Raskmetallid ja nende sulamid Referaat Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT31B Üliõpilane: Rauno Pello Juhendaja: A.Koitmäe Tallinn 2009 Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga v...
Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiud valmistatud looduslikest ainetest keemilise lisandidega. Sünteetiline kiud on valmistatud vedeliku või lahuse polümeeri vaigust. Kiud mineraalse päritoluga kasutatakse armeerima ja valmistama eriti tugevad tooded. Keraamilised kiud viitab mineraalse päritolu kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine Keraamilise kiud valimistuvad väga hästi puhastatud toorainest alumiiniumi pulber, kvartsi liiv, kasutamiseks kõrgematel temperatuuridel liisatakse tsirkooniumi liiv. See keraamiline segu kuumutatakse elektriahjudel 2000 [4] üle ja sulatanud materiali vool välja pigistavad kiududeks puhumiga või pöörlemiga. Pikk ja tükeldatud kiud iselomustavad kõrg temperatuuri vastupidavusega ja kõrg keemilise stabiilsusegaja veel kiud oksüdeerumisele ja kuju muutumisele. Kiud võivad erineda kiuliseta materjali sisuga või olla viimistletud erikattega, millest s6ltub nende omadused. 1.2 Keraamilise kiu omadused
Joonis 3 Gaaslahendus tekib gaaslahendustorudes. Sõltumatu gaaslahendus jaguneb eri liikideks: 1)Huumlahendus – tekib madalatel rõhkudel juba mõnesaja voldise pinge korral tavalistel temperatuuridel. See kujutab endast erivärvilist gaasihelendumist. Kasutatakse luminofoorlampides või neoonreklaamis. Huumlahenduse looduslik variant on virmalised. 2) Elektrikaar – tekib atmosfääri rõhul kõrgetel temperatuuridel madalatel pingetel. Eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kasutatakse elektrikeevitusel. UV-kiirgus põhjustab päevitust, nahavähki. 3) Korona lahendus – tekib normaalrõhul ülitugevate elektriväljade korral ümber teraviku. 4) Sädelahendus – tekib, kui vooluallika võimsusest ei piisa huumlahenduse või kaarlahenduse tekiamiseks. Looduslike sädelahenduse näide : äike. Elektrivool pooljuhtides Tüüpilised pooljuhid on alumiinium, vask, räni ja germaanium
ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: • Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. • Hüdrometallurgia – metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. • Elektrometallurgia – metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades; elektrienergiat kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, Ti, Cr, Mo jt. metallide
Automaatkäigukastivedelik (ATF) Võeti kasutusele 1949.a. ( GM ,,Automatic Transmission Fluid Type A" ). Nimetatakse vedelikeks, et mitte segi ajada transmissiooniõlidega. Tegemist keeruliste määrdeainetega, millele on esitatud väga kõrged nõuded: · taluvad kõrget temp. (üle 200oC) ja hajutavad kuumust · vähendavad kulumist ja kaitsevad laagreid · vähendavad müra ja lööke · voolavad vabalt madalatel temperatuuridel · kannavad võimsust üle hüdrotrafodes 4 põhiülesannet: 1. pöördemomendi ülekandmine 2. hüdrosiduri sideaine 3. määrdeaine 4. soojuse kandja Sisaldavad mitmesuguseid lisandeid: 1. Viskoossusindeksi parendajad 2. Hõõrdemodifikaatorid - võimaldavad sujuvat käiguvahetust 3. Antioksüdandid 4. Kulumisvastased lisandid 5. Dispergendid 6. Korrosiooniinhibiitorid 7. Vahutamisvastased lisandid 8
Temperatuuriskaala on praktilistel kaalutlustel loodud temperatuuri mõõtmise skaala. 1927. aastal kinnitati esimene praktilise temperatuuriskaala, mille aluseks võeti Celsiuse skaala. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal, mis on järjekorras seitsmes. Rahvusvahelise temperatuuri skaala sisuks on 17. loodusliku etaloniga tagatud referentspunkti olemasolu vahemikus 3K 1358K, mis on sobitatud 17. punktis Celsiuse skaalasse. Referentspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel metallide sulamistemperatuurid. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest
Miks on korterisse vaja elektri kaitsmeid? - Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes letab lubatud vrtuse. Mitu elektrijuhet tuleb majja? - 2 Mis juhtmed need on? - Nulljuhe, faasijuhe. Millal inimene vib saada elektrilgi: a) Kui ta on heaegses kokkupuutes faasijuhtme ja Maaga. b) Kui ta on heaegses kokkupuutes faasi- ja nulljuhtmega. Miks ei tohi sulavkaitset ise suvalise metallitraadiga parandada? - Suvaline metall ei sula vikestel temperatuuridel ennetamaks tulekahjut lhis phjustab juhtmete lekuumenemise selleks mittesobivas kohas. Mis on pingeindikaator?` - 2juhtme: null- ja faasijuhe eristamiseks. Pingeindikaatori lamp sttib kui tema metallotsaga puudutada faasijuhet. Mis on elektriliste soojusriistade kige thtaim osa? - Ktteelement ( kttekeha ) Mitu hendusklemmi on hglambis? - 2 Kus nad asuvad? - Keermestikus ja phjkaklemmis. Mis on hglambi sokkel? - Hglambi keermestikuga metallosa. Mis on hglambi pesa?
Malmvalandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi (Fe3C) tekkimist. Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel temperatuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist, mille tulemusena tekib grafiit. Sel juhul osutub räni elemendiks, mis nõrgestab raua ja süsiniku aatomite vahelist sidet nende ühendis tsementiidis. Kristalliseerumise käiku on võimalik ka muuta, lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi ning osutuvad grafiidi eraldumisel kristalliseerumiskeskmeteks. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. Sellist protsessi
Langeb pikaajaline tugevus, sest betooni struktuuri tekivad mikropraod. Betooni varajane kuivamine põhjustab survetugevuse kasvu aeglustumise. Hilisem püüd stuktuuridefekte parandada, ei ole efektiivne. Kui aga kivistumistemperatuuri suurendada ning betooni hüdrotermiliselt töödelda, ei kuiva betoon ära ning selle varane tugevus suureneb. On võimalik tooteid kiiresti käsitleda, kiirendada raketiste ringlust, lühendada pingestustugevuse saavutamise aega. Jahedatel temperatuuridel toimuvad aga keemilised reaktsioonid aeglasemalt ning seega ka kivistumine toimub aeglasemalt. 31. Betooni kivistumine madalatel ja kõrgetel temperatuuridel Madalatel temperatuuridel kivistub betoon aeglasemalt, kuid saavutab kõrgema pikaajalise tugevuse, kõrgematel temperatuuridel vastupidi. Temperatuuri tõstmisel paisub betoon ning seetõttu on ta maht ning seega ka pooride hulk betoonis suurem, tugevus aga madalam. Seetõttu on esialgne tugevuse saavutus küll kiirem, kuid
40b, lk 38). Joonest TACEDTB (solidusjoon) allpool on sulamites väiksema vaba energiaga tardfaasid (joonis 1.40d, lk 38). Toatemperatuuril sulamites koostisega kuni CF on püsiv tardlahus (komponendi B tardlahus komponendis A), sulamites koostisega üle CG tardlahus (komponendi A tardlahus komponendis B), sulamites koostisega CF-CG mõlema tardlahuse segu. Likvidus- ja solidusjoone vahel on kaks stabiilset faasi (joonis 1.40a, lk 38): tardlahus ( või ) ja vedelfaas L. Temperatuuridel, millele vastab joon TAE algab tardlahuse kristalliseerumine, temperatuuridel, millele vastab joon ETB tardlahuse kristalliseerumine. Jooned TAE ja ETB iseloomustavad mitte ainult krisatalliseerumise algtemperatuure, vaid ka komponendi A ja B lahustuvust vedelfaasis. Punkt C iseloomustab komponendi B piirlahustuvust komponendis A, punkt D komponendi A piirlahtuvust komponendis B temperatuuril TE. Punktid F ja G iseloomustavad komponentide B ja A lahustuvust vastavalt
tingituna kasutatakse kütteelementides. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad niklisulamid on legeeritud kroomi ja rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloi nime all.Samasse gruppi kuuluvad lisaks rauale ka molübdeeniga legeeritud niklisulamid -hastelloid.Niklisulameid võib jagada kahte gruppi.:homogeenseteks (nikroomid ja inkonellid) ja vanandavateks (nimonikid).Ülaltoodud sulamid (inkonell.hastelloi ja nimonik), mis on ettenähtud tööks kõrgetel temperatuuridel, on tuntud ka supersulamitena. Titaan ja titaanisulamid Titaan on looduses üks levinumaid elemente. Titaanil on suhteliselt väike tihedus (1,7 korda väiksem kui raual) ja madal elastsusmoodul (2 korda väiksem kui raual ja niklil), mis soodustab titaani roomavust nii normaal kui kõrgetel temperatuuridel. Titaanist tehtud detailide korral peab suurendama ristlõiget ja massi, et saada vajalikku jäikust. Titaani tugevus ja kõvadus sõltub suurel
Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200°C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi.Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant.Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Omadused Keemiline valem C Mineraaliklass ehedad elemendid Molekulmass 12,01
punktid (kristalliseerumise alg- ja lõpp-punktid), saame süsteemi A-B sulamite faasidiagrammi. Sulamite kristalliseerumine algab temperatuuridel, millele vastab likvidusjoon, ja lõpeb temperatuuridel, millele vastab solidusjoon. 5. Faasidiagramm komponentide piiratud lahustuvuse korral, esineb eutektmuutus. Faasidiagramm komponentide piiramatu lahustuvuse korral. Tuleb teada faasidiargammi kujusid ja faasidiagrammil olevate tähistuste tähendusi. 6
seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kuid seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Austeniit säilib kõige lühemat aega temperatuuripiirkonnas 500… 600 oC ja hakkab lagunema juba mõne kümnendiku sekundi pärast. Sellest järeldub, et jahtumiskiirus peab karastamisel olema austeniidi lagunemist võimaldavast jahtumiskiirusest suurem. Temperatuuridel alla 500 oC austeniidi säilivus suureneb ja siin võib jahtumiskiirust vähendada, eelkõige martensiidi tekkepiirkonnas o (300...200 C) karastamisel tekkivate sisepingete vähendamiseks. Sisepinged põhjustavad detailide kõverdumist, kaardumist ja pragunemist. Seega on terase karastamise seisukohalt oluline karastuskeskkonna jahutusvõime kriitilistel temperatuuridel – 650…500 oC (austeniidi minimaalne säilivus) ja 300…200 o
Võtsin neli paari katseklaase. Märgistasin katseklaasid, mis sisaldasid Na2S2O3 ühtmoodi, ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi. Ühe katseklaasi igast paarist täitsin 4 cm 3 ulatuses väävelhappelahusega, teine 4 cm3 ulatuses Na2S2O3 lahusega. Edasi täitsin ühe suurema keeduklaasi poolenisti veega ning asetasin sinna kõik katseklaasid ning termomeetri. Siis tõstsin keeduklaasi koos katseklaasidega elektripliidile ning hakkasin jälgima temperatuuri tõusu. Katsed sooritasin temperatuuridel 30°C, 40°C, 50°C ja 60°C. Kui temperatuur jõudis ~32 °C, tõstsin keeduklaasi koos katseklaasidega pliidilt maha, võtsin kätte esimese paari katseklaase, valasin lahused kokku, sulgesin katseklaasi korgiga, segasin kiiresti ning asetasin siis katseklaasi kohe sooja vette tagasi. Mõõtsin aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni. Seejärel asetasin keeduklaasi uuesti pliidile ning tõstsin temperatuuri ~42 °C-ni
Omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. 3 Kasutus Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Naftat kasutatakse peamiselt kütuse ja ligi 10% ka keemiatööstuse toorainena Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine
kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Tootmine Naftat saadakse pumbates või ammutades teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat mere põhjast, nt Kaspia merest ja Põhjamerest. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane
Elektrivool-elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas Voolutugevus-füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinnaühikut läbinud elektrilaenguga Ampermeeter-seade voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse jadamisi Voltmeeter-mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks, ühendatakse rööbiti Takistus- elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju Jadaühendus- järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus-paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge Eritakistus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust Ülijuhtivus-füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse...
