Aega kulus 13 min 33 sekundit Hinne 13.60, maksimaalne 14.00 (97%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Plastide puudusteks on: Valige üks või mitu: 1. viimistlemise minimaalne vajadus 2. haprumine madalatel temperatuuridel 3. väike tihedus 4. suhteliselt madal lubatav töötemperatuur Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millise plasti temperatuurile käitumist iseloomustab graafik? Valige üks: 1. termoplasti 2. termoreaktiivi Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga
süsinikdioksiid.Välimus:Marmorite värvus on väga varieeruv-helevalgest mustani.Marmorile on sageli omane voolutekstuur,mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes.Tuntuimad vääriskivid.Teemant-kõige kõvem mineraal,läbipaistev,puhas teemant ei juhi elektrit,kuid juhib väga hästi so ojust-paremini kõigist tahketest ainetest,kaasa arvatud metallid,teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C,teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi-briljant.Smaragd-heksagonaalne,erkrohelise värvusega mineraal,berülli erim(Berüll on vääriskivi.Er ivärvilistele erimitele on antud eraldi nimed.Sinakasroheline ning läbipaistev berüll on akvamariin,erkroheline berüll on smaragd,kollakas heliodoor jne)tuntud vääriskivi.Rubiin-trigonaalne,punaka värvusega mineraal,kor undi erim.Korundi nim.rubiiniks,kui ta on karmiinpunast värvi,tuntud vääriskivina.Safiir-
Tahkistes on laengukandjateks elektronid. ● Metalli pooltäidetud tsoonis on külluses elektrone kui ka vabualatasemeid- see tõttu on suurepärased elektrijuhid. Ferminivoo on tsooni keskel. ● Dielektrikul on energiaruumi avarasti, puuduvad elektronid. Keeluala on väga lai, fermi nivoo on keelutsoonis. ● Pooljuhtivus (Si, Ge) - keelutsoonon kitsas. Väga madalatel, absoluutsele nullile lähedastel temperatuuridel kaob erinevus pooljuhi ja dielektriku vahel. Pooljuhi omadusi saab mõjutada lisanditega. Lisand suurendab n-juhtivust, annab elektrone juurde võtab p-tüüpi elektronid endale, jäävad positiivse laenguga augud. n- ooljuhtd (n-negatiivne) doonor (lisandid) p- pooljuht, positiivne juhtivus, võtab elektronid endale. 1.3.1 Pooljuhtelektroonika :diood, transistor, kiip Diood- laseb elektrivoolu ainult ühte pidi läbi. Kasutamine : akulaadijas
Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja
f ( t ) graafik jahtumisel. Ajakonstandi T võib määrata graafikult suvalisel meetodil (näit. puutuja abil). Teguri B leidmiseks võib kasutada järgmist valemit 1 2 R B ln 1 2 1 R2 , kus R1 ja R2 on termotakisti takistused vastavalt temperatuuridel 1 ja 2 . Termistori takistuse temperatuuritegur avaldub järgmiselt: B 2 , Juhul, kui on teda tegur B ja nimitakistus R20, saab leida termistori takistuse mingil teisel temperatuuril, kasutades sõltuvust B ( 0 )
Sest plastsete materjalide korral tekib kael, kuhu hakkavad jõud koonduma ning see tugevuspiir ei näita tegelikku tugevust. 9. Milline on seos materjali tugevuse ja kõvaduse (HB) vahel? Mida tugevam on materjal, seda kõvem ta on. 10. Millised on löögisitkuse näitajad? Üks löögisitkuse näitajatest on külmahaprus. 11. Mis on külmahaprus? Külmhaprus on külmhaprumise omadus.Külmhaprumiseks nimetatakse materjali hapruse suurenemist madalatel temperatuuridel. 12. Mida tähendavad külmahapruse juures temperatuurid T50 ja T90? T50 ja T90 tähendavad temperatuuri mille juures on purunemispildis vastavalt vähemalt 50% kiulist pinda, vastutusrikaste detailide korral aga temperatuur T90, mille puhul vähemalt 90% purunemispinnast on kiulise struktuuriga. Sel juhul on materjalil kõrge löögisitkusnäitaja. 13. Kuidas mõjutab katsetustemperatuur löögitugevust? Madalamal katsetustemperatuuril on löögitugevus väiksem ja kõrgemal temperatuuril
pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Plante. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas. Nende valik on suur ning tootmistehnoloogia hästi välja töötatud, nad on teistest akudest odavamad, ohutumad ja töökindlamad. Pliiakude miinuseks on nende suur kaal ja mõõtmed, ka on nende töökindlus madalatel temperatuuridel halb. Leelisakud Leelisaku leiutas 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger. Aku anum valistatakse terasplekist ja elektrolüüdina kasutatakse kaaljum või naatriumhüdrooksüüdi vesilahust. Anoodi plaadi materjaliks kasutatkse nikkelhüdrooksiidi (NiOOH) ja katoodi plaadil kaadmiumi (Cd). Tänapäeval tuntakse neid nikkel-kaadmium (NiCd) akude nime all. 1903. aastal Thomas Alva Edision asendas kaadiumist elektroodi rauaga ja patenteeris raudnikkelaku (FeNi)
41 0.71 reaktsioonikiirus Na2S2O3 suhteline kontsentratsioon Katse 2 Võtta neli paari katseklaase, mis sisaldavad Na2S2O3 ühtmoodi, ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi. Üks katseklaas igast paarist täita 4 ml väävelhappelahusega, teine 4 ml Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter. Katsed sooritada temperatuuridel 30oC, 40oC, 50oC, 60oC. Katseklaaside Katse Aeg min Reaktsioonikii paar temperatuur to rus C 1 21 0.4 2.5 2 31 0.28 3.57 3 41 0.12 8.33 4 51 0.03 33.33 Reaktsiooni keskmine temperatuur oli 41oC
stabiliseerida need sulamid (Vargel, 2020). Tabel 1. 5XXX seeria alumiiniumsulamite koostis (%), Allikas: Wikipedia. 3 OMADUSED 5XXX sulamid ühendavad endas mitmeid peamisi omadusi: hea mehaanilise jõudluse tase, sealhulgas krüogeensetel temperatuuridel, hea keevitatavus ja väga hea korrosioonikindlus, tänu millele on 5XXX seeria sulamid üheks esimeseks valikuks plekitööstuses transpordi- ja ladustamisprotsessides (maanteesõidukite tankerid) ning laevaehituses, sealhulgas õlitankerid jne (Vargel, 2020). Magneesium võib oluliselt parandada alumiiniumi tugevust, vähendamata selle plastilisust. Lisaks kuuluvad 5XXX seeria omaduste hulka veel madal tihedus, kõrge tõmbetugevus, suur venivus ja hea väsimusjõud.
Materjalide vananemist keskkonnas ei ole praktiline uurida reaalajas – võtab liiga palju aega. 19. Missugune matemaatiline mudel on aluseks materjali kunstlikule vanandamisele? Arrheniuse võrrandiga 20. Milline eripära on tinal külmumistsüklite läbimisel? Plastiline valge tina (β) on püsiv tahkumistemperatuurist kuni 13,3°C, millest ) on püsiv tahkumistemperatuurist kuni 13,3°C, millest madalamatel temperatuuridel moodustub rabe hall tina 21. Missugustes keskkondades ei pea Pb vastu? – leelised, eelkõige lubimört 22. Mis kiirendab tsingi korrosiooni keskkonnas? Alused, vääveelhape 23. Kas mikroorganismid lagundavad otseselt kivimaterjali? Kivi ise ei ole mikroorganismidele toiduks. Kivi laguneb mikroorganismide poolt toodetud kemikaalide toimel 24. Mis on bioassimilatsioon? Assimilatsioon - raku tsütoplasmasse viidud polümeersete väiksemate
Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauasoolad Raud(II)sooladest on kõige tähtsam raud(II)sulfaat-vesi (1/7) ( FeSO4*7H2O), mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine. Raud(II)sulfaat saadakse
Puudused on jooteliidete temperatuuritundlikkus s.o. kuumutamine võib põhjustada liite tugevuse vähenemist või isegi joote sulamise. 28. Survetöötlemise põhimeetodid Külmsurvetöötlus toimub tingimustes, kus kalestumisprotsessidega taastumisprotsesse ei kaasne, mistõttu metalli vastupanu deformeerumisele kasvab pidevalt. Külmsurvetöödeldakse toibumis- ka rekristalliseerumistemperaturidest madalamatel temperatuuridel. Eelised: saadud toodete suurem täpsus ja pinnakvaliteet. Eelkuumutamise vajadus puudub. Toote ühtlasem struktuur. Parem toodete tugevus ja väsimustugevus. Puudused: vajalikud suured deformatsioonijõud ja energiad. Kuumsurvetöötlusel toimub metalli deformeerimine rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel tingimustes, kus metalli plastsust taastavad deformatsiooniprotsessid jõuavad lõpuni minna. Eriliigiks on isotermiline
