1 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine kukla - e. oktsipitaalsagar nägemine kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub:
C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine frontaalsagar kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju kukla - e. nägemine oktsipitaalsagar Question 6 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a. Neuron koosneb dendriitidest, rakutuumast ja aksonist koos närvilõpmetega. b. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. c
Amügdala e mandelkeha -emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud: -Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine
Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimu- e temporaalsagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kukla- e oktsipitaalsagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Ajutüvi Keskaju ja talamus: nn ülekandejaam, mis suunab infot eesajju. Ka valu, meeleolu ja motivatsioon. Piklikaju: hingamine js vereringe, tasakaal. Sild: ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja uneärkveloleku rütm Limbiline süsteem: emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
· Kiiru- ehk parietaalsagar: asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nim posttsentraalkööruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestest. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. · Oimu- ehk temporaalsagar: on külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab rendast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoole oimusagar on esmase inimeste jaoks suulise kõne mõistmise kesksus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helis-visuaalseid hallutsinatsioone, psühhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon.
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast tulnud info), Prefrontaalkorteks (mõtlemise plan.) 12
- Hipokampuse ja frontaalkoore kahjustuse korral kaob sageli eneseteadlikus, tekivad raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega - Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset koort Juhtum KC - Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkaart - Enamik kognitiivseid võimeid oli heal tasemel – oskas lugeda, kirjutada, orelit mängida. Head tulemused visuaal-ruumilistes ja lühimälu ülesannetes
33. Otsmikusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Vähenesid loomadel ärevus- ja hirmureaktsioonid. Hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, apaatia, letargia, initsiatiivitus, regulatoorne apraksia (häire sihipärases tegevuses, eriti seoses käitumise verbaalse regulatsiooniga), kineetiline apraksia (häire liigutuste kiiruses sujuvuses ühelt programmilt teisele ülemineku häire). 34. Oimusagara ehitus ja funktsioonid Oimusagar ehk temporaalsagar. Funktsioonid : Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaaset ja auditoorset infot, sealt tuleneb sotsiaalse kognitatsiooni oskus ning toimetatakse objektide kategoriseerimine. Mandelkeha hoolitseb afektide ja sensoorsele infole emotsionaalse tähenduse andmise eest. Hippokampus vastutab ruumis orienteerumise
tähelepanu. Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vere...
XII LOENG Tuleb teada mälu erinevaid liike, nende omavahelisi seoseid ning nendega seotud ajuosasid (mõnel paremini lokaliseerunud, mõnel hajusamalt fn jaotunud). Töömälu ja selle komponendid ning prefrontaalse ajukoore roll töömälu funktsioneerimies. Pikaaegne mälu: implitsiitne ja eksplitsiitne komponent ning omakorda nende alaliigid (ka allpool). Eksplitsiine mälu (alaliigid semantiline ja episoodiline) ja mediaalne temporaalsagar. Implitsiitne mälu: praiming (ajukoor), protseduuriline mälu (basaalganglionid), klassikaline tingimine (amügdala). Habituatsioon ja sensitisatsioon lihtsas õppimismudelis – meriteos. Hippokampuse roll õppimises ja mälus; millised mäluprobleemid tekivad hipokampuse kahjustusel? Mis on pikaaegne võimendamine (long-term potentiation, LTP)? Peaaju peamise erutusvirgatsaine – glutamaadi – roll LTP-s
Nad on ka tundlikud valgusele ja kui on vhem valgust siis nad lülituvad osad ei ole rumalad, aga on tähelepanuhäire ja siis ei suuda ka keskenduda üldse ja ei saagi välja. Ja siis jäävad kepiksed tööle ja nad.. areneda. Maitsetunne asub temporaalsagar. Seal lateraalvaos ongi see. Selle vaopõhjas on see, mis Neuropsühholoogia uurib, kuidas ajukahjustusega inimene hakkama saab jne: (vt slaid) analüüsib maitsetundlikkust. Ja frontaalsagaras on...o5 min. Tähelepanu ja täidesaatvad funktiskoonid (ehk planeerimine), kõne, ruumitaju ja Epifüüs on käbinääre, mis pidurdab pubertdeeiarengut, et see ligia vara poleks ja 2) orienteerumine, sensoorne pool ja..
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagun...
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
- Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine - Kukla e oktsipitalsagar – visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine - Oimu e temporaalsagar – lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu ja otsustamine Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu, motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepane ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine ja vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem – emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
hüpofüüs. Erinevalt närvisüsteemist tuleb sisenõresüsteemi infokandjail ainetel läbida kehas suuri vahemaid. Samas võivad mõned ained olla üheaegselt nii hormoonideks kui ka virgatsaineiks (näiteks noradrenaliin). Otsaju koor Ajukoor (cortex) jaotub sagarateks, käärudeks ja vagudeks. Eristatakse järgmisi sagaraid: otsmiku- ehk frontaalsagar kiiru- ehk parietaalsagar oimu- ehk temporaalsagar kukla- ehk oktsipitaalsagar Ajukoor ei kujuta endast homogeenset massi, vaid selle eri piirkonnad juhivad ja realiseerivad erinevaid psüühilisi funktsioone. Neuropsühholoogia on valdkond, mis tegeleb psüühiliste funktsioonide lokalisatsiooni uurimisega ajukoores. Varasematel aegadel saadi palju andmeid psüühiliste funktsioonide lokalisatsiooni kohta ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärgede uurimise alusel. Tänapäeval kogutakse sedalaadi infot ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
