Kõrge potsiaaliga soojuse muundumine kasulikuks tööks vahepealse kineetilise energia suurendamises düüsides moodustab üldise trubiini tööprotsess. Muundamise esimene etap toimub düüsides. Teine osa toimub töölabadel mis paiknevad kettal kus aur paisub ja teeb tööd. Paisumise protsess toimub ligilähedaselt adekvaatse protsessis. St. Et tööks muundamise protsess on võrdeleine gaasi v auru etalpia muutumisega. Tänapäeva aurutrubiinedes kasut kõrgeid parameetreid: rõhk 25MPa ja temperatuur 225t. Et töötaks suurema kasuteguriga ss töötatakse suure vaakumiga. Mida suurem on rõhkude vahe seda suurem kasutegur. Võimsate aurutruybiinede astmete arv 500+ MPa võib olla 20 või rohkemgi kuni u 35. Düüsid on kinnitatud korpusesse jäigalt. Joonis1 lk 1 üheastmelise aktiivturbiini põhimõtteskeem. Düüsvõre- kõik tüüsid kokku Töövõre- labad kokku Kui gaasi v auru paisumine rõhuastmes toimub ainult düüsides (joon1.) ja töölabade
omakorda mereveega. Et vältida soojuspingeid siis tuleks jahutada sooja veega,mistõttu merevesi ei sobi oma soolade ja mineraalidega, sest temp 50° ja üle selle algab katlakivi teke ja soolade ladestumine. Seega kasutatakse jahutamiseks magevett mida võib hoida 80° - 90° C juures. See on võimalik kinnise ehk kahekontuurse jahutus süsteemi kasutamisel. Tsentrifugaalpump annab rõhu 1,5-2 atm kiirusega ~ 1-2 m/s. Jahutusvedeliku temperatuur tõuseb ligikaudu 10° C ja suunatakse jahutisse. Püsiva temperatuurisaamiseks kasutatakse termoregulaatoreid, et jahe vesi jahutist esialgumööda suunata. Töökindluse nimel on laevad varustatud ka avarii jahutusega, mis on mereveega kus temperatuur ei tohiks ületada 45-50° C. Jahutussüsteemi kaitseks korrosiooni jms vastu kasutatakase tsinkprotektoreid, mida peaks aeg-ajalt vahetama. 35.Suruõhuga käivitamine - Et käivitada mootor, tuleb meil enne teha tööd, et värske õhulaeng
Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis ulatuks maakera keskmine temperatuur -18C, praeguse +15 asemel. Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7C. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu
madalatel temperatuuridel. Seda tingib asjaolu, et mõningate materjalide sitkus väheneb temperatuuri langedes järsult. Materjali hapruse suurenemist h (sitkuse vähenemist) madalatel temperatuuridel m nimetatakse külmahapruseks. Enamik konstruktsioonimaterjale (teraseid) kalduvad haprale purunemisele temperatuuri lange- des. Hapra purunemise temperatuur külmahaprus- lävi TKHL on materjali üheks olulisemaks tugevuse kriteeriumiks. Enamiku haprale purunemisele kaldu- vate teraste korral toimub üleminek sitkelt purune- miselt haprale temperatuuriintervallis +20...-20 °C (sele 1.7). Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel Sele 1.6. Löökpendli skeem tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket
suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. Lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Fotosünteesi kestusest mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Albeedo on arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsest valgusest. 6. Mets ja temperatuur. Temperatuur mõjutab fotosünteesi - Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0-40(50)º C, optimaalne on enamasti 15-25º C. Hingamine algab puudel suhteliselt madalal (alla 0º C) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tavaliselt 36-40º C. Hingamine lakkab temperatuuril üle 50º C. Puud jaotatakse soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi järgnevatesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -500
pärmseened käärimine, tulemuseks on alkohol ja süsihapegaas, hallitusseened jne 2) õhu koostis kõikides õhus leiduvates ainetes kõige aktiivsem mõjutab hapnik (tekib rasva rääsumine), mõned toiduained vajavad hapniku nt kuivained 3) õhuniiskus vett rohkem sisaldavad toiduaineid tuleb hoida niiskemas kohas (70-80%) köögiviljad, liha, kala jne, väike õhuniiskuse puhul tuleb hoida 50-70% - need on kuivained (suhkur, jahu jne) 4) temperatuur kõrge temperatuuriga toiduained kuivavad, kvaliteet muutub, halvaneb konsistsentsi, põhjustab aroomainet äralendumist 5) valguse mõju A ja C-vit hävib 6) pakkendamine vaakumiga parem säilivad Toiduainete kvaliteedi hindamine 1) organoleptiline hindamine - toimub meeleorganite abil 2) täpsem meetod laboratoorne hindamise meetod, toiduainete kvaliteedi määratakse sordi abil. Toiduainete muutumine kulinaarsel töötlemisel
nud, massist väikeste selgesti eralduvate osakestena. kutsuvad esile valkude destabiliseerumise- kõrge kokkuläi- happesus, soolade tasakaal (Ca 2+ ja Mg2+ soolad), nud jäätise vanus, töötlemistingimused (kuumtöötlemise temperatuur, aeg, meetod; homogeniseerimise temperatuur ja rõhk; friiserdamise ja kalestamise kiirus), stabilisaatorite ja emulgaatorite liik ning kontsentratsioon.
saavutamatu. o Molekulaarfüüsika käsitleb soojusnähtusi arvestades aine siseehitust. Aine koosneb osakestest, mille mõõtmed on kaduvväikesed ja millede arv on väga suur. Osakesed liiguvad kaootiliselt. Osakesed mõjustavad üksteist ja anuma seinu elastsete põrgetega. · Makro- ja mikromaailm. o Makroparameetrid: temperatuur, rõhk, tihedus, jõud, mehhaaniline töö, energia jne. o Mikroparameetrid: molekuli mass, molekuli kiirus, molekuli liikumishulk, molekulide kineetiline energia jne. · Aatomite ja molekulide mõõtmed. o Vesiniku molekuli diameeter 0,23 nm. Rasketel metallidel läbimõõt ligikaudu 1 nm. Võrdluseks - udupiisa läbimõõt 1000 nm. · Avogadro arv, Loschmidti arv.
elementidest ja hajutiklaasidest. Põhilaterna kaitseks võib kasutada selleks ette nähtud vahendeid. Hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud. Lambid. Sõidukite põhiliseks valgusallikaks on 12- või 24- V nimipingega hööglambid. Need koosnevad soklist ja klaaspirnist, milles asub volframist hõõgniit. Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur. Et lamp läbi ei põleks, on pirnis õhu asemel inertsgaas. Sellest hoolimata ei tohi temperatuur ületada 2700kraadi. Lampide valgustugevus ja vastupidavus sõltuvad suurel määral rakendatud pingest. Kui pinget 10% võrra suurendada, siis valgustugevus tõuseb 50%, kuid vastupidavus väheneb neli korda. Pinge tõusmisel 15 voldini võivad lambid kohe läbi põleda. Laternate valgustugevust on võimalik suurendada halogeenlampidega, mille iseärasuseks on
Et lestalt spetsiifilist lõhna kõrvaldada, tuleb puhastamisel kalalt tume nahk eemaldada. Lõhet, forelli ja siiga puhastamisel ei pesta, vaid need pühitakse niiske riidega seest- ja väljastpoolt puhtaks. Kala lõhn ei ole nii tugev, kui enne valmistamist hõõruda kala sidruniviili või tomatilõiguga ja siis voolavas vees õige põhjalikult pesta. Kalade Külmutamine Kala külmutamine kujutab endast protsessi, kus temperatuur kogu kalamassi ulatuses viiakse allapoole vee külmumispiiri. Seejuures suurem osa kala kudedes sisalduvast veest muutub jääks. Külmutamist rakendatakse alati, kui on tarvis säilitada kalu ja kalasaadusi kauem kui võimaldab kala jahutamine. Külmutamisele suunatakse liigi ja suuruse järgi sorteeritud kala. Olulisemaid muutusi kalas külmutamisel ja säilitamisel on tema kaalu muutumine. Külmutatakse ainult värsket kala. Tervet
võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem 4. järelkasvu areng puistu all- varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega 5.2. Mets ja temperatuur temperatuur mõjutab: • vegetatsiooniperioodi algust ja seemnete idanemist • fotosünteesi intensiivsust • hingamist • transpiratsiooni Talvised madalad temp. määravad ära ka paljude puuliikide kasutamise metsakasvatuses 1. väga külmakindlad kuni -55° C (mänd, arukask, sookask) 2. külmakindlad -35° C (sarapuu, pihlakas) 3. mõõdukalt külmakindlad -25° C (jugapuu, pöök) 4
osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (voib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). · Vesinikside on kuni 10 korda norgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku voi lammastiku aatomiga. · Mida madalam on temperatuur, seda rohkem vesiniksidemeid vee molekulide vahel tekib. · Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed pohjustavad ainete sulamisja keemistemperatuuri olulist tousu. Selliste ainete sulamisel voi keemisel on vaja eelnevalt lohkuda molekulidevahelised vesiniksidemed. Selleks on vaja kulutada taiendavat energiat seega on vajalik korgem temperatuur. · Vee erandlikult korge sulamis- ja keemistemperatuur (vorreldes teiste analoogiliste ainetega) on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest
jaotuses, mille kiirused asuvad intervallis dv väärtuse v ümbruses. √ ⟨ v ⟩ = 8 kT π m0 35. Tuletada baromeetriline valem? Rõhk – p, kõrgus –h, rõhk kõrgusel h+dh = p+dp, gaasi tihedus – ϱ. m pμ p−( p+dp )= ϱgdh ; dp=−ϱg dh ; ϱ= = V RT − pμg dp −μg dp= dh; = dh RT p RT Kui temperatuur on konstantne, siis −μgh ln p= RT ⏟ lnC integreerimiskonstant −μgh RT p=C ∙ e ,kui h=0, siis p0 =C Eeldusel, et temperatuur kõrgusega ei muutu, saame baromeetrilise valemi: −μgh RT p= p0 e 36. Mis on aine erisoojus, moolsoojus ja keha soojusmahtuvus. Kuidas need on suurused on omavahel seotud? (Põhjendada)
