preesterkonna ülessanne oli ka riigijuhtimine. Kuid aja möödudes läks riigi juhtimine preestritest sõltumatu kuninga kätte. Kuninga võimuletulekuga suurenes ka kuningalossi tähtsus linna arhidektuuris. Kuningas oli eelkõige sõjapealik, tema võimu tugevnemine võiski tuleneda sagedastest sõjaolukordadest. Peale väejuhtimise kuulus kuninga ülessannete hulka ka kõrgeim kohtupidamine. Ühtlasi oli ta ka suurmaaomanik. Nii kuidas võim kuningale koondus, hakkasid templid ja preestriskonnad oma senist iseseisvust kaotama. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud, nad olid sõltumatud käsitöölased ja talupojad. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja seetõttu kuulus neile õigus rahvakoosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Arvatavasti valis ka kuninga algselt rahvakoosolek. On ka oletatud, et linnriikide
1.Kunstiliigid :ARHITEKTUUR Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused
võitlema patsiendi elu ja tervise eest. Kreeka kunst, arhitektuur, skulptuur ja maalikunst: Kreeka kunst oli realistlik ja seal väljendusid ühiskonna arusaamad ilust, tervisest ja tarkusest. Kreeka maalikunstis olid juhtivaks vaasimaalid. Nende valik oli väga rikkalik aga kõige ilusamaks peetakse amforat, sinna kujutati geomeetilisi kujundeid ja see oli must-punane. Arhitektuuris olid tähtsal kohal templid. Need ehitati kivist, enamasti marmorist.See ehitati kõrgemale kohale ja iseloomulik on ümber kogu hoone kulgev sammastik. Neid kaunistati ja värviti. Valgus pääses templitesse vaid ustest. Levisid kolm põhilist arhtektuuri stiili: dooria, joonia ja korintos. Viimane oli levinud hellenismiperioodil. Kaunimad templid on Hera ja Zeusi tempel. Kreeka skulptuuril on eripäraks vabaplastika. Suuri mõjutusi sai egiptuse kunstist seega algul ei olnud
vajaliku ventilatsiooni tagama. Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. (Võrdluseks Tallinna Oleviste kiriku torn, mis on kõrguselt teine peale Teletorni, ulatub 123 m kõrgusele.) 4 Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved "surnute linnad". Neid valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud sfinksid. Haudehitiste juurde olid ehitatud ka templid. Nendesse pääses läbi värava - pülooni. Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. Peaosaks oli siseõu , mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski. Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama
Astmikpüramiid kõrgemaks ehitatud mastaaba. Dzoseri atmikpüramiid Sakkaras. Giza püramiidid. Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Egiptuses esines oru-, haua-, kalju-,matuse- ja päikesetempleid. Templikompleks koosnes: sambad, sammaskäik, sammassaal, püha paik, hämarad ruumid, sfinksid, ben-ben monumendid. (Päikesetemplitel olid ka obelisk ja püloon) Kuulsaimad Egiptuse templid: hiigeltempel Karnakis, Luksori templite kompleks, Hatsepsuti hauatempel, Abu Simbeli tempel ja Ramses II matusetempel. Hieroglüüf on piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest. Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel üks käsi ka rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis
Ajalugu Kadi Raudvassar II kursus 2010 Tartu Kunstikool Püramiidid Vanaaja esimeseks maailmaimeks loetakse kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Kõrgeim püramiid asub Gizas, kannab nime Cheopsi ning on 147 meetri kõrgune. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70 võib-olla ka 80. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Püramiide rööviti sageli, kuna hauakambrites oli rikkusi. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse
Mõlemas läksid poisid 7-aastaselt kooli. · Pealinn koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist, kindlustatud. Tallinn põhimõtteliselt sarnane. · Teadused filosoofia, kirjandus, kunst, matemaatika; · Eeposed väga populaarsed, juba 7.sajandil eKr. · Jumalate austuspidustused toimusid, näiteks Zeusi pidustustest kujunesid välja olümpiamängud, mille ajaks pidi sõjategevuse peatama. · Arhitektuur o Templid o Tähtsaim ala templi ehitus, mis olid nii pühamud kui ka ühiskondliku elu keskused; o Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et on Olümpose jumalatele lähemal nõnda; o Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale; o Templid olid muidu sarnased, erinevaks tegid sammaste hulk; o Eluruumid olid väga lihtsad, sambad ees, et saaks varikatust panna ning
Mahulised objektid paiknevad ruumis ja nende vorm liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming. Skulptuurikunsti iseloomustab mahuline vorm ja kolmemõõtmelisus. Skulptuure luuakse
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E
hieroglüüfid kirjatundmine tagas kõrgema positsiooni kirjutati papüürusele astronoomia, matemaatika arstiteadus teadus arenes praktilisel vajadusel kultuur novell kirjandus hauakambrid templid ehitusmaterjaliks kivi jumalad loomade ja inimeste ristandid palju jumalaid religioon surmajärgsus tähtis kummardati templites Mesopotaamiale iseloomulikd jooned 3000eKr - 500eKr avatud ebakorrapärased üleujutused Eufrati ja Tigrise vahel leidub ainult savi avatud linnaühiskond mehekeskne
· Kuningalossid- RamsesII, lossi ees asetsesid imepärased Semiramsese rippaiad. · Linnakindlused- Jumalanna Istari kindlus 8. Vanad kreeklased pidasid maailmaimeks Paabeli torni, Babüloni linna rajatisi. 9. Paabeli torn oli tsikuraat, mis ehitati umbes 3500 aastat tagasi. See pidi olema tee taevasse. 10. Babüloonlaste ehitistest pole eriti mälestisi säilinud, kuna nad ei tundnud tellistepõletamist. 11. Mina arvan, et jõgedevahelise maa templid ja lossid rajati kõrgetele alustele esiteks võib-olla sellepärast, et kuna seal oli niiske pinnas, siis, et ei laguneks hoone kokku ja teiseks ka uskumuste pärast, et olla jumalatele lähemal. 12. Mesopotaamia kunsti paigutaks ürgaja kunsti ja egiptuse kunsti vahele (5000 aastat eKr- 6 saj. eKr.). 13. Uusbabülooniale tegi kiire lõpu pärslaste võimas kallaletung. 14. Istari väravate rekonstruktsiooni võib näha Berliini muuseumis. ( Biiklikud muuseumid).
1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Chefren ja Mykerinos); neid valvas Sfinks
Persephonel minna. Tegelikult andis Hades Persephonele hoopis ühe puuvilja 6 seemet, mistõttu peab Persephone aastas 6 kuud veetma allmaailmas ja kevadel ja suvel võib ta tagasi Demeteri juurde tulla. See tähistabki aastaaegade vahetumist. (Demeter oli Kreeka mütoloogias Kronose ja Rhea tütar. Viljakus- ja põllutööjumalanna. Kuna külvamise ja viljalõikusega tegelesid Kreekas naised, oli ta ka eelkõige naiste jumalanna. Põld ja rehealune olid Demeteri templid. Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva. Eleusises suures templis korraldati Demeteri auks tseremooniaid.)
4. Megaliitiline MEGA+LITOS (kr.k. suur kivi) MESOPOTAAMIA 1. Tsikuraat astangutega ülespoole ahenev torn, astmeline torntempel. . Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht (URI tsikuraat) EGIPTUS 1. Mastaba haudehitis, äralõigatud tipuga püramiid. 2. Astmikpüramiid 6-7 vähenevate mõõtmetega mastabat üksteise peal, püramiidide eelkäija. 3. Püramiid - kolmnurksete tahkudega, põhiplaanilt ruut. Meenutas päikesekiirte kimpu. Hauamonument. 4. Templid jumalate kummardamiseks, võimsa interjööriga. 5. Püloon väravaehitis, templi värav. Koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, on längus seintega väravatorn. 6. Obelisk neljatahuline teravatipuline kivisammas. Kõrgub pülooni ees. 7. Sambad ümmarguse ristlõikega, palju, nn. sammasõued. Need jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Sammas sümboliseeris lootust, majesteetlikkust, igavikulisust.
