Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"temperatuuridel" - 501 õppematerjali

temperatuuridel on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad nii õhus, merevees kui ka tööstuslikes agressiivsetes keskkondades Väärismetallid :Ag, Au, plaatina ja pallaadium .Omadused: äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad; pehmed ja plastilised; kallid.
thumbnail
5
doc

Korrosioon

Kunagine nuga Tähtsaimad korrosiooniliigid on: 1) Keemilini korrosioon 2) Elektrokeemiline korrosioon 3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. lElektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia...

Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Nukleiinhapped

> 0) Kuna entroopiafaktor on seotud temperatuuriga, siis on DNA denaturatsioon kõrgematel temperatuuridel soodustatud DNA denaturatsioon on pöörduv Temperatuuri alandamisel omandab denatureerunud DNA oma esialgse natiivse struktuuri DNA denaturatsioon on kooperatiivne protsess Tm ehk DNA "sulamistemperatuur"...

Keemia alused
52 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tuleohutus

Puidu põlemiskiirus on 0,55 (lehtpuu või liimpuit >450 kg/m3) kuni 1,0 mm/min (vineer). 78 Terastarindit saab tule eest kaitsta kas isoleerides teras kuumadest põlemisgaasidest või suurendades tarindi soojusmahtuvusvõimet. Tulekaitset võib teha plaatimise, pihustamiskatnise, krohvimise ja värvimise teel. Terast võib kaitsta kõrgetel temperatuuridel püsiva mineraalvillast (paksus 20...100 mm), vermikuliit- või kipsplaatidega. Tulekaitsekrohvina kasutatava mördi põhiaineteks on vermikuliit või perliit, sideaineks tsement, lubi või kips, samuti vesi. Terast saab tule eest kaitsta ka puiduga, kui hoone on selline, et kandekonstruktsioon võib olla D-klassi materjalidest. Tuletõkkesektsioon Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde...

Ehitusfüüsika
126 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Keevitus

-------.------- ------------ EA-06 Keevitus Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus, leiutati kõik enne Esimest maailmasõda. 1900-ndatel olid tootmises domineerivamad gaaskeevitus ja lõikamine; mõned aastad hiljem hakkas elekterkeevitus sama suurt...

Elektriaparaadid
100 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Komposiitmaterjali konspeks

Millised on põhilised armeerimise skeemid, esitage need graafiliselt. A- pidevarmeerimine; B- diskreetne armeerimine; C- dispersioonarmeerimine; D- kihtarmeerimine 2. Kuidas sõltuvad teineteisest KM armeerimise suund ja järgmised omadused: elastsusmoodul, tõmbetugevus, survetugevus, soojuspaisumine? KM kiudude põhilisteks töökarakteristikuteks on nende tugevus, jäikus ja sitkus. 3. Nimetage olulisemad meetodid niitkristallide kasvatamiseks. *Kristallide kasvatamine pindest; *Kiudude kasvatamine elektriväljas; *Aurusadestamine gaasifaasist 4. Kas niitkristalli kasvamisel pindest toimub materjali sadestumine kristalli tipus või kristall kasvab altpoolt? Kasvatamine pindest tähendab materjali sadestumist kristalli tipus 5. Mis on niitkristallide kasvu allikad kristallide kasvamisel pindest? Dislokatsioonide tekkekohad 6. Millised tingimused peavad olem...

Komposiitmaterjalid
195 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Etaandiool

Seda toodeti vähesel määral Esimese maailmasõja ajal jahutina ja lõhkeainete koostisosana. Laiemal määral tootmine algas aastal 1939, kui etüleenoksiidi tootmine odavnes. Etaandiool revolutsioneeris kõigepealt lennunduse alal, kus teda hakati kasutama jahutina vee asemel, selle kõrgem keemistemperatuur lubas väikestel radiaatoritel töötada kõrgematel temperatuuridel . Kuna seda oli laialdaselt saadaval üritasid mõned lennundusfirmad kasutada aurustumisel põhinevaid jahutussüsteeme, milles kasutati suure rõhu all olevat vett. Need aga olid ebausaldusväärsed, kuna nad võtsid lennukis palju ruumi, mille tõttu nad olid lahingus haavatavad. Etaandiool sulab ­13 C juures ja hakkab keema 196-198 C juures. Etaandiooli toodetakse etüleenist (nafta töötlemise saadus, lihtsaim alkeen), kasutades etüleenoksiidi...

Keemia
39 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Heliisolatsioon

Millel põhineb soojusisolatsioonivõime? Isoleermaterjalis olev õhk isoleerib PAROC-i kivivilla hea soojusisolatsioonivõime põhineb tiheda kiudkonstruktsiooniga seotud õhu paigalpüsimisel. Tugev kivivill isoleerib hästi nii kuuma kui külma. Toodet saab kasutada ka kõrgetel temperatuuridel ning isolatsioon funktsioneerib hästi ka maa all keltsa isoleerijana. Õhukindlad konstruktsioonid Kuna kõik kiudisolatsioonid lasevad õhku läbi, takistatakse õhuvoolu pääsemist isolatsiooni sisse eraldi konstruktsioonikihtide abil. Seda teostatakse nii, et isoleermaterjali soe pool muudetakse õhukindlaks eraldi õhu- või aurutõkkega või müüritise, betoonivalu vms. Tuulest tekitatud õhuvoogude liikumist takistatakse ehitise külmale poolele paigaldatava tuuletõkkega....

