Vastavalt Guatemala Vabariigi Valitsuse otsusele võib Eesti kodanik alates 1. juunist 2004 reisida Guatemalasse turismi eesmärgil viisavabalt. Viisavaba viibimisaeg Guatemalas on kuni 90 päeva. Lühike reisikirjeldus Guatemala kohta:Riigi vast suurim vaatamisväärsus on Tikali rahvuspark. See asub maa põhjaosas, kuhu jõudsime ööbussiga. Rahvuspark jääb keset vihmametsa ja tema suurimaks väärtuseks on ligi 3000 aastat vanad maiade templid. Vihmamets ilma templiteta olnuks suurepärane kogemus, koos templitega oli see veelgi põnevam. Kuna Tikali parki korraldatakse ka päikesetõusu jalutuskäike, otsustasime esimesel päeval põgusalt ringi vaadata, et järgmisel varahommikul giidiga päikesetõusu vaatama tulla. Kogunemisel kell 4.30 selgus, et giid oli ettemakstud raha endale jätnud ning kohale ei ilmunudki. Meil õnnestus lisatasu
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega
· asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ligikaudu 80 m Joonis 3. Sfinks. Foto: © Li-da Kruger / Atlantic Productions Joonis 4. Kolm Giza püramiidi. Foto: James Stanfield Vaarao muumia transport Kaljutemplid · templid pealt lahtine müüridega eraldatud nelinurkne kõrgete müüridega hämar, tavainimesi sisse ei lastud püloon (väravaehitis) · Uue riigi ajal vaaraode matmispaigaks · Kuningate org 20. saj leiti ainuke rüüstamata hauakamber · Tutanhamoni hauakamber Joonis 6. Tüüpilise egiptuse templi põhiplaan. Joonis 5. Tutanhamoni kuldmask. Foto: © Victoria Gardner / Atlantic Productions Suurimad templid · Karnaki (370x100 m)
Egiptus Lisette Raud 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Usk Jumalad Templid Müüdid jumalatest Surmajärgsus Pühad loomad Kasutatud kirjandus Usk Polüteistlik Kaks gruppi 1) kohalikud jumalad väga palju loomataolised 2) kosmogoonilised jumalad tähtsad kogu Egiptuses Inimesetaolised Jumalad Horos inimesena koos kulliga, kuningavõimujumal Seth oli Horose rivaal, oli tormi, eelkõige kõrbetormi, jumal, üldiselt esindas kurja jumalatüüpi. Amon-Ra
selgust. 4nda aastatuhande lõpuks eKr, pisut varem kui egiptlased, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Kõige iseloomulikumad jooned on kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. See hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda, linnu kaitsesid müürid. Ühiskonna elus etendasid olulist osa: · Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandatult kasutusele kiilkirja ja ühes sellega järk-järgult ka põhilise osa sumeri kultuuripärandist. Sumeri rahva kultuuri edasiarendajaks olid semiidid.
3) Püramiidid: Ruudukujuline põhiplaan Kaetud lubjakiviplaatidega(tasandatud) Nt: Giza püramiidid. Keskmine Riik · Püramiide enam ei ehitata. Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad. · Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga) Uus Riik · Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid · Püloonid - templi väravehitised, mille ees on värvilised lipud. · Obelisk sihvakas, teravatipuline monument templi ees(idas) · Kaljutemplid, nt: Ramses II kaljutempel Abu Simbelis · Kaljuhauad, nt: kuninganna Hatsepsuti kaljutempel Deir el-Bahari'is Vana - Egiptuse pinnakunst · Egiptuse poos - inimese kujutamise viis vanaegiptuse kunstis, kus figuuri pea, käed, alakeha ja jalad on külgvaates ning õlad ja silm eestvaates
aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale iseloomulik puhtus ja lihtsus, vormide terviklikkus ja kooskõla; endised klassikalised vormid on omandanud rikkuse, pinge ja kõrge, sageli virtooslikkusele läheneva meisterlikkuse. Templiarhitektuur Vanimad egiptuse templid olid ehitatud haudehitiste juurde ja olid mälestuspaikadeks. Uues riigis saavad templid iseseisvateks, nad eraldatakse haudehitistest, paljud templid ehitatakse uuesti. Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks, teistalt pidi ta lähendama religiooni egiptuse elanikonnale. Templi põhiplaan Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks
reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ja Athena tempel . Etruskide ehitistest on säilinud vähe,nende templid sarnanesid kreeklaste omadega,aga olid ehitatud puust.Katus toetus sammastele,mida oli vähem kui Kreeka templitel.Kogu ehitis oli paigutatud kõrgelealusele-poodiumile.Ehitis kaunistati keraamiliste kaunistustega. Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas
Kr. tungis Kreeka aladele metsik doorlaste võim, kes laastas maa ja seetõttu jäi kreeka areng paariks aastasajaks seisma. Doorlased aga segunesid siinsete rahvastega ja 1. aasta- Tuhandel tekib Kreeka alal uudne tsivilatsioon. See jääb kestma esimese sajandini e.Kr. ja sellest saab üks mõjukamaid kultuure maailma ajaloos. Sellest sai eeskuju 18 19 saj. p.Kr levinud klassitsismi stiil. Arhidektuuris kujuneb välja templitüüp. Olulisemad säilinud rajatised kreeka ajastust on templid mis on tänaseni säilinud. Templid ehitati kõrgele ja suur tähtsus oli nende sammastel. Ta koosneb ühest ruumist, tagaseinas oli pühakuju. Kõige kuulsam tempel asub Ateenas akropolil mis ehitati välja Ateena õitsenguajal 5 4 saj. e.Kr. Panthenon-i tempel on pühendatud jumalanna Athenale. Seal asub ka jumalanna 12 m kõrgune kuju, mis on kaetud elevandiluudega, silmad on vääriskividest. Kokku on akropolil 6 templit. Kõige võimsam
Temast on väga vähe teada. Ainult seda,et ta võis olla Amenhotep II ema. 1458 eKr kadus Hatsepsut Thutmosis III korraldatud mässu ajal, mille eesmärgiks oli kroon tagasi võita. Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ja ta on üks tuntumaid naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Egiptust tuntakse ka ehitiste poolest. Egiptlased tundsid küll väga lihtsaid ja tagasihodlikke tööristu, kuid selle eest olid neil väga uhked ja hämmastavad ehitised. Nende templid ja hauakambrid pole küll väga ilusad, aga need näitavad suurt jõudu ja väge. Need pidid püsima igavesti. Tavalised majad laoti mudatellistest, aga tähtsad ja suured hooned laoti kividest. Kasutati liivakivi, lubjakivi ja graniiti. Peamised tööriistad olid vaskmeisel ja puuvasar. Suurimad ja tähtsamad ehitised Egiptuses olid püramiidid, mis on ehitatud vaaraode hauakambriteks. Kõige suurim püramiid Hufu (ehk Cheopsi) on 127m kõrge ja selle iga põhiserv on 230m pikk
2. Mis on stuupa? Stuupa, mongoli suburgan, tiibeti tsörten, Buddha õpetust sümboolselt kujutav rajatis. Koosneb harilikult nelinurksest alusest ning kera ja koonusekujulisest ülaosast, mis sümboliseerivad vastavalt ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm on pagood. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d
ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale iseloomulik puhtus ja lihtsus, vormide terviklikkus ja kooskõla; endised klassikalised vormid on omandanud rikkuse, pinge ja kõrge, sageli virtooslikkusele läheneva meisterlikkuse. (Alpatov 1973) Templiarhitektuur 4 Vanimad egiptuse templid olid ehitatud haudehitiste juurde ja olid mälestuspaikadeks. Uues riigis saavad templid iseseisvateks, nad eraldatakse haudehitistest, paljud templid ehitatakse uuesti. Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks, teistalt pidi ta lähendama religiooni egiptuse elanikonnale. Templi põhiplaan Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis
ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eKr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et tmpel on välja arenenud Keeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest
November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks ...
Antiikajastu kõrgkultuur ä3000 a. e.Kr. Riik Usk Kirjandus Teadus Kunst/ Arhitekt. Muusika Egiptus *Päikesejumal *Kiri 3000 a.e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähts...