käitumisviise ning lõid nende kummaliste omaduste selgitamiseks ka matemaatilise raamistiku. Nende avastused on toonud kaasa olulisi läbimurdeid mateeria teoreetilistesse käsitlustesse ja loonud perspektiivikaid võimalusi uudsete materjalide loomiseks. Michael Kosterlitz ja David Thouless lükkasid 1970ndatel aastatel ümber tollal kehtinud teooria, mille kohaselt ei olnud ülijuhtivus õhukestes aine kihtides võimalik. Nad näitasid, kuidas ülijuhtivus toimib madalatel temperatuuridel ja seletasid faasivahetuse mehhanismi, mis viib temperatuuri tõusul ülijuhtivuse kadumiseni. David J. Thouless sündis 21. septembril 1934. aastal šotimaal. Thouless sai füüsika professoriks Washingtoni Ülikoolis 1980. aastal. Ta on teinud palju teoreetilisi panuseid, et aru saada aatomitest ja elektronidest laiendatud süsteemis. F. Duncan M. Haldane sündis 14. septembril 1951. aastal. Ta avastas kuidas topoloogilised
H12-Ti(Titaanium),Mg(Magneesium),Co(koobalt) Allotroopia-Sama keemiline element ersineb mitme erineva lihtainena, erinevad struktuuri poolest Näiteks süsinik(C) Tavatingimustes grafiit(Hariliku süsi) Kõrge rõhu all suurel temperatuuril saab sellest aga teemant. Teiseks tina, kui temp langel alla 13,9 kraadi, muutub see kasutuks tolmuks. polümorfism-Metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine erinevatel temperatuuridel (raud(Fe,)Titaanium(Ti)) isomorfism. Raud toa tep k8-910kraadi k12 kuni 1300 kraadi k8 kuni 1539-edasi on raud vedelas olekus. Ti- H12 kuni 882 kraadi, edasi kuni 1660 k8 kristallivõrega, peale seda titanium sulab. Isomorfism-Erinevate metallide kristallivõrede samakujulisus ehk isomorfsetel ainetel on sarnased kristallivõred ja aatomi raadiused (Au,Ag –Kuld ja hõbe) 4) Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. ÜHIKUD
Ülijuhtivus Ülijuhtivus Füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes Elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juurest järsult nullini. Aine siirdumine ülijuhtivasse olekussre toimub alati ühel kindlal ja ainult sellele ainele omasel kriitilisel temperatuuril Tk. Mõnede ainete ülijuhtivuse kriitilised temperatuurid. Sc an n ed a t 13.12.2009 16- 57.jp g BCS-teooria
Elavhõbe Elavhõbedast Sümbol Hg Üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on hõbevalge läikiv metall Suur pindpinevus Ajalugu Elavhõbe avastati egiptuses 1500ekr Arvatavasti seda leiti egiptuse haudadest mis olid 1500aastat ekr tehtud Hiinas ja Tiibetis arvati et selle kasutamine pikendab eluiga ja ravib luumurdu, säilitab head tervist Nime sai Rooma jumala Mercury järgi Reageerimine Vedelas olekus halb elektrijuhtivus.
glasuurid need on keraamika pealispinna tonaalsuse muutmiseks. Angoob on värvainega toonitud vedel savi, mis kantakse põletamata niiskele savipinnale keskmiselt 2mm paksuselt ja hiljem kaetakse läbipaistva glasuurikihiga. Angoobi põhimassina saab kasutada nii heledaid kui ka tumedamaid savisid, tingimuseks on eseme massile võimalikult sarnane olemus. Glasuur on oma keemiliselt koostiselt lähedane klaasile ning ta katab savi pinda õhukese tiheda kihina, mis kinnitub sinna kõrgetel temperatuuridel põletusprotsessi käigus. Klaasimassi sulamise temperatuur on liig kõrge võrreldes madalkuumussaviga, klaasile lisatakse glasuuride saamiseks erinevaid sulamistemperatuuri alandavaid keemilisi aineid. Keraamika ajalugu. Keraamikaks nimetatakse savist käsitsi või tööstuslikult vormitud esemeid, mis on järgnevalt põletatud kõrgetel temperatuuridel. Nimetus keraamika on tulnud Vana-Kreekast: kera - maavaha, keramos savi, keramion savinõu, kerameus pottsepp.
Meie kasutasime duralumiiniumit AlCu4Mgl ning selle keemiline koostis on järgnev: Cu sisaldus 3,8-4,9 ; Mu sisaldus 0,3-0,9 ; Mg sisaldus 1,2-1,8 ; Si sisaldus 0,5 ; Fe sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasilise tardlahuse - alasse kuumutamine ja kiirelt jahutamine (nt vette) Vanandamine liigse vase eraldumine CuAl2 näol · Loomulik normaaltemperatuuril · Kunstlik kõrgematel temperatuuridel Töökäik Antud materjali (AlCu4Mgl) tugevuse mõõtmine. Esiteks panime materjali ahju 550C 20 minutiks. Järgmiseks karastasime vette ning taas mõõtsime tugevust. Selle järel jaotasime materjali 6ks osaks ning vanandasime keevas vees 100C juures erinevate aegadega (0.5- 20min). Vanandamise järel mõõtsime taas iga katsekeha tugevuse ning kandsime andmed tabelisse. Katsetulemused Termotöötlemise viis Vanandamise kestus (min) Kõvadus HRB
kasutada.Viimaste aastatega on PVC hakanud asendanud paljusid traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit,betoon ja savi. Tänapäeval võib PVC-d leida väga erinevatel elualadel. 3. Polüpropeen (PP) on kõrgkristalliinse (60-80%) struktuuriga laiatarbeplast.PP on tugevam ja kõvem (1,3-1,8 GPa) kui HDPE, tihedus ( 0,90-0,91) sarnane LDPE-ga.Hea keemiline vastupidavus ja kõrge väsimustegur.Eripäraks väga hea korduvpainutustegur, kuid madalatel temperatuuridel muutub hapraks (0 kraadi).Väga tundlik UV-le.Vormitav sulaolekus ( 190- 285 kraadi), tema mehaanilised ja termilised omadused on paremad kui polüeteenil. Kahanemine jahtumisel 2,5%. Kasutamine :suuremad survevalutooted (toolid, lauad, kohvrid, autoosad, akud, konteinerid jne.)Steriliseeritav meditsiiniaparatuur, kiled, fibrilleeritud kiud (köied, võrgud, vaibaalused, kotimaterjal),traadiisolatsioon, torud.
Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater. KLIIMA Tuulte löök idast läände kõikjal Hawaii saartele ning juuresolekul Mauna Loa mõjutab tugevalt kohalikku kliimat. Suurem tõus, sademete hulk väheneb ja taevas on väga sageli selge. Lääne pool on palju kuivem kliima. Mauna Loa on troopilises kliimas. Sooja temperatuuri madal tõus ja jahutab külma temperatuuri kõrgemal aastaringselt.Väga madalatel temperatuuridel tähendab, et sademeid esineb sageli lume kujul. Mauna Loa on kirjeldatud kui periglatsiaalses piirkonnas, kus külmumine ja sulatamine mängib olulist rolli maastiku kujundamisel. PURSKED Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid purustusi ei esinenud, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud
Kõige täpsem) Bürett - Mitmesuguste vedelikuhulkade TÄPSEKS mõõtmiseks Mõõtekolvid - Kindla kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks Spaatel - Tahkete ainete tõstmiseks Areomeeter - Vedelike tiheduse mõõtmiseks Pettri tass - Bakterite säilitamine (Bioloogia) Portselannõud Portselankausid - Lahuste kokkuaurutamiseks, kuumutatakse läbi võrgu Portselantiiglid - Ainete kuumutamiseks kõrgetel temperatuuridel vahetult piirituslambi leegis Uhmer ja uhmrinui - Ainete peenestamiseks, ei tohi kuumutada
Kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga Räni tihedus on vedelas olekus suurem kui tahkes olekus Üpriski tugev, väga habras ja kergesti mõranev Kõrge soojusjuhtivusega (149 W/m·K) Pooljuht (võimeline kergesti kas loovutama või jagama oma elektronkatte välimise kihi nelja elektroni) Keemilised omadused Räni on võimeline reageerima halogeenide- ja lahjendatud leelistega, olles samas immuunne enamik hapete suhtes Kõrgematel temperatuuridel reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga, lämmastikuga, fosforiga, arseeniga, süsinikuga ja enamik metallidega Keemilised omadused Toatemperatuuril reageerib ainult fluoriga Leelisega reageerimisel tekivad silikaadid ja eraldub vesinik Kõrgel temperatuuril põleb Si + O2 SiO2 Reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 Leidumine Maakoores on räni 29,5 %
ammooniumiks NH4 orgaaniline aine - NH4-NO2-NO3 Nitrifikatsioon Seda teevad erinevad mikroorganismid- mügarbakterid (liblikõielistel). Tsüanobakterid (veekogudes). frankiad (leppadel) , kes seovad lämmastik orgaanilisesse ainesse. - Abiootilised tegurid- kosmosest kiirgusena, äikesega, vulkaanilisel tegevusel muutub samuti N2 taimedele omastavateks ühenditeks. - Inimtegevusega sisepõlemismootorites kõrgetel temperatuuridel satud N samuti bisfääri - Lämmastikuväetiste tootmisega õhust. 2. Kiirgus taimkattes Päikesekiirguse mõjul taimed fotosünteesivad. Enamasti C3 fotosüntees, ekstreemsemates tingimustes C4 (nt. paksulehelisel taimedel) Kiirgus aktiveeribklorofülli molekuli ja sealt eraldub elektron , krolofüll võtab kaotatud elektroni tagasi vee molekulist. Vesinik seotakse NADPH´+ -ga ning viiakse üle fotosünteesi pimedusstaadiumisse (calvini tspklisse), mis ei toimu enam 3
· Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm) · Madalal temperatuuril on passiivne · Toatemperatuuril reageerib ainult flouriga · Räni reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 · Räni põleb Si + O2 SiO2 · Hapetega ei reageeri Räni saamine · Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, kuid puhtal kujul teda looduses ei esine. · Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000°C elektriahjus. Vajadus looduses · Loomadel eluks vaja minev räni kogus om küll väike, aga ta on siiski bioloogias väga oluline element. · Taimedest leidub räni rohkem kõrreliste vartes, lisaks on teda ka ainuraksete kodades, sulgedes ja villas. · Näiteks mitmed meres elavad käsnloomad vajavad seda oma struktuuri ehitamiseks ning samuti on tal suur tähtsus taimede metabolismis. Silikaatse koostisega tehismaterjalid
Raua tihedus on 7,9 g/cm Raud reageerib õhuniiskusega moodustades rooste. Rauapuru põleb õhus ja reageerib lahjendatud hapetega. Kõrgtemperatuuril reageerib veeauruga. Reageerib ka hapetega. Sulas olekus reageerib piiramatult lihtainetega. Raua sulamis temperatuur on 1539 kraadi. Raud on plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ja sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub eri temperatuuridel. Raud kuivas õhus hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga Raua planetaarne mudel
Seest punane prae sees temp 63, seest roosa 65, läbiküpsenud 75. 7.Millisest lihast valmistatakse biifsteeke? Veiseliha, välisfilee 8.Millised tooted on rostbiif ja romsteek? Rostbiif fileest, reietükis sisemisest lihaskimbust, seljatükist. 1,2-1,5 kg lihatükk maitsestatakse ja vormitakse. Romsteek reietükist, seljatükist, 1,5-2 cm paksune toode. Vasardatud, vormitud, maitsestatud, paneeritud. 9.Millistel temperatuuridel serveeritakse puljongeid, köögiviljatoite, suppe, külmroogasid? Puljongi serveerimistemperatuur on 90 kraadi. Selged supid serveeritakse 75ºC juures. Kreemsupid, püreesupid ja piimasupid serveeritakse 65 kraadi juures. Külmad supid serveeritakse 6-8 kraadi juures. Köögiviljatoidud serveeritake 65-67 kraadi juures. 10.Kuidas toimub liha sulatamine? Liha saab sulatada toa või külmkapi temperatuuril. Kiiresti võib sulatada ka vaakumpakendis jooksva vee all või vee sees vett pidevalt
Magneesium sulab temperatuuril 648.8°C ja keeb temperatuuril 1107°C. Magneesium on välimuselt hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Õhu käes moodustub tavalistel temperatuuridel magneesiumi pinnale õhuke, kuid tihe mati värvusvarjundiga oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise reageerimise eest õhuhapnikuga . Happed, alused ja mõned muud ühendid lahustavad selle oksiidikihi ning panevad metalli reageerima vee või õhuga. Kõrgetel temperatuuridel magneesiumipulber, -laast või -riba süttib ning põleb pimestava valge valgusega magneesiumoksiidiks. Suuremate kompaktsete metallitükkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik. Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga. Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru
vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit. Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. Vesiniku keemistemperatuur on -253 kraadi. Kuna vesiniku molekulid on väga väikesed, siis läbib vesinik kergesti poorseid materjale. Vesinikku transporditakse madalal temperatuuril ning rõhul, sest kõrgematel temperatuuridel tungiv vesinik läbi anuma seinte. Üks viis kuidas saadakse vesinikku on, kui pannakse katseklaasi Zn (tsink), süüdatakse gaasipõletaja, lisatakse katseklaasi hape, pannakse peale kork ja selle peale pannakse tagurpidi katseklaas. Puhtust saab kontrollida, kui süüdatakse vesinik, miks on tagurpidi olevas katseklaasis. Kui sealt tulev hääl ei ole kile, on vesinik puhas. Tööstuses saadakse vesinikku peamiselt kas vee elektrolüüsil või metaani
on Elavhõbe 80 keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist, mis on temperatuuridel vedel. normaaltingimuste lähedastel Hg 200,59 2 18
Raua põhilised oksüdatsiooniastmed ühendites on II ja III. Raud(II)ühendid ei ole enamasti kuigi püsivad, vaid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks Looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati Raua füüsikalised ja keemilised omadused Hõbevalge keskmise kõvadusega metall Raua tihedus 7874 kg/m3 Sulamistemperatuur 1538°C Plastiline Hea soojus ja elektrijuht Magnetiseeritav Kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel Looduses leiduvad rauamaagid Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3 Magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 Püriit FeS2 Pruun rauamaak Fe2O3 * m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 tähtsaimad rauasulamid Teras süsinikku (kuni 2%) Malm süsinikku (2%5%) Malm Eristatakse valu ja töötlusmalmi. Valumalm on hästi valatav, temast valetakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu
2 2. Loetlege struktuurivormid Fe-C sulameis ja tooge nende faasiline koostis. Vastus: Tasakaalus faasidiagrammi korral ja toatemperatuuril on Fe-C sulamites võimalikud kaks erinevat struktuurivormi: perliit (0,8% süsinikku) ja ledeburiit (4,3% süsinikku. Perliit on eutektoidne segu, mille faasiliseks koostiseks on ferriit ja tsementiit. Ledeburiit on eutektne segu, mille faasiline koostis temperatuuridel alla 727oC on ferriit ja tsementiit, temperatuuridel 727-1147oC austenniit ja tsementiit. 3. Joonistage Fe-C-sulami jahtumiskõver (sulami C-sisaldus võtke tabelist 1 vastavalt variandile, näidates sulami asukoha ka p.1 toodud FD-l). Tooge faasimuutused Punktid Temperatuur 1 1500 2 1470
hapnik), O3 (osoon), O4 (tetrahapnik) Hapnik · Maitseta · Värvuseta · Lõhnata · Õhust veidi raskem (1,43g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,044g/l) · Halb soojusjuht, võrreldes vesinikuga ~7 korda halvemini. · Keemistemp. 90,2K, sulamistemp. 54,4K Hapnik · Tugev oksüdeerija, reageerib peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Eranditeks väärismetallid (kulla ja plaatina rühm) ning väärisgaasid. · Reaktsioonid toimuvad eri temperatuuridel · Leelis ja leelismuldmetallidega tekivad ka peroksiidid ja superoksiidid Na + O2 Na2O2; K + O2 KO2 · Esineb nii täielikku kui mittetäielliku põlemist C + O2 CO2; 2C + O2 2CO Hapnik · Laboratoorselt saadakse hapnikurikaste ainete lagundamisel 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2 2H2O2 2H2O + O2 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 · Töötuslikult saadakse fraktsioneerival destillatsioonil, vee elektrolüüsil ning molekulaarsõela kasutades. Hapnik Kasutusalad:
kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. 3. T, °C 1500 1000 500 t 4. Ferriit Perliit Alaeutektoidterased (hypoeutectoid steel), C<0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist (joon. 2.10a). C-sisalduse 0,2% korral on ferriidi ja perliidi koguste suhe (F)/(F+T)=(0,8-0,2)/(0,2-0,02) = 3:1
Valguse teke ja luminestsents. Mis on valgus? Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Valguse teke Valgus tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks. Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena. Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust Aatom kogub mingi aja jooksul energiat (nt hõõglampi toob energiat elektrivool), et siis jälle hetkeks valgust kiirata Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid. Ainult ,,aatomimajakate" puhul pole teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus. Kõ...
6.Milliseid aineid kasutatakse plastmasside täiteainetena? Puidujahu, tselluloosi, paberit või puuvillriiet, asbesti grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, kvartsi ja teisi materjale 7. Milleks kasutatakse a)stabilisaatoreid b)plastifikaatoreid: et parandada plasti töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või et vähendada vee hulka segus, ilma, et muutuks töödeldavus 8. Milleks kasutatakse polüetüleeni? veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamiseks madalatel temperatuuridel. 9.Mida toodetakse metüülmetakrülaadist. pleksiklaasi 10.Mis on teflon? sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer Kus kasutatakse? tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon, isemäärivad laagrid, keemiaaparatuuri vooderdus, toidunõude pinnakatted Miks ei või teflonkihiga nõusid kuumutada kõrgel temperatuuril? 11. Milliseid polümeere nimetatakse a)homopolümeeriks: polümeerid, kus on ainult ühte
3. Aineosakeste vaheline jõud. o Kuidas tõestada selle olemasolu? o Missugused jõud esinevad o Kui suured need jõud on?. 4. Soojusliikumine (mõiste, millal se toimub). o mida uuriti ja mida avastati Browni katses. o Miks avaldub efekt ainult mikroskoobi all. 5. Kiiruste jaotus. o Mida näitab jaotuse diagramm (näited igapäevasest elust) o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii) o Aineosakeste liikumine vedelikes ja amorfsetes ainetes (kuidas seletada vedeliku omadusi) o Aineosakeste liikumine gaasis
Polüeeterketoon (PEEK) on värvitu orgaaniline termoplast, mis on suurepäraste keemiliste ja mehaaniliste omadustega isegi kõrgetel temperatuuridel. See on väga vastupidav termolüüsi ja biolagunemise suhtes. Tihedus 1320 kg/ m3 Elastsusmoodul (E) 3.6 GPa Tõmbetugevus (σt) 90–100 MPa Sulamistemperatuur 343 °C Tänu PEEKi headele omadustele kasutatakse seda enamasti nõudlikes rakendustes nagu laagrites, kolbi juppides, pumpades, ventiilides ja elektrikaabli isolaatorina. PEEKi peetakse heaks biomaterjaliks, mida kasutatakse
Keravälk Noarootsi Gümnaasium Kristi Kähär 2011 Definitsioon Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera läbimõõduga umbes 20 cm kuni meeter. Keravälk on plasmakera ehk siis kõrgel temperatuuridel (500°C-1500°C) ioonide kämp, mida hoiavad koos selle enda magnetväljad. Esinemine Keravälk esineb enamasti koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähakse teda just pärast äikeselööki maapinna kohal hõljumas. On olnud ka tähelepanekuid, kus keravälk on justkui pilvedest alla langenud. Kuidas tekib? Uus-Meremaa Canterbury ülikooli teadlased John Abrahamson ja James Dinniss, seletavad keravälgu teket, lähtudes tavavälgust. Kui välk
a) b) katkeahenemine Z% kus So – teimiku vähenevad aga plastsus- ning algristlõikepindala,S – teimiku minimaalne sitkusnäitajad. ristlõikepindala Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, katkemiskohas. soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine (puhta raua korral on see 7840 kg/m3, 1,5% C-sisaldusega terase korral 7640 kg/m3), kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtivus
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad. Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile · kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J · on aine sulamissoojus J/kg · m on aine mass kg Termodünaamiliselt on sulamishetkel Gibbsi vabaenergia muut (G) null, kuna toimub kasv aine entroopias ja entalpias. Sellest hoolimata toimub sulamine seetõttu, et tekkiva vedeliku vabaenergia on väiksem kui tahke oleku vabaenergia. Sulamine ja tahkumine toimub erinevate rõhkude korral erinevatel temperatuuridel. Kristalliliste ainete sulamine ja tahkumine. Iga kristalliline ain...
Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Naftast saadavad kütused on: bensiin, diisel, petrooleum, reaktiivkütus ja gaasiõli Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia.
Seda kasutatakse pakendimaterjalina (polüetüleenkile), mahutite, toidunõude jpm. valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Polüpropüleen: Propeeni monomeer on sarnane eteeniga ja nagu eteen, sisaldab ta kahekordset kovalentset sidet, mis avanedes polümeriseerub. PP on suurema tugevusega ja kõvadusega kui HDPE. PP tihedus on vorreldav LDPE-ga, hea keemiline vastupanu, kõrge vasimustugevus, eripäraks on väga hea korduvpainutustugevus. Madalatel temperatuuridel muutub hapraks. väga tundlik UV-kiirguse suhtes ja väga hasti ümbertöödeldav. Polüpropüleenist valmistatavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid, kausid, topsid jne. Näiteks enamik margariini topse on valmistatud polüpropüleenist. Viimasel ajal on polüetüleenist kile hakanud asendama kondiitritoodete pakendamisel kasutatavat regenereeritud tsellulooskilet. Polüstüreen:
LEGEERIVAD ELEMENDID TERASES Volfram (W) Volfram on valkjashall raske metall, sellel on metallidest kõrgeim sulamistemperatuur 3695 K (3422 °C) ja väga väike soojuspaisumistegur. Volframi lisamine terasele tõstab materjali kõvadust ning kulumiskindlust ka kõrgetel temperatuuridel, mis tõttu on volfram põhilisand (kuni 18%) kiirlõiketerastes. Kuna wolframi lisamine aitab kaasa karbiidide tekkimisel, saab volframiga legeeritud terast kasutada edukalt ka tööriistaterasena. Termotöötlusel aitab volfram sarnaselt paljudele legeerivatele elementidele takistada austeniiditera kasvu ning suurendada läbikarastavust. Volframi kasutatakse veel ka hõõglampide hõõgniitides, röntgentorude anoodides, kaarleekelektroodides
..2%) teraseid. Reeglina kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiil- metallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ehitus terased ei kuulu täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus: keevisõmbluses ei tohi tekkida külm- ega kuumpragusid ja selle mehaanilised omadused peavad olema lähedased põhimetalli omadustele. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koor- mustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahapruslävi. Ehitusterastena kasutatakse: · tavasüsinikteraseid, · mangaanteraseid, · peenterateraseid, · parendatud teraseid, · boorteraseid. 5) Masinaehitusterased ja nende omadused. Kasutamine. Tsementiiditavate terastena kasutatakse madalsüsinikteraseid (0,1...0,25%C), mille kõvadus peale tava- karastust on väike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
