1) Antropomorfsed - inimese kujulised jumalad (Osiris, Isis). 2) Zoomorfne - loomakujuline jumal (apis, skarabeus). 3) Pool-inimeste ja pool-loomadena (Ra - päikesejumal, Amon Ra; Osiris - viljakuse jumal ja surnuteriigi kohtunik (valitseja); Horos - taevajumal; Isis; Hathor; Anubis; Thot. Seth - halb jumal. Lisaks olid veel pühad loomad skarabeus ja must härg Apis. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg. Rahva eette jõudis jumal ainult usupidustuste käigus, jumala kuju on laevakujulisel kanderaamil. Surmajärgsus Iseloomulik oli surnute austamine ja usk hauatagusesse ellu, mistõttu maine elu oli ainult ettevalmistuseks surmajärgseks igaveseks eluks. Inimese surma järel lahkus tema surematu hing „Ka“ inimkehast. Preestrid palvetasid lahkunu hinge eest, et „Ka“ naaseks kehasse tagasi. Laiba säilimiseks see palsameeriti (mumifitseeriti),
vastupidavad. Need esimesed mündid sisaldasid teatud hulgal kindla väärtusega metalle. See muutis mündid vastupidavamaks ja nende väljalaskmise odavamaks. Mündid olid käepärased, kuna neid ei pidanud kaaluma, vaid võis üle lugeda. Müntide valmistamine oli kuningate ja valitsuse range kontrolli all. Vanas Roomas valmistati münte Juno Moneta templis. Sealt tuleneb ka raha inglise keelne nimetus “money”. Hetkel, kui Euroopas hakkasid tekkima rahvused, võtsid riigid kontrolli müntide valmistamisel enda kanda. Just nendelt Euroopa rahvastelt olemegi pärinud kunagi kasutusel olnud rahad ja vääringud. 4 2.3 Ühisrahad ajaloo vältel
Nebukadnetsar II, kui ta vallutas Jeruusalemma linna 586. e.Kr. Juudid veetakse vangipõlve. 539. Kyros II Suur vallutab Babüloonia. Lubab juutidel kodu pööduda. 50 000 pöörduvad. 537. lähevad koju. Elavad jälle telkides. Hakkavad ehitama templit. II templit ehitati 520515. Suhteliselt lihtne ehitus. Täiendati kuni 1. saj. e.Kr. Herodes Suur valitseb 304 e Kr. laseb samasse kohta ehitada valge marmortempli. Pärast Makabite ülestõusu toimus selles templis õli pühitsemine, mida tänaseni tähistatakse hanukka-pühal. Teise Templi hävitasid roomlased Titus Vespasianuse juhtimisel 70 p.Kr. Nutumüür on kõik, mis on järele jäänud Teisest Templist. See oli templi läänemüür. 4. Piiblitõlked 1) 3.2. saj e.Kr. On vaja, sest Aleksandria juudi kogudus ei oska enam heebrea keelt. Maailm on kereekakeelne. Hellenism on kreekamõjuline kunst vahemeremaades (33030 e.Kr). Lõppes, kui tuli Rooma riik. 7072 tõlki tõlgivad 7072 päeva
22 Tantra põhineb teol, meetodil ja tehnikal. Tantra on seksuaalenergiaga teadlik kaasaminek. Tantra õpetab, et me peame teadvustama endale oma ihasid, minema nendega kaasa ja seeläbi võime tõusta kõrgema teadvuse tasemele. Seksuaalaktile tuleb läheneda kui kirikule. Suguühtesse tuleb suhtuda kui palvusesse ja meditatsiooni. Seetõttu on tantristid kujutanud oma pühamute seintel suguühetes paare. Pühakotta astudes võtab inimene seksuaalsfääri kaasa, mis seguneb templis valitseva pühadusega.23 Tantra pole ainuüksi seksiõpetus, ta teadvustab meile, et seks võib olla õndsuse allikaks. Tantra on ülenemise õpetus. Ainult tantra kaudu on saavutatav valgustus.24 Varajasi tantra tekste on neli. Nendeks on caryātantra kriyatantra, yogatantra ja anuttarayogatantra. Caryantra keskendub välistele rituaalidele ja joogaharjutustele, mille eesmärgiks on lähendada inimest buddhale ning süvendada kujustamisvõimet.25
Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi. Temaga kõnelemine oli suur au, mis sai osaks vaid vähestele. Vaaraod pidid riietuma, sööma ja isegi pesema end erilisel viisil ning iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas. Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni. Igaüks põlvitas ja suudles maad või vaarao jalga, kui neist möödus kuninglikku soosse kuuluv isik. Vaaraosid kummardati ja austati ka pärast nende surma. Vaaraod käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid. Hauakambrid pidid aitama vaaraol pärast surma taevasse tõusta. Egiptlased uskusid , et
idamaades). Väiksemad kandetoolid näevad välja nagu avatud toolid või voodid, mida kannavad kaks või enam meest. Suured kandetoolid, nagu näiteks Hiina keisrite omad, võivad olla isegi väikesed ruumid platvormil, mida kannavad õlal tosin või rohkemgi meest. Teine raamat Elu majas tõmbus Sinuhe Ptahori hoiatuse tõttu teistest eemale, kuna nende hulgas võis olla salakuulajaid. Ta oli kurb ning igatses midagi, aga ta ei teadnud mida. Tuli tema kord templis valvet pidada, mis tähendas, et temast on saanud täisealine. Ta kõndis ringi templis lubatud koridorides ning kohtas seal Neferneferneferit (tema nime pidi kolm korda ütlema, sest teda peetakse ilusaks), kes oli täpselt selline, kelle eest Kipa Sinuhet hoiatas (naisel on mees ära sõitnud, viimase süda on petlik lõks ning rüpp põletab hullemini kui tuli). Tüdruk tahtis sõpruse kingitust, Sinuhe tegi talle musi, Nefer andis talle sõrmuse, milles oli roheline graveerimata kivi.
· Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani said poisid sõjalise ettevalmistuse, seejärel said kodanikeks. Religioon · Jumalad olid inimeste sarnased ja neid eristas inimestest vägi ja surematus. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli palju ja nad hoolitsesid erinevate tegevusvaldkondade eest. · Pühamute keskpunkt oli altar, kus ohverdati jumalatele. Tavaliselt asus altar lageda taeva all. Tähtsamates pühamutes oli tempel ehk jumalakoda. Templis hoiti jumala kuju, kui tavainimesed pääsesid templisse harva, seetõttu oli templi välisilme tähtsam. · Igaüks võis jumalatele ohverdada ja oma palveid esitada. · Tähtsaim rituaal oli vereohver. Loomad tapeti altaril, loomaliha söödi ära, altar määriti verega ja sellele süüdatud ohvritules põletati söögiks kõlbmatud kehatükid. · Iga aasta toimusid ka usupidustused, kus võttis osa terve elanikkond.
Altariltapeti loom, enamasti veis, siga lammas või kits; tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba · Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud
organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Visnu ja Siva. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga sugemed. Niisiis pole hinduism vaid pelgalt usund- see on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi kirjavaral on väga suur kultuuriväärtus. Hinduiste on ligikaudu 750 miljonit. Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Elu 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Islam Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.
Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid tema ehitajad on siiski teada - need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal
Triton-inimese ülakeha ja kalsabaga jumalus. Poseidon ei olnud oma abikaasale truu. Tal oli arvukalt armuseiklusi nii jumalannade, nümfide kui surelikega ning seega oli tal ka palju järglasi. Ta muutis end hobuseks, et kinni noor Medusa ja võrgutas ta Athenale pühendatud templis. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Tema tähtsamaks tunnuseks on kolmhark. Kunstis on kujutatud teda alasti. 3 Hades (Pluto) Hades oli Zeusi vend. Ta oli allmaailma valitseja. Hades oli olümpose jumal, aga ei elanud Olümpose mäel.
lihtsad toimingud tihedasti seotud numentiga, kellelt oodati alati rohkem abi kui kreeka jumalatelt, välja arvatud Demeter ja Dionysos. Kõige tähtsamad ja lugupeetavamad olid laarid ja penaadid. Igal rooma perekonnal oli laar, kes oli esivanema vaim, ja mitu penaati, kodukoldejumalat. Need olid perekonna oma jumalad, mis kuulusid ainult temale, tegelikult oli nende tähtsus perekonnas kõige suurem, sest nemad kaitsesid ja valvasid kogu kodukollet. Neid ei kummardatud kunagi templis, vaid ainult kodus, kus osa toidust iga eine ajal neile ohverdati. Olid olemas ka avalikud laarid ja penaadid, kes tegid linna heaks seda, mida teised tegid kodudes. 8 Vanarooma kirjandus Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist,
e)üle 100m kõrgune tuletorn Pharose saarel Aleksandria ees (3.saj eKr) IV VANAKREEKA SKULPTUUR 1.Iseloomulikud jooned a)peamisteks materjalideks marmor ja pronks b)krüselefantiintehnika segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluus plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga ning silmad valmistati värvilisest kividest(nt Athena kuju Parthenoni templis, Zeusi kuju Olümpias) c)moodustus kolmest osast: ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud vabafiguurid portreebüstid 2.Arhailisel ajajärgul a) vabalt seisvad kujud (tajutava egiptuse kunsti mõjuga) alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore 3.Klassikalisel ajajärgul
Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki alla neelatud lapsi välja oksendama. (Vikipeedia, 2015) Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Umber 432-430 eKr valmistati Zeusi kuju Olümpias, mis oli üks seitsmest maailmaimest. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju asus Zeusi templis ja oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Umbes 360 pKr viidi kuju Konstantinoopolisse, kus see hävis 475 tulekahjus. (Vikipeedia, 2015) OSALEJAD Sportlased kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud
Arhitektuur ja ehituskunst võttsid palju shnitti kreeka mükeene kunstist. Levinumad ornamendid: kandiline meander, lainevööt, palmett, akantusvööt, munavööt. ( vt slaide!) Ühtpidi kosmilised, teistpidi ümbritsevat loodust järele aimavad vormid. TEMPLID Rakendati uusimaid ja paremaid ehitusvõtteid - see on teadmiste allikas oskuste kohta tolle aja perioodil. See mõjutab tänapäevani ehituskunstis ehitusplaani, Vaata templite plaani slaidi. Täpid tähendavad pildil sambaid, templis mahutati ka ära jumala kuju. Tempel oli ära sammastatud hoone. Pöörake tähelepanu katusele, suur kalle, et vihmavesi alla jookseks. Tempel jagunebkolmeks osaks: katuseosa, sambastik ja trepiastmestik. Esimesed templid olid puust, hiljem kivist. Tempel tõsteti kõrgemale, et ta ei täituks veega. Templisse paigutati jumala kuju. Kreeka tempel ei olnud rahvale, rahvas toodi templi ette, kus toimusid jumalateenistused ja ohvritalitused
kui igapäevaselt kodus. Aroomimaterjale kasutati hügieeni ja puhastusvahendeina, putukatõrjeks, toidu ja veini valmistamisel, matustel jne. Jumal õpetas Moosest valmistama püha suitsutusrohtu, mille koostisosad pole tänapäeval enam päris täpselt teada, ja salvimisvõid (arvatavalt mürri, kaneeli, kassia ja kalmuse oliiviõlisleotis). Lõhnasid ohverdati Jeruusalemma templi kuldsel altaril kaks korda päevas ja korra aastas Yom Kippuril ehk lunastuspühal. Püha õliga võiti templis ohverdusaltarit, küünlajalga, kirstu jm esemeid. Judaismis on tihe side valguse ja lõhnade vahel, peamiseks suitsutusaineks peetakse mürti. (Worwood lk 267-269) Judaismis ning kristluses on olnud aegu, kui lõhnaainete kasutamine missa ajal on keelatud. (Worwood; lk 41-43). Tundub, et esialgses antipaatias lõhnarohtude kasutamise vastu kristlikes usutraditsioonides on süüdi taaskord naiste nõrkus kaunite asjade vastu.
Kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. · Kreeka arhidektuuis vaimustab eelkõige kontsruktiivne loogika. · Dooria stiilis tempel püstitati Apollonile Korinthoses; Hera tempel Paestumis. Poseidoni tempel. · Joonia stiilis Artemise dipteer Efesoses. · Kreeklased pidasid kõige väärtulsikumaks nn krüselefantiinitehnikas skulptuure. Selles tehnikas on nt Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. · Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore) · Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaagu valvelseisaus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi eespool. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. · Kreeklased olid esimesed, kes tegid vabalt , toeta seisvaid suuri inimfiguure. Kourosed tähistavad kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest
eest. Kui kuningas tänades keeldus, põletas sibüll kolm raamaturulli ning küsis, kas kuningas tahaks osta ülejäänud sama hinna eest. Küsitu naeris põlastavalt ning pidas vanamoori segaseks. See aga põletas rahulikult järgmised kolm raamatut ning esitas sama küsimuse nagu ennegi. Viimaks oli kuningas nii põnevil, et maksiski nõutud hinna. Need raamatuid olid Roomas salastatud ning neid hoiti riikliku järelvalve all alguses riigi pühamus Jupiteri templis, Augustuse ajast peale aga Apolloni templis. Neid võis kasutada senati otsuse alusel ainult viieteistkümnest eksperdist koosnev spetsiaalne komisjon, näiteks kriisi- ja hädaaegadel. "Sibüllaraamatud" kujutasid endast tegelikkuses aastasadade jooksul tekkinud ettekuulutuste kogu, mida veel 4. sajandini pKr uuriti. Nii mõnigi kultusepaik ja usutavand rajati sibüllaraamatute põhjal. Neid raamatuid kasutati veel isegi keisririigi ajajärgul. Alles 408a lasi vandaal,
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
tähistavateks märkideks müür, kalju ja puu. Pühad kohad olid seal, kus asus näiteks allikas või kaev. Kreeka templikompleksi tähtsaim osa oli altar. See tehti siledatest kividest, lubjatud tellistest või tahutud kividest ja see asus väljaspool templihoonet vaatega itta. Kummardajad seisid ringis ümber altari, kui pühas tules põletati ohvriande jumalatele. 5.saj eKr asus tohutu suur jumala kuju templi pearuumis näoga ukse poole, mis oli ohvri põletamise ajal avatud. Templis hoiti nii jumala kultuskuju kui ka tema varandust, kuid tema tegelik kummardamine toimus väljaspool templit. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 50-51) Inimeste ja jumalate ,,kaaskodakondsus" väljendus ka erilises paigas, mille inimesed valisid oma jumalate eluasemeks. Tempel rajati linna südamesse, kus see oli nähtav igast polise punktist; tempel oli kõigile inimestele avatud ning kujutas endast kodanike ühisomandust
o Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused.Peamised on neli teemat:sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia. Tuleohvri tähtsuselt ja keerukuselt on rõhk nihutatud isiku vaimsele arengule. Kultus Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena toht...
Kõige imelisem tunnus on sammassaal, mis on 102 meetrit pikk ja 53 meetrit lai ja kus seisab 134 sammast, mis on 23 meetrit kõrged. Avatud papüürusekujuliste majusklite tippude ümbermõõt on umbes 15 meetrit ja nende peal võib seista kuni 50 inimest. See on tõeline "sammaste mets", mis tekitab vägevat emotsiooni oma suuruse ning valguse ja varju mänguga sammaste peal. XIX dünastia ajal töötas 81 322 inimest Amoni templis, kui me loeme mitte ainult preestreid ja valvureid, vaid ka töölisi ja talupoegi. Tempel sai sissetulekut märkimisväärsest hulgast maavaldustest, turgudelt ja töökohtadelt, kuhu peaks lisama ka rikkused ja sõjasaak, mida Vaarao tõi oma võidukatelt sõjaretkedelt. Mitmesugused vaaraod tegid annetusi sammassaali elluviimiseks. Amon-Ofis III ehitas 12 sammast kesklöövi, mis toetavad hiiglasuuri talasid. Ramses I algatas kaunistamise ja seda tööd jätkasid Seti I ja Ramses II.
· Puudus kivi, puit ja metall Templid ja jumalateenistus · Tempel oli lisaks jumalateenistuse kohale ja usu ja koolide keskus · Tihedad suhted naabritega · Nelinurkne, müüriga, peavärav-sisevärav-sammassaal · Kaitsetus Kronoloogiline ülevaade · Templis paiknev jumalakuju oli preestrite hoole all, toideti, pesti, · Sumeri linnriigid 3000-2340 a eKr kasutusel oli kiilkiri, ühtset riiki ei ohverdati Surmajärgsus tekkinud. Sumerite päritolu pole selge.
kolm olid juba täiesti spetsialiseerunud ametikohad. Seitse auastet olid: Corax (Ronk); Nymphus (Peigmees); Miles (Sõdur); Leo (Lõvi); Perses (Pärslane); Heliodromus (Päikese-käskjalg); Pater (Isa) Esimese nelja auastme nimetused, mis põhinesid enesevaatlusel ja vaimsel kasvul, vihjasid edasiliikumise võimalikkusele läbi järkude. Mitraismi tauroktoonia Londoni Briti Muuseumis: Igas Mitra templis seisab aukohal Mitra püha pulli tapmise kuju. Illustratsioonil kannab Mitra Früügia mütsi ja pükse, mõrvab pulli kaela juurest ning vaatab samal ajal eemale. Madu sümboliseerib maad ja koer näib joovat pulli avanenud haavast ning skorpion sügise märk salvab pulli munandeid. Vahel on kujutatud ka ronka või varest ning vahel ka pokaali ja väikest lõvi. Cautes ja Cautopates, astronoomilised valguse ja pimeduse kaksikud, kannavad tõrvikuid.
Sissejuhatus Holland oli 17. sajandil üks rikkamaid Euroopa riike ning juhtiv merekaubanduses. Samuti oli vaimses elus Holland 17. sajandil oma õitsengus; hollandlased oli eriti edukad maalikunsti alal. Kuna Hollandis polnud kunst keskvõimule allutatud, oli igas linnas oma maalikoolkond, mille meistrid olid teineteisega tihedas läbikäimises, sest linnad asetsevad Hollandis suhteliselt ligistikku. Üks kuulsamaid, mõjukamaid ja geniaalsemaid Hollandi maalikunstnikke oli Rembrandt, kes elas ja tegutses põhiliselt terve elu Amsterdamis. Rembrandt on maalinud üle 600 maali- nende hulgas zanrimaale, maastikke, portreesid, natüürmorte. Rembrandt(1606- 1669) Rembrandt oli üks geniaalsemaid ja võib- olla suurimaid maalikunstnikke üldse. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rem...
ta ringi jalutanud on ning leitakse, et kuutõbist äratada on seetõttu äärmiselt ohtlik, kuna tema ahmatus võib ülemäära suur olla. 6 Unenägude ajalugu Mitmed inimesed on uskunud unenägude jumalikku päritollu juba aastakümneid ning 2.-1. Sajandini eKr oli Kreekas palju arstikunstijumal Asklepiose templeid, mille solid kehaorganite kujutised. Kui inimene kannatas mõne organi haiguse all mis seal olemas oli siis pidi see inimene templis kujutise all magama, sest unenäod võisid ilmutada talle sobiliku ja tõhusa ravimisviisi. Unenägude tähenduste kohta on läbi aastate pakutud väga erinevaid tõlgendusi ja vanimad ülesmärgitud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt Mesopotaamia savitahvlitelt. Tuntud psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu
Selle ehitise eripäraks oli batavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida imetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni karüatiididekoda Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis almis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid imega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu ujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, asutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid
rekonstruktsioon. Olümpia pühamu plaan. Hera tempel Olümpias 7. saj. eKr., olümpiatule süütamine kaasajal. Olümpia pühamu: palestra (atleetide maadluse poksi ja hüpete harjutusväljak) . gymnasium (odaviske ja kettaheite harjutusruum koos aiaga). Olümpia pühamu. Zeusi templi varemed 5. saj. eKr. Olümpia Zeusi templis asus Pheidiase krüselefantiin-tehnikas loodud 12 m kõrgune istuva Zeusi kuju (kuulus vana-aja 7 maailmaime hulka, Zeusi kujutati tavaliselt kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga). Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Ateena vaade koos linna keskel asuva kaljukindluse ehk akropoliga.
filosoofiline jne.Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Višnu ja Šiva. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga sugemed. Niisiis pole hinduism vaid pelgalt usund- see on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi kirjavaral on väga suur kultuuriväärtus. Hinduiste on ligikaudu 750 miljonit. Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Elu 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Küsimused: Mitu kehastust on hindude jumalal? Piiramatu hulk kehastusi Millised kujud võtab jumal materiaalse maailma loomiseks ja säilitamiseks?
Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi pree...
trumbata, et Olümpiat võimalikult kaunilt välja ehitada. Kuna mängudele saabujaid peeti peajumal Zeusi külalisteks ja tema kaitse all olevateks, siis korraldati mängude eel ja ajal Zeusile pühendatud pidulikke jumalateenistusi ning ohverdamisi. Olümpia keskuses (Zeusi hiies) paiknes Zeusi altar. Kõige suurem ehitis Olümpias oli Zeusi tempel (69 m pikk, 28 m lai ja 21 m kõrge), mis oli igast küljest übritsetud dooria stiilis sammastega ja arvukate skulptuuridega kaunistatud. Templis asus üks antiikaja seitsmest maailmaimest skulptor Pheidiase loodud 12 m kõrgune kuju, mis kujutas troonil istuvat ja õlipuuokstest pärjaga kroonitud Zeusi. Skulptuur oli valmistatud puust ning kaetud elevandiluust ja kullast plaatidega. Kuju katmiseks olevat kulunud 12 000 kg kulda. Kreeklased tulid kaugelt ja lähedalt seda erakordset kunstiteost imetlema. Inimest, kes polnud kordagi näinud Zeusi kuju, peeti õnnetuks. Zeusi kuju ei ole säilinud.
templist. Kuningate orust on leitud 62 hauda. Üks suuremaid on vaarao Seti 1 hauakamber, kus on peitesahtid ja kõrvalruumid. Seinad on kaetud ohtrate seinamaalidega. Tutanhaamoni oma on ainuke, mis on tühjaks tegemata. Sealt leiti isegi kullast sandaalid. Egiptlased ehitavad sideaineta, sellepärast on sammaste vahe väga väike. Esimesed sambad on ruudukujulise põhiplaaniga, pärast seda on nad ringikujuga. Sammas meenutab lootuse õit. Luksori templis kasutati esimest korda paariti asetatud sambaid ja porti siseõue. Sambad meenutavad taas lootoseõit ja kogu tempel oli rõhutatutult korrapärane ja sümmeetriline. Arhitektuuriliselt oli Luksori tempel inspiratsiooni saanud loodusest ning tänu sellele jäi see veel pikaks ajaks järgmiste templite eeskujuks. 4 Kui rääkida tavainimestest, siis linnatänavad olid kitsad, elu toimus lamekatustel. Hooned olid
Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Atlandid - Sõdalaste templi mehekujulised sambad püramiid Tollanis Templi sissepääs. - Sõdalaste Templis u. 10.-11. saj. Tolteegi 2.-6. saj. Teotihuacan. Tollanis. kultuur. u. 10.-11. saj. Tolteegi kultuur. Tenochtitlan - asteekide pealinn
Slaiditöö nr.1 1. Egiptuse arhitektuuri elemente läänekultuuris (4 näidet). Mida need tähendavad tänapäeval? · Püramiid- Louvre'I muuseumi ees, sissepääs muuseumi. Vastuoluline · Obelisk-Tallinnas Maarjamäel. Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi "Balti laevastiku kangelasliku jääretke" auks. Vene laevastiku ja kommunistliku hirmuvalitsuse kabuhirmus põgenemine Keila poolt lähenevate väikeste saksa jalaväeüksuste eest 1918. aasta veebruaris. · Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos. 2. SAMBAD · Dooria- kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatü...
orkestral. kreeka teatrid olid nii hea akustikaga, et okestra keskel pillatu mündi kukkumist oli kuulda ka tagareas. tollaste teatrite akustika on saladuseks tänapäevani. heli levis seal ringikujuliselt. proskeenion - krüselefantiintehnika - segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Kuju silmad värvilised kivikesed. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. peripteer - See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Välja arenes samuti inimese eramust, megaronist.
Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Linnade juhtimise Buleede juhtkonna prütaania kolle oli ka Hestia pühamu 3 HESTIA VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Vesta oli Vana-Rooma jumalanna, kes uskumuse kohaselt kaitses kodu, kodukollet ja perekonda. Vesta neitsid olid pärit Rooma kõrgseltskonnast ja pidid preestrinnana teenima umbes 30 aastat. Vesta neitside ülesanded olid templis põleva tule valvamine ja ohvrijahu valmistamine küpsetest viljapeadest, soolast ja Egeria allikast pärit veest. Ares 1 ÜLESANDED Ares oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg. 2 TÄHTSAMAD TEOD Ares oli julm hävingut ja kannatusi toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud. Isegi jumalad vihkasid teda. Kreekas ei olnud Arese kultust (erinevalt Marsist, kellega teda hiljem samastati). 3 ARESE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Tema auks oli ka tempel. Üks nägu oli vana ja teine noor. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul – jumalate süsteem – panteon. Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk. Ristiusu teke: 1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk?(2 põhjust) 2)Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3)Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1)Palestiinas. 1
Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus.
Thot kuu ja tarkusejumal. Jumalate nõunik ja sekretär. Kirja, kunstide ja teaduse leiutaja ning surnute hingede kaaluja. Seth jõle elukas, kes kehastas hirmsaid jõudusid. Anubis koerapeaga surnutejumal. Surnute palsameerimine ja matusetalitused. Osiris surnutejumal. Isis viljakuse ja emaduse jumalanna, naine, kellel sarvede vahel kuu. Ptah kujutati inimesekujulisena. Memphise süsteemi peajumal. Jumalatele rajati templeid. Templis olevale jumalakujule ohverdati loomi, teda pesti ja riietati. Lihtrahvas nendest talitustest osa ei võtnud (v.a mõned korrad aastas, usupidustustel). Egiptlased uskusid, et nad elavad edasi ka pärast surma. Surma hetkel lahkus küll surematu hing kehast, kuid hiljem pöördus preestri palvel sinna tagasi. Seetõttu ei tohtinud surnukeha hävitada. See mumifitseeriti. Sisselõike teinud meest hakati kombe kohaselt sõimama ja kividega pilduma, et ta
Vastused. 1. Kirjelda Vanakreeka ühiskonda ja usundit. Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised,...
9. Paradoks-Kõnele valgust ja jää sulab ära; sandi selga selgeks ei löö; 10. Astendus-Sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik; Järjest täpsemalt ütleb, kuhu läheb: Kesk tundmatut linna mööda kõrvaltänavaid käin, mööda keerukaid tagahoove aina otsin, kus asub see õu. 11. Väljajätt- helkiv tuul tõusis, ähvardav, mägede taga; allikas kivikõrbes, kõigeväeline sõna naisekehas- ses templis mõnigi põlvitand; 12. Siire- siin sadamas mu süda ähvardas Ta on tulnud. Ma ei tunne veel kord lõhkeda- kuid kõigest lõhenes tema kehakuju, silmakulmu alt su lahkumisest- kõikjal laius kõrb. Välgatavat valgust. Kõlakujundid 1. Algriim - alliteratsioon: võimisvisand, vise vastu viimset. Läbi lootusetuse lumma. Assonants: ülemmustri ühtsusesse 2. Lõppriim- Need on ristriimid.
hukati. Kordamine VI: varia Mida arvata Caesari tapjatega ühinenud Brutusest? Igaüks võib arvata Brutuse käitumisest, nagu soovib. Paljude jaoks on Brutus muutunud reeturi sümboliks, sest ta oli Caesarile väga lähedane ja võlgnes emale kogu oma karjääri, ometi ühines ta Caesari tapjatega (kes soovisid säilitada vabariiklikku korda ja senati võimu). Mis sai Octavianusest? Esimene Rooma keiser Augustus (`üllas') Kleopatra kujutisi Kom Ombo templis Kordamine VII: mõisted Mis on intriig? Kes on intrigaan? salasepitsus; intriigide sepitseja Mis on dünastia? valitsejasugu, rida samast soost põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe Mida tähendab hellenism? kreeka kultuuri mõju Aleksander Suure vallutatud aladel Kes või mis on regent? asevalitseja nt monarhi alaealisuse korral Kordamine VIII: mõisted Mis on obelisk? ülalt ahenev neljakandiline kivisammas Mis on audients?
Ateena akropolis Tasase pinnaga platool Ateena keskmeks Mükeene ajajärk Kükloopilised müürid Peplos - pealisriie Propüleed - väravad Promachos ARHITEKTUUR: Aphaia tempel Aigina saarel. 5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid. Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele – akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid.
ruumides, vastavalt pidevalt tõusvale soojusele. Religioossetest vabariigiaegsetest ehitistest rääkides tuleb ka Rooma puhul mainida templeid. Vabariigi ajal võis Roomast leida vanema pärandina põhiplaanilt ringikujulisi nn itaalia poodiumile ehitatud templeid, mis olid vana pärismaalaste traditsioonide pärand, ja nelinurkse põhiplaaniga jumalakodasid, mille eeskujuks olid kreeklaste ja etruskide pühakojad. Üks hilisest vabariigiaegsest perioodist säilinud templis, mida kutsutakse Fortuna Virilise templiks (pilt 5), on viimasest templitüübist oivaline näide. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Sammaste paigutus on kreeka peripteeli järgiv, kuid naose ette jääb sügav eeskoda ehk portikus. Naose külgedel pole enam toetavaid sambaid vaid seinaga liitunud poolsambad, millel vaid dekoratiivne ülesanne. Hilise vabariigi ajastu arhitektuurist rääkides ei saa me mainimata jätta ka uut
Mars Ares :erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus Saturnus Kronos Vesta Hestia Kodukolde jumalanna Vesta oli Rooma riigi koldetule kehastus, mis põles foorumil Vesta templis. Tule eest kandsid hoolt Vesta neitsid suursugustest suguvõsadest valitud preestrinnad. Janus omapärne sõjajumal, uste ja piiride kaitsja. Kujutati kahenäolisena. Jumalatesse suhtuti praktiliselt, kohusetruul teenimisel oli ka jumalate tahe hea. Religioon oli allutatud riigile, riiklikele huvidele. Preestrid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester.
Kes sureb pakkumaks rahvale päästet ning pattude andestust Evangeeliumid räägivad, et sellal kui Jeesus ristil vaevles tekkis maa peal 3 tundi pimedus. Enne surma hüüdis ta võidukalt: ,,See on lõpetatud!" Ta oli täielikult teostanud töö, mille isa oli talle andnud. Seejärel palvetas ta juudi laste õhtupalve: ,,..Isa, sinu kätte ma annan oma võimu!" Loeme, et Jeesuse surma hetkel rebenes ülalt alla pooleks eesriie, mis varjas kõige pühamat paika templis. Evangeeliumide autorid mõistsid seda nii, et Jeesus on oma surmaga avanud kõigile inimestele juurdepääsu jumala palge ette. Inimene on vaim, kes elab kehas ja kellel on hing. PIIBEL JA KRISTLIK KIRJANDUS Kristlaste püha raamat on piibel, mis koosneb erinevatel aegadel paljude inimeste poolt kirjapandud tekstidest. Piibel jaguneb vanaks testamendiks ja uueks testamendiks. Sõna ,,testament" tähendab tunnistust.
Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtnuikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustestj a kõnedes. Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja maadlusvõistlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste jooksualadel, maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile suuri eesõigusi. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koribos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast, Chionis Spartast, Hipposthenes Spartast, tema poeg Hetoimokles, Milon Krotonist, Astylos Krotonist ja Leonidas Rhodoselt. Antiikolümpiamängude hiigelaegolo 6. ka 5. sajand e.m.a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimlue kaasnes olümpiamängude
kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. Alloleval pildil ongi osa Erechtheionist. Olümpeion e. Zeusi tempel Zeusi tempel (Olympieion) oli suurim antiikkreeka tempel Ateenas. Kunagise maailma suurima ja märkimisväärseima templi ehitasid kartaago orjad. Tempel ehitati 468-456 a. eKr. Ehitis on dooria stiilis peripteer, range ja selgeilmelise konstruktsiooniga. Templis oli Zeusi kuju, mille valmistas kreeka skulptor Pheidias. Kuju peati üheks maailmaimeks, mis oli 12 m kõrgune. Kui kuju oleks saanud püsti tõusta siis oleks pea ulatunud läbi katuse. Hoone oli templite oru suurim, kuni selleajani, kui hävis maavärisemises. Zeusi templist on säilinud vaid mõned fragmendid. Dooria stiil = Parthenon? Nagu teada on, siis Parthenon on ehitatud dooria stiilis mõningate klassikaliste iseloomujoontega.
Tartu Ülikool Monika Väärt (Sepp) Maailma Filmikunsti Ajalugu Kodutöö Õppejõud Lauri Kärk 2012 Kinematograafia sünd Kuigi katsetusi staatilise pildi liikumasaamiseks tehti siin-seal enne ja pärast, siis peetakse siiski Eadweard Muybridge´t nö liikuva pildi isaks. Tema ,,Hobune liikumises" (1882) on esimene liikuma pandud pildiseeria, mis ilmus mõni aeg peale seda, kui 1872 aastal ristusid tema teed võidusõiduhobuse omaniku Leland Stanford´iga, peale mida Muybridge aitas Stanford´il võita kihlveo, tõestades, et joostes on mingil ajahetkel ühekorraga õhus kõik neli hobuse jalga. Olles vahepeal kohtu all kahtlustatuna oma naise armukese mõrvas, naasis Muybridge hobuste pildistamise juurde 1877 aastal, mil ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
