Erinevused mere ja magevee keskkondade vahel. Magevees: ülemised kiskjad mõjutavad kogu ökosüsteemi. Näide: Võrtsjärves söövad lepiskalad (särg) zooplanktoni ära fütoplanktoni õitseng = eutrofikatsioon. Kui kiskjad sisse lasta, siis söövad nad lepiskalad ära zooplankton hakkab paljunema, fütoplanktoni arvukus langeb == kõik muutub – vesi muutub läbipaistvaks jne. Ülalt alla kontroll on praktilise tähtsusega. Mereveekogudes: sellist tendentsi pole. Aga mingi kontroll on. Pärast II MS-i oli Põhjameres intensiivne kalapüük, osad populatsioonid hävitati. Kalavarud olenevad põlvkondade tugevusest (haigustele vastupidavus jne). Sama oli vaalade juures : neid kütiti palju ja osad populatsioonid hävitati. Kalasaagid olenevad tugevatest põlvkondadest, mis saabuvad iga paari aasta tagant – vahepeal moodustavad just nemad suurema osa merekalade populatsioonidest
aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja võivad vaatajat innustada meditatsioonile või anda talle müstilise kogemuse. Samas näitab Rothko kunst ilmekalt sõjajärgsele avangardile tüüpilist tendentsi kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. ROBERT MOTHERWELL (1915-1991) Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana
Kangemate ja vähemperekate Kaaside lahkumisega kantnikumaja tegelaste koosseisust lõpevad need ühest vahejuhust teise ekslevad ,,kriipseldused". Lõpevad ilma mingit põhjuslik- ajalist sihti tuletamata, ilma mingi koospüüdliku tegevuse arenguta, ilma suletud lahenduseta. Mida järjekindlam naturalist, seda objektiivsem ilme jäljendatava tõsielu tõlgitsusel. Kõrvaldades olemasolust vaba vaimsuse on meie vanemad kirjanduslikud naturalistid oma ülesannet näinud sotsiaalse tendentsi rõhutamises, protesti või üleskutse avaldamises (,,Tulge appi!"). On kulunud aastaid ,,Kahe paari ja üheainsa" ilmumisest ennekui on leitud: ,,See teos esitab eesti naturalismi iseloomulisemat saavutust" (Fr. Tuglas, ,,A. H. Tammsaare toodangu piirjooned", ,,Vaba Sõna", lhk. 200, 1916). Harva vilksatab selle kitsikusest tulija enese kaastundlik vahelerääkimine oma kehvikute troostitusse (,,Jah, magage, magage magusasti, isad ja pojad!")
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelis...
parameetreid. Sellisel juhul tuleb ehituse käigus tehtavate uuringute või kat- setega veenduda kasutatud pinnase parameetrite sobivuses. Pinnase tagasitäitmisel tuleb kindlustada piisav tihendamine, kui kasutatak- se tabelite andmeid. Teatud tingimustel tuleb arvutustes arvestada sidus- pinnaste püdeluse võimalikku vähenemist. Kui siduspinnase korral kasuta- takse tagasitäiteks sõmerat pinnast, tuleb arvesse võtta vee kogunemise tendentsi tagasitäites. Teatud tingimustel, kui pole võimalik kindlustada pii- savat tihendamist, tuleb kasutada vähendatud väärtusi. Pinnaste liigitus sõltuvalt osakeste suurusest Osakeste suurus, mm Määratlus d > 200 Rahnud 200 > d > 20 Veerised, munakivid 20 > d > 2 Kruus
omavahelise konkurentsivõitluse ,,relvaks". Tihti unustatakse, kelle ja mille jaoks olümpiaade korraldatakse. See hakkab paratamatult mõjutama ka õpilasi. Nii selgus mu doktoritöös, et olümpiaadidel edukamate puhul võib märgata orienteeritust pigem egole kui ülesandele, esipaanile seatakse oma paremuse demonstreerimise, mitte 34 niivõrd meisterlikkuse saavutamise püüd. Sellise tendentsi ilmnemist põhjustab suure tõenäosusega ühiskonnas süvenev konkurentsiõhkkond. Seda enam tuleks noortele pakkuda tegevusvorme, mis arendaksid meeskonnatööoskust. Ühes säärases projektis said teaduskooli õpilased osaleda 2008. aastal, mil koos Saksamaa vähiuuringute instituudi juures tegutseva ScienceLabi noortega tehti mõlema maa teaduslaborites kahenädalaste sessioonidena tõsist teadustööd ning diskuteeriti teaduseetika teemadel.
1. Kõik need eesmärgid rahuldatakse arvestades firma minimaalkasumi piirangut (tõket). Sellist teoretiseerimist nimetatakse ärijuhtide sõltumatuse ehk ärijuhtide kasumifunktsiooni teooriaks. Teine ärijuhtide motivatsiooni eesmärk võib olla müügitulu maksimeerimine. See põhineb kaalutlustel: 1) tarbijad näevad langeva müügimahuga firmat vähem soodsas valguses ja võivad seda tendentsi võimendada, 2) langeva müügimahuga firmale ei anta nii soodsalt laene, sinna ei investeerita, 3) langev müügimaht võib põhjustada koondamisi, 4) juhtide palgad on enamasti seotud tootmise tasemega. Müügitulu ja kasumi maksimeerimise võrdlust illustreerib joonis 12.1. Joonis 12.1.