põrandakuivatajaga. Tolmu saab eemaldada kõige paremini väheniiske meetodiga. Koristamisel kasutage õiget ainet, mis on õigesti doseeritud. Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit (hallitus). Mikroobide elutegevust mõjutavad: Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus Sageli kannab mikroobe edasi inimene, näiteks kätega. Meie kätel on tavaliselt miljoneid mikroobe, eriliselt heaks pelgupaigaks on sõrmuste alused, küünte alused jne. Seega on väga oluline just käte hügieen. 80% infektsioonidest kandub edasi mustade kätega. Nendest miljonitest ja miljarditest mikroorganismidest on patogeensed ehk haigusttekitavad vaid alla 1 %
Hapnik võetakse CO2 küljest jõuga ära. CO2 funktsioon on kliima kujunemine. Mineraalseid toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast. Organismidel on mingid teatud elemendid, mida nad vajavad, et normaalselt toimida. Vesi kõik organismid sisaldavad vet ning vajavad vett, et normaalselt funktsioneerida. Hapnik ressursiks nii loomadele kui ka taimedele, seda vajatakse hingamiseks. 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; Temperatuur on väga oluline tingimusfaktor elule, sest elutegevuse intensiivsus sõltub väga tugevalt temperatuurist. Näiteks kõigusoojaste arengukiirus oleneb temperatuurist ja sellest sõltub ka kliima. pH mõjutab ainete transporti taimejuurtesse. Näiteks, väga happelise pinnase puhul sisaldab pinnas sellised ioone, mis on taimedele toksilised. pHst oleneb ka ainete lahustuvus ja taimedele kättesaadavus. Kõige parem ainete kättesaadavus on siiski neutraalse pH juures. 6
muuda taimedega saadud värvust ja toonid tulevad säravamad. Mõned taimed sisaldavad peitsina toimivaid aineid - hapuoblikas, samblikud ja kortsleht. Roosi õpetab: "Kui panna rabarberi vedelikku, siis tuleb pussu ehk tuhm värv."Peitsimisel arvesta 100 g lõnga kohta 10-25 g maarjajääd ja 5 l vett. Maarjajää lahusta soojas vees, vill või lõngaviht pane 45 C juures vette ja lase temperatuuril tõusta kuni 90 C. Sega aeg-ajalt kergelt ja hoia üks tund, keeta ei tohi. Kui temperatuur on madalam, siis pikenda peitsimise aega. 3. Taimi võid värvimiseks kasutada toorelt, siis on neis värvainet eriti rikkalikult. Lehti korja siis, kui need on täiskasvanud ja hästi mahlased. Roosi õpetab: "Kui tahta ilusat kollast, tuleb kaselehed kevadel korjata." Puukoori kogu mahlajooksmise ajal, siis on koor lahtine ja kättesaamine lihtsam. Õitsvaid taimi korja enne õienuppude lahtiminekut. Seened värvivad samaväärselt nii värsketena kui kuivatatutena
elastse deformatsiooni suhtena. Iseloomustab materjali jäikust. Kordamisküsimused II Keemia 1) Veekindlus on objekti või materjali omadus olla vastupidav vee toimele või takistada vee läbitungimist. Niiskuskindlus on objekti või materjali omadus olla vastupidav kontaktniiskusele või veeaurule õhus. 2) Ficki esimene seadus kirjeldab difusioonis osalevate osakeste voogu läbi pinnaühiku, mis on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga. 3) Materjali külmakindlust mõjutab temperatuur, poorsus. 4) Materjali vastupidavus sõltub mõõtmete vastupidavusest, vastupanu happesusele, kemikaalidele, uv kiirgusele, mehaanilistele omadustele jne. 5) Keskkond liigitatakse aluseliseks või happeliseks vastavalt ph tasemele ehk vesinikeksponentile. 6) Keemiline stabiilsus tähendab keemilise süsteemi (ühend, materjal, mineraal) omadust tavatingimustes või teatud fikseeritud ingimustes mitte muunduda. *Aine ei lagune tava tingimustel
(loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja val- gustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on kolmemõõtmelises ruumis esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit
(loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja val- gustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on kolmemõõtmelises ruumis esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit
dissotsatsiooni määr. Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsiooni võime. pH- iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Näiteks NaOH pH on 25*C juures 14,0, Naatriumfosfaadi pH on aga 12,0. Soolhappe pH on 1,0. 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne gaas mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei
Stromatoliit- mikroobidest koosnevate ladestiste kivistised. Kasvavad üliaeglaselt- kõrguse järgi saab ennustada vanust. Tsüanobakterid- esimesed hapnikutootjad. 1,7 mld aastat tagasi- esimesed eukarüoodid. Elu algus Maal Arenes elutust materjalist. Elu tekke alguses ei olnud hapnikku. Ürgne atmosfäär oli redutseeriv- soodustas biomolekulide sünteesi. Väga vähe hapnikku, redutseerivad tingimused, CH4, CO2, N2, NH3, kõrge temperatuur. 1. Orgaaniliste molekulide abiootiline süntees 2. Proteinoidide moodustumine (abiootiliselt sünteesitud polüpeptiidid) 3. Protobiontide teke (ürgrakud) 4. Pärilikkuse teke RNA abil 5. Kaasaegne elu (DNA, RNA, valgud) Prebiootilised aminohapped: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin, valiin. Võisid moodustuda abiootilise sünteesiga (keemiline polümerisatsioon)
jooksul. · Ei kanna kella, ehteid ega sõrmuseid · Ei kasuta käekreemi · Küüned on lühikesed, küünealused puhtad, ei kasuta küünelakki ega kunstküüni · Käed on korralikult pestud, kuivatatud · Kätepesukohtades peab olema vedelseep, desinfitseerimis- ja kuivatamisvahend. · Kätepesukoht peab olema ruumi sisenemise vahetus läheduses, mis tagab kätepesu võimaluse enne töökeskkonda sisenemist. · Käsi peab pesema sooja veega, mille temperatuur on 45--49 ºC, ning kasutama lõhnastamata vedelseepi. · Käesoleval ajal sisaldavad paljud vedelseebid desinfitseerimisainet, mille tõttu pole käte desinfitseerimine pärast pesemist enam vajalik · Vedelseebid võivad saastuda Pseudomonas spp-ga. See võib toimuda nendel juhtudel, kui vedelseebi dispenser on alumises osas ning uus vedelseep kallatakse vanale seebile peale. · Käte pesemise efektiivsus sõltub käte kuivatamise viisist.
mõjualal aurumine suureneb. Üldtuntud on P-Atlandi hoovuse soojendav mõju 6.1 Veeringe Maal Euroopa talvekliimale. Veeringe maa eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: Merevee omadused Sademed- Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk Veetemperatuur- maailmamere keskmine temperatuur on 3,8 C. liigub, seda ulatuslikumal alal kujuneb rohkete sademetega mereline Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja kliima. Sama toimub ka vastupidi. ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe
marinebiology.org & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Merekeskkonda iseloomustab üldine rezhiimi püsivus ja vähesed keskkonnategurite kõikumised. Tänu vee suurele soojusmahtuvusele on vee temperatuurikõikumised suhteliselt väikesed. Vesi soojeneb päikeseenergia arvelt, mistõttu jõuab soojus vaid ookeanite pindmiste kihtideni. Süvameres temperatuurikõikumised praktiliselt puuduvad. Ookeanite süvakihtides on temperatuur +1 kraadi ringis. (Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Ookeanid on meie planeedil elusorganismide suurim "hoidla". Meredes on elu äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest, merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees hõljuvad. Baktereid on seal nii arvukalt, et üks lusikatäis ookeanivett sisaldab 100- 1000000 3 bakterirakku kuupsentimeetri kohta
Sissejuhatus: Ühenduse perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimene magab umbes 27 aastat oma elust. Inmiese uni peaks kestma keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Statistikaandmete põhjal on keskmine inimene 70-ndaks aluaastaks näinud umbes 150 000unenägu. Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Psühholoogide ja uurijate on tähtsaks küsimuseks kui sügav võib olla uni ja kuidas mõõta une sügavust. Inimese unenäod on tavaliselt seotud tema tundmuste, soovide ja unistustega. Magades lõõgastuvad kõik organid, et järgmiseks päevaks valmis olla. Südametegevus aeglustub, kehatemperatuur langeb ja hingamine puutub väga aeglaseks, mis tähendab, et organismi hapnikutase on suhteliselt madal. Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada. Inimese aju võib võrrelda arvutiga, mis ...
vahetult nende all asuvatel osadel oluliselt suuremad pinged kui nt lihtsatel rinnatiste osadel. Kokkusurumine, mis tekib suurte pingete tõttu, võib põhjustada pragude teket pilastrite all. Seetõttu tuleb sarnastel juhtudel müüritis tihedamalt armeerida. Fibo plokkidel on avatud struktuur. Kasutades neid välisseintes, tuleb sein töödelda täiendavalt vihma- ja tuulekindlaks. Fibo plokki ei tohiks kasutada kandekonstruktsioonides kohtades, kus temperatuur võib tõusta üle 200 °C. Aeroc plokk Kasutusvaldkond AEROC Classic plokkide peamisteks kasutuskohtadeks on hoonesisesed kandeseinad. Samuti mitmekihilised välisseinad koos täiendava lisasoojustuse ja vooderdusega (kivi-; laud- ja muu plaatvooder). Võrreldes EcoTerm plokkidega on need plokid tihedamad ja seega on neil ka suuremsurvetugevus. Classic plokkidest müüritis tagab piisava heliisolatsioonivõime ja väga hea kaitse tulekahju korral.
soodustatud DNA denaturatsioon on pöörduv Temperatuuri alandamisel omandab denatureerunud DNA oma esialgse natiivse struktuuri DNA denaturatsioon on kooperatiivne protsess Tm ehk DNA "sulamistemperatuur" Temperatuur mille juures 50% DNA molekulidest on denatureerunud Mida kõrgem GC sisaldus, seda kõrgem Tm DNA tertsiaarstruktuur DNA molekul võib olla lineaarne või tsirkulaarne Rõngasmolekulid võivad omakorda olla relakseerunud või superspiraliseerunud topoloogiaga Superspiraalne vorm on väiksema stabiilsusega, ent in vivo on tsirkulaarsed DNA molekulid sageli superspiraalsed Superspiralisatsioon võib olla oluline replikatsiooni ja transkriptsiooni
Kasutatav sarrus ei tohi juhikutes saada vigastada ega katkeda. Lisaks peaks kiud märguma kiiresti ja ühtlaselt vaiguga. 30. Millised on pultrusioonitehnoloogia eelised ja puudused? Pultrusioon kujutab endast erimeetodit teatud tüüpi toodete valmistamiseks. Head mehaanilised omadused, eriti telgsuunas. Suur tootlikkus.-- Võimalik toota vaid konstantse ristlõikega tooteid. Ilma eriarmatuurita tugevus ristisuunas madal 31. Kuidas mõjutab töökeskkonna temperatuur vaikude käitumist? temp ja niiskus peaksid olema materjalitootja poolt ettenähtud vahemikus, et vaigu kõvenemine toimuks täielikult ja ta saavutaks ettenähtud omadused. 32. Millele viitab märglamineerimise toote ebatavaliselt hele värvus mingi toote, partii või üksiku toote piirkonna juures? Armatuuri niiskusesisaldus lubamatult suur. Laminaati on sattunud tööriistade puhastamiseks kasutatav atsetoon 33. Millised on märglamineerimise eelised ja puudused?
Fassaad on maja visiitkaart. Eri materjalid annavad majale erineva ilme. Peale värvitooni ja kuju erinevad fassaadi kivid üksteisest ka pinna poolest. Tellis sobib hästi puitkarkassiga majade fassaadi materjaliks. Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema hea välimus, põlisus ja säästlikkus. Ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakasr. Et majad oleksid vastupidavamad ja tuult läbipuhuvad, tuleb neid soojustada nii seest kui ka väljaspoolt. Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein
aurumine pinnalt on suur ning magedat vett pole juurde tulemas, sest jõgesid on vähe. * Temp. alla 0 kraadi muutub vesi jääks, mille tihedus on väiksem, kui sama temperatuuriga veel. Vee tihedus kasvab, kui temp. alaneb ning soolsus ja sügavus suurenevad. Mida soolasem on vesi, seda madalamal temperatuuril see külmub. 35 promilli soolsusega ookeanivesi külmub temperatuuril -1,9 kraadi. Kuna jää tihedus on vee omast väiksem, ujub jää vees. Mida kõrgem on vee temperatuur ja suurem soolsus, seda vähem suudab vesi gaase endasse haarata. 3. Hoovused * Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. hoovusteks. * Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on ülisuur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused seevastu jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat.
kuumaveeallikaid. Saare idaosas asuvad madalad kurdmäed (kõigest kuni 1754 m), lääneosas paikneb Taranaki tasandik ja sellest lõunas Mount Egmounti kustunud vulkaan (2518 m). Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja Coromandeli poolsaar. 5. Kliima Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. 6. Veestik Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus-Meremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui
Loo Keskkool Keskkonnaprobleemid Referaat Loo, 2009 1 Sissejuhatus Inimtegevus on hakanud Maale halvasti mõjuma: metsi, Maa kopse, raiutakse aina maha, olgu põhjuseks siis põllumajanduslik pind või inimeste tarbepuit. Tagajärgedele mõtlemata visatakse vette igasuguseid jäätmeid, mered on jäänud liigivaeseks, aina rohkem on maailmas loomaliike, mis on väljasuremisohus, sest inimesed käituvad Prantsusmaa endise kuninga, Henry XV ütluse järgi: ,,peale meid tulgu või veeuputus" See kurikuulus lause iseloomustab meie praegust tegevust. Praegused planeedi Maa elanikud peaksid endale aga teadvustama, et võib-olla paarikümne aasta pärast on Maa peal see suurim ime, elu, olemata. 2 Põllumajanduse mõju keskkonnale Muldade degratsioon maailmas Ekstensiivne põllumajandus ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Keskkonna õpetus Prügi sorteerimine Helina Martinson TTHK 106RMÜ 13.12.2008 JÄÄTMETE VÄLTIMINE 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus Eelkõige tuleb püüda vältida jäätmete tekkimist või vähendada tekkivate jäätmete kogust ning ohtlikkust. Jäätmete ringlus tagasi tooraineks on tähtsuselt järgmine. Praktikas tähendab see ühekordse kasutusega toodete ja pakendite vältimist ning kasutamise vähendamist. Muretsetud tooted peaksid olema vastupidavad ja parandatavad. Hooldades ja parandades võib toodete kasutusiga pikendada ning vältida nende enneaegset sattumist prügimäele. Parandades toodet või seda parandada lastes võib kokku hoida ka rahas,...
puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka puuraukudes surve all, pole vaja veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal taastumatu pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei temperatuur, suur rõhk). Küllaltki vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib keskkonnasõbralik kütus. vähe saasteaineid Tahked Suured varud, uued kaevandused on Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 hästi mehhaniseeritud happevihmad, kaevandamine võib olla kivisüsi, keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad
Proovikeha nr.3 on kasutatav üldkasutatava ja kergmördiga. Silikaatkivide survetugevus klass on 20 (normaliseeritud survetugevus 22,58 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1820 kg/m³). Küsimused ja vastused: 1. Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilisi telliseid valmistatakse savist või tellisesavist ja veest. 2. Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiline tellis põletatakse paakumistemperatuurini, s.o. temperatuur, mille juures moodustab mass, mille kaaluline veeimavus on alla 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Seejärel toode jahutatakse jahututsooni külma õhu lisamisega, kus toimubki keraamilise tellise kivistamine.
Maavarade hulka kuulub tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Haritava maana kasutatakse 9,9%, alalise saagi jaoks 7,2% ja muudel eesmärkidel 82,9% kogu maast. Kuna tegu on saareriigiga, siis tegeletakse ka kalandusega. Sealsetes vetes leidub makrelli, tuuna, krevette ja heeringalisi. Ligi 5% Indoneesiast moodustavad siseveed. Tänu vulkaanidele on Indoneesias ka väga viljakad mullad. Indoneesia asetseb troopilises kliimavöötmes ning päeva keskmine temperatuur ei muutu aasta vältel eriti, jäädes 26º-30ºC vahele. Õhuniiskus on enamasti kõrge(80%). Sademetehulk madalamates kohtades jääb 1780 ja 3175 mm vahele. Mägedes võib aastane sademetehulk küündida aga ka 6100 mm-ni. 4884 meetri kõrgune Puncak Jaya on Indoneesia kõrgeim mägi ja suurim järv, pindalaga 1145 km², on Toba järv. Mount Semeru ja Mount Bromo ida-Javas Riigi arengutase Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on
h) täiedatakse veevärskendaja 25.Parkett- poolniiske / äärmisel juhul niiske pühkimine. Ei talu suurt vett ja leeliselisi aineid. 26.5 sõrme: Et pindu mitte ära rikkuda tuleb pinnale kanda nt: vesi puhastusaine lahus - vesi neutraliseeriv aine ja vesi. St ühe aine võimalikud jäägid neutraliseerida teise ainega 27.Küürimisained 28.Puhastusprotsessi põhitegurid Aeg( aine mõjumise), puhastusaine (keemiline mõju), temperatuur (vee), ja mehhaaniline töö kas masina või inimese. Lisada võib ka oskused. 29.Suurpuhastust tehakse kevadel. 30.Puhastusainelahuse pudelile märgitakse 31.Doseerimise tähtsus: Üledoseerimine raskendab tööd- tekib palju vahtu, ainet raske maha pesta, koormab keskkonda, kulud suurenevad - töö ja aine ning tööaeg suureneb. Vähem ei pruugi hästi puhastada. 32.Eriti hoolikalt peab puhastama mikroobiliselt saastatud kohti: WC loputuskasti nupp, trepi
KOHV Kuigi kohvivalmistamise meetodid erinevad ükteisest oluliselt, on hea kohvi saamise üldised eeltingimused kõigil ühised: · Seadmete ja vahendite puhtus · Pehmendadtud ja filtreeritud vesi · Kvaliteetne tooraine · Sobiv jahvatus-ja rõstiaste · Õige kogus kohvipulbrit · Õige valmistamine Araabia e. Türgi meetod Traditsiooniliselt kasutatakse Türgi kohvi valmistamiseks väikest varrega vastpotti. Vanasti oli eelduseks ka kõrbeliiv, millesse pott uputati. Türgi kohv valmistatakse Araabi oast mis jahvatatakse väga peeneks. Potti pannakse 1-2 tl. Jahvatatud kovi. Maitse järgi lisatakse suhkrut vahel ka kardemooni. Seejärel kuumutatakse kohv keemiseni, samal ajal segades. Kuumenemisel tekib vaht. Kui kohv läheb keema, tuleb ta kuumuseallikalt eemaldada ja seejärel kohe serveerida. Kohvi võib juua koos puruga või võob ka sellel lasta settida. Filtermeetod Klaaskannu ei ole soo...
Okeanograafia on merede ja ookeanide uurimisega tegelev voib Eestis leida naiteks Parnus, Saaremaal Jarvel, Pirital. hudroloogia haru. Liivarannad on randla tuupidest koige liikumavad ning seal Hudroloogia on teadus, mis laias mottes uurib Maa hudrosfaari, toimuvad rannikuprotsessid on ka koige aktiivsemad. sealkulgevaid protsesse ning hudrosfaari ja seda umbritseva Tehnorandlahudrotehniliste rajatistega randla, ehk inimese keskkonna vastastikust moju. Fuusiline okeanograafia uurib tegevuse kaigus kujunenud randla. Eesti rannikul ei ole selline laineid, hoovusi, ookeani ja atmosfaari vastastikmoju, heli ja randlatuup veel ulatuslikult levinud. Suurim tehnorandla on valguse levikut vees jms. Seda osa okeanograafiast voidakse Eestis naha Tallinna ning Muuga lahte rajatud sadamarajatiste nimetada ka merede loodusgeograafiaks.Geol...
Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik ja Polesje madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud: Volõõnia kõrgustik, Donetsi kõrgustik ja Dnepri kõrgustik jne. Ukraina asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel toovad need õhumassid endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Juuli keskmine temperatuur on 23 °C, veebruaris 2 °C, sademeid 310 mm aastas. Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda (mõned üksikud ka Läänemere vesikonda). Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Rossi, Samara ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina#Ajalugu http://impressaclub.com/pics/upload/ukraine_2.jpg
Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele. Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard.
Ladude planeerimine Kaubandus ja tootmisettevõtete laod • Ladude vajadus tööstuses on kitsalt orienteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. ladude planeerimine 2 • Kaubanduse poolel on ladude otstarve ja funktsioonid universaalsemad. • Laotoimingud kaubanduses on protsesside kaupa selged ja määratletud, kuna laod teenivad kaubanduses protsessi ost- ladustamine- müük. ladude planeerimine 3 • Kaubanduses moodustavad toimingud laos olulise osa tarneahelas või selle lõigus. • Seetõttu pöörataksegi kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuse poolel. ladude planeerimine 4 Uue ehitamine või vana renoveerimine Probleemid, mis võivad ilmn...
harunemiskoha lähedalt, pese ja pane 10-20 minutitks nõrka soola- või äädikalahusesse, et kõik röövikud ja putukad välja tõrjuda. Seejärel loputa külma veega üle.Lillkapsast on soovitav keeta tervelt, soolaga maitsestatud vees. Lillkapsa roosaks värvumine on täiesti ohutu. On öeldud, et just väga kuumal ja kuival suvel kasvanud lillkapsas võib värvuda hoidistamisel roosaks. Teiseks põhjuseks võib olla asjatult kõrge temperatuur hoidise valmistamisel. Ka sisaldavad mõne lillkapsasordid roosakas-lillat pigmenti, mis tuleb esile kuumutamisel, mõned sordid aga on juba toorelt kergelt lillakad. Tänu õrnale rakustruktuurile on lillkapsas kergesti seeditav köögivili ja sobib väga hästi dieettoiduks seedetrakti haiguste korral. Sisaldab rohkesti paljusid vitamiine ja mineraalaineid. Lillkapsa valk on organismile kergesti omastatav ja selles on palju asendatavaid aminohappeid.