Ni kasutus legeeriva elemendina terastes ja malmides: -ehitusterases (0,5...5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni) - roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20 %Ni) - legeermalmides (1...6% või 14...36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni) Ni suurepärast korrosioonikindlust saab parandada vase, kroomi või molübdeeniga legeerides. Inkonell, hastelloi ja nimonik on tuntud supersulamitena (super alloy), kuna nad on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel. 5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB
89. sushi - jaapanlaste populaarne roog (suupiste). Sushi klassikalised komponendid on sushiäädikaga maitsestatud spetsiaalne riis, wasabi ehk jaapani mädarõigas, nori - merevetikatest valmistatud õhkõrn ümbris ning sojakaste ja marineeritud ingver 90. suurpuhastus - harva ja põhjalikult sooritatav koristamine ja vajadusel kaitsmine, millega taastatakse soovitud puhtusetase 91. želatiin - loomse päritoluga valk, mida saadakse kollageeni keetmisel. Madalatel temperatuuridel tema vesilahus geelistub, kõrgematel temperatuuridel vedeldub. Kasutatakse külmutatud toodetes stabilisaatorina, et vältida suurte jääkristallide teket 92. tauriin - rinnapiimas ja lihas leiduv väävlit sisaldav aminohape, oluline imikute toitesegude komponent. Leidub loomses ja puudub taimses toidus. Tauriini üks omadus on kesknärvisüsteemi stimuleerimine, mistõttu on kasutusel ka energiajookides 93. tolmuimemine - prahi või lahtise mustuse eemaldamine imuriga 94
feromoonide levikut neid eraldavate isendite ümber. Efusioon: · Efusioon on gaasi molekulide tungimine läbi väikeste avauste (pooride) madalama rõhuga ruumiossa. · Konstantsel temperatuuril on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline tema molaarmassi ruutjuurega. · Sama seos kehtib ka difusiooni kiiruse kohta. · Sellest võib järeldada, et gaasi molekuli keskmine kiirus on pöördvõrdeline tema molaarmassi ruutjuurega. · Eksperimentidest erinevatel temperatuuridel ilmneb ka, et efusiooni ja seega ka gaasi molekulide keskmine kiirus on võrdeline temperatuuri ruutjuurega. Gaaside kineetiline mudel: · Gaas on molekulide kogum. Gaasi molekulid on pidevas juhuslikus liikumises. · Gaasi molekule võib vaadelda punktmassidena. · Gaasi molekulid liiguvad sirgjooneliselt, kuni nad põrkuvad. · Molekulid ei mõjuta üksteist, v.a põrkudes (puuduvad tõmbe- ja tõukejõud). · Maxwelli kiiruste jaotusest järeldub, et samal temperatuuril on kergemate
Sisukord Malmide omadused ja liigitus Malm on raua sulam, mis sisaldab alati rohkem kui 1,7 % süsinikku, maksimaalselt aga kuni 4,5 %. Normaaljuhul on see protsent 3 ja 3,5 % vahel. Malmi kasutatakse peaasjalikult kolmel põhjusel. Nendeks on: · odav toota · mehhaaniliselt kergelt töödeldav · lööki summutav Malmi liigitatakse seal sisalduva süsiniku oleku jargi kahte gruppi: · Süsinik on seotud olekus tsemendiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid. · Kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus - grafiidiga malmid: Vaba grafiidiga malmid omakorda jagunevad vastavalt grafiidiosakeste kujust lähtuvalt: hallmalm (lamelse kujuga grafiit), kõrgtugev malm (kerajas grafiit) saadakse hallmalmi; modifitseerimisel magneesiumi, tseesiumi või teiste elementidega tempermalm (vaba süsinik esineb pesaja grafiidina), millest saadakse grafitis...