Poeetilises mõttes erinevalt lahendatud. Krulli luule: nii lihtne, kordused, tsiteerimine. Vastab ettekujutusele luulest tänapäeval. Vabavärsiline luule, kujundlik kokkuvõte, maailma peegeldus. 23. Kuidas avaldub keelelise tegevuse eneseteadlikkus uuemas eesti luules (Kalju Kruusa ja/või Maarja Kangro jt loomingu näitel)? Kalju Kruusa on keeleluuletaja, kelle puhul seos traditsiooniga on tuntav ja paljudel juhtudel on võimalik rääkida sellest, mis teemal ta kirjutab. Ümberjutustavat tendentsi on võimalik ärgitada. Tegutseb tõlkijana: prantsuse keelest, soomest, itaaliast ja inglise keelest, hakkas õppima ka jaapani, hiina ja korea keelt. Esimene kogu ,,Meeleolu" (1999). Muutumise iseloomustus: Noor Kruusa on midagi sellist, nagu luuletus ,,Vyrsena/Vysuna" (pärit ,,Meeleolust") imelik ortograafia. Õ asemel kasutab y (tema firmamärk). Tekitab ortograafilisel pinnal hä ire, et seda ei saa normaalselt lugeda. Segased viited. Jutumärgid tähendavad, et midagi tsiteerib
Riigi sekkumine majandusellu toob loodetavalt kaasa kogu ühiskonna heaolu suurenemise, mis sageli on seotud nii majandusliku kui sotsiaalse efektiivsuse suurenemisega. Valitsussektori ulatust mõõdetakse selle poolt tehtavate kulutuse kogumahuga võrreldes SKP suurusega mingil ajaperioodil. Tulenevalt turusüsteemi piiratusest on valitsussektori osa majanduses viimastel sajanditel jooksul muutunud üha olulisemaks. Seda tendentsi iseloomustab nn. Wagneri seadus, mis väidab et valitsussektori kulutuste osatähtsus rahvatulus suureneb koos üldise majandusarenguga. Avaliku sektori laienemine on demokraatlikes ühiskondades toonud kaasa heaolu kasvu tänu majandusliku ja sotsiaalse efektiivsuse suurenemisele. Samas on tugevnenud ka kriitika avaliku sektori liigse domineerimise, bürokraatlikkuse ja ebaefektiivsuse pärast. Rikkaid riike eristab vaestest: · Institutsioonide kvaliteet, sh:
4) Stereotüpiseerimine- teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud grupi esindajast. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Inimestevahelises suhtlemises hinnangu ja taju teatud tüüpskeemid: 28 · Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebaoovitavaid , halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele. · Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. · Järjestuse efekti olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul
kiiresti, õnneks küll aeglustuvas tempos. Euroopas ja Eestis toimuv teatav metsaressursi suurenemine on tasakaalustamas globaalseid negatiivseid trende. 2) Kultuurpuistute ja kaitsealuste puistute osakaal suurenevad kiiresti. 3) Metsasektori osakaal on enamuses maailma riikides alla 1 % sisemajanduse kogutoodangust ja see näitab ka n.ö metsariikides Põhja-Ameerikas ning Skandinaavias kahjuks vähenemis- tendentsi. 3) Metsasektorile on positiivselt mõjunud ning metsanduse tähtsust viimastel aastatel suurenenud metsa kui taastuva energiaallika potentsiaali ärakasutamine, samuti metsade tähtis roll globaalses süsinikuringes ning süsiniku kvoodikaubanduses. Troopiliste vihmametsade tunnused. Troopiliste vihmametsade algsed ja inimtegevuse tagajärjel säilinud varud, paknemine ja kasutamine. Maailma troopilistes piirkondades rajatud istandused, nende pindala, paiknemine,
4) Stereotüpiseerimine- teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud grupi esindajast. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Inimestevahelises suhtlemises hinnangu ja taju teatud tüüpskeemid: 24 Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebaoovitavaid , halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele. Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. Järjestuse efekti olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul
aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja võivad vaatajat innustada meditatsioonile või anda talle müstilise kogemuse. Samas näitab Rothko kunst ilmekalt sõjajärgsele avangardile tüüpilist tendentsi – kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. Mark Rothko (1903 - 1970): Oranž ja kollane (1956) ● ROBERT MOTHERWELL (1915-1991) Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse – tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega – filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks
Inimkond: füüsiline ja psüühiline; vaid ainult tähendus. Tähendust tuleb ka edasi. Seminar 3. Wilhelm Dilthey. Ajaloolise maailma ülesehitus vaimuteadustes – jätk Lehel on skeem! Teooria kasulik eriteadustele. Kaks eriteaduslikkust: humanitaar ja loodusteadused. Filosoofia kultuuriline funktsioon. Teaduslik tunnetus leiab aset elu kontekstis. Teaduslike meetodite väljaarendamine. Teaduseelsed hoiakus on kaks tendentsi, mis on teaduse eelsed ja mida arendatatakse edasi. Need jagunevad mõistmiseks ja konstrueerimiseks, tunnetuseks (teaduslikud meetodid). Lk 80. teaduslik objekt pole valmiskujul antud, vaid see lootakse. Mõistus loob vaimse objekti ja tunnetus loob füüsilise objekti. Objekt kui see, millega tegeleb teadus. Loodusseadustele alluvad korrad – loodusseaduste kogum. Teadus on empiiriline tunnetusviis; abstraheeritud elamuste küllusest teatud parameetrid ja nende vahel loodud seosed. Teine
