt, küsima küsimusi, kaaluma võimalikke variante jne. Õppige märkama oma sisemist last, tema nõrkusi ja hirme ning seda, kuidas ta neid tavaliselt väljendab Õppige märkama oma sisemist lapsevanemat, tema reegleid, käske ja veendumusi ning seda, kuidas ta neid tavaliselt väljendab. KONFLIKTE LAHENDATAKSE TÄISKASVANU TASANDIL
Kaasaegsete koolkondade omaduseks on peamiselt organisatsiooni toimuvad inimsuhted ja meeskonnatöö, et töö saaks toimuda sujuvalt 10. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Süsteemi koolkonna põhimõteteks on: · Sünergia-organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest; · Allsüsteemide seos süsteemiga:muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi; · Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda; · Avatud süsteem on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas. Entroopia- Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest 11. Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt? Et juht oleks paindlik, peab ta : 1. Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid. 2. Teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid
Kohtuniku vastutuse teemal on Eestis hiljaaegu arutletud seoses kohtute seaduse vastuvõtmisega.*5 Ilmselt on igas demokraatlikus riigis soovitud jõuda sellise tasakaalustatud olukorrani, kus oleks vä- listatud sõltumatu õigusemõistmise sobimatu mõjutamine, kuid samas tagatud kohtunike kompetent- sus ja eeskujulik käitumine. Vaidlevate poolte või avalikkuse poolt võib kohtuniku väär toiming kaasa tuua pahameele. Tuleb aga arvestada, et kohtuniku igal otsusel ja teol on autoriteet. Seega valitseb kohtuniku autoriteedi ja tema vastutavuse vahel teatud pinge, mida on võimalik lahendada eelmaini- tud meetmeid ja järelevalvevorme rakendades. Üks võimalik järelevalvevorm on kindlasti ka distsip- linaarmenetlus. Käesolevas artiklis analüüsingi kohtute üle teostatava kontrolli üht mõjusamat alaliiki teenistuslik- ku järelevalvet , keskendudes peamiselt kohtuniku distsiplinaarvastutuse menetlusõiguslikele küsi- mustele
kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. 21. Mida tähendab õigussubjektsus (Kama 40) õ objektiks on asjad, õigussubjektiks e. õigussuhtest osavõtjaks on isik (inimene füüsiline isik, seaduse alusel loodud õigussubjekt on juriidiline isik). Õigussubjektsus seega võime osaleda õigussuhtes
Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. [elemendid: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos nende vahel] 46. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud.- 1.Hädakaitse 2.Hädaseisund 3.Kurjategija kin- nipidamine 4.Kuritegude matkimine (vastavad õigused seleks, et tegelikku kuritegu välja selgitada) 5.Kohustuste kollisiooon (tegu, millega rikkutakse õiguslikku kohustust, pole
Kui on suurem kui 70 eurot, siis peab. Kui on renditud auto, siis peab, kuigi seadus ütleb, et Eestis ei täideta selliseid halduorgani otsuseid, kus trahv on 70 eurot või vähem. Eraldi ei räägita VIP-menetlustest, kus kahtlustatav on riigikantsler, -prokurör, president jne. Need isikud, kelle jaoks on eraldi luba vaja, et menetlust alustada. Ei räägi veel eraldi isikute suhtes psühhiaatri ja sundabi kohaldamise menetlust. Isikud, kelle teol on kuriteo tunnused, kuid kes on süüdimatud ja kelle kohta kohaldatakse sundravi. Need ei tule ka eksamile. Ei räägi kriminaaltäitevmenetlusest – kui kohus mõistab isikule karistuse, kohtuotsus jõustub ja ainult jõustunud kohtuotsuseid saab täitmisele pöörata. 30 päeva aega kaevata, kui kaebetähtaeg on möödunud, siis otsus jõustub. Kui otsuse peale saab veel kaevata, siis ei ole otsus jõustunud, kuid võib täitmise tagamiseks vahistada.
• Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid ... ainult põhieesmärgid püsivad stabiilsetena. • Mitmesed motivatsioonid: ka nn madalama taseme (füsioloogilised) ihad (nt seksuaalsed vajadused) võivad olla sootuks kõrgemate vajaduste sümptomiteks (nt avalduv seksuaalne iha võib olla suurenenud kontrollivajaduse sümptom, kuuluvus v tunnustusvajaduse sümptom). Teol või teadlikul soovil võib olla mitu motivatsiooni. • Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone: inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui, siis ainult suhtelisel või üks-samm-korraga moel. (kui üks tase on saavutatud, vaatan ikka horisondi poole, pidev vajaduste arendamine) • Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat
Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust. Aga kohustus normis tähendab, et inimene peab sooritama mingi teo. Tegu võib esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile, mallile (s.t. prognoositud teole ja tagajärjele). Mis tahes tahtelise käitumise aktil ehk teol on tagajärg. Mitte iga tahtelise käitumise akt ning selle tagajärg ei ole aga tingitud sotsiaalsest kohustusest. Mitte iga tegu ei hinda me selle alusel, kas see tegu ning tagajärg vastasid sotsiaalsele kohustusele kui kriteeriumile, sest kohustused võivad olla ka puht isiklikud ehk autonoomsed. 2 1) Inimese enda poolt võetud vabatahtlikust kohustusest toimida oma isiklike tõekspidamiste, soovide kohaselt just nii, s.t
Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. [elemendid: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos nende vahel] 46. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud.- 1.Hädakaitse 2.Hädaseisund 3.Kurjategija kin- nipidamine 4.Kuritegude matkimine (vastavad õigused seleks, et tegelikku kuritegu välja selgitada) 5.Kohustuste kollisiooon (tegu, millega rikkutakse õiguslikku kohustust, pole
-tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles -kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll seaduss õigusvastasena kirjeldatud teoga, kuid on vaja hinnata kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita. Õigusvastasust välistavad asjaolud: -hädakaitseseisund -hädaseisund -kohuste kollosioon -eksimus teo toimepanemisel
·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k. deon, kohustus) (nt Kanti kohuse eetika) Teol endal on seesmine väärtus. Hea tegu on see, kus austatakse teist inimest ja teo tegemisel juhindutakse kohusetundest. ·Teleoloogiline eetika defineerib "õige" läbi "hea"- maksimeerib head (hüvet). ·Deontoloogiline teooria usub, et õiget ei saa defineerida läbi hea, eitavad, et "hea" tähtsam kui "õige".·Deontoloogiline eetika ei põhine enda ega teiste huvide arvestamisel. ·Käsud ja keelud, vähem positiivsed kohustused.
Selliste kaasuste puhul esimene praktiline küsimus, mis tuleb lahendada on Karistusõigus II.osa see, kas konkreetne isik on osavõtja või täideviija. Abiküsimus, mida esitada, oleks kas see konkreetne isik kas temast sõltus kuriteo lõpuleviimine /kas tema sai kuidagi katkestada kuriteo toimepanemist ja lõpuleviimist. Kui jõuame järeldusele et isikul oli reaalne võimalus katkestada seda, siis on tegemist täideviijaga. Isik, kelle tahtel ja teol ei olnud mõjutada reaalset lõpuleviimist ei ole täideviija. Nt palgamõrvas keegi tellib teise isiku tapmise, maksab selle eest raha ja annab talle püstoli, siis see kas see tapmine pannakse toime või mitte ei sõltu tapmise tellijast ja toimepanija võib ostustada kas ta laseb või ei lase. Kihutaja ehk kes mõrva tellis võib järgi joosta ja öelda, et ära tee, aga reaalne võimalus tapmine tegemata jätta on isikul, kellel oli taparelv.
· Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi. Absoluutse moraali probleem Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin (TTD) Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Nt. TTD järgi ei või naine teha aborti, sest abort tapab süütu inimolendi. Kui aga naisel avastatakse emakavähk, siis võib naise elu päästmiseks emaka eemaldada (millega kaasneb aga ka loote surm). TTD on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma.
suunurites. 40. Teraviljakombaini kaksiktigu ja selle seadistamine. Kaksiktigu on lõikeseadme poolt lõigatud vilja suunamiseks heedri keskele ja selle etteandmiseks kaldkonveierile. Kaksiktigu koosneb parem- ja vasakpoolsest teost ning sõrmmehhanismist (joonis 8.13). Tigu kujutab endast toru, millele on kruvijooneliselt 20 keevitatud teraslint. Vasak-poolsel teol on parempoolne, parempoolsel aga vasakpoolne keere. Teo võlli otsas on kaitse-hõõrdsidur, mille kaudu käitatakse kaksiktigu. Sõrmmehhanismi telg on teo pöörlemistsentrist välja viidud nii, et sõrmed väljuvad teo esiküljel, kus telg on kestale kõike lähemal, täielikult, vastasküljel aga osaliselt. Seetõttu haaravad sõrmed eespoolses asendis vilja, annavad selle ette kaldkonveierile ja tõmbuvad järk-järgult kesta tagasi. Joonis 8.13. Vaade kaksikteole. 41
-tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles -kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll seaduss õigusvastasena kirjeldatud teoga, kuid on vaja hinnata kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita. Õigusvastasust välistavad asjaolud: -hädakaitseseisund -hädaseisund -kohuste kollosioon -eksimus teo toimepanemisel
• Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid. Ainult põhieesmärgid püsivad stabiilsetena. • Mitmesed motivatsioonid - ka nn madalama taseme (füsioloogilised) ihad (nt seksuaalsed vajadused) võivad olla sootuks kõrgemate vajaduste sümptomiteks (nt avalduv seksuaalne iha võib olla suurenenud kontrollivajaduse sümptom, kuuluvus või tunnustusvajaduse sümptom). Teol või teadlikul soovil võib olla mitu motivatsiooni. • Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone - inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui siis ainult suhtelisel või üks-samm-korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. • Loomade andmete puudulikkus - motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teatud liigitekkeline skaala) skaalat
Kolmas võimalus: tattvamasi ehk absoluut on kõigis meis a:tman. Moksa ehk vabanemiseni jõudmine ja absoluudiga ühinemine on kõrgeim eesmärk. (Selleni ei aita positiivne karma.) Ahimsa vägivallatuse põhimõte(füüsiline, vaimne ja ka vaid mõttes hinduismi jaoks on need samaväärselt halvad, vahet ei ole) Upanisadide põhimõte ka, et meil on palju elusid. Samsara hingeränne. Alles jäävad samad komponendid, aga tervik pole sama. Karma (sõnast karman) igal teol on tagajärg aatmani ümber koguneb pos ja neg n-ö aura. Algselt nim brahmanismiks hinduismi. Bhakti liikumine ( pühendumine) Triaad: Visnu, Siva, Brahman Brahmanit pole mõtet kummarda, sest ta ei TEE otseselt midagi, lebab pilve peal ja avab vaid silmi. Talle on pühendatud 11 templit. Visnu eesmärk säilitada, pingutab selleks, et maailm jääks alles. Ta sünnib ümber, tema avatarid(kehastused): Krisna jne.
eritavad lima, et tigu talda kokku tõmmates lihtsamini liikuda saaks. Kõhu all asuva jala tõttu nimetatakse neid kõhtjalgseteks. Nälkijad on kojata teod. Teo välisehitus Koda, tugevdatud lubiainega ning ohu korral võib tigu sinna sisse tervenisti peitu pugeda. Koja all asub mantel. Tallast, millega tigu ka kombib, on eristunud pea, millel on kaks paari kombitsaid. Eesmiste kombitsatega tigu kombib ning tagumise kombitsapaari otsas asuvad silmad. Teo siseehitus Teol on väike peaaju ning kehas ja tallas on närviväädid(õ lk 32 on pilt nendest). Tigu kombib peamiselt kombitsate ning tallaga. Silmadega eristab tigu ainult valgust ja varju, kuju ta ei näe. Tigudel on avatud vereringe ning veri on neil veidi sinaka tooniga. Selle paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Südamest juhivad veresonned vere elundivahelistesse õõnsustesse. Andnud kudedesse ära toitained ja hapniku ning rikastanud
· on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma · peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda tegelikult olemasolevana Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt: · on Jumal loomad keskkonnaga kohandanud (nt on jääkarul elukeskkonnale sobiv karvkate). · on meie maailm inimliku arusaamise kohaselt kõige otstarbekamalt loodud. · on otstarve igal inimese teol - ükskõik kui rumal ta piiratud inimmõistusele ei tunduks. · on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal enim, millest on võimalik mõelda. · on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma · peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda tegelikult olemasolevana · ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta; maailma
Seaduse järgi peab lapsevanem isiku eest hoolitsema, valvus peab kaitsma teatud objekti(ei täida kohustust, magab). Kohustus aktiivselt tegutseda võib tuleneda ka ametialasest seisundist. Nii nt arst peab alati osutama üldiseloomuga esmaabi, see on esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, eri võteid ega mingeid eri sisseseadeid jne. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised, kuid erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis oma välistels tunnustelt on õigusvastane, see õigusvastasus ka puududa. Sellel juhul ei ole objektiivne külg ja seega kogu käitumine õigusvastane ehk lihtsalt öeldes on olemas teatud asjaolud, mis välistavad teo õigusvastasuse. Sellised asjaolud nähakse ette seaduses. Karistuseadustiku §28 on selliseks asjaoluks ette nähtud hädakaitse. Sellga on tegu siis, kui isik tõrjub vahetut või
1) tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu 2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus, ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused 79 2) kas teo tomepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon jne) 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: 1) hädakaitseseisund
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide ki...