Ärieetika
58 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ökoloogia konspekt

Soojuse allikad: otsene päikesekiirgus, hajunud ja peegeldunud kiirgus, kiirgusvahetus, konvektsioon, soojusülekanne e. konduktsioon. Soojuse kadu: evaporatsioon (vee aurumine), kiirgusvahetus, konduktsioon (soojusvahetus, soojusülekanne), konvektsioon(soojusliikumine, mis tekib temp erinevustest), kiirguse peegeldumine. Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel : surm, paremate päevade ootamine, ainevahetuse muutmine. Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 ­ 17,5 päeva, 30C0 ­ 5 päeva, 16C0 ­ lävi temperatuur. Kraadpäev ­ päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees ­ Pyralictum Occultum, optimum 105 C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sisetemp. 45C0. pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH < 3 ja > 9 on toksilised....

Ökoloogia
144 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Süsinik - referaat

Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust ­ paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad kuusnurkadena...

Keemia
37 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Alalisvooluahelad

= kus [S/m] - erijuhtivus [m] - eritakistus R Ülijuhtivus - elektritakistuse puudumine mõnedel metallidel, sulamitel ja 2 keemilistel ühenditel madalatel (alla kriitilist) temperatuuridel . Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD TAKISTITE ÜHENDUSED Jadaühendus Rööpühendus I1 I I...

Elektrotehnika
407 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maailmaruum

Päikese poolt väljastatav energia (3.86e33 ergi/sekundis või 386 biljon megavatti) toodetakse aatomituumade sünteesi ehk tuumareaktsiooni käigus. Igas sekundis muundatakse umbes 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks (=3.86e33 ergs) energiaks gamma kiirguse kujul. Kiirguse liikumisel Päikese pinna suunas absorbeeritakse pidevalt energiat ja re-emiteeritakse madalamatel temperatuuridel nii, et ajal kui ta jõuab Päikese pinnale, on ta energia peamiselt nähtav valgus. Viimasel 20% teest pinnale kantakse energiat rohkem konvektsiooni kui kiirguse poolt. Footonil võtab pinnale jõudmine aega 50 miljonit aastat. Päikese pinnal, mida kutsutakse fotosfääriks, on temperatuur umbes 5800 K. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad...

Loodusõpetus
69 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Raud

Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel . Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauasoolad Raud(II)sooladest on kõige tähtsam raud(II)sulfaat-vesi (1/7) ( FeSO4*7H2O), mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine....

Keemia
77 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Väävel 412

Vees kristallne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel . Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid...

Keemia
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Raud

Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel . · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauda kasutatakse mitmel pool. Rauda on ka organismil piisavalt vaja aga teda ei tohi palju olla ega ka liiga vähe. Raud on fantastiline materjal, selle avastamine ja kasutuselevõtt oli revolutsioon inimkonna...

Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel . Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid...

Keemia
133 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektriõpetuse mõisted kordamiseks

Aatom - aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Dielektrik ­ ehk mittejuhiks (ka ISOLAATORIKS) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 3. Elektrijõud ­ on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 4. Elektrijuht ­ nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Elementaarlaeng ­ on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. 6. Elektriseeritud ehk laetud keha ­ keha, millel on elektrilaeng. 7. Elektriliselt isoleeritud süsteem ­ on siis, kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu. 8. Elektriskeem ­ vooluringi joonis. 9. Elektriväli ­ on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. 10. Elektrivool ­ juht, mida mööda laengukandjad liiguvad. 11. Alalisvool ­ on vool, mille suund ja tugevus ajas...

Füüsika
110 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Lamineeritud materjalid mööblitööstuses

Fenooli (või melamiini) ja formaldehüüdi molekulid liituvad vabastades veemolekulid. Vaigud valguvad kokku ja seejärel jäigastuvad. 7 Kuumtöötlus muudab paberikihid üheks jäigaks lamineeritud kihiks. See kiht on kuiv ja lahusumatu ning seda ei saa vormida ega kujundada, isegi mitte kõrgetel temperatuuridel . Kuiv leht lõigatakse soovitud suurusega ja kujuga. Samuti on võimalik laminaat siduda mõne ehitusmaterjaliga, näiteks vineeriga, metalliga, saepuruplaadiga. Metall-laminaat Metall-laminaat on kõrg-surve laminaat. Teda kasutatakse haigla-, õnnemängude, meelelahutus, jaemüügis interjöörina, restoranides ja salongides, nüüdisajal ka kodusisustuselementidena. Metall-laminaadid on soovitatavad interjööri kasutuses ainult...

Orgaanilised...
53 allalaadimist
thumbnail
4
doc

1.kodutöö

Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) ­ On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) ­ C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi ­ austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima. 2) 1495°C Peritektne tasakaal ja vedelfaas hakkab kristalluma. Ferriidist ja ledeburiidist moodustub austeniit. 3) Kogu ferrit kaob struktuurist, muutudes austeniidiks 4) Austeniidi hulka hakkab tekkima ka ferriit 5) Eutektoidne tasakaal...

Tehnomaterjalid
368 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Elavhõbe

Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga...

Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Keskkonnageoloogia

Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...

Geoloogia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun