Budistlik tempel toimib religioosse koolina, kogukonna keskusena, külalistemajana, kohana, kus valitsus ja muud asustused infot levitavad, spordikeskusena, hoolekandeteenuste keskusena neile, kes on vaesed ja haiged, surnukuurina ning muusika ja tantsu keskusena. Samuti teostab tempel ka majanduslikke teenuseid, nagu laenude väljastamine ja kinnisvara rendile andmine. Templid on tähtsad ka linnapiirkondades. Kuigi enamik templeid Kesk-Birmas on birma stiilis, siis templid Shani piirkonnas kipuvad olema silmnähtavalt erinevad, seda stiili nimetatakse shani stiiliks. Templid on tavaliselt ümbritsetud väikestest poekestest, kus müüakse pühasid ja ilmalikke asju. Traditsioonilised hooned on tehtud enamjaolt bambusest. Lamedaks litsutud ja kokku punutud bambuse tükke kasutatakse seite ehitamisel. Põrandad on valmistatud bambuslaudadest või muust puidust. Maja sarastik on valmistatud tugevast ja vastupidavast puidust
Vana riigi ajastu kunst - 2778-2263 a. eKr. Keskmise riigi ajastu kunst - 2040-1730 a. eKr. Uue riigi ajastu kunst - 1562-1085 a. eKr. Hilis-Egiptuse ajastu kunst - 1085-332 a. eKr. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad
Papüürus – kirjutusmaterjal, mis valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Ra – Egiptuse päikesejumal Amon Ra – Egiptuse peajumal Horos – Egiptuse pistrikukujuline taevajumal Osiris – Egiptuse viljakusejumal ja surnute valitseja. Isis – Osirise õde Seth – viljatu läänetuul Templid – jumalate maapealsed kojad. Sarkofaag – kirst Sinuhe jutustus – ülik sinuhe minavormis lugu, hauatekst. Mõisted lk 58-63 Anu – Mesopotaamia taevajumal ja jumalate isa Enlil – Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja Ea – maaaluste vete ja sügavuste valitseja. Istar – taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja
Maskeering oli vajalik, sest sisemuses oli mitmeid aardeid, mida pidi varaste eest peitma. Väga tähtsad olid kanalid, mis tagasid õhuvahetuse. Kolm kuulsaimat püramiidi olid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal?Mille poolest on eriline RamsesII hauakamber? Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Vanimad egiptuse templid olid ehitatud haudehitiste juurde ja olid mälestuspaikadeks. Uues riigis saavad templid iseseisvateks, nad eraldatakse haudehitistest, paljud templid ehitatakse uuesti. Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks, teistalt pidi ta lähendama religiooni egiptuse elanikkonnale. Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste
.....................................................................3 1 Religioon..................................................................................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad....................................................................................................................6 1.3 Templid............................................................................................................................. 7 1.4 Surmajärgsus.....................................................................................................................7 2 Kultuur..................................................................................................................................... 9 2.1 Kirjutamine ja haridus............................................................
.........................................................................................3 1. HELLENISTLIK KUNST...........................................................................................................4 1.2 SKULPTUUR............................................................................................................................4 1.3 MAALIKUNST.........................................................................................................................5 1.4 TEMPLID..................................................................................................................................7 1.5 STIILID.....................................................................................................................................9 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU..........................................................
Sealt sünnib omalaadne kunst · See jääb tänapäeva Iraagi aladele · Sumerid on inimesed, kes teada olevalt võtavad kasutusele kirja. Hiljem see lihtsustub ning saab nime kiilkiri. · See nimetus tuleneb sellest, et kirjutati peamiselt savitahvlitele. Kõikidest tekstidest ei ole võimlik aru saada. · Sumerid tulid Mesopotaamia aladele, kusagilt põhjast mägedest. Nad hakkasid rajama kunstlikke kõrgendikke ja kõrgendike tippudesse ehitati templid. Neid templeid hakati nimetama Tsirkuraatideks nendelt aladelt on läbi käinud väga palju erinevaid rahvaid: Sumerid, Ankad, Assüüria ja Babüloonia rahvad umbes 3000 eKr - 6000 eKr. · Mesopotaamiale väga iseloomulik kuju on Lamassu. Need olid paigaldatud linnaväravatesse, eesmärgiks kaitsta riiki ja kuningat. · Enamus Babülooniast leitud esemetest on ära viidud.
OLMEEGID: o 1250-400 a eKr o Ameerikas vanim o Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad)
valitsemise aja järgi. 4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi: 1. Vana riigi periood. Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitse arvuka ametnikkonna sabil. Ametnikkonnas olevad inimesed tegelesid vaarao korralduste elluviimisega, samuti juhtisid ehitustöid, kogusid makse ja vajadusel kutsusid kokku ka sõjaväe. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid, templid ja kanalid. Kujunesid välja ka tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. 2. Keskmise riigi periood. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Umbes 2000 aastat eKr ühendas Teeba valitseja Ülem-Egiptusest maa uuesti ühtseks riigiks.
kivipuurimist. Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi, veekogudele vaiehitisi, osa asulaid kindlustati. Põhja-Euroopasse sealh. Eestisse levis viljelusmajandus alles hilisn-s (venekirveste kultuur) ega suutnud siinseis ebasoodsais tingimustes kohe valitsevaks saada. Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke Ilmuvad savinõud keraamika Tekib ornament savinõude kaunistamine Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr
Stiilid Orderite ehk stiilide kasutus, mis kujunesid 7.saj (dooria, joonia) ja noorem korinfose stiil. Templid on avarad , kõrged, kujundatud erksates värvides Karüatiidid- naistefiguuurid sammaste asemel. - dooria orde-vanim, lihtne , range - joonia orde- elegantne, noor, dekoratiivne, peen sammas (n. nike) - koristose orde keruuline , kõige noorem, kapiteel (n. olümpilion) Mall Tuntud on vasimaal *8.saj geomeetriline ( meandi) *7-6. saj mustafiguurilised *5.saj punasefiguurid -mütoloogia, olmestseen
Giza püramiidid Lorell Holst 10B Giza platoo Cheopsi (Hufu) Chepherni (Hafra) Mykerinose (Menkaura) Sfinks lisaks hauakambrid, templid, väikesed püramiidid Templitest Algselt säravvalge Tura lubjakivist ja võibolla kaetud kullaga, pind siluti siledaks kvartsiidiga. 2000 ruutmeetrine ala 4. dünastia ajast ( 25512471 ekr) Maailmaime Üks blokk kaalub u 2,5 tonni Ajaloost Ühe vaaraode perekonna erinevad põlvkonnad Matmispaigad, astronoomilised tähised, koguda loodusenergiat Platoo kaart Cheops
3. Tähtsamad linnad : Harappa, Mohenjo-Daro. Linnad olid reeglipärase planeeringuga, eeskujulikult heakorrastatud, olemas olid kaevud ja kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad on tihedalt ja muudavad isesruumi hämaraks. Ehitati kivist, ilma mördita. Avad sillati suurte kividega, laed kiviplaatidest. Pühakodade välisseinad skulptuuridega kaetud, vaba pinda pole peaaegu üldse. Ehitajate ja skulptorite kunst täiendas
järves elav konnaliik mis on kohastumuseks järve madala hapnikusisaldusega omandanud väga kortsulise naha. Järve Peruu-poolses osas asuvad tehislikud ujuvsaared Urose saared. Neid on umbes 42 ja need on tehtud totora- pilliroost, mis kasvab järve madalikel LEGEND ID ac a põ h ja s le b avad Inkade püha jär ve Titic a ja pla a tin a t täis ä rimu se koh a s elt kuld p templid. a d m a g n etil is e d Järve ümbruses esinev anomaaliad. u s , t em p e ra t u u ri Järvevee iseära lik värv e k e em il in e k oostis sed ja er isk u mmalin muutu ä m m in gu s s e p aljusid val h ajavad tänapäe teadlasi. LEGENDID Legend "Kivise puuma järvest" Tänan
kodanikuõigustest ilma Tüdrukute kasvatus Tütarlapsed kasvatati: · oma elu perekonnale pühendama · isale või abikaasale alluma · teadmises, et neil puuduvad kodanikuõigused Tütarlaste peategevuseks oli riiete valmistamine, Tütarlastele õpetasid emad kodus kudumist, ketramist, õmblemist ja leiva küpsetamist Teatritesse ja võistluspidudele tütarlapsi ei lubatud Koolid Museion tähendas kooli, milliseid asutasid ka Platon ja Aristoteles Tollal olid koolid muusade templid Õppimine Poisid õppisid: koolis, kuid rikkamates peredes alustati õppimisega juba kodus, pedagoogi käe all. Tüdrukud õppisid: Ateenas kodus, kuid Spartas õppisid ka tüdrukud koolis Ateena ja Sparta vahe ATEENA SPARTA Kasvatus ja haridus oli rangelt Kasvatus ja haridus oli pere eraasi, riik riigikontrolli all, perel oma sellesse otsusesse ei sekkunud otsustusvõimalus puudus
püramiidid. Tõenäoliselt sai nende ideed alguse mastabadest =piklikud, längus seintega, lameda katusega kivikambrid, mille all maa sees oli hauakamber kirstuga. Idaseinas oli nišš, kus asus petikuks (kust käis hing sisse-välja, näitas surnu eest palvetajale lääne sunda, kus asus Surnute riik). Püramiide oli 3 tüüpi: Astmikpüramiidid, kõige vanemad Murdpüramiidid Tavalised püramiidid Tähtsal kohal olid ka templid. Vana riigi ajal ehitati haudtempleid (suur sammashoov, kuhu pääses rahvas + valituile määratud ruumid). Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mida kutsuti Oru templiks, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. Kõige tuntum tempel on avastatud Abusiri püramiidide väljal ja mille keskme moodustas päikesefetiš (jumaldamise, kummardamise objekt) Obelisk (ülevalt poolt teravaks minevad sambad, enamasti lahingutel langenute mälestuseks), mis oli mastaba sarnasel
veejumal(inimese looja) Samas-päiksejumal, Siina-kuujumal, Istar-sõja armastus viljakusjumalanna)Tammuz-(sümboliseerib loodusringkäiku viljakasv jne) *matem-6ndsüsteem(E-10ndsüsteem) *M-religioosne ühiskond E-templiühiskond *preestrid-ennustajad(M) ja haritlaskond(E) *palju kujutati lõvi templites eriti Marduki templis *M-kuningad ei olnud kunagi jumalad E aga samastati vaaraod jumalatega *Abu-Simbel-kaljusse rajatud *M-savist templid E-kivist templid *mõlemad on kõrgkultuurid *kirjutusmaterjalid M-savitahvel, E papüürus *mõlematel tähtsad tekstis kivisse *kirjanduszanrid: E-novell,muinasjutt,õpetussõnad ja M-eepos(Gilgames) *E skulptuurid alles-Sfinks ja M pole säilinud palju sest armastati reljeefe *E soosis maalikunsti arengut surmajärgse elu väärtustamine. M surmajärgsus ei olnud meeldivaks teemaks, ei soositud. Ei ehitatud hauakambreid kuhu maailiti-ei soosinud maailkunsi arengut. VIIMASED KÜSIMUSED ÕPIKUST 1
Inka stiilis, mille seinad on korrapärase kujuga kiviplokkidest. Inkad olid meistrid panema kivid tihedalt üksteise peale ilma krohvita. Macchu Picchu annab välja linna mõõdu. Terrassid, trepid, templid, tornid ja muude ehitiste jäänused on seda muljetavaldavamad, et nad asuvad raskelt ligipääsetavas kohas kõrgete mägede vahel. Pärast inkade impeeriumi lagunemist kattus Macchu Picchu aastasadade jooksul
Rooma-u.6 saj ekr kehtestati vabariik.tähtsaim amet sõjamehe ame t.asub tiberi jõe kaldal.piiratud etruskide ja kreeklastega.395 ekr- riigi lagunemine. 476-Lääne rooma laguneb täielikult,suur orjade ylestõus. Rooma arhidektuur-Uuendused:*kaared teistsugused,kuppel võlv*mört-sideaine kivide liitumiskohas* võtavad kasutusele Kreeta sambad(korintose)*võtavad kasutusele poolsambad ehk pilastrid Ehitusliigid:* foorum ehk turuplats(kuulsaim trojanuse) väljak * basiilika-äri ja kohtuhoone,katus 3 osast, hoone on kolmelööviline * amfiteater-colosseum,P=524m mahutavus 50000 1 korrus dooria,2 joonia ja 3 korintose * Triumfikaared-ehk võidukaar keiser constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon) algselt 4 kandiline,on kõigi jumalate tempel * elumajad, paleed- mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase eluase,põrand kaetud mosaiigiga * inseneriehitised- teed Via Ampia teed,sillad,veejuhtmed Rooma skulp...
KreekaRooma 1 1.Tõene või Väär/10/ 1) Kreeta ehituskunsti suurimaks saavutuseks olid suured lossid.T 2) Knossose lossi keeruline põhiplaan andis arvatavasti aluse labürindilegendi tekkeks.T 3) Kreeka templid asetsesid kõrgel alusel.T 4) Kreeka ehituses kasutati tihti mingite mõõtude saamiseks mooduli põhimõtet.T 5) Enamikku kuulsatest kreeka skulptuuridest tunneme rooma aja koopiate põhjal.T 6) Kreeka maalikunstist kirjutatakse enamasti vaasimaalide põhjal. T 7) Peamiseks allikaks etruski kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad.T 8) Etruski kunstist võtsid roomlased üle pronksivalu oskuse.T
Arhidektuur Umbes 80 protsenti elanikkonnast elab maapiirkondades. Birma arhidektuur peegeldab budistlikku pärandit.Riigile on iseloomulik budistide templite rohkus.Budistlik temple on samaaegselt ka: religioosne kool, kogukonna keskus,külalistemaja, koht , kus valitsus ja mud asutused infot levitavad,spordikeskus, hoolekande asutus, kus saavad abi vaesemad inimesed, surnukuur ning muusika ja tantsu koht.Tundub, et seal toimubki kogu elu templites ja nende umber.Huvitav on ka see, et samal ajal pakub temple ka majanduslikke teenuseid, nagu laenude väljastamine ja kinnisvara üürileandmine. Templid on väga tähtsad ka linnapiirkondades.Kuigi enamik templeid on Kesk- Birmas birma stiilis, siis Shani piirkonnas on need sootuks erinevad, nimetagem siis seda shani stiiliks.Tavaliselt on temlid ümbritsetud väikestest poekestest, kus müüakse nii pühasid kui ka ilmalikke asju. Tavalised hooned on üldiselt valmistatud...
Kombed • Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai-laama • Igapäevaelus avaldub budism alatarite eest hoolitsemises ja palvetes, armulettide kasutamises ning templite ja kloostrite külastamises • Kantakse armulette ja talismane • Igal majal ,asutusel ,ettevõttel ja kohal on oma altar kus on Budhha pilt või kuju Sümbolid • Bodhi puu ,ratas, kala ,merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm ja kerjakauss ehk pott Patra. Pühad paigad • Templid • Kloostrid • Buddhaga seotud kohad Põhja-Indias Levik maailmas • Tiibetis, Hiinas ja Jaapanis on budism traditsioonina eksisteerinud sajandeid • Ka Läänemaailmas on viimasel aastasajal budism populaarseks muutunud Budism Eestis • Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra (Karl Tõnisson) • Tallinnas on budistlik tempel • Praegu tegutseb Eestis Eesti Budistlik Kogudus
● Vastus: Astmikpüramiid.Selle ehitasid orjad ja talupojad.Püstitati valitsejale. ● Vastus: Püramiid.Selle ehitasid orjad ja talupojad.Püstitati kividest.Püramiid tehti valitsejate jaoks ehk see on valitsejate hauakamber. Vastus: Maa-alune hauakamber.Ehitasid orjad.Vaaraodele ehitati pärast seda kui püramiidid olid tühjaks varastatud.Ehitati maa alla ja tehti sissepääs. 6.Nimeta kuulsamad Egiptuse templid. ● Vastus: 1)Luksori tempel 2)Ramses II tempel 3)Karnaki tempel 4)Jumalanna Glatbari tempel 7.Milleks pandi vaaraodele hauda kaasa näomask? ● Vastus: Vaaraodele pandi kaasa näomask, sest usuti, et vaaraod ärkavad kunagi veel ellu ja valitsevad edasi. See oli tema võimukuse ja uhkuse sümboliks ning egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. 8.Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? ● Vastus: 3000 aastat. 9
keerukamad liigutused Polykleitose "Odakandja" Myroni "Kettaheitja" HELLENISTLIK AJASTU emotsionaalne, sageli erootilise alatooniga, rahutum, tundeküllasem; kirgede, kannatuste, piinade kujutamine Kontrapost raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabalt Arhitektuur: Ehitusmaterjalina esialgu puud ja savi hiljem kiviv (lubjakivi ja marmorit), kive seoti metallist klambritega. TEMPLID: Kreeka arhitektuuri tähtsamaks ülesandeks oli ehitada templeid. Templid olid jumalate elukohaks, templitel polnud aknaid ning kõige tähtsam oli templite välisilme, põhiplaanilit ristkülikukujulised. Tempel on igast küljest ümbritsetud sammastega. Samba kolm põhiosa: baas, tüves ja kapiteel. STIILID E. ORDENID: Dooria: madalad, jässakad sambad, mõjub raskepäraselt, kuid on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. Nt Parthenoni, Hera ja Poseidoni tempel.
jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir · Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele · Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid
välisarhitektuur. Rooma arhitektuur on suuresti üle võetud kreeklastelt, mida kasutati ainult dekoratiivselt. On kreeklaste kui ka etruskide arhitektuuri jätkuks. Nendelt võtsid nad üle ehitiste tüübid, konstruktsioonid nii kohandades kui ka täiustades neid. Vana- Rooma ehituskunst on dekoratsioonipõhine. Kreeka tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul. Nagu Kreekas, nii on templid Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevus seisnes ka selles et kreeklased pidasid templeid jumalate asupaigaks ning templi pühamaisse ruumi, cellasse said siseneda ainult preestrid samalajal kui inimesed jäeti templi peafassaadi ette kuid rooma templisse kutsuti inimesed sisse v. a. cellasse. Erinevalt Kreeka templist, mis asus astmestiku viimasel astmel (stülobaadil), asus Rooma tempel poodiumil
Sparta oli Lõuna-Kreeka võimsaim linnriik, mil oli Kreeka tugevaim jalavägi. Selles valitses range sõjaline sisekorraldus. Sparta ümber koondus paljusid Lõuna-Kreeka poliseid ühendav Peloponnesuse Liit. Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas, mis oli sealne 5.sajandi juhtiv linnriik. Pärast selle sajandi alguses toimunud sõda kreeklaste ja Pärsia vahel, olid pärslaste poolt purustatud küll mitmed Ateena linnamäel Akropolil asunud templid ja skulptuurid, kuid sõja võidu saanud kreeklased asusid uuesti oma linna taastama ning uusi templeid ehitama. Tähtsaim ehitis oli linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud Parthenoni tempel. See on dooria stiilis peripteer 8×17 sambaga. Dooria stiil on vanim Kreeka arhitektuuristiil, mida iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ning range. Sammastel puudub baas ning
Alhambra Granda (Hispaania) kuulsaim ehitis; sellega püüti luua paradiisi maa peal; kuulsaim koht Lõvide õu. Minaretid nõelteravad tornid. Tadz Mahal kuigi asub Indias, on tegemist Islami kunstiga Aafrika kunst Tunnused: dekoratiivsed; lapselikud; nagu Picasso näeb välja. India kunst Tunnused: pannakse kogu ehitis ruudukujulisesse raami, keskel tsentrum; kobrutavad, mahlakad ehitised; stuube; näitab ka paljast keha; seksuaalsed stseenid; templid ehitati kivist, kuid mördita; saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viivad pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks; välisseinad koosenvad lausa skulptuuride massist; skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus, mitmekesised zestid, ligutused, kehad on nii painduvad nagu oleksid need luudeta, inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestel ja loomadel põhinevad olendid; reljeefiga
saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis. Savist vaasid, mis kaevati maa sisse. Budism India - Hiina - Jaapan Terakota sõdurid. Pronksist kaarikud. Tehakse koopiaid. "Kotka kursilt" kirjutatakse ülalt alla. Meso-Ameerika ehk Vana-Ameerika 1500 ekr - 1600 pkr ratast ei leiutanud, astmikpüramiid tempel, Steel - võidusammas väikeste majakeste stiilis altarid, kummardasid jaaguare Tuntud Kuu, Päikese templid Astmikpüramiidi trepi kallak väga suur. Paksu näoga inimesed. Näod inimlikud, kuid juuksed ja kiivrid on improviseeritud. Istuvate mehikeste kujukesi. Kasutatakse väga palju nefriiti (roheline kivim). Kahe kaelaga anum. On ka ümarate servadega astmikpüramiide. Kolme jalaga potid. "Chicken - Itza". Muidu üks tee püramiidi, kuid seal võis olla ka neli (üksikutel templitel). Staadionid 30 000 eKr - 2200 Ürgaeg 3500 - 500 eKr Mesopotaamia 3200 - 500 eKr Vana Egiptus 2200 eKr - 20
Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve ...
d) Millised reeglid kehtisid olümpiamängudel? e) Kuidas autasustati olümpiavõitjaid? 2. Kreeka teater. a) Kelle auks etendasid kreeklased näitemänge ja korraldasid näidendite võistlusi? b) Kes võisid olla näitlejateks? Kui palju näitlejaid oli? c) Milleks oli vajalik koor? d) Millised olid Kreeka teatri osad. Osata joonistada. Teade erinevate osade otstarvet. e) Milline oli Ateena riigimeeste suhtumine teatrisse? Põhjenda oma vastust. 3. Tragöödiad ja komöödiad. 4. Kreeka templid. a) Nimeta Kreeka templile iseloomulikud jooned. b) Esita nimeliselt konkreetseid näiteid Kreeka templitest. Foto järgi tunda ära Parthenon. 5. Skulptuur. a) Mis materjalist tehti skulptuure? b) Nimeta kuulsaid skulptoreid ja nende töid. Tunda foto järgi ära Odakandja, Kettaheitja, Zeusi seitsme maailmailme hulka kuuluv skulptuur. 6. Kes oli? Millega jäädvustas oma nime ajalukku? Homeros (lk. 14) Pindaros Herodotos Aischylos Sophokles
mitmel pool polnud neil kodanikuõigusi. Kõige rikkamad olid aristokraadid nad olid suurmaa omanikud ja kaupmehed ja nende põlde harisid sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond orja saadi sõdadest ja võlgadekatteks. Orje kasutati kõikjal põllul,käsitöö kojas,iga kreekas võis ori olla. Ori tegi ära lihtsamad ja ebameeldivad tööd,nt:kaevandused. Kreeka polises oli kaks tähtsat objekti akrobol,künka otsas kindlus ja agoraa ehk koosoleku ja turuplats. Polist ilmastasid ka templid. Majad olid põletamatta tellisest siseõuega. Riietuseks olid valdavad riidetükk kitoon. Külmailmaga tõmmati peale himaation,söögi puu- ja köögivilju,kala oli võli,tähtsamaks oli küüslauk. Liha söödi valdavalt usu pidustustel. Aristokraadid tegelesid poliitika ja spordiga ning pidusöökidega ehk sümpoosionitega.
inimese anatoomiast maailma täpseim maanteed koos rohkem kui nende kalender, arhitektuur postiteenusega ja kolleegid Euroopas, ehitasid suuri linnu, mis arhitektuur astronoomia mingil põhjusel maha hiiglasuured tahutud päikesekalender, jäeti, valgeid lubjakivist kividest templid, mis olid arhitektuur linnad teid, tundsid pseudovõlvi ehitatud sideaineta korrapärase ja lubimörti planeeringuga, tänavad sillutatud, kivist veejuhtmed, mitmekorruselised majad · 16. sajandil hävitati hispaanlaste poolt · Vallutati Cortes'i poolt · Vallutati Montejo poolt · Vallutati Pizzarro poolt
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuu...
1. Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid Vana-Kreekas? 2. Vanakreeka kunsti perioodid? Arhailine, klassikaline, hellenistlik 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri 3 stiili ? dooria, joonia, korintose stiil 4. Olümposel elanud kreeka jumalad ( neid oli 12 ) Zeus - peajumal, taeva valitseja Apollon - valguse ja kunstijumal, päikesejumal Hera - abielude jumal Poseidon - mere jumal Artemis - looduse-ja jahi jumalanna Athena - tarkuse, kunstide ja tööoskuse, aruka sõjapidamise jumalanna Demeter - vilja- ja põllutööjumalanna Hestia - kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule, sepakunsti ja käsitöö jumal Hermes - Jumalate käskjalg; karjaõnne, sportlaste, kaupmeeste, rändurite jumal 5. Milliseid materjale kasutasid kreeka skulptorid ? marmor, pronks, krüselefantiintehnika 6. Keda kujutasid skulptuuris enamasti vanakreeka skulptorid? Alasti meesskulptuurid,...
Jõemuda muutis põllud viljakaks, jõest endast võis, aga püüda kala. 3100 aastat ekr liitsid Ülem Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Seda tegi kuningas Memes, kes ehitas ka linna Memphise. Vana egiplased määrasid aega kuningate valitsuse järgi. Egiptust valitsesid Vaaraod. Egiptlaste usund oli looma peaga inimene. Jumalad olid nende arust üleloomuliku väega olend, kes valitses maailma. Järgmisena räägime hoonetest. Esiteks templid, mis olid jumalate auks püstitatud hooned. Teiseks püramiid, mis oli jumalate ja lihtrahva haudehitis. Niilus Tänapäeval. EHITUS MEISTER IMHOTEP Ehitus meister Imhotep oli üle Egiptuse kuulus ehitusmeister. Imhotep elas Memphise linnas vaarao Dzoseri ajal umbes 2650. aasta paiku ekr. Ta oli ehitanud mitmeid püramiide ja hauakambreid. Kui tehti valitsejale hauakambrit, siis oli vaja alustada juba valitseja eluajal, et see õigeks ajaks valmis saada
Terrakota kujusid tehti vormides, mis seejärel põletati. Maalitud kujud pühendati jumalale ja pandi tihti ka hauda kaasa. Tuntuimaks terrakota kujuks on Veji Apolloni kuju. Mida iseloomustab tugev figuur ja musklisus. Nägu ja näoilme sarnanevad kreeka koures'ele, riietus aga kore'le. Arhitektuur Enamik nende ehitisi, mis olid puidust, pole säilinud. Säilinud on mõned ümarakaarelised linnavärvad ja müüriosakesed. Templid, etruskidel, sarnanesid kreeka omadega. Erinevalt aga kreeka omast oli nende põhiplaaniks nelinurk ning ta oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele. Hoone ühel küljel oli üks või kolm väikest pühakoda, teisel pool oli lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Hoone talastik oli kerge, sambad olid hõredalt paigutatud. Esialgu tehti sambad puidust hiljem aga ka kivist. Sambad sarnanesid küll dooria sammastega, aga olid baasiga
Kultuuris arenes tööjaotus. · Teatrikunst kasvas välja Dionysuse pidustustest. · Kreeka kunst arenes välja umbes 600 aeKr. · Kreeka arhidektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tempel oli ristküllikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. · Tempel seisab alusel, mis on maapinnast kahe-kolme astme võrra kõrgem. Sambad ümbritsesid templid tavaliselt igast küljest ja sammaste arv allub kindlale reeglile: 6 x13 või 8x17 · Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel. · Tüvesel on keskel väike paisutus. Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. · Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule · Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. · Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum
poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babüloonia langus. 8. Mesopotaamia religioon: tähtsamad jumalad (An/Anu, Enlil/Bel, Enki/Ea, Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal; ennustamine; surmajärgsus; lood maailma algusest: “Enuma eliš”. 9. Kangelaseepika: Gilgameš. 3) Egiptus 1. Geograafilised ja looduslikud olud ning nende mõju tsivilisatsiooni iseloomule.. 2. Ühtse riigi kujunemine ja Vana riik: Narmer ja Menes; kiri; Džoser; 4. dünastia ja suured püramiidid; kuningavõim, selle tiitlid ja sümbolid; riigi sisekorraldus ja välissuhted. 3. I vaheperiood ja Keskmine riik: Teeba esiletõus; uued jooned sisekorralduses ja välissuhetes.
edendas tantsu ja muusikat.Saakali kujuline surnute jumal Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja surnute palsameerimine. Thot oli nende kuujumal ja hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja. Olulised olid pühad loomad. Skarabeus kehastas tõusvat päikest, valge lauguga must härg apis oli Mephise jumal Ptah looma kujul. Jumalate maailm peegeldas egiptlaste elu. Muumiate valmistamine oli ettevalmistus hauataguseks eluks. Templid olid pühendatud jumalale. Püramiid oli vaarao hauakamber. Muumiad pandi sarkofaagi. Kultuur 1. Kiri tekkis 5000 a. Tagasi. Hieroglüüfkiri ehk piltkiri sisaldas pamiselt mõisteid kuid ka konsonantühendeid ei sisaldanud vokaale.Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus mida valmistati Niiluse kaldail kasvavast papüürustaime säsist. 2. Teadus meditsiinis osati teha väga keerulisi lõikusi ja operatsioone. Osati valmistada väga palju erinevaid ravimeid
Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja mälestuseks pagoodid(nagu India stuupa) kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei teatletud sümmetriat, tube eraldasid
Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Egiptuse templi Karnaki templi Ramses II hiigelkujud fassaad obeliskide ja sammassaali Abu Simbeli püloonidega. rekonstruktsioon. koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a
endine õiguskord. Alamatelt nõuti Pärsia kuninga tunnistamist ja maksude maksmist. Riigi juhtis suurkuningas. Riik oli jagatud satraapiateks, mis ühtisid alistatud maade piirkondadega. Igas satraapias oli ametnik, kelle oli suurkuningas määranud, kes kogus makse. Kõige tähtsam oli postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna-Iraanis. 2.) Nimetan järgmiste rahvaste kõige tähtsamad saavutused egiptlased- tähtsad teadusharud, templid, papüürus-hieroglüüfid, püramiidid, päikesekalender, novelli zanr sumerid- ratta leiutamine, kiilkiri, maailma esimene eepos (Eestis Kalevipoeg 19 saj. Kreutzeald, Faehlmann) babüloonlased- esimesed seadused-hamurappi assüürlased- võimas armee, II maailmaime Semiramise rippuvad aiad juudid- Moosese 10 käsku, Jahve tempel Jeruusalemma linnas. foiniiklased- maailma esimene tähestik, hetiidid- raua töötlemine, ratta leiutamine -sõjavanker, kaarik
ühtlasi säilitati reliikviaid. Stuupa püstitati austuseks maale, kuhu asusid elama India jumalad Brahma ja Buddha. Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged. Stuupaansambaid kaunistavad inim- ja loomakujud, budismisümbolid ja puule najatuvate puuhaldjate jaksade kujud, mis kehastavad naiseilu ideaali. Templid Templid- peamised vana kunsti mälestusmärgid- meenutavad meie mõistes pigem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub ka jumalakuju, on tavaliselt väike. Tempel selle ümber aga võis olla suur ning plajude erinevate ruumidega. Saalide uksed oli enamasti ühel joonel ning tekitasid koridori pühapaigani. Templite siseruumid olid väga tihedalt asetsenud sammaste tõttu üsnagi pimedad
hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved “surnute linnad” , mida valvasid sfinksid – inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Egiptuse templi Karnaki templi Ramses II hiigelkujud fassaad obeliskide ja sammassaali Abu Simbeli püloonidega. rekonstruktsioon. koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise – kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi – papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a
Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid, hoogsaid tantse, musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid proportsioonid erinesid (ruudukujuline kivist ehitis, kolme ukse või pühakojaga ning suure eeskojaga puust ehitis, sambad, keraamilised kaunistused). Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad
o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija
rõhutanud õpetused on täiendanud teineteist. Välispidiselt elatakse konfutsianisimi järgi, sisemisel taoisimi põhimõtete järgi. 7. Kaligraafiat peeti vaimseks loominguks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamine ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Sellist maalikunsti avalikult ei esitatud , vaid nauditi kõrgema seltskonna ringis. 8. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised pagoodid. Pagood- ehitis, monument, sümboolne austuse avaldus Buddhale. 9. Hiinas hakkas iseseisva teemana maastik esinema juba 4. Sajandil. 10.Jäetakse esi- ja tagaplaani vahele vaba ruumi, millega vihjatakse atmosfäärile. 11.Eelistused olid paberi ja trükikunsti näol olemas. 12. Hiina tarbekunstis olid esindatud : metallehistöö, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd, portselan. Erilist huvi tundi Euroopas portselani vastu.
Maskeering oli vajalik, sest sisemuses oli mitmeid aardeid, mida pidi varaste eest peitma. Väga tähtsad olid kanalid, mis tagasid õhuvahetuse. Kolm kuulsaimat püramiidi olid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal?Mille poolest on eriline RamsesII hauakamber? Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Vanimad egiptuse templid olid ehitatud haudehitiste juurde ja olid mälestuspaikadeks. Uues riigis saavad templid iseseisvateks, nad eraldatakse haudehitistest, paljud templid ehitatakse uuesti. Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks, teistalt pidi ta lähendama religiooni egiptuse elanikkonnale. Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