Millal? Milline oli selle raha saatus? Itaalia. 8.3saj. Ekr. Surid välja, polnud ühtset riiki. Millised usulised kujutelmad mõjutasid etruski kunsti? Usk, et peale surma jätkub elu tavaliselt. Kuidas oli etruski kultuur seotud kreeka ja rooma kultuuriga? Etruski kultuur paiknes nende kõrval ja kreeklastelt võtsid nad palju üle. Viimased kuningad Roomas olid etruskid. Mida olulist õppisid sellelt rahvalt rooma ehitajad? Linnaplaneering ja templid. Võrdle etruski templit vanakreeka templitega. Põhiosas olid templid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudu kujuline. Sellel seisnev hoone oli põhiliselt puust. Mida kujutavad etruski hauakambrite seinamaailid? Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel oli maalitud ukse ja aknad, musitseerivaid inimesi, kalastamisi jne. Etruski skulptorite lemmikmaterjaliks olid savi, pronks..
püramiidist. See kujutab endast jumal Ra-Harahtet ning kuulub Chephreni hauakompleksi juurde. See maailma kuulsaim sfiniks on väljaraiutud hiiglaslikest liivakiviplokkidest, mis jäid üle Chephreni püramiidi ehitamisel. Arvatakse, et see 20 meetrit kõrge ja 73 meetrit pikk sfinksi kuju on pärit 3. Aastatuhandest e.Kr ja on seepärast ka vanim tedaolev monumentaalne vaaraoportree. Templid Suurte võimsate püramiidide läheduses asusid ka paljud templid. Templi põhiosaks oli müüridega ümbritsetud sammasõu, kuhu pääses läbi väravaehitise, kust võisid sisse astuda ainult vabad inimesed. Väravaehitis ehk püloon koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid (neljatahulised teravatipulised kivisambad). Sambad, millega templeid kaunistati jäljendasid Egiptuses kasvavat taime papüürust, lootost ja palme. Pülooni taga asuva sammasõue sambad ja seinad olid aga kaunistatud rohkete värviliste
( babüloon) · Kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj e.m.a Vana Egiptuse kunst U 2800.a ekr-323a. ekr · Vana riik ( 4 dünastiat ) 28.-26.saj eKr · Püramiidid Giza väljal Kairo lähistel · Cheops'i püramiidid 146m ( 2300000 lubjakiviplokki, igaüks 2,5t raske ) · Chepren'i püramiid 142m · Mykerinose püramiid 66m · Sfinks 20m Uus Riik 16.-11.saj eKr · Tutanchamoni hauakamber · Luxori ja karnaki templid · Echnatan ja Nofretete 14.saj ekr · 332. ekr vallutas Egiptuse Aleksander Suur · Tutanchamoni hauakamber leiti ja avati alles 1922.a 14.september2011 Luxori ja Karnaki templid · asuvad Teeba linna lähedal · Uue Riigi aegsed tähtsamad templid · ehitatud ajavahemikul 16-11saj EKR · Praegu soositud turismiobjektid · Luxori templi ees on 1 obelist, tema paariline asub pariisis Concorde väljakul Kreeta-Mükeene e Egeuse kultuur.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Vana-Kreeka arhitektuur Koostaja:Kristjan Maipuu Juhendaja:Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Templid ja nende stiilid lk 4 4. Akropool lk 5 5. Ehitised väljaspool Kreekat lk 5 6. Parthenon lk 6 7. Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus Mina tegin oma töö Vana- Kreeka arhitektuuri kohta. Minu eesmark on lähemalt tutvuta selleaegsete ehitistega. Minu töös on juttu selleaegsetest ehitusstiilidest, templitest ja Parthenonist. Templid ja nende stiilid Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid
kantavatest osadest. (Remmel, 1989) Tõsiasi on see, et kunst oli pidevas muutumises nii Vana-Kreekas ja on seda ka tänapäeval. Selle tõttu arenesid erinevad ehitusdetailid Vana-Kreeka arhitektuuris järk-järgult arhailisest järgust hellenismini. Lisaks olemas olevatele 3 ehitusstiilile tekkisid mitmesugused stiilide segud. Minu töö eesmärgiks on tuua välja templite ülesehitus, arhitektuuri 3 ehitusstiili ja kirjeldada kreeka ehituskunstipärleid Parthenoni ja Erechtheioni. 1. Templid ja nende ülesehitus Nagu paljudel teistel vanaaja rahvastel, nii oli ka kreeklastel arhitektuuriala tähtsaim ala templiehitus. Kreeka templid erinesid Idamaade omadest selle poolest, et nad olid mitte ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematele aladele, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Samuti oli iga tempel pühendatud ühele kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. (Remmel, 1989)
linn. Peale assüürlaste pealinna Ninive vallutamist toimub Babüloni linna suurejooneline väljaehitamine. Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Savinõude ja kujude järgi on näha , et juba IV aastatuhandel e.m.a. omasid nende loojad peenemaitselist vormitaju ja meisterlikku materjali valitsemist. Samuti on näha piiratud pinna oskuslikku komponeerimist alabastarist (kivist) nikerdatud peekritel. Suurimad saavutused Mesopotaamia ehituskunstis olid templid , valitsejate lossid ja linnade kindlustused. Selline looduslikult hea ehitusmaterjal nagu kivi Mesopotaamias puudub , mistõttu suurem osa ehitistest on valmistatud päikese käes kuivatatud savitellistest. Muidugi pole sellist viisi ehitistest aastatuhandete jooksul alles jäänud muud kui mulla- ja savihunnikud. Arheoloogiliste kaevamiste tõttu on avastatud , et ehitiste juures oli kasutatud sisseveetud kivist detaile , nagu näiteks uksepiitu , sambaid jms
Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati Kreekas väga kõrgelt. Teatrikunst kasvas välja jumal Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati vabas õhus, kus vaatajate pingiread olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast. VANAKREEKA USUND Usund oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kreeklased uskusid, et jumalad on inimesetaolised, nii kehalt kui ka vaimult. Jumalatega võis suhelda iga inimene. JUMALATEGA SUHTLEMISE KOHAD: Templid, mille altarile toodi jumalatel ohverdusi Oraaklid, kus inimesed käisid oma küsimustele vastuseid saamas. Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi: ARHAILINE e. vana aeg KLASSIKALINE e. õitseaeg HELLESNISTLIK e. hiline aeg ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Tempel seisis tavaliselt astmeliselt tõusvatel alustel ning on nelinurkse põhiplaaniga. Templi igat külge ümbritsevad sambad.
Kontrolltöö Nr 1: Ida-maad 1. India kultuur hakkas välja kujunema 3 aastatuhandel e.Kr. 2. Stuupa kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. 3. Templid ise meenutavad rohkem monumente kui ehitisimeie mõistes.India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks , paljude ruumidega ehitiseks.Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ka muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades
(15 000-13 500 e.Kr) MESOPOTAAMIA · Umbes 4000-600 a. e.Kr. · Mesopotaamia- jõgedevaheline maa, mis asus Eufrati ja Tigrise vahel. · Praegu asub selle koha peal Iraak. Ehituskunst: · Ehituskunsti peamiseks saavustusteks olid valitsejate lossid, templid ja lossid. · Kõike iseloomulikumaks ehitisteks olid astmelised torntemplid e. tsikuraadid. Tänaseni kõige paremini saäilinud tsikuraat Uri. Asus sumerite linnas Uris (3600-2370 a. e.Kr.) Suurim tsikuraat, Marduki temple (Paabeli torn). Asus Babülonis. Sumerite leiutised: · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja. Kirjutati savitahvlitele
AKROPOLI LÜHIAJALUGU Ateena Akropol ehk Ateena kindlus asub Ateena Pühal Kaljul. See on mägi 150m kõrgusel merepinnast, mis on lameda tipuga ja mille lame platoo on 3 hektari suurune. Sealseid templeid peetakse kõige olulisemateks kultuurimälestisteks läänemaailmas. Uhked marmorist templid ehitati 5. sajandi lõpus, aastatel 450-421 e.m.a. Ateena kuldperioodil ja jumalanna Athena auks. Ajalooliste seoste ning sealsete kuulsate ehitiste - Parthenoni ja Erchtheioni - tõttu tuntakse Kreeka akropoli lihtsalt Akropolina. Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432. a. eKr
Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka arhitektuuri suurim saavutus-templid Templi ehitamisel kasutati marmorit ja lubjakivi Tempel-akendeta ruum ,kus asus jumalakuju Hoone ümber ühes või kahes reas seisvad sambad toetasid talastikku ja viilkatust Sammas koosneb kolmest osast: 1) baas 2)tüves 3)kapiitel Sambatüübid-dooria,joonia,korin- tos Templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi.Ehitis on neljakordne(dooria,joonia,korintose) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Vana-Kreeka Marko Vest Paide Gümnaasium Linn Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Seal paiknesid veel templid, linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Maja kõige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (kreeka k. ,,meeste ruum") paiknes õue tänavapoolses küljes. Riietus ja toit Kõige tavalisem riietusese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu
Giza püramiidid Cheops(140m), Chefren, Mykerinos. Sinna maeti vaaraoid (palsameeritult) ja anti kaasa nende kaasvara ehted,tarbeesemed jm et teha hauatagust elu koduseks. Püramiidide pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega(vähe säilinud, Chefren). Püramiidide lähedal olid vaarao sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Uus riik leiti,et püramiidide ehitamine on liiga kallis lõbu ning hakati templeid nende asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu.
* Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ( arhitektuur ). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised. 1. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. 2.Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. * Skulpuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. 1. reljeefid kõrgreljeed, madalreljeef, süvendreljeef. 2. ümarplastika skulptuur jaguneb ka : vabaplastika,monumentaalplastika, ehitusplastika. *Maalikunst on unikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal. 1. Seina e. monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) 2
Aitab surnutel teispoolsuses edasi elada.(esimesed portreeskulptuurid?) Matmisviis: surnutele pandi kaasa varemate surnute modelleeritud kolbad, eriti laste haudades Kellpeekrite kultuuri keraamika geomeetriline ornament. Kultuurid hakkavad eristuma keraamika kujundamise järgi (Naise iidol-anum, Vidra, Rumeenia) Materialide mitmekesistumine (Karu, merevaik, Taani) Megaliitehitised Euroopas Neoliitikum ja pronksiaeg Malta nroliitilised templid u 5200-2300 e.Kr (Mnajdra) Hagar Qim Ovaalsed teineteisele järgnevad struktuurid, pühapaigad ja templid, astronoomilised struktuurid, on arvestatud päikese ja kuu sisse paistmisega. Kivid Menhirid- peamiselt prantsusmaal aga ka mujal maailmas seinevad püstised kivid (Champ-Dolen) Viljakusega seotud fallilised sümbolid (?) St. Sernin-sur-Rance menhir naise figuuriga 121,8 cm megaliithos- väga suur (mega) kivi. Megaliitiline struktuur e. ehitatud väga suurtest kividest.
Kreeka ehitusmälestised. Dooria stiil (raskepärasus, jõulisus ja lihtsus) : ·Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati jumal Apollonile (7 saj. lõpul, Korinthoses)- säilinud vaid üks nurk ja paar sammast. ·Jumalanna Hera tempel (u. 550 e. Kr., Paestumis) ·Poseidoni tempel- üks parimini säilinud antiikkreeka ehitis, massiivsed sambad. ·Zeusi tempel Olümpias (5 saj. esimene pool )- eriti meisterlik kujundus, nüüdseks varemetes. Hera templi jäänused. Poseidoni templi arhitektuuriline kujundus. Zeusi tempel. Joonia stiil ( 6 saj. e.Kr.)- asutati Väike-Aasia rannikul ·Jumalanna Artemise dipteer (109m pikk, 55 m lai)- antiikajal peeti üheks seitsmest maailmaimest, 356. aastal põletati maha, Aleksander Suur lasi templi taastada, kuid hiljem purustas selle maavärin. Klassikaline stiil: ·Kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. ·Kreeklased sõdisid Pärsiaga->pärslased purustasid Akropolil asunud templid ja skulptuurid->riigimees Perikles...
Linn • Kitsad ja kõverad • Koosnes neljast suurest tänavad kindlustamata külast. • Majad põletamata tellistest • Otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid • Enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendiga ehitised • Linna keskel agoraa, mille ümber templid ja nõukogu hooned • Pnyximäe otsas kõrgus rahvakoosolekuplats • Võimsad müürid, mis liitsid linna sadamaga • Kuningaloss-kindlus- kultuurikeskus • Nike tempel • Propüleed • Parthenon • Erechtheioni tempel • Athena pronkskuju Riigikord • Aristrokraatia • Aristrokraatia
Kunst Mesopotaamias Töö autor: Kus?(piirkonna kirjeldus) Asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk-ja alamjooksualal.Maavaradelt oli Mesopotaamia vaene,hulgaliselt leidus savi ja pilliroogu.Kivi,puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega,mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Kunsti eesmärgid (4): 1.Ülistada jõudu 2.Tekitada hirmu ja aukartust jumalate ning kuningate ees. 3.Tingida kindlad vormi reeglid. Arhitektuur: Ehitised (üldnimena): Iseloom: Näide (nimega): Templid,valitsejate Peamine materjal oli päikese lossid,linnakindlustused. käes kuivatatud põletamata savitellis. Istari värav Berliini muuseumis. ...
KOREA Ülevaade • Korea jaguneb Põhja- ja Lõuna-Koreaks • Populaarseimad vaatamisväärsused turistide seas on templid, paleed, pargid ning erinevad maastikualad • Koreas on võimalik tutvuda erinevate aja perioodide ehitiste ning koguni küladega. • Samuti saab vaadelda kauneid maastikke ning tutvuda Korea popmuusikaga Bulguksa tempel • Kuulub aastast 1995 UNECSO maailmapärandi nimekirja • Ehitatud aastal 528, Silla dünastia ajal • Renoveeritud täielikult 1973. aastal • Koduks paljudele kultuuriliselt tähtsatele reliikviatele, nagu Dabotap ja Seokgatap Bulguksa tempel
kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumide ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, lage toetavad sambad seisid tihedasti,siseruum oli seetõttu hämar. · Templid ehitati kivist, ilma mördita, mõnikord metallklambreid kasutades. Laed tehti kiviplaatidest , siseruumis kujusid tavaliselt vähe, tühja pinda ei ole.
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3
Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle
oli Zeus neist võimsaim. Teda kutsuti isaks, sest tal oli lugematul arvul lapsi. Talle meeldis ohvriloomana härg. Hera oli abielu kaitsja, ta oli väga armukade, kuid selleks andis Zeus ka põhjust. Kiusas suurema osa ajast taga Zeusi armukesi ja lapsi. Ohvriloomaks oli lehm. Poiseidon oli merejumal, kes tekitas oma kolmhargiga torme ja maavärinaid. Ohvriloomaks oli hobune. Põhiliseks jumalate austamis viisiks oli ohverdamine. Jumalad voolisid inimesed veest ja mullast. PÜHAMUD JA TEMPLID Kreeka templid on kõige kuulsam osa Kreeka arheoloogiast. Tavaline Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juurde kuuluvast altarist, mis oli madal, kividest laotud alus, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel ehitati kõrgele mäe tippu. Pühamu keskpunktiks oli altar. Suuremates pühamutes oli nii templeid kui ka altareid mitu. Peamised rituaalid toimusid vabas õhus templi lähedal, kuhu võis minna igaüks.
millel oli kiilukujuline ots. Arenes samuti välja piltkirjast kuid on teinud läbi palju suurema arengu. Esmalt tähistasid pildid mõisteid hiljem hakkasid ka silpe tähistama. Kiilkiri on kohanenud erinevate samiidide keeltega. 5) Teaduse saavutused? Egiptus: Arstiteadus- osavad kirurgid, tähtis oli õige diagnoos ja kohene ravi mitte palved ja maagia. Raviti muumia pulbriga Astronoomia- panid aluse 12 kuud. Oluline oli üleujutuste aeg paika panna. Geomeetria- püramiidid ja templid. Mesopotaamia: Astronoomia ja astroloogia. Väga head ennustajad. Jumalatel oli väga tähtis roll, kogu aeg võis jumal millegi kohta märku anda seda pidi ainult õigesti lugema. Tähtasamate küsimuste juures paluti jumalatelt abi. Väga head tähevaatlejad. Sumerid olid esimesed linnaehitajad, leiutasid ratta, adra, niisutus kanalid ja kuivenduskraavid, maailma esimene teada olev kiri. Sumeritel olid esimesed kirja pandud seadused, vanimad
Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel. Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehme...
India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka
e.m.a, mis oli Indias üldse vaimselt väga elavaks ja loovaks ajajärguks. Nii nagu budismis, puudub ka džainismis loova jumala mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides. Džainismi põhieesmärgiks on hinge vabastamine sinna kogunenud teoviljast. Neile on paastumine oluline, sest nii saab üle ihadest. Äärmuslikumad džainistid ei söö isegi taimede juuri ega juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist. India templid India arhitektuur ja skulptuurid on sulanud väga omapäraseks tervikuks. Templid meenutavad pigem monumente kui ehitisi. Jumalakuju asukoht templis on tavaliselt väike, tempel ise aga suur. Need ehitati kivist, ilma mördita. Siseruumides oli kujusid vähe, aga välisseintes palju. Saalide uksed olid ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas ja lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt, mis muudavad siseruumid hämaraks.
Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid
Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X29 m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid
Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud. Välisvaates eraldame 3 osa: 1) alaehitis 2) sammastik 3) talastik. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme.Nendest tuntuimad olid(3): · Veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora:
Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 . 480 e.m.a., klassikaline 480 . 323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. . 30 m.a.j. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn
Kreeka kunst 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjtavad jumalad 2. Jumalate auks ehitati templeid 3. Templi osad on · Astmeline alus · Üks või kaks rida sambaid · Lame viilkatus · Kinnine ruum, kus asetses jumala kuju 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili · Dooria · Joonia · Korintos 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria order Korintose order Joonia order 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Jäik, sirge asend. Külgedele surutud käed ja otsevaade. Raiuti välja püstisest kiviplokist. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. 1. Kore 2. Kouros 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. ...
Euroopa kuulsamad koopamaalingud on Lascaux' koopamaalingud Prantsusmaal. Megaliitilised ehitised on usulised monumendid. Nende liigid: 1. Kromlehh- ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, mille peale on kolmas plokk tõstetud.(Stonehenge's Inglismaal) 2. Menhir- kõrge püstine kivirahn(Carnacis Prantsusmaal) 3. Dolmen- kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid, linakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa olid põletatud, kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud. Ehitised ei pidanud ilmastiku mõjudele vastu ja nüüd on enamikest alles savikuhilad. Istari värav värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilistest glasuuriga tellistest. Eelistati sinist ja kollast. Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi(lõvid), fantastikat(ükssarv) ning oramentikat.
Kohale jääb Mykerinose püramiid mille kõrgus on umbes 66 meetrit. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju teisi väikeseid hooneid nt: hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju sfinks. Sfinksil on inimese pea mõistuse sümbol ja lõvi kehajõu sümbol. Koos tähistavad need kuninglikku võimu. Sfinks pidi valvama surnud vaaraode rahu. Iga suurema püramiidi juurde kuulusid ka templid, templite ehitammisega tehti algust Uue Riigi ajastul.Tavaliselt ehitati 2 templit. Templeid ühendas pikk koridor . Templites asusid suured skulptuurid, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Templite ümber laiusid avarad aiad. Vanad egiptlased seostasid oma jumalaid tähtedega. Teadlased arvavad, et kolme suure püramiidi paigutus vastab täielikult Orioni vööle taevas. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt
Jaapani kunst Jelizaveta Zimina, 11A Jaapani kunst Kõige varemast kunstist on säilinud väga vähe töid (kuni 600 p. Kr.) Suur osa Jaapani kultuurist ja kunst ka on tulnud Hiinast. Jaapani kunst ja selle osad on väga tuntud ja populaarsed meie päevades Jaapani kõige tuntum mägi Fudzijama Arhitektuur Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maailmas budistlikud templid Jaapani ehitised on suuremas osas assümmeetriline Kõige populaarsem ehitusmaterjal oli puu Traditsioonilisi elumajasid nimetatakse minka Kõige varemaid elumajad oli nõgu maas, selle katus oli tehtud oksadest Esimeseid losseid hakati ehitama 7. saj. Himeji loss Minka Maalikunst Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidi või paberi peale Jaapanis on väga hästi arenenud kalligraafia
India tänapäeval Autor: Mari-Liis Kiis Asukoht Lõuna-Aasia Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel Naaberriigid on Pakistan, Hiina, Nepal, Bhutan ja Bangladesh Asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Üldine informatsioon India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks Rahvaarv 1,21 miljardit Pindala 3,3 miljonit km² Pealinn on Delhi Ametlikud keeled- inglise ja hindi Usk- hinduism Hinduism Väliselton mõjutanud budism, dzanism Peasuunad- višnuism, šaktism, šivaism Hindu võib kummardada mitut jumalat Kohanev ja salliv usund Usk karmasse ja hingede rändamisse Mokša Tavad ja kombed Templite külastamisel võetakse jalanõud jalast ära Mošeede külastamisel peavad mehed kandma peakatet Toitu süüakse parema käega Jumalateenistus on individuaalne Igal templil on aastapäevapidu Austatakse loodusnähtusi, taimi, loomi Templid Pühakoja seinu kaunistavad sku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