sellest valmisatutud tooteid, samuti haigete loomade mitte küllalt kuumtöödeldud liha. Liha kaudu võib nakatuda ka eeltöötlemisel ja toidu valmistamisel. Nakkuse levik on seotud veel haigete loomade naha , villa ja muu taolisega. Zoonoosid on marutaud, hullulehmatõvi, linnugripp, seagripp. Linnugripi viirus säilib pikalt vees, linnulihas ja munades. Haigestunud kõrge palavik, kurguvalu, silmapõletik. Linnugripi viirus on eluvõimeline madalatel temperatuuridel. Hävib kõrgetel temperatuuridel. Seetõttu on korralikult kuumtöödeldud linnutoodete tarbimine ohutu. Helmintoosid On soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades. Eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgitavad järk- järgult inimese organismi. Soolenuglistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehv veresus, tekivad peavalud, iiveldus , oksendamine, seedehäired. Tihti
Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Kunagine nuga Tähtsaimad korrosiooniliigid on: 1) Keemilini korrosioon 2) Elektrokeemiline korrosioon 3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. lElektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia
kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima. 2) 1495°C Peritektne tasakaal ja vedelfaas hakkab kristalluma. Ferriidist ja ledeburiidist moodustub austeniit. 3) Kogu ferrit kaob struktuurist, muutudes austeniidiks 4) Austeniidi hulka hakkab tekkima ka ferriit 5) Eutektoidne tasakaal
Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200°C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Kimberliit on ultraaluselise koostisega soonkivim. Kimberliit võib olla sinakas, rohekas või must. Porsumise, näiteks limoniidistumise tõttu võib pind olla kollakas või pruun
-Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel anuma kuju kuju Ruumal Puudub, sõltub temp. Ja Kindel <- -> Kindel, veidi a rõhust, anuma ruumala sõltub temp. Mol
Alumiinium Avastamine 1827. aastal sai välja paistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metallic keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845. aastal edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen), siis hakati ka metalli nimetama alumii-niumiks. Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13, aa...
Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua omadused · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Ajalugu · Raud avastati umbes 3400 e. Kr. Egiptuses. · Inimkond õppis rauda tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. · Rauda maagist tootma õpiti 2. aastatuhandel e. m. a.
Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi.Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Venemaal. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristallivõres seotud nelja naaberaatomiga
Naftareostused Läänemeres, Soome lahes ja Eesti vetes Kerli Kisant EAKI Tallinn 2011 Nafta Koostis: Orgaanilised ühendid (süsivesinikud, happed, vaigud) Väävlit ja lämmastikku sisaldavad anorgaanilised ühendid Vesi Omadused: Vees lahustumatu Veest kergem Läbipaistev kuni must värvus Madalatel temperatuuridel viskoossemad Tuleohtlik Pinnavette satub toornaftat peamiselt inimese käe läbi Tankeriõnnetused; Naftapuurtornide lekked. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad vetesse: sademeveega tänavatelt; laevade pilsiveest; Tööstusheitmetest; jne. Ligikaudne naftakihi paksus (mm) - Ligikaudne naftahulk (l/km2) 0,00004 - 40 Vaevu näha hea valgustuse juures 0,00008 - 80 Näha hõbedavärvilise läikena veepinnal
Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Lina kuprad Lina õis Linakiud Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel. Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini. Linakiudu kasutatakse tööstuslikult kangatööstuses, teiste materjalide koostises (n geotekstiil), majade soojustuses, käsitsi valmistatud jalgrattaraamide koostises (kuni 80% lina, Museeuw Bikes), autotööstuses (näiteks Mercedes-Benz kasutab linakiudu istmete täidismaterjalina), biodiisli valmistamisel, paberitootmises, kasutatakse ära isegi
SILIKAT BASE Siduv silikaatkruntvärv · Ühekomponentne silikaatkruntvärv · Sobib väga imavate pindade sidumiseks · Vähendab aluspinna imavust · Vähendab kattevärvi kulu · Seob ning tugevdab aluspinda · Sobib vanade hoonete restaureerimiseks PALAZO · Tagab pinnale hea ilmastikukindluse · Hea veeaurujuhtivusega · Tõstab aluspinna vastupanuvõimet kemikaalide toimele · Kasutatav ka madalatel temperatuuridel · Nakkub hästi aluspinnaga SILANTE · Kõrge veeaurujuhtivusega · Moodustab vett ning mustust tõrjuva pinna · Suure pigmendisisaldusega · Hästi valguv · Hea CO2 kindlusega Pildid: Kasutatud kirjandus http://www.varvimaailm.ee http://www.vivacolor.ee www.fassadenfarbe.de
magmakambri umbes 1,75 miili (3 km) all tippkohtumisel ja väiksemate magma asutuste all mõra tsoone.Trade tuuled löök idast läände kõikjal Hawaii saartele ning Mauna Loa olemasolu tugevalt mõjutab kohalikku kliimat. Madalatel tõusudel , Ida (tuulepealsel) pool vulkaan saab tugevat vihma. Sademete hulk toetab ulatuslikku metsaistutamist. Lääne (allatuule) pool on palju kuivem kliima. Suuremate tõusude, sademete hulk väheneb, ja taevas on väga sageli selge. Väga madalatel temperatuuridel esineb sademeid tihti lume kujul, tippkohtumine Mauna Loa piirkonnas, kus külmutamine ja sulatamine võib mängida olulist rolli maastiku kujundamisel.Vulkaanipursked on Hawaiil harva põhjustanud õnnetusjuhtumeid. Siiski, varalised kahjud on sagedased. Mauna Loa on Decade Volcano, mis tähendab, et see on tuvastatud kui väärt eelkõige teadusuuringutele, pidades silmas selle sagedased vulkaanipursked ja lähedus asustatud piirkondades. On olemas väga suur
Elektrivool vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise,
KATSE2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada ühte aeinet sisaldavad katseklaasid ühtemoodi. Täita üks katseklaas igast paarist 4cm3 väävelhappelahusega, teine 4cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter. Siis tõsta keeduklaas koos katseklaasidega elektripliidile ning hakata jälgima temperatuuri tõusu. Katsed sooritada temperatuuridel 30°C, 40°C, 50°C ning 60°C. Kui temperatuur on jõudnud ~32°C-ni, tõsta keeduklaas koos katseklaasidega pliidilt maha, võtta kätte esimese paari katseklaasid, valada lahused kokku, segada kiiresti ning asetada siis katseklaasid kohe sooja vette tagasi. Mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni. Seejärel asetada keeduklaas uuesti pliidile ning tõsta temperatuur ~42°C-ni. Siis võtta keeduklaas taas pliidilt maha ning korrata katset järgmiste lahustepaariga
Schottky dioodide päripingelang on tavaliselt 0,2–0,4 V. Madalama päripingelangu tõttu on nad tõhusamad kui tavalised ränidioodid, mille päripingelang on 0,7–1,7 V. Väikese mahtuvuse tõttu on Schottky dioodil suur sagedusriba (ja töökiirus). Schottky dioodi suurim puudus on see, et ta ei talu kõrget vastupinget: selle vastupingeklass on 50 V või vähemgi. Sel on ka suhteliselt kõrge vastulekkevool, mis suureneb temperatuuri tõustes ja tekitab kõrgetel temperatuuridel ebastabiilsuse probleemi. See seab vastupingele piirid, mis on madalamadki nimiväärtusest. Dioodide pingeklass on umbes 200 V. • Türistor - ränistruktuuriga nelja- või enamakihiline pooljuhtseadis. Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud ehk juhtivasse olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu
Bioogia kt 2 Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA ...
Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada ühte aeinet sisaldavad katseklaasid ühtemoodi. Täita üks katseklaas igast paarist 4cm3 väävelhappelahusega, teine 4cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter. Siis tõsta keeduklaas koos katseklaasidega elektripliidile ning hakata jälgima temperatuuri tõusu. Katsed sooritada temperatuuridel 30°C, 40°C, 50°C ning 60°C. Kui temperatuur on jõudnud ~32°C-ni, tõsta keeduklaas koos katseklaasidega pliidilt maha, võtta kätte esimese paari katseklaasid, valada lahused kokku, segada kiiresti ning asetada siis katseklaasid kohe sooja vette tagasi. Mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni. Seejärel asetada keeduklaas uuesti pliidile ning tõsta temperatuur ~42°C-ni. Siis võtta keeduklaas taas pliidilt maha ning korrata katset järgmiste lahustepaariga
elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase. 1. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks. 2. Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. 3. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu. 4. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad. 5
valmistamiseks (metallide lôiketöötlemine, stantsimine, survetöötlemine, traadi tômbesilmad jne) (66% kogutoodangust); - maavarade kaevandamine (kivipuurid, puurimispead jt) (26% kogutoodangust), - konstruktsioonmaterjalid, mida kasutatakse kulumiskindlate detailide valmistamiseks ( düüsid, pihustid, valtsid, pressvormid jne)( 5...7%); - korrosiooni- ja kuumuskindlad materjalid, mida kasutatakse kôrgetel temperatuuridel vôi agressiivsetes keskkondades (turbiinide töölabidad, pumpade klapid jne)(1-3%). Kôvasulamite kasutuselevôtt 1920-ndate aastate teisel poolel pôhjustas revolutsiooni metallide lôiketöötlemisel. Lôikekiirused ja sellest tulenevalt tööviljakus kasvasid mitmeid kordi vôrreldes senikasutatud kiirlôiketerastest tööriistadega. Edasine kermiste areng on kujunenud nende koostise ja tehnoloogia täiustamisele (Tabel 1).
2.3 POLÜAKRÜÜL Polüakrüül kuulub sünteetiliste kiudude hulka. Ta on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga, tema ja villa suure sarnasuse tõttu. Tuues villasega polüakrüüli võrdlusesse on keemilise kiu eeliseks kindlasti see, et ta on odavam ning kuivab kiiremini. Sünteetilistest kiududest on ta aga kõige madalama kuumataluvusega. Nimelt võivad kõrgetel temperatuuridel polüakrüülkiud enda kuju kortsu tõmbudes muuta. Ta on ka rebimisele ja hõõrdumisele vähem vastupidav. Probleemiks on veel mõnede polüakrüülkiu liikide kalduvus muutuda topiliseks. Samas on ta soojahoidlikkus teistet sünteetilistest kiududest palju suurem. Soojapidavuse põhjuseks on see, et polüakrüüli kiud on hästi kohevaks tekstureeritavad. Polüakrüülist kudumeid ei tohiks siiski aga kuumniiskelt töödelda ehk aurutada, sest siis kaotab materjal oma elastsuse ja pehmuse.
- Määratakse piima tiitritav happesus ja pH - Antibiootikumide jääkide määramine - Temperetuur - Külmumistäpp/tihedus - Mikrobioloogilised analüüsid - Lõhn ja maitse Piima säilitamiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ja välistanke. Need on valmistatud roostevabast terasplekist, nende vahel paikneb enamasti vahtplastist termoisolatsioonikiht. Piimahoiutankid võivad asuda nii hoones sees kui väljas. Piima säilitatakse madalatel temperatuuridel. 3. Kuumtöötlemise liigid, töötlemise põhjused/eesmärgid KUUMTÖÖTLUSVIIS TEMP. AEG Termiseerimine 57 68 C 15 sek Kestevpastöriseerimine 63 65 C 30 minutit Lühiajaline 72 76 C 15- 20 sek pastöriseerimine
Võru khk 2013 Termotöötlemine Termiline töötlemine on metalli sulamite vastavale faasi temperatuurile kuumutamise, sellel temperatuuril hoidmise ja ettenähtud kiirusega jahutamise operatsioonide tehnoloogiline protsess, mille eesmärk on materjali struktuuri muutmine vajalike mehaaniliste omaduste saamiseks (joon. 4.1) Joonis 4.1. Termotöötlemise reziimide skeem Faasi- ja struktuurimuutused sulamis toimuvad kindlatel kriitilistel temperatuuridel. Toorikuid töödeldakse termiliselt eesmärgiga ühtlustada nende materjali struktuuri ja vähendada kõvadust, sisepingeid, et oleks paremad töötlemise tingimused st. välditud toote kõmmeldumine kõveraks tõmbumine ja materjali pragude tekkimine. Detaile aga töödeldakse selleks, et anda neile vajalik pinnakõvadus, kulumiskindlus, tugevus ja tagades elastsus. Termika on tähtsamaid tehnoloogilisi protsesse metalli sulamite töötlemisel. Termotöötlemise teooria
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise ...
Töötamine kui käevarred on kõrgemal või madalamal lubatud piirist. Need kõik asendid põhjustavad lihaste väsimust. Korduvad liigutused näiteks tõstmisel, või tegevustel mis nõuavad korduvaid käte, õlgade ja selja liigutusi. Pikaajaline töö ilma piisava puhkuseta. Vibratsioon näiteks puurimine ja tööriistad, mis vibreerivad. Keskkonna näitajad Töötamine väga kõrgetel või madalatel temperatuuridel Halb valgustatus Suur müratase Töötamine vibratsiooniväljadel Ülejäänud näitajad mis võivad põhjustada traumasid: Töö stress Üksluine töö Töö organisatoorne pool Töökoormus Töö pikkus (töö vahetustega, üleajatöö) Displeid ja juhtpuldid Riskid seoses libastumise ja kukkumisega Esimesed vihjed traumadele ja sümptomid Paistes või jäigad liigesed
Väävel- S Kloor- Cl Argoon- Ar Kaalium- K Kaltsium- Ca Raud- Fe Vask- Cu Tina- Sn Tsink- Zn Seleen- Se Hõbe- Ag Jood- I Kuld- Au Elavhõbe- Hg Uraan- U 7. Tuntuimate elementide kirjeldus (O, H, C, N) a) O- hapnik, mis on lõhnatu, värvitu, vajalik loomadele hingamiseks, põlemiseks. b) H- Vesinik. Väga kerge aine, tuleohtlik, eritu kontrollimatu kõrgetel temperatuuridel, lõhnatu, värvusetu. Kõige enamlevinud materjal universumis. c) C- Süsinik. Samuti lõhnatu ja värvusetu. Vajalik taimedel fotosünteesiks. d) N- Lämmastik. Leidub 70% õhus, väga levinud, samuti lõhnatu ja värvusetu. Enamjaolt gaasilises olekus. 8. Molekulid, nende teke, näited. a) Molekulid on kahest või enamast aatomist koosnevad aine osad. Puhas aine koosneb ainult ühesuguste aatomitega molekulidest.
soojust mittejuhtiv kristallne aine. Vees kristallne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid
muutunud oksiidiks. Õhus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi(kaitseb korrosiooni eest). Raua kaitsmiseks on olemas ka korrosioonitõrjed. Korrosiooni liigid Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses).
suurem on selle takistus R= l/S , S= r2 Ampermeeter- mõõdetakse voolutugevust, ühendatakse alati mõõdetavaga jadamisi Voltmeeter- mõõdetakse pinget ja ühendatakse alati mõõdetavaga rööbiti Oommeeter- mõõdetakse takistust, ühendatakse nii nagu vaja on Takistuse sõltumine temperatuurist- mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on tema takistus, soojusliikumine takistab elektriosakeste liikumist juhis Ülijuhtivus- mõnede ainete omadus, teatud temperatuuridel käituda nii, nagu puuduks neil takistus täielikult, kasutatakse kosmoselaevades (madalatemperatuuriline 1911 a. Kõrgtemperatuuriline 1986 a.) Elektrivool vedelikus- elektroviool vedelikus kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Elektrolüüt- keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid m=kIt Galvaanimine- mingi metalli katmine metalliga elektrolüüsi abil
Ensüümid kiirendavad reaktsioone ja hoiavad neid käigus. Ensüümid toimivad vastavad keskkonnad ja tingimustes (pH, temperatuur). Biokatalüüs on üldisema katalüüsinähtuse alaliik. Katalüüs muudab keemiliste reaktsioonide kiirust, kuid ei muuda reaktsioonide tasakaaluolekut ega võimalda reaktsioone, mis ilma katalüüsita ei toimu. Katalüsaator võtab reaktsioonist osa, kuid taastub protsessi lõppedes (kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt). Madalatel temperatuuridel reaktsioonikiiruste tõus suur. Biokatalüüs on mitmekülgselt reguleeritud: reaktsiooniahela lõpp-produkt kontrollib ahela alglüli kaudu tervet ahelat vastavalt organismi vajadustele. Biokatalüütilised protsessid on järk-järgulised, eriti kui tegemist protsessidega, mis on seotud suure energeetilise efektiga, mille tõttu taandub suur energiamuutus paljude väikeste muutuste summaks. Aminohapped. Esinemine valkudes. Tähtsamad AH. Spetsiifilisus. Aminohappeist koosnevad ainult liitvalgud