(põhiliselt seksuaalsusteooriat). Need n-ö klassikalise jäiga psühhoanalüütilise joone jälgijad ei andnud seda talle kunagi andeks. Psühholoogiaringkonnas oli tal palju sõpru, aga ka vaenlasi. 30ndatel emigreerus ta Ameerikasse, kus ta elas elu lõpuni. Palju on teda mõjutanud erinevad ida õpetused (nt zen budism). Teistele ei meeldinud see, et ta klassikalist ameerika viisi jälgides üritas viia psühhoanalüüsi massideni. Seda lihtsustamise tendentsi talle andeks ei antud. Freudil on selline arvamus, et naistel on peenise kadedus. Horney vaidleb sellele vastu ja ütleb, et naistel on pigem sõltumatuse, edu ja vabaduse kadedus (see on meestel rohkem lubatud). Sellest tulevad ka tema feministlikud tiitlid. ???Pärast Freudi surma hakkas ta teda kritiseerima ja ta ei nõustnud seksuaalsusteooriaga. Nagu ka teised neofreudistid toob ta juurde muid põhjuseid isiksuse arengule. Ta pakub seksuaalteooriale asenduseks
põimuma. Suure keskse narratiivi puudumine on kindel märk postmodernismi kohalejõudmisest. 1984 Räägivad – tekst, mille puhul on raske öelda, kas ta on draama või proosa tekst. Ta ületab piire, tekst mis nagu kirjutaks üles kõike, mida räägitakse. o 1984 Vimude tund Janseni tänaval – podstmodernistlik haakumine dokmentaalse taustaga. 1990 Öös on asju – Postmodernistliku tendentsi pidulik lõpule viimine. Romaan elektrist. Maailm on katastroofi äärel ja ilmub välja kangelaslik tegelane Lennart Meri. 1990 Doonori meelespea – Liigub edasi „Sügisballi“ esteetika pinnal. 1992 Tere, kollane kass! – esimese romaani ümberkirjutus. Ei saa enam mingist realistlikust või romantilisest Undist rääkida. Kui tahame mingeid vooluloolisi termineid kasutada, siis loomulikult on see prostmodernne Unt
praegune olukord ja muutumistendentsid). Tänapäeva maailma demograafilised põhitendentsid on järgmised: vanusestruktuuri muutus elanikkond vananeb, sest sündivus väheneb ja keskmine eluiga pikeneb; muutused perekonnas abiellutakse hiljem, perekonnas on vähem lapsi, emad töötavad, muutunud on rollijaotus perekonnas; geograafilised muutused jätkub linnastumine (urbanisatsioon), kuigi viimasel ajal on veidi märgata vastupidist tendentsi toimub linnaelanike ümberpaiknemine kesklinnast eeslinnadesse; haridustaseme tõus; teenistujate osakaal kasvab, tööliste osa väheneb. Suuremaid kasvusid on oodata arvutustehnika, andmetöötluse, teaduse ja sotsiaalteenuste vallas. Majanduslik keskkond (inflatsioonid, SKP, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika,
Ärevuse tunnetuslikud komponendid Hirmu ja ärevuse aktiveerimisel on suur osa tunnetuslikel teguritel. Maailma ähvardavana tajumine Mitmed erinevad uurimused näitavad, et ärevatel inimestel on kalduvus näha maailma ähvardavana. Negatiivne emotsionaalsus Negatiivne emotsionaalsus on meeleolu või eelsoodumus, mille domineerimine inimestel toob kaasa (a) tõenäolisema stressi ja rahulolu puudumise tegutsemisel, (b) tendentse rohkem oma ebaõnnestumistel peatuda, (c) tendentsi näha maailma negatiivsetes aspektides ja (d) tendentsi omada halba mina-kujundit, mida iseloomustab rahulolematus iseenda ja eluga (Watson & Clark,1984). Kõrge negatiivse emotsionaalsusega inimesed kogevad rohkem stressi, seejuures sageli hommikul ja reageerivad intensiivsemalt stressinivoo kõrgenemisele, st näitavad päeva jooksul arvukate stressitekitavate sündmuste suuremat kumulatiivset mõju. Kõrge negatiivse afektiivsusega inimestel võtab ka stressist taastumine rohkem aega
näiliselt sirges kanalis, kuna tema ristlõige on harva täiesti sümmeetriline. Kui sügavus ühe kalda lähedal osutub suuremaks, siis avaldab laev tendentsi hoida end sügavamale kanaliosale lähemal. Sügavuste muutumist saab märgata üksiklaine liikumist jälgides. Madalik ilmub välja sellel poolel kus laine tõuseb teravaks ja hakkab murduma. Selgelt väljajoonistuv ahtrilaine annab tunnistust madalast sügavusest kiilu all. Sügavuse vähenemise näitajateks on ka masina pöörete langemine, vibratsioon ahtris ja
tundvaiks inimesteks. Ehkki "Aida" dramaturgilises ülesehituses esineb mitmeid "suure ooperi" eripärasusi, pole see enam tinglik lavateos, vaid tegevustikult nõtke ja tõepärane muusikaline draama. Haarab "Aida" psühholoogiline usutavus, kangelaste sisemaailma filigraanne väljatöötamine ja teksti plastilisus. Köidab isoleeritud numbrite asendumine dramaatiliste stseenidega. Ja nii iseloomustabki "Aidat" Verdi loomingu kahe erineva tendentsi suure heroilise ja intiimse lüürilispsühholoogilise ooperi omalaadne süntees. Suur on orkestri dramaturgiline osatähtsus. Kui Verdi viiekümnendate aastate oopereis domineeris vokaalne sfäär instrumentaalse üle, siis "Aidas" on need tasakaalus. Vahel kuulub orkestrile koguni juhtiv osa. Orkestrile toetudes annab Verdi kangelastele ja tegevustikule eredaid iseloomustusi ning imepäraseid värve. Üksikute instrumentide väljenduslikkusest saab