valitses tav ladina keel ja see oli valdav, D aga üritas kirjutada tõsistel filosoofilistel teemadel oma emakeeles!!! Esile toodud ka tema konseptuaalse lähenemise julgust ja individuaalsust. Aquino Thomase õpetus sai kat kiriku õpetuseks samal ajal 1310. sinnagi oli midagi jõudnud kindlasti antiigist ja Aristotelesest. Dante on aga julgenud kirjeldada teaduste hierarhiat, kõrgeim loomulikult teoloogia. D julgust nähakse selles, et tema ei asetanud teol järgnevale tasemele mitte metafüüsikat (e filosoofiat), vaid eetika ja pidas seda kõrgemaks metafüüsikast. Seda seostatud ka jumaliku kom kujundlikkusega sealgi on nähtud kaht kõrgemat sihti teavas e paradiis ühena, aga ka puhastustulemäe tipp, millele võivad jõuda ka tavalised inimesed, kes ei ole teoloogid, vaimulikud. Sinna püüdlemine on tähtis. D annab suurema võimaluse eesmärgini jõuda. Keskaja kloostri ja kirikukoolides õpetati kaht
käitumisnormidega, tekitades kahju ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele. Riik stimuleerib õiguspärast käitumist ja keelab õigusvastast. 52. Õiguserikkumise tunnused. Ettevaatamatus §18- isik ei näinud ette oma õigusvastase teo tagajärje saabumise võimalikkust, kuigi pidi ja võis seda ette näha. (Kergemeelsus ja hooletus). Nt haiglaõde annab patsiendile valet rohtu (hooletus). Motiiv- igal õigusvastasel tahtlikul teol on motiivid, millest õigusrikkuja juhindub ja on eesmärk, mida ta silmas peab. Kui mõni neist komponentidest puudub, siis süüteokoosseisu pole, mis tähendab, et õigusrikkumist pole. Õigusvastatus: KS §27 See on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Õigusvastasus on välistatud, kui koosseisu pärases teos esineb mõni õigustav asjaolu. Nt hädakaitse (§28,29)
· kohtumenetlusõigus · perekonnaõigus subjektiivses mõttes isikule objektiivsest perekonnaõigusest tulenev õigustus Kas perekonnaõigust on vaja? 36 Perekonnaõiguse funktsioonid · korrafunktsioon tekib kindlus ja turvatunne. · õigusliku tagajärje funktsioon et teatud situatsioonis oleks inimses teol tagajärg, Kui inimene julgeb lapse saada, siis tal tulenevad ka teatud kohustused lapse ees. · Kaitsefunktsioon · Eeskujufunktsioon (üks kõige nõrgem funkt) seadus annab eeskuju kuidas inimesed peaksid käituma. Perekonnaõiguse koht Eesti õiguskorras TsÜS AÕ VÕS PerekÕ PärS ühisvara Nt lepingud perekonnaõigus ise
Kriminaalmenetluse tasakaalu nõue, mille sisuks on saavutada ja hoida tasakaalu riikliku sunni ja inimeste õiguste vahel, kehtib paraku Eestis siiani. Selle nõude tagamiseks peavad kriminaalmenetluse käigus tehtavad toimingud vastama kindlatele reeglitele. Õigusriigi põhiprintsiibid on muuhulgas karistuse vastavus kuriteole (proportsionaalsus), karistuse lõplikkus ja ühe kuriteo eest mitmekordse karistamise lubamatus. Karistusjärgne kinnipidamine ei baseeru mitte kordasaadetud teol ja isiku süül, vaid tegudel, mida isik võib tulevikus korda saata. Ilmselt on põhjust rääkida vastuolust karistuse proportsionaalsuse nõudega. *56 Isik, kellele on määratud kuriteo eest kindel karistus, on pärast talle määratud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmist riigiga tasa ja võib pääseda vabadusse. Karistusjärgse kinnipidamise korral pikeneb kinni- pidamisasutuses viibimise aeg määramatult, mistõttu ei saa enam rääkida karistuse vastavusest kuriteole ega
ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel 39 juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. 48. Õigusrikkumiste liigid Õigusrikkumiste õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised nelja rühma: kuriteod; väärteod ehk haldusõigusrikkumised; tsiviilõigusrikkumised; töö-õigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod (distsiplinaarüleastumised).