2) Sporulatsioon e. spoori teke Kehtib reegel- ühest rakust tekib üks spoor. Spoore on vaja: a) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks b) levimiseks NB: bakterid spooridega ei paljune! Spoore iseloomustavad: a) mitmed paksud kestad b) väike veesisaldus (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetus d) pikk bioloogiline säilivus ning kõrge vastupidavus Spoore saab hävitada steriilimisega (mitte steriliseerimine). Saab leegis, kiirgustega, peamiselt rõhu all kõrgetel temperatuuridel. 3) Suhe hapnikku. Jagunevad: a) aeroobid- oksüdeerijana hapnik. Neid on oluliselt rohkem, tänu hapniku laiale levikule ja ainevahetuslikule efektiivsusele. b) anaeroobid- oksüdeerijana nitraate, sulfaate jne. On ka need, kes võivad elada mõlemates tingimustes. Kuid selline universaalsus on pigem negatiivne ja neid on kõige vähem. 4) Ainevahetus. Jagunevad a)Autotroofid- *fotosünteesijad ja kemosünteesijad b)Heterotroofid- *saproobid- surnud orgaanika
Jootmise puuduseks on jooteliite temperatuuritundlikkus, s.o. kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise või isegi jooteõmbluse sulamise. Joodise sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodisjootmist, kus kasutatakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga kuni 450 °C, ning kõvajoodisjootmist, kus kasutatakse kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Pehmejoodisjootmist kasutatakse juhul, kui jooteliidet ei koormata nimetamisväärselt ja ta töötab madalatel temperatuuridel, näiteks elektroonikas ja elektrotehnikas. Sepistamine Sepistamine e. vabasepistamine on tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks
(täidiskolonnid) või peene kapillaari siseseintele (kapillaarkolonnid). Komponentide eraldamine põhineb nende jaotuskoefitsientide erinevusel vedela ja gaasifaasi vahel. Siin mängib rolli nii komponentide erinev lenduvus kui erinev lahustuvus vedelfaasis. Vedelfaasis hästilahustuvad komponendid hoitakse kolonnis kauem kinni, halvemini lahustuvad väljuvad kiiremini. GVK abil saab analüüsida orgaaniliste ainete segusid, kusjuures segu komponendid peavad olema temperatuuridel, mille juures analüüsi teostatakse termiliselt stabiilsed, ka ei tohi nende keemistemperatuur olla liiga kõrge ( <400°C). Retentsiooniaeg tR koosneb inertgaasi retentsiooniajast to s.o. ajast, mille jooksul komponendid liiguvad kandegaasis ja parandatud retentsiooniajast t' R , mille jooksul komponendid hoitakse kinni vedelfaasis. tR = to + t'R Identifitseerimiseks ei kasutata absoluutseid retentsiooniaegu, vaid suhtelisi, mis
Hõõglambid ja nende kasutamine (kodune ülesanne) 1.Põhjus, miks toimub tavaliste hõõglampide kasutusest kõrvaldamine ELi turult 2012. aasta lõpuks : Energiatõhusamaid valgustustooteid kasutusele võttes säästavad Euroopa majapidamised energiat ja panustavad ELi kliimakaitse eesmärkide saavutamisse. 2.Seniste hõõglampide asemele pakutavad alternatiivid : 1. Energiamärgistuse klassi C kuuluvad täiustatud hõõglambid 2. Energiamärgistuse klassi B kuuluvad täiustatud hõõglambid 3. Kompaktluminofoorlambid 4. Valgusdioodid (LED-lambid) 3.Millised on nende alternatiivide plussid ja miinused ? (võrdlus hõõglampidega ) Plussid Miinused Suurem energiatõhusus Hind kõrge Paremad alternatiivid Ei kannata palju lülitamist Parem teave toote kohta Lambid soojenevad aegl...
anumat Gaas - Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel · Võtab anuma kuju, selle täites · Kokkusurutav osakeste vahel on palju vaba ruumi · Voolab kergelt Plasma - Puudub kindel ruumala ja kuju · Neutraalsete aatomite, elektronide ja ioonide segu (Aatomid lagunevad elektronid eemalduvad) · Juhivad elektrit (gaasid on enamasti elektriisolaatorid) · Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel, gaasi erikuju Tahkised - Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola Difussioon massi ülekanne Osmoos- Lahuses olevate erinevate molekulide erinev difundeerumine (imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. soojusülekanne energia ülekanne sisehõõre impulsi ülekanne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