Selle tõttu suureneb kinnisvara turuväärtus võrreldes reaalse väärtusega. (Brunnermeier, Oehmke 2012: 12) Kuigi iga mull ja sellele järgnev kriis on erinevad ning ei ole alati üheselt mõõdetavad, esineb siiski kõigis sarnane muster. Mulle saab olemuselt jagada kaheks: ratsionaalsed ja spekulatiivsed mullid. Ratsionaalse mulliga on tegu juhul, kui investorid ostavad ja hoiavad kinnisvara vara väärtuse kasvu ootuses. Eeldatakse, et vara väärtus jätkab kasvavat tendentsi ning tulevikus realiseeritava vara väärtus ületab alginvesteeringut. See tähendab, et vara hetkehind on tuleviku hinna diskonteeritud väärtus ning sellele lisatud dividendimaksed. Varade väärtus ei saa siiski kasvada lõputult, kui see muutub liiga kalliks, asendatakse see millegi muuga või hakkab turuväärtus langema. (Brunnermeier, Oehmke 2012: 14) Ratsionaalsete mudelite eelduseks on, et agendid teavad tekkiva mulli suurust ja
Debüüt on täiesti arvestatav aastal 1935 teosega ,,Sonetid". Varasema loomingu tähenduses hakkavad aga välja tulema toestes ,,Vanad majad" ja ,,Reheahi". Arbijatel on kesksel kohal vormiteadlikkus, aga Kangro ,,Vanade majade" ja ,,Reheahi" hakkab kasutama pärimuste ja legendide hämarat ainest. Neis tuleb otsene seos folkloorse tautstaga ja hakkavad ta luuletustes liikuma nõiad, kummitused jms. Kangro mütoloogilisus tõlgendatakse mingi võrulikkuse või lõunaeestlikkuse sisse. Sellist tendentsi näeme näiteks Jaigi luules ja proosas, aga samas Kangro keelevalik on suhteliselt konkreetne ja teadlik, ta kirjutab valdavadlt Põhja- Eesti kirjakeeles. Kangro näited muutuvad tihtipeale poeetiliselt uskumatuteks (magab ja ärkab ja kirjutab kohe 15 luuletust). Ta on 30ndatel ainus, kes kaevab Ernst Enno luuletustes ja annab välja ka kogumiku. Mari Kalkun Kevadaimus Uued muutused luules tulevad nähtavaks luulekogus ,,September". Enne seda on aktiivses luuleavaldamises ka väike paus
(veekaitsedir: loaga mittekooskõlas olev tegevus tuleb piirata). Siseriiklik küsimus, kuidas saavut dir eesmärk. Dir ei ütle, millist jõustmeetodit rakendada. Peatamise otsustab kkasutus. Kohtupraktikast tuleneb, et siseriiklikku õigust tuleb EÜ õigusest lähtudes tõlgend mitte üksnes vertikaalses, vaid ka horisontaalsetes suhetes. Nt kkalane tsiviilvastutus loa alusel tegutsemine ei välista alati kahju hüvitamise (ka Eestis); lisaks on kkõiguses märgata tendentsi nn üldise kk alase hoolsuskohustuse (duty of care) tunnustamiseks. Dird ei too kaasa horisontaalset otsemõju ehk LR vastavate rakendussätete puudumisel ei saa need tekitada kohustusi eraisikutele. Dir on adress LRdele. Küll on otsemõju täheldatav riigi nn agentide suhtes, kes osut avalikke teenuseid riigi kontrolli all ja omavad selleks vastavaid spetsvolitusi, mida ei ole tavalistel eraisikutel (nt KMH eksperdid).
siseelu vastu; • sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi ja neid aidata, olla oma- kasupüüdmatu ja leplik; • meelekindlus – seadumus planeerida oma tegevust, kontrollida oma soove ja impulsse, enesedistsipliin ja sihikindlus oma kavatsusi ellu viies. Seadumused on üldiselt ajas püsivad, kuid vanuse kasvades on täheldatud sotsiaalsuse ja meelekindluse tendentsi kasvu ning neurootilisuse, avatuse ja ekstravertsuse tendentsi vähenemist. Kuigi uuringud on näidanud, et sea- dumused on vaimsetest võimetest sõltumatud, s.t isiksuse seadumuste ja vaimsete võimete seos on väga väike või puudub üldse, on siiski mõnin- gaid uurimistulemusi, mis viitavad eripäradele seoses vaimse võimekusega. Nii on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna akadeemilise testi sooritanutele
Parmenides väitis, et liikumist ei ole. Aga see läheb ju vastuollu kogemusega! Zenon näitab, et liikumise olemasolu eeldades lähme vastuollu mõistusega. Dihhotoomia (kaksikjaotus). Achilleus ja kilpkonn. Probleem ei seisne selles, kas Achilleus saab kilpkonna kätte, vaid selles, kuidas on see võimalik? Kuidas võib nii olla, et veatu loogiline arutlus annab valejärelduse? Siiani pole keegi suutnud näidata, kus peitub viga. Nool; staadion. Apooriate analüüsil lahknevad kaks tendentsi: ratsionalistid lähtuvad mõistusest, empiristid lähtuvad kogemusest. Demokritos Abderast (~460-370 eKr) Leukippose (~V eKr) õpilane. Atomismi suurkuju. On olemas vaid liikuvad jagamatud aatomid ja tühjus. Need moodustavad palju erinevaid maailmu. Muutusi seletab ta põhjuslikkusega, üks sündmus põhjustab teise. Kõik liigub. Demokritoselt pärineb Universumi ruumilise ja materiaalse lõpmatuse printsiip.