13 · Mitmesed motivatsioonid: ka nn madalama taseme (füsioloogilised) ihad (nt seksuaalsed vajadused) võivad olla sootuks kõrgemate vajaduste sümptomiteks (nt avalduv seksuaalne iha võib olla suurenenud kontrollivajaduse sümptom, kuuluvus v tunnustusvajaduse sümptom). Teol v teadlikul soovil võib olla mitu motivatsiooni. · Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone: inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui, siis ainult suhtelisel v üks-samm- korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. · Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida)
Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse (KarS § 31 lg 1). Näiteks isik tegutseb näiliku hädakaitse tingimustes, kus ta tõsimeeli arvab, et tegemist on tegeliku õigusvastase ründega. Sellisel juhul vastutab isik vaid seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest (kui sellel teol on rasked tagajärjed ja seetõttu ettevaatamatuses toime pandu on kriminaliseeritud). Tegu võib olla õiguspärane ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel (näiteks seadusliku jälitustegevuse protsessis; kuriteo või kurjategija avastamiseks toimepandud teod, millel formaalselt võivad olla süüteo tunnused, nagu kuriteo matkimine, kurjategija kinnipidamisel vägivalla kasutamine, omaabi kasutamine vallasasja valduse kaitseks jt). Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused: 1) Tahtlus
seda sundtäitmist teostatakse. Valikuõigus läheb üle sel juhul, kui võlgnik ei ole valikuõigust teostanud mõistliku aja jooksul enne sundtäitmist. Võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. (VÕS § 89) Kohustuse täitmise aeg (VÕS § 82) Kohustuse täitmise aeg võib olla määratud 1. tähtajana (teatud ajaperiood, mille jooksul eelduslikult võlgnik võib otsustada konkreetse täitmise aja), 2. tähtpäevana, 3. teatud sündmuse saabumisega 4. kindlaks määramata ning see ei tulene ka võlasuhte iseloomust
Jah. 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Vastus: Objektiivsed tunnused: tegevus või tegevusetus, seaduses ette nähtud tagajärg. Subjektiivsed tunnused: tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Vastus: Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s
Valitakse samuti ka läbimõõdutegur q. Soovituslik q 0,25 z 2 , minimaalne q min 0,212 z 2 , kus z2 on tiguratta hammaste arv. Sellele järgneb telgede vahe a ja mooduli m arvutus ning teo ja tiguratta mõõtmete määramine. 18.2. Jõud tiguülekandes. Jõudude leidmisel eeldatakse, et teo keermeniidi ja ratta hamba vaheline kontaktjõud Fn on rakendatud hambumispooluses P ja mõjub keerme tööprofiili normaali suunas. Sel juhul on normaaljõu komponendid teol järgmised: ringjõud Ft1, telgjõud Fa1, radiaaljõud Fr1. Fr1 T 1 Fr1 d1 Ft2 Fa2 P Ft1 Fa1
Selle sisustus oli kallihinnaline, kuid vanamoodne. Seinu katsid hulgalised maalid, mille vastu ma ka kohe huvi tundsin. Oli juba öö ja lasin kammerteenril sulgeda kõik rasked luugid ning lasin süütada küünlad. Seda kõike selleks, et vaadata maale. Leidsin pisikese köite vöödipeatsist, milles kritiseeriti ja kirjeldati seinal rippuvaid maale. Lugesin kaua, umbes keskööni, kuni mulle küünalde asukoht ei meeldinud ja ma olin sunnitud seda muutma. Sellel teol oli aga hoopis ootamatu tagajärg, sest arvukad küünalad valgustasid nüüd toa seda osa, mida ma enne polnud näinud. Seal rippus maal ühest äsja naiseikka jõudnud tüdrukust. Sulgesin silmad, et saada aega natuke järele mõelda. Natukese hetkepärast kinnitasin pilgu taas maalile. Kunstitoesena oli maal ületamatu. Selle maali raam oli kullatud ja ovaalne. Vaatasin seda maali umbes tund aega poolistukil, kuni sain selle maali saladusest aru ja langesin tagasi voodile. Hakkasin