Tempel koosneb mitmepalgelisem. Turuplatsil oli suur osatähtsus. peamiselt kandvatest ja Ei tundnud personifitseeritud jumalaid. Linnad olid hästi planeeritud. kantavatest osadest. Jumalad olid üksikutes vormides inimese, Nelinurkse põhiplaaniga Religioossed ehitised, eeskätt aga ühiskondliku tegevuse võrdkujud, jumalakojad. templid. nad oli mõistuse looming, mitte elava Sammaste paigutus on Skulptuure tehes see fantaasia vili. peripteeli järgiv. idealiseeriti, defekte ei Isiksus oli riigi vastand, nende omavahelised Võis leiduda samasuguseid kujutatud. suhted olid selgelt reglementeeritud rooma skulptuure, kuna Roomlased Sportlaste
vestlusega. Gümnaasium – Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus -, ja vabaajarajatis. Museion - Aleksandriasse hellenistliku Egiptuse valitseja rajatud muusade tempel, tähtis teadus- ja kultuurikeskus, kus töötas arvukalt kuulsaid õpetlasi ja kus oli vanaaja suurim raamatukogu. Parthenon – Suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega. Akropol - polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad. Faalanks – jalavägi. Agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad.
Nt stonehenge MESOPOTAAMIA KUNST (Jõgedevaheline maaala) · Sumerdi - mesop lõunaosa esimesed teadaolevad asukad · Kiilkiri - esimene väljakujunenud kirjasüsteem · Gilgames - esiemene eepos, inimene elab edasi, vaid oma tegude kaudu teiste inimeste mälestuses · Regligioon - Polüteism - paljude jumalate kummardamine Nt: Anu - Taevajumal ja jumalate isa Samas - Päikesejumal Istar - armastuse ja viljakuse jumal Arhitektuur · Templid - Jumalale · Lossid - Valistejad ja õukond · Linnamüürid - Kaitse · Ehitusmatejal - Savi · Kaared ja võlvid · Laed puidust · Tsikuraat - Astmiktempel · Babülon - Korrapärane tänavavõrk; Peatänav; Marduki tsikuraat; Vahitornidega linnamüür. · Istari peavärav - rekonstruktsioon Berliinis · Semiramise rippaiad Skulptuur ja reljeefikunst · Materjal savi ja kivi · Kuninga ülistamine · Valitsejat kujutati alamatest suuremana · Detailid väga täpsed
Mõõgad kaunistatud graveeringutega ja reljeefidega. Phaistose ketas- arvatavasti kalender. Kreeka kultuur Kreeka kultuur on antiikkultuur. Kreeklased olid kõrge eneseteadusega. Jumalad olid nagu inimesed. Kreeka kultuuri iseloomustab lihtsus, selgus, loogilisus, mõistuspärasus (eriti arhitektuuris) Ajastud: 1. Arhailine aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline aeg 480-323 eKr (õitseaeg) 3. Hellenistlik aeg lõppes 30 eKr (Kreeka kultuur levib) Arhitektuur Vanimad templid pärinevad arhailisest ajast, kus hakatakse kasutama marmorit ja eeskujuks megaron. Klassikalisel ajal templid muutuvad ilusamaks. Võeti aluseks üks moodul nt samba läbimõõt, et saavutada täielik harmoonia. Põhiplaan on ristküliku kujuline. Templi kolm osa: alus- koosneb kolmest astmest, ülemine aste grebidooma sammastik tarastik Sammaste taga naos, kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi.
Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus. Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua. Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Sealsed seined on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal. Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid. Egiptuses oli umbes 700 jumalat. Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked. Templite kätte kogunesid suured varandused. Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad. Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel. Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud. Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat. Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra
Hoopis erinevalt oli Roomas ehitusmaterialiks põletatud savitellis, mis hiljem kaeti marmoriga. Sideaineks oli vulkaanilise tuha koostisega rooma betoon. Rooma kunsti tõid ornamendi etruskid, muutes arhitektuuri lausa ornamendi keskseks. Kreekas hinnati otstarbekust ja lihtsust, ehk siis oldi konstruktsiooni kesksed ja vormiti välja kuni tänaseni toimivad lahendused ehituskunstis. Uusimaid ehitusvõtteid tarvitati Kreekas templites. Arhailisel perioodil olid templid väga lihtsad puidust antide templid. Kõige levinum ja tüüpilisem Kreeka tempel oli perifeer, hiljem tuli dipteer ning hellenistlikul ajal ka roomlaste seas levinud ümmargune monopteer. Kreeka templi sees oli jumala kuju ja templis käisid vaid preestrid, sisearhitektuur oli väga lihtne. Rahvas käis templi ees altari juures, kus toimusid ohverdamised ja jumalateenistused. Parthenoni templit Ateena Akropolis on peetud üheks ideaalsemaks teoseks arhitektuuri ajaloos. Rooma tempel
Antiikaja templite erinevused Klassikasel ajajärgul toimusid Kreekas kõige suurejoonelisemad ehitustööd. Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse ehk akropolidele. Iga tempel oli pühendatud jumalatele, kelle kuju oli templi sees. Kuju juures võisid käia ainult preestrid. Igast küljest ümbritsesid templit sambad, ühes või kahes reas. Templit kattis kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala, mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb baasiks, tüveks ja kapiteeliks
"arhailist" naeratust. *Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. * Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika.