Pikapeale kodunes ka Brodway'le. Stanislavski süsteemi nimetatakse ameerikas ,,süsteemiks". Selline teater, kes seda järgis oli American Laboratory Theatre: Richard Boleslavski ja Maria Uspenskaja. Teine selline teater oli Group Theatre (1931-41): Lee Strasberg ja Harold Clurman. Suurte näitlejate ajastu oli 1920-ndad. Börsikrahh 1929 aastal, see sai saatuslikuks väiketeatritele. Teisalt tugevdas kogu vaimuelus ühiskonnakriitilist paljastavat tendentsi. Tekkis sotsiaalne draama, silmapaistvad autorid olid: Clifford Odets, Sidney Kingsley, Irwin Shaw kirjutasid perekonnadraamat, neid autoreid lavastas Group Theatre. Federal Theatre Project 193539 mõjukas teatriorganisatsioon, ainus riiklikult toetatud ettevõte Ameerika teatriajaloos. Toetas kriisi tõttu kuivale jäänud näitlejaid, kirjanikke jne. Laiahaardeline organisatsioon, selle all töötas 158 truppi. Vasakpoolne poliitiline suunitlus. Lõpuks võeti sellelt rahastus ära
· 1734 valitakse ta Iirimaal Cloyne piiskopiks. Selles äärmiselt ühekülgsed. ametis on surmani. · Tema tähtsus seisneb eelkõige olemasolevate · Peale filosoofia tegeleb matemaatika, süsteemide kriitikas. loodusteaduste ja meditsiiiniga. · Ta aitas tasakaalustada ühe süvenevat · Tutvub Fr. Baconi, Descartesi ja J.Locke materialistlikku tendentsi filosoofias. loominguga. · Teosed · 1709 a. "Essee nägemise uue teooria kohta". · 25 aastaselt valmib ta filosoofiline peateos: · GOTTFRIED WILHELM LEIBNITZ "Uurimus inimliku tunnetuse printsiipide kohta" · 1646 - 1716 (1710) · Koht filosoofias · Populaarses vormis avaldab ta oma vaated · Ta on oma ajastu universaalõpetaja: diplomaat,
Margo kohvik, Mati kohvik, Mihkli hotell, Peedu hotell, Carlos kohvik, kohvik Willu, baar Agnes, Anna, kohvik Anne-Mari), kohanimi (nt Verevi baar, Verevi motell, Võhandu trahter), eestikeelne või võõrkeelne sõna või sõnaühend (nt Hotell Säde, Issi Baar, Isu Tuba, Iva restoran, Kaja motell, Kapteni Kõrts, Kapteni Villa, Karu baar, Kass restoran, Kastan baar. Tähenduseta suvanimede osakaal oli ettevõttenimede hulgas väike. Ettevõttenimede andmisel mängivad rolli kaks vastandlikku tendentsi: ühelt poolt rahvusvahelistumine, soov nimetada oma ettevõtet rahvusvahelise kõlaga nimega, teiselt poolt eestipärastumine ehk soov nimetada ettevõtet eestikeelse või eestipärase nimega. Vaatamata täielikule vabadusele on ettevõtete nimed võrreldes äriühingute nimedega (registreeritud ärinimedega) eestikeelsemad. Piiranguid oleks ehk mõtet seada segakeelseile nimedele, kuid nende hulk ei ole märkimisväärne. Nimekasutuse suunamise seisukohast oleks otstarbekas
hindavad elanikud oma kodukoha seisundit halvaks või väga halvaks. Tallinna keskkonnaseisundit halvaks või väga halvaks hindasid kõige sagedamini väljaspool Tallinnat elavad vastajad ning kesklinna elanikud (võrdselt 26%), peaaegu samasse vahemikku jäävad ka Pirital elavad vastajad (26%) ning Kristiine elanikud (25%). Kõige optimistlikumad antud küsimuses on Põhja-Tallinna (14%), Mustamäe (19%) ning Lasnamäe (20%) elanikud. Tulemused 2000.aasta uurimusest näitavad peaaegu sama tendentsi – ka siis hindasid Tallinna üldist keskkonnaseisundit kõige sagedamini halvaks ja väga halvaks mujal (33%), kesklinnas (30%) ja Pirital elavad inimesed (28%) (Uljas, 2001) Samas on näha, et hinnang üldisele keskkonnaseisundile on paranenud. Vaadates vastajate aktiivsust keskkonnaseisundi parandamisel, on tendents pigem passiivsuse poole – üle poolte vastajatest (56%) väidab, et olukorra parandamiseks üksikisikuna ei saa ta eriti midagi teha. Vaid 14% leiab, et me ise saame midagi
Antud mudel ei kirjelda seoseid üksnes hinna ja pakutava koguse või hinna ja nõutava koguse vahel, vaid ka pakkumise ja nõudluse omavahelist seost. Antud mudeliga saab näidata, milliseks kujuneb mingil konkreetsel turul hüvise tootmis/müügimaht ning hind ehk millise koguse ja hinna juures tekib tasakaal. Tasakaalu all mõistetakse majandusteoorias olukorda, kus süsteemi kaasatud näitajatel pole tendentsi muutuda. Teisisõnu on tegemist süsteemi rahuliku seisundiga. Tasakaal ei pruugi olla alati soovitud, mis on sageli ka ajendiks valitsuse sekkumiseks majandusse. D-S mudeli kontekstis on tasakaalu puhul siiski tegemist soovitud seisundiga (eeldusel et D väljendab tarbijate soove ja S tootjate võimalusi). Nõudluse ja pakkumise tasakaal tekib sellise hinna korral, kus nii nõutav kui ka pakutav kogus on võrdsed
tootja ning Baltimaade ainus niiskuskindlate melamiiniga pealistatud puitlaastplaatide tootja. Aprillis 2008 alustati hoonete põrandatele sobiva puitlaastplaadi Repo Floor tootmist. Repo Vabrikud ekspordib 80% oma toodangust ja on üks suurimaid eksportööre Eesti majanduses. Eesti metsatööstuse toodete väliskaubandus ja peamised turud Metsatööstuse toodete väliskaubanduses on selgesti jälgitavad kaks tendentsi: - suurema lisandväärtusega toodete osakaalu suurenemine ekspordis; - tooraine (saepalk ja osaliselt ka saematerjal) impordi kasv. Saepalkide import sõltub saepalkide kättesaadavusest ja naaberriikide tollipoliitikast. Läti, Leedu, Valgevene ja Ukraina metsaressursid on piiratud, suurim potentsiaalne toormeallikas Venemaa aga on suurendanud saepalkide eksporditolle sellise määrani, et saepalkide import sealt on praktiliselt lõppenud.