teo. Tegu võib esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Tulenevalt: kohustus konkreetses normis annab kas õigustuse käituda üksnes nii või kehtestab keelu käitumast nii st: sooritada just selline tegu või hoiduda sellest. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: st kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalses normi reeglile ehk mallile (st: prognoositud teole ja tagajärjele). Mistahes tahtelise käitumise aktil ehk teol on tagajärg. Mitte iga tahtelise käitumise akt ning selle tagajärg ei ole aga tingitud sotsiaalsest kohustusest. Mitte iga tegu ei hinda me selle alusel, kas see tegu koos tagajärjega ja põhjusliku seosega nende vahel vastas sotsiaalsele kohustusele kui kriteeriumile, sest kohustused võivad olla ka puht isiklikud ehk autonoomsed. Kohustus teatud viisil käituda võib tuleneda: NB! 1) inimese enda poolt võetud vabatahtlikust See
o tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu; o ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse; o tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; o tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: o kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; o kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjaolu); o kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli
meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Tegu India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo (skr karma) ja teovilja (skr karmaphala) mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine Tegu on seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik on omavahel seotud. Seda
Peale Aleksandri surma (323) tugevnes Makedoonia-vastasus Ateenas, Aristotelest süüdistati demokraatiavastasuses ja uskmatuses. Ta põgenes Euboia saarele, suri aastal 322 (maovähki?). Tal on kaks olulist poliitfilosoofilist teost Nikomachose eetika ja Poliitika -, millest teine on esimese loogiline jätk. Nikomachose eetika Inimelu eesmärk on õnn Raamat 1 inimelu eesmärk 1.1 Igal inimese teol on mingi eesmärk, hüve. ,,Näib, et igal kunstil ja igal uurimustööl, aga ka igal praktilisel tegutsemisel ja valikul on suundumus mingi hüve poole, seetõttu on öeldud õigesti, et kõigel on suundumus hüve poole" (NE 1996:7). Hüve on kr agathon, ingl k good. 1.2 Teadus, mis uurib inimese hüve, on poliitika. ,,Kui tegutsemisel on mingi eesmärk, mida me selle enda tõttu soovime, muu aga tuleb selle
Subjektiivsed tunnused: tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus 117. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s
4501. hea ütlus siis meeste kohta: "40 grammise vorstijupi pärast pole mõtet tervet siga ülal pidada" 4502. mehi pole õnnistatud neil on kaks nisa ilma piimata ja kaks kotti ilma rahata 4503. Tehke seda, mida te oma südames õigeks peate sest arvustatakse teid nagunii. Teid kirutakse selle eest, mida teete, ja selle eest, et te seda ei tee. 4504. Mina ei ole poolt ega vastu,pigem vastupidi 4505. Elu on etendus kus pole proove 4506. Tead, mis on sinul ja teol ühist? Teil pole selgroogu. 4507. Sinu peeretus ütleb rohkem kui tuhat sõna. 4508. Ära ürra! Sa ei saa kunagi nii kõvaks meheks kui su ema. 4509. Ma küsiksin, kui vana sa oled, aga sa ei oska nii kaugele vist lugeda veel? 4510. If you would be singing like this two thousand years ago, people would have stoned you. 4511. Here's 20 cents. Call all your friends and bring back some change 4512. I thought of you all day today when I was at the zoo. 4513
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
nurisemist. Nõnda jäidki kõik asjaosalised üsna rahule: vürst oli tegelikult näidanud, et temaga ei tohi mängida; Ramilda oli oma ülespidamisega tõendanud, et temal on kaastundlik süda ja et tema võib rõõmutseda ka halva asja pärast, kui paremat ei ole; proua Malmberg kinnitas oma talitusviisiga liigne kord, mida suudab naine, kui tal on kindel iseloom, ja härra Maurus oskas iseendale ja ka teistele selgeks teha, et kõige meeletumalgi teol võivad olla head tagajärjed: tema poisid hakkasid sööma uutelt taldrikutelt ja jooma kõrvadega tassidest, ilma et temal oleks vaja selleks krossigi kulutada. Muidugi nõnda paistis asi alguses. Hiljem kasvasid temast nii mõnelegi hädapäevad. Üks neid, kes pidi kannatama, ilma et oleks midagi võitnud, oli Indrek. Tema pidi endiselt sööma ja jooma vanadest vigastatud nõudest, sest uusi hakkas ta lauale laduma ülalt otsast ja enne kui jõudis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