mastabad? Arvati et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Mastaba on kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga. 9. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi, kus need asuvad? Mis või kes on sfinks? Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose, need asuvad Gizas. Sfinks on inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom 10. Milline linn sai Egiptuse pealinnaks Uue riigi ajal ning millised templid asuvad selle linna lähedal? Teeba. Teeba lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid. 11. Mis on perspektiiv? Kuidas kujutati esemeid või olendeid Vanaegiptuses? Perspektiiv on kunstis ruumi kujutamine tasapinnal. Vanaegiptuses kujutati tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale. 12. Mida tead Nofretetest ja Kleopatrast ? Valitseja Echnatoni abikaasa kaunitar Nofretete, mõjutanud isegi meieaegset iluideaali Kreeka päritolu Egiptuse kuninganna
Egiptus Karl Loorberg Giza püramiidid • Asuvad Kairo lähedal • Üks seitsmest antiikaja maailma imest mis on siiani säilinud • Püramiidid kuuluvad UNESCO Maailmapärandite nimekirja • Ehitati u 4500 aastat tagasi vaaraode matmispaikadeks Sakkara Astmikpüramiidid • Vanim on vaarao Džoseri auks ehitatud astmikpüramiid • Ehitati lubjakivist • 62 m kõrge • Ehitati 29 aastat Sakkara Surnute linn • Püramiidid ja mastabad moodustavad Niiluse jõe kaldale terve "surnute linna" • Haudehitiset juurde olid ehitatud ka templid kuhu pääses läbi värava pülooni • Surnute linna valvavad sfinksid Sakkara Sfinks • Tuntuim on Chepheni sfinks Giza püramiidide juures • Sõna sfinks pärineb vanakeeka keelest ja tähendab kägistajat • Lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend Teeba • Tänapäeva Luxor • Üks arheoloog väidab et aas...
Kuujumal Sin Päiksejumal Samas Taeva kuninganna Istar Viljakuse jumal Tammuz Kaitsejumal Marduk Maailma ja inimese loomine. Kindel versioon sellest kuidas tekkis maa ja inimene puudub. Usutakse, et kõige pealt oli vesi, siis taevas ja maa. Surmajärgsus. Erinevalt Egiptlastest ei uskunud Mesopotaamia elanikud, et peale surma minnakse paradiisi, kus edasi elatakse. Üritati elada võimalikult kaua. Templid ja jumalateenistus. Jumalat tuli austada, et ta sind toetaks. Kes ei toetanud sai tunda Jumala pahameelt. Rajati Jumalatele maised kojad Templid. Mida suurem oli tempel, seda turvalisemalt linn end tunda võis. Khafajahi tempel Ennustamine. Ennustamine kuulus kombetalituste juurde. Ennustamisele pöörati suurt tähelepanu. Tekkis omaette teadus. Ohvriloomade maksalt ennustamine. Aitäh tähelepanu eest!!
Kasutati optilisi Optilised parandused- ülemisele trepiastmele ehitati kumerus sisse, et see paistaks sirge kaugel. Sambad olid natuke sissepoole kaldu, et nad paistaks kaugelt sirged. Tempel pidi olema harmooniline- ehitamise aluseks võeti üks moodul (samba diameeter). Kõik mõõdud korrutati sellega läbi, nii saadi harmooniline ehitis. Akropol-kultuurimälestis. Kõrgemal kohal asetsev kindlus, kuhu sai sõjaolukorras minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid. Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda. Perikles- Kreeka strateeg. Sõja käigus lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil.
On vaja ideed materjali, oskust. Kunsti saab vaadelda ja kogeda 3) Koopamaalid 4) Mesopotaamia kunst 6000-6800 eKr Tähtis oli keraamika, Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. 5) Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr. TEMPLID Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid
Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord. Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks. Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid. Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast. Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harmoonia. Arhitektuur Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel.
Riiki. Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal kuna ei olnud turvalised, suured ehitustööd kurnasid rahvast. Kokku on leitud 110 püramiidi Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus. Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua. Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid. Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad. Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel . Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Sambaid eristatakse kapiteelide järgi. Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega. Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad
Pronksi kasutuselevõtuga hakkas arenema ka sepakunst. Linnriikide arengu üheks oluliseks osaks oli ka dünastiate tekkimine ning samuti kuningavõimu tulek. Mõjukamad linnriigid asusid Mesopotaamia lõunapoolses osas, olenevalt linnriigist elas seal tuhat kuni mõnikümmend tuhat inimest ning linnad võisid keskusest ulatuda paarikümne kilomeetri kaugusele. (Kriiska & Kõiv, 2015: 34-35) (Sazonov et al 2015: 99-100) Sumeri linnriikides said olulisteks ehitisteks templid ning kuningate paleed. Templid (enamasti tsikuraadid ehk astmikpüramiidid) olid pühendatud jumalatele, kelle ülesandeks oli linna kaitsta. Selleks, et jumal linna kaitseks pidid inimesed jumalate heaks tööd tegema. Sumerite seas leviski uskumus, et jumal lõi inimese selleks, et inimene teeniks jumalat. Igal linnriigil oli oma peajumal. Seega võib öelda, et riiklus ning religioon olid omavahel tihedalt seotud
Ehitada templeid. 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria, joonia, korintose stiil. Neid nimetati ka orderiteks (order 'kord') 6. Vaata templite põhiplaane. Miiline ehitisetüüp on siin aluseks? 7. Kirjuta ülesse kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt? · Templi sisemus · Viilkatus · Talastik · Kapiteelid · Sambad · Alus lk 52 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Templid olid hoolikalt läbimõeldud, need väljendavad ülevat, pidulikku rahu ja tagasihoitud suursugusust. KREETA EHITUSMÄLESTISED 1. Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad? Poseidoni ja Hera templid, Paestumis. Lõuna- Itaalias, kunagises kreeka asunduses. 2. Kus arenes välja joonia stiil? Joonia hõimu poolt asundatud Väike-Aasia rannik. 3
Kunstiliigid Arhitektuur ehk ehituskunst jaguneb sakraalarhitektuuriks (religioosne tähendus; templid, moseed, püramiidid) ja profaanarhitektuuriks (ilmalik; elamud, koolid). Maalikunst on kordumatu värviline kujund tasapinnal. Jaguneb seina-, tahvel- ja miniatuurmaaliks. Skulptuurkunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud kujundid. Võib eristada reljeefe ja ümarplastikat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, millel on palju erinevaid tehnikaid. Tarbekunsti liigitatakse materjalide järgi. Igapäevaseid esemeid valmistatakse näiteks klaasist, puidust, savist.
a; kreeklased lõid tagasi pärslaste armee, mis andis võimaluse tegeleda rohkem kunstiga. 2) Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.m.a; Suri Aleksander suur 3) Hiline e. hellenistlik aeg 323 e.m.a 30 m.a.j; kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse Olulisemad kunstiliigid on: Skulptuur, arhidektuur, maalikunst. Selles referaadis uurin põhjalikumalt arhidektuuri kunsti. Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Kõige tüüpilisem tempel oli ristküliku kujuline. Alguses kasutati templi ehituseks puitu ja savi, hiljem ka kivi ja marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti, vaid mettalist klambreid. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumala kuju ning hoone toetus reas seisvatele sammastele. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast kahe või kolme astme võrra kõrgem. Platvormi nimetatakse krepidomaks
). Kõige levinum islami hoone Indias on mauseleum. Selle hoone muutus leidis aset Mughali perioodis, võeti kasutusele mitmekordsed kambrid, hauad viidi aedadesse, mida tunti char-bagh-ina. Hauakamber majad(cenotaph), mille alla olid hauad. Tuntumad näited on Gol Gumbaz, Bijapur ja Taj Mahal. India arhitektuuri omapära: Linnad olid reeglipärase planeeringuga, olemas olid kanalisatsioon ja kaevud. Arhitektuur ja skulptuur olid sulanud ühtseks tervikuks. Templid meenutavad pigem monumente. Pühakodade välisseinad näivad lausa koosnevat skulptuuride massist. Tempel ise võis kasvad paljude ruumidega suureks ehitiseks. Templite hämarus tulenes sammaste tihedast paigutusest. Kaljutemplites on kasutatud looduslike koopiaid. (Näited: Sanchi stuupa (poolkerakujulise kupliga kaetud ehitus Buddha mälestuseks), Angkor Vati tempel, Borobuduri tempel, Khajuraho templid ja Taj Mahal.)
*Rooma Colosseum Rooma amfiteater Rooma linn tänapäeval. Arhitektuur on määratletud kui "kunsti ja teaduse projekteerimine ning hoonete paigaldamine''. VanaRoomlased olid arhitektuuri meistrid. Roomlased ehitasid erinevat liiki ja stiili hooneid sealhulgas linnused, villad, templid, linnad, vannid, suur seinad ja teed VanaRooma arhitektuur on muutnud Euroopa nägu igaveseks. VanaRooma arhitektuur avaldub kõige paremini ehituskunstis. Roomlased võtsid üle vallutatud rahvastelt ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid
Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12.Linn paiknes kaljunukile rajatud kindluse-akropoli jalamil. Seal paiknes jumalate templid. Linnas oli koosoleku-ja turuplats-agoraa. Väljastpoolt kaitsesid linna müürid. Majades olid külalistetoa otstarvet täitev anderion. 13.Naised ei tohtinud osaleda. Jooksmine, maadlus, rusikavõistlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpiarahu-ei tohtinud relvi kaasas kanda või kedagi takistada relva jõul. Võitjatele püstitati ausammas, kodukonnas vääriline tasu. Tõi au tervele linnale. Zeusi auks peetud.
Mesopotaamia, Egiptus Vastata küsimustele: 1. leia (vähemalt) 10 sarnasust Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel ( arhitektuuris, skulptuuris, pinnakunstis, keraamikas jne.), lisada ka konkreetseid näited (võib lisada pildimaterjali)! NB! Sarnaste leidmiseks ei pea kasutama allikana ainult "Väikest kunstiajalugu", materjali leidmiseks võite ka googeldada! 2. Tuua välja silmatorkavamad erinevused Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel! 1. 1.Mõlematel olid kõrged templid . Tegid inimeste kujusid . Nad alustasid kunsti tegemist klaasiga . Mõlemad ehitasid püramiide . Tööd tegid orjad . Mõlemad austasid kunstis jumalaid . Egiptuse ja Mesopotaamia ehitiste seinu ja sambaid katavad reljeefid . Mõlemale kultuurile oli tavaks arhitektuuris loomi kujutada . 2. Egiptuse püramiidid olid tehtud paekivist ja Mesopotaamia omad tehti kuiva muda tellistest . Egiptuse kalendris oli 365 päeva . Mesopotaamias oli 354 päeva . 3
Veejuhtmed Foorum-peaväljak sambad Panteon-kõigi jumalata tempel Caracalla temid Circus maxiumus Colosseum Rooma skulptuur ja maalikunst Monumendid linnaruumis(ratsamonumendid) Reljeefid(Rooma ajaloost,keisrite elust) Porteeskulptuur(väga loomaturuud) Maalikunst(mosaiigid,seina -ja laemaalid,tahvelmaalid.Temaatika(mütoloogia,olustik,maastik) Mida tead etruskidest? Mis neist sai? Millise kultuuriga on etruski kunstil enim sarnasusi?Rooma Mille poolest erinesid etruski templid kreeka templitest? Millise ehitustehinline uuenduse pärandasid etruskid roomlastele? Kes rajas Rooma linna ning millal ta seda tegi? Millistest kultuuridest on rooma kunst enim mõjutanud? Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel ehitada kupleid,akvedukte,sildu? Nimeta olulisemaid roomalste arhitekuurimälestisi Milliseid erinevusi oskad nimetada Kreeka ja rooma skulptuuris? Kus saab kõige paremini tutvuda roomlaste seinamaalingutega?Mida nad kujutasid? Kirjelda basiilikat!
Vana-Kreeka kunst Kaire Kurs 10.a klass Vana-Kreeka Kogu kreeklaste kunstielu on seotud religioonide ja müütidega Jumalate auks peeti pidustusi,ehitati templeid ning skulptuurides kujutati enamasti just jumalaid Templid Esimesed arhidektuuri saavutused on seotud templitega Templite tunnused ehitati kivist,enamasti marmorist põhiplaan oli piklik,mille ees oli kahe sambaga eeskoda rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele pealt kattis templit viilkatus katus ja tempel ise olid kaunistatud skulptuuridega kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe-või kaherealine sammastik templi siseruum jaotati sammaste abil mitmeks osaks,kuhu valgus pääses ainult
Kunsti arengust soodustavad tegurid kreekas: · Geograafiline asend (kreetal arenenud minoiline kultuur) · Demokraatlik riik(kreeka ühiskonnakord) · Nad kujutasid jumalat kui enda sarnast.(vaba inimese looming ühiskonnas) · Humanistlikkus(inimlikkuse väärtustamine) · Kaanoni vabadus(reeglite puudumine) Kunsti perioodid Kreeka ajaloos: · Arhailine ehk varajane ajajärk(600 a- 5saj. eKr).Kivist, marmorist ja savist templid.2 sambaga eeskoda. · Klassikaline ehk kõrgaeg(5 saj- 323 a. eKr ).kivist, marmorist , savist templid. · Hellenistlik ehk hiline ajajärk(323-30 a. eKr ). Ilmalikud hooned- raamatukogud, teatrid, lossid , koolid. Kreeka ajaloo perioodid: · Tume ajajärk(1100-800 a. eKr)Kiri ununenud, inimarv vähenes, lossid hüljatud, õpiti sulatama rauda. · Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj. EKr)Tekkisid linnriigid, võeti taas kasutusele
Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. Tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata. Tema hauakambrist leiti ka hulgaliselt mööblit. Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kelle ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumalla kuju. Inimesed said teenistuses osa võtta ainult kõrvaltvaatajaaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestriite elu- jja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Tumtumad templid on näiteks Karnaki tempel, Hatshepsuti tempel.
· Pildid: 1300-1500 osa misteekide kalendrist Maajade kultuur · Yukatani poolsaarel ja tänapäeva Kesk-am. Riikide aladel · Õitseaeg 300-900 · Linnriigidvõitlesid omavahel · Rahulikud põlluharijad(maisipõllud ümber ehitiste), edukad matemaatikas, astroloogias (kalendris 260 päeva, ehitiste asend tähtede paigutuse seotud, erilised ehitised tähtede vaatlemiseks), oma kri ja ajalookirjutis · Linnad rahvarohked, heakorrastatud(9.saj. jäeti maha, teadmata põhjustel :E) · Templid Vana-Ameerika suurimad.(nt. astmikpüramiid Tikali linnas üle 70m), seinad reljeefidega kaetud(kujutasid inimese-looma-vahepealseid olenedid). Bonampaki tempel · [Tikal suurim linn (6.saj ekr-10saj), religioosne keskus. Paleed, templid, tseremoniaalväljakud, terrassid, laiad tänavad, aurusaunad, platse rituaalseteks pallimängudeks. Palju templipüramiide] · Pildid: maajade keraamiline figuraalkompositsioon; Tikali püramiid; keraamiline topeltjaaguar
Laotud rohkem, kui 2 miljonist kivipangast, millest igaüks kaalub umbes 2,5t. Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu (Niiluse üleujutuse ajal tegevuseta jäänud rahvas) ja kulutused olid nii suured, et mõjusid kurnavalt riigi majandusele (osalt seetõttu loobutigi hiljem nende ehitamisest). Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad. Tekkisid omapärased nn. "surnute linnad," mille juurde kuulusid templid ja sillutatud teed. Egiptuse templi lihtsaim tüüp oli kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja pealt suures osas lahtine ehitis. Selle peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammas- saal, sealt edasi mõned väiksed ruumid, kuhu tohtisid siseneda vaid preestrid. Läbi templi väravate võisid astuda vaid vabad inimesed (seega orjadele sisenemine keelatud). Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat
Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid. Kujutavaks kunstiks oli skulptuur, ning reljeefi- ja maalikunst. Mastaba on Vana Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp, mastaba. Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber. Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole avanev
sõudjaga laeva). Korintlased olevat leiutanud ka ankru. Relvade valmistamine: Odaotsad ja mõõgad taoti rauast, kiivrid, turvistikud ja säärekaitsed tehti pronksist, kilbid tehti puust, kaeti nahaga ja löödi üle vasega. Keraamika. Valmistati katusekive ja savinõusid, lampe, terrakotat, kedervarsi. Vormiti käsitsi ringiaetaval potikedral, kuivatati ja põletati. Kiviraiumine: Pae, liivakivi ja marmori murdmine ja tahumine. Linnaehitus. Ülalinnas (akropolil) asusid tähtsamad templid, see oli kindlustatud, et pakkuda kaitset sõja ajal. All-linnas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, all-linna keskel väljak (agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid
püramiid. Suurim püramiid ehitatud vaarao Cheopsile, mis asub Kairo lähedal Giza väljal. Cheopsi püramiid on ainuke seitsmest maailmaimest, mis on säilinud. (146 m.) Surnute linnu valvasid Finksid vaarao pea ja lõvikehaga kuju. Aegade jooksul saadi aru, et püramiide on mõttetu ehitada, sest haua rüüstajad varastasid need lihtsalt tühjaks. Edaspidi hakati vaaraosid matma Kuningate orgu. Surnute linna läheduses olid ka templid need olid neljanurksed kõrge müüriga, osaliselt pealt lahtised templid ning sees kõrgusid sambad. Sammaste ülemised otsad meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi. Suurimad templid Karnaki ja Luxor. Iga templi juurde kuulus sammas mis oli pühendatud päikese jumal Obeliskile. Ülalt ahenev neljakandiline püramiidja tipuga kivi sammas. Skulptuur Egiptuse kunstis kujutati ka lihtrahvast Need olid väiksed skulptuurid, mis kujutasid inimest töötamas
esile kutsuda. • Pühapäeva eest on neil reede. • Mõned väljendid salam - lühike tervitusvorm salam aleikum - olgu rahu sinuga (pikem tervitus) aleikum as salam - vastus tervitus sabah al-kher - tere hommikust saba al-nur - vastus hommikutervitusele shukran - tänan Religioon • Suur osa elanikest on moslemid, samas on märkimisväärselt palju kristlikke kopti kirikuid. • Ka kreeka õigeusu templid ja kloostrid (Püha Katariina klooster) on mõnevõrra levinud. • Et Piibli järgi oli Jeesuse perekond viibinud Egiptuses maapaos, siis leidub üpris palju paiku, mida usklikud on Jeesuse perekonnaga seostanud. • Kopti kirik väidab erinevalt muust kristlusest, et Jeesus oli vaid jumalikku päritolu, samas, kui meile omane kristlus tunnistab nii jumalikku, kui ka inimlikku päritolu (teoloogid võivad muidugi seda märksa põhjalikumalt seletada).
ETRUSKI KUNST Kuigi etruskide kunst on siiani uurijatele üsna võõras, võib väita, et paljuski on etruski kunst seotud Kreeka arhailise ajajärgu kunstiga. Olulisemad arhitektuurimälestised, mis etruskide ajast säilinud on, on kõigest mõned ümarakaarelised linnaväravad (näiteks Peruigias) ning mõned müürijupid. Etruski linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega, neil olid ka templid, teed ning veesüsteemid. Enamik ehitisi, kaasa arvatud templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud, seega tuginetakse Roomlaste kirjeldustele. Etruski ehitised olid suurel määral eeskujuks hilisemale rooma arhitektuurile. Näiteks kasutasid Roomlased varase arhitektuuri perioodil etruskidelt üle võetud lihtsat templitüüpi, mis meenutas üksikosadelt kreeka templit, kuid oli ülesehitatud teistsuguste proportsioonidega. Lihtsat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