kus K - kulumise intensiivsus, mg/kg vôi mm /kg, a - koeffitsent, mis määratakse katseliselt ja sôltub materjali ning abrasiivi omadustest, kohtamisnurgast jne . v - abrasiivosakeste kiirus, m/s, n - astmenäitaja (n=1,5..3). Nagu valemist nähtub, abrasiivosakeste kiiruse kasvades kulumise intensiivsus kasvab ligikaudu ruudus. Kermiste puhul ei ole astmenäitaja n püsiv suurus. Abrasiivosakeste kiiruse suurenedes astmenäitaja n väheneb. Sama tendentsi täheldatakse ka TiC-NiMo ja Cr3 C2 Ni kermiste juures. Näiteks, kermiste BK3M puhul kiiruse suurenedes 75 330 m/s väheneb astmenäitaja n 1,4 0,3. Seepärast on kermised eriti suure suhtelise kulumiskindlusega abrasiivosakeste suurema ( >200 m/s) kiiruse puhul. Kohtumisnurk () avaldab samuti olulist osa materjalide erosioonikiirusele. Suurim kulumine on habrastel materjalidel, kuhu kuuluvad ka kermised, 60-90o juures. Plastsete
Viiekordne suurenemine vaid poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi alanev põhjavee tase, kahaneb külvi pind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima viiekümne aasta jooksul üha keerulisemaks. Metsad langevad samuti inimkonna suurenevate nõudmiste ohvriks, kusjuures metsapindala kahanemine on suurim arengumaades. Metsamaa pindala inimese kohta väheneb aastaks 2050
Inimene kogeb sotsiaalset dissonantsi siis, kui ta on silmitsi vähemalt kahe teineteisele vastukäiva mõtte või arvamusega. Vastuolu vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Teooria saab aidata mõista, kuidas uskumise ja käitumise vastuolu korral inimesed kalduvad kohandama oma uskumusi selleks, et nende vastuolu (dissonantsi) käitmisega vähendada. Samuti mõista tendentsi seista vastu sellele uuele informatsioonile, mis on vastuolus nende olemasoleva käitumiseganing sedagi, kuidas toetada inimest vastuoludest tingitud pingetest vabanemisel suunates teda soovitud hoiaku või käitumise suunas.. Innovatsiooniteooria/Diffusion of innovations theory formuleeris 1962. aastal Everett Rogers (Ameerika kommunikatsiooniuurija ja sotsioloog) oma raamatus ,,Diffusion of Innovations". Innovatsiooni levib sotsiaalses süsteemis, mille
Maksimumsaavutuseks psühholoogias saab olla psüühiliste nähtuste mõõtmisel intervallskaala kasutamine. Selles ei avaldu mitte psühholoogia kui teaduse nõrkus, vaid psüühiliste nähtuste erilisus, nende mittefüüsikaline olemus. 1.2.2. Psühholoogilised mõõteskaalad ja statistika Mõõtmisskaala tüübist sõltub kasutatava statistilise töötluse võimalik tase. Nominaalskaala puhul saab kasutada ainult mitteparameetrilist statistikat, tsentraalse tendentsi mõõduks saab kasutada ainult moodi, hälbivuse mõõduks sagedusjaotust. Järjestusskaala puhul saab samuti kasutada ainult mitteparameetrilist statistikat. Tsentraalse tendentsi mõõduks on mediaan, hälvete mõõduks kvartiilid. Intervallskaala puhul on võimalik valida tinglik nullpunkt (näiteks tulemuste keskmine väärtus) ja mõõteühik (intervall) - näiteks tulemuste standardhälve. Tänu nullpunkti kasutuselevõtule
ainuomased kvaliteedid, mis värske muna juurde ei kuulunud. Talle tekib see, muuhulgas H 2S, mis on omaette iseäranis ebameeldiv substants." (ibid) Jung selgitab, et taoline aine on kaugel ,,olematusest". Hea saab seega millegi juures ,,väheneda", nagu katoliiklik teooria väidab. ,,Hea on siis riknemisvõimeline, st talle on loomupäraselt omane võimalus laostumiseks. Korrumpeerumise võimalus ei tähenda midagi vähemat, kui Heale loomuomast tendentsi roiskuda ja muutuda Halvaks. See ilmselgelt kinnitab mu hereetilisi vaateid." (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:191) Jung väidab edasi, et kui öeldakse, nagu valitseks Jumal Saatana üle, siis katoliikliku teooria kohaselt ta valitseb järelikult eimillegi üle. Samuti küsib Jung, miks Jumala loodud kõige ilusam ingel Lutsifer siiski nii kergesti halvale teele kippus ning kuidas looja kätetöö iseloomustab loojat ennast. (ibid) Antud küsimustele on kristlikul dogmaatikal ilmselgelt raske
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid .......
iseloomust. Seejuures ei ole ka sportlase roll ainus spordi sotsiaalne süsteem. Rollistruktuurilt on spordile iseloomulikud väga erinevad rollid, mis on samuti spordi sisemise struktuuri iseloomulikud tunnused. Viimaseks, spordi kui terviku spetsiifilised normid, reeglid ja rollid iseloomustavad tema sisemise struktuuri veel ühte tunnust. Sport on organiseeritud enda vajadustele vastavalt ning omab tendentsi autonoomsuse suunas. See institutsionaalne autonoomia moodustab spordi raamistiku, mis vôimaldab sporti ennast esitleda osavôtjate tasemel kui erilist kogemust. Vaid spordile on piiratud kujul iseloomulik teatud eraldatus ümbritsevat keskkonnast. Loomulikult on soovitavam, et sport reageeriks sotsiaalsetele muutustele ning môjutaks omalt poolt ühiskonda. Spordi môju tema sotsiaalsele keskkonnale.
rahanduseliidist. Samas unustatakse, et väga pikki aegu ongi Euroopa riikides selline poliitika olnud, juutidele lubati ainult kindlaid tegevusalasid. See taastootnud nende hulgas väga head geneetilist kraami. Praegu arstid, Hollywoodi näitlejaskond. 9. Dekadentsi ja mandumismeeleolud levivad kogu Euroopas nii kui inimene sünnib, siis saavutab arnegus õitsengu ja siis sureb. Sellist tendentsi pakutakse kogu maailmale ja kõikidele riikidele välja. Eeskujuks antiikne Kreeka ja Vana-Rooma, kui võimsad kunagi olid. Sajandi algus pole just eriti helge aeg. Kirjandus reageerib sellele nõnda, et kõigepealt kerkib esile estetism ilu väärtustamine. Kuna maailm on surmale määratud, siis hakatakse ,,imetlema" vana sureva maailma ilu. Veneetsia. Itaaliast kirjutatakse palju. Romaan pealkirjaga ,,Surm Veneetsias
Viiekordne suurenemine vaid poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi alanev põhjavee tase, kahaneb külvi pind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima viiekümne aasta jooksul üha keerulisemaks. Metsad langevad samuti inimkonna suurenevate nõudmiste ohvriks, kusjuures metsapindala kahanemine on suurim arengumaades. Metsamaa pindala inimese kohta väheneb aastaks
tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine vaid poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi alanev põhjavee tase, kahaneb külvi pind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima viiekümne aasta jooksul üha keerulisemaks. Metsad langevad samuti inimkonna suurenevate nõudmiste ohvriks, kusjuures metsapindala kahanemine on suurim arengumaades. Metsamaa pindala inimese kohta väheneb aastaks 2050
europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/documents/com_2012_494_en.pdf 74 Eesti T&A süsteemi iseloomustab suhteliselt hea akadeemiline tase, kuid üsna nõrk mõju kohalikus kontekstis ja vähene seostatus ettevõtlusega. Ühelt poolt on väljakutseks Eesti ettevõtjate madal nõudlus ja rakendusvõimekus ning teisalt puudub täna Eesti teadusasutustes elluviidaval T&A tegevused tihtilugu seos Eesti ettevõtjate vajadustega.27 Sarnast tendentsi on täheldatud ka kalandussektori poolt, kus nõrkusena on välja toodud rakendusuuringute ebapiisavat seost sektori vajadustega kui ka rakendusteaduse tulemuste vähest elluviimist praktikas. 2007 2013 on küll alustatud mitmete mitmeaastaste uuringutega, kuid mitmed neist ei ole veel lõpetatud ning seetõttu ka rakendatus on madal. Seetõttu järgneval perioodil on oluline senisest veelgi enam suurendada teadus- arendusasutuste võimekust pakkumaks ettevõtetele
miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine ainult poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliike säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaa ressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi - alanev põhjavee tase, kahanev külvipind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine - viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima viiekümne aasta jooksul üha keerulisemaks. Metsad langevad samuti inimkonna suurenevate nõudmiste ohvriks, kusjuures metsapindala kahanemine on suurim arengumaades. Metsamaa pindala inimese kohta väheneb aastaks 2050 praeguselt 0,56 hektarilt 0,38 hektarile nii rahvastiku üldise
Kontrollgrupis indiviidide hulgas tuvastati ainult kahel arreteerimine ja ühel vangistus. Iga isikut hindas kolm arsti tuginedes ainult intervjuule ja teadmata perekondlikku tausta. Kuus indiviidi neist, kelle bioloogiline ema oli kurjategija,tunnistati antisotsiaalseks isiksuseks. Üks kontrollgrupi indiviid hinnati kui,,võib-olla antisotsiaalne isiksus".Lisaks sellel leidis Crowe positiivse korrelatsiooni antisotsiaalse tendentsi ja kahe teise muutuja vahel: lapse vanus adopteerimisel ja ajutises varjupaigas (orbude kodu või hooldekodu) enne lapsendamist viibimise kestus. Mida vanem oli indiviid lapsendamisel ja mida kauem oli ta viibinud ajutises varjupaigas,seda tõenäolisem oli tema antisotsiaalsus täisealisena. Kontrollgrupi indiviidid ei olnud neist faktoritest mõjutatud, mis lubab teha kaks järeldust. Esiteks, et kahe erineva adopteeritute grupi indiviidid regeerisid
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
See on enesekesksus maailmatajus, stiilis. Millest nooremapoolne Mihkelson kirjutab? Kirjutab mingitmoodi eksistentsi põhiküsimustest. Mis on elu mõte? Mis on aeg? Paigutab end keele kaudu: keelekeskne modernistlik luule, laiemas mõttes. Kitsaid konkreetseid eeskujusid ei leia, laias mõttes kontekst tuntav. Kontekst, mis tuleb 60-70ndatel. Rõhutatud ka, et miks mitte luuletõlgendamisel proosaautoreid silmas pidada, miks mitte ka psühhoanalüütilist tendentsi. Mihkelson eitab kõike, varjab kõike, aga loeb tarku raamatuid. Loeb vene formaliste, tunneb eriti 70- 80ndatel huvi psühhoanalüüsi vastu. Keelde sattumine mis siin toimub. Keelest ei saa kuidagi mööda, keel kannab mälu, mälu oluline teema Mihkelsoni jaoks. Mihkelsoni luule kui psühhoanalüütiline isamaa luule. Paradoks, aga tabav paradoks. Isamaalisemaks ta läheb, varasemas otsas ei torka silma, aga kui tuleb muutus 80ndate-90ndatel, siis see tähendab, et nende
6.3. Võrdlusuurimus. kogutakse kooskõlastatud menetluste abil andmeid mitmelt sarnases sotsiaalses situatsioonis asuvalt kontingendilt üheaegselt. Analüüsitakse üldiste joonte ja tendentside ning lokaalsete iseärasuste vahekorda sotsiaalsetes nähtustes. 6.4. Kordusuurimus. Andmeid kogutakse ühtsete protseduuride alusel teatud ajavahemike järel mitmelt erinevalt, kuid sarnases sots situatsioonis olevalt kontingendilt. Sihid: 1) Protsessi dünaamika, muutuste tendentsi väljatoomine 2) Nähtuste arengu prognoosimine Kordusuuringute intervall on tavaliselt mitte vähem kui 2-aastase intervalliga, reeglina on need ajavahemikud aga palju pikemad. 6.4.1. Õigussotsioloogilise kordusuuringu metoodikast. 6.5. Paneeluurimus. Ühe uurimisprojekti raames kogutakse andmeid ühtedelt ja samadelt indiviididelt mitmel korral. Eesmärk: enne/pärast info saamine. Intervall alla 2 aasta. 6.6. Longituuduurimus.
eriti oluline mõju feministidele. Tema põhimõisteteks olid: · sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), · neuroos ja · ideaalmina. Kui laps sünnib, tunneb ta end ebamugavalt, mis omakorda põhjustab rahutustunnet. See muutub hiljem inimese sisemiseks omaduseks. Hiljem näeme teatut sarnasust Lacani isiksuse frgmenteerumisega. Horney üldistab, et kõik, mida inimesed teevad, siia kuulub ka kultuur ja muud eneseväljendusviisid, on püüd vabaneda rahutustundest. Inimest juhivad kaks tendentsi: püüe ohutuse poole ning püüe rahuldada oma soove. Need võivad olla vastandlikud (soovide rahuldamine ei pruugi olla turvaline). Neuroosidest vabanemiseks peab inimene valima teatud käitumisstrateegia, millest tulenevad ka kolm neurootilist isikut: · järeleandlik tüüp - teiste inimeste poole vaatav. · Teistest inimestest eemale e sõltumatuse poole eemalehoidev tüüp. · Teiste inimeste vastu e agressiivsus agressiivne tüüp. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad
Kõikide teokohustuste juures jäädi 1804. aasta taluteokoormiste juurde. 1842. maapäeva kohta on öeldud, et see toimus mõisamajanduse majandusliku allakäigu ajal. Kogu olukord Liivimaal oli ärev, revolutsioonihõnguline. Peale seda tuleb uus majanduslik tõus, viljahinnad maailmaturul taas tõusevad. Selles majandusliku paranemise olukorras 44 näitasid ka talupojad rahunemise tendentsi. 1842. aasta vähesedki mõtted jäid kõik realiseerimata. Tsaarivalitsus otsustab 1846. aastal moodustada uue talurahvaseaduse väljatöötamiseks Läänemere kubermangude komitee. Nagu varasemadki komiteed, koosnes seegi mitme huvipoole esindajatest riigiametnikud ja kohalike rüütelkondade esindajad. Selles segakomisjonis oli reformimeelseid esindamas taas Fälkersahm ning samuti reformimeelne Samson von Himmelstierna. Töötatakse välja
institutsioone ja nende struktuuri mis on juhtunud seoses sündivuse järsu langusega Eestis? 1.detsembri 2008 Eesti Päevalehes artikkel, mille kohaselt suletakse 2012.aastaks kuni 100 kooli gümnaasiumi osa. · Muutuste kiirendamine: mida suurem on grupi eelnev kultuuriline baas, seda enam on nad uuele avatud ning valmis looma olemasolevast uusi kooslusi jms. Seepärast toimuvadki keerulistes ühiskondades muutused tunduvalt kiiremini. · Kultuuriline lõtk kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. Muutuste tüübid: · järk-järgulised ehk kasvavad muutused võib jääda kauaks märkamatuks, kuni toimub mõni suurem ümberkorraldus. Mõjutab sotsiaalset elu, sotsiaalseid institutsioone. See on pidev protsess, mille mõjud ilmnevad alles pikema aja jooksul; · revolutsioonilised muutused ühiskonnas toimuvad suured poliitilised,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