Molekulide vahel mõjuvad tõmbe-ja tõukejõud. 36. Ideaalne gaas lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Ideaalse gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju (tõmbe-ega tõukejõude) 37. Isotermiline protsess gaasi oleku muutus, mille korral temperatuur on jääv. 38. Isobaariline protsess gaasi oleku muutus, mille korral rõhk on jääv. 39. Isokooriline protsess gaasi oleku muutus, mille korral ruumala on jääv. 40. Adiabaatiline protsess protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. 41. Soojusmasin masin, mis muundab soojust tööks. Soojusmasina põhiosad: 1) töötav keha gaas või aur
ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID Referaat SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1 TERVISTKAHJUSTAVAD MÕJUD JA NENDE VÄHENDAMINE TOITLUSTUSES................4 1.1. Libastumised, komistamised, kukkumised...............................................................................4 1.2. Lõikevahendid..........................................................................................................................4 1.3. Põletused...................................................................................................................................5 1.4. Luu- ja lihaskonna vaevused......
leotamata ja keetmata. ( Martin, R) 1.7Elupaik Looduslikus veekogus on karpkala eelistatumaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Päikeselisel suvepäeval hoidub ta meelsasti veepinna lähedale. Ta suudab elada ka jahedaveelistes kiirevoolulistes veekogudes või mõõduka soolsusega (kuni 5) rannikumeres. Sigimiseks ja maimude kasvuks peaks vee soolsus olema alla 2. Karpkalale soodsaim temperatuur on 1825 °C. ( Martin, R) Karpkala talub hästi ka riimvett. Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhjalähedastes kihtides. (Väike-Emajõgi 2003-2005) 2. Kasvatus Karpkala on tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala, mida kasvatatakse oma kiire kasvu ja maitsva liha tõttu. (Väike-Emajõgi 2003-2005) Karpkala on vähetundlik stressi suhtes- kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Karpkala talub hästi ka sogast ja toitaineterikast vett
aurukorsten. See lihtsustab paigaldamist ja võimaldab seadmeid üksteise peale asetada. Üksiku seadme võib paigaldada laua peale. 1-3 seadme rühm paigaldatakse alusele vastavalt valikule. Alused on lisavarustuses. Ahjukambris on tõhus valgustus. Termostaadi andur on kaitstud löökide eest. Air-o-flow: kahetoimelise ventilaatori abil imetakse värsket õhku väljastpoolt ahjukambrit. Õhk eelsoojendatakse ja surutakse ahjukambrisse ahju tagaosast. Selliselt garanteeritakse ühtlane temperatuur kogu küpsetusprotsessi ajal Lisaks on olemas spetsiaalsed ahjud näiteks pagaritele kes tahavad klientidele pakkuda värsket leiba ja saia igal hommikul. SEADME EHITUS Ahi on valmistatud 304 roostevabast terasest, kamber ilma nähtavate keevisliidesteta. Ahju jalgade kõrgust saab reguleerida. Topeltklaasiga varustatud uksel on tilganõu, mis kogub ukseklaasilt võimaliku kondenseerunud niiskuse. Tänu sellele ei tilgu vesi põrandale ja sellega tagatakse suurem tööturvalisus köögis
Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed. · Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui ühes molekulis paikneb 2 või rohkem valgu molekuli, siis tekib neljanda järgu struktuur. · Denaturatsioon protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu struktuurid. Põhjustavad: temperatuur, ultraviolettkiirgus, vibratsioonid, keemilised ühendid (happed, alused). · Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Ülesanded: · reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. · ensüümiline funktsioon · ehituslik funktsioon (valgulise ehitusega nahatekised karvad, suled, küünised, sõrad) · transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
·vead harjutuste sooritamise tehnikas ·mängureegite mittetundmine 2.Ebakvaliteetne spordiinventar või sportimistingimused ·katkised või purunemisohtlikud trenazöörid ·mittekõlblikud konstruktsioonid ·vananenud või vastavaks spordialaks mittekõlbulik spordiinventar ·ventilatsiooni puudumine 3. Ilmastikuolud ·raskete ilmastikuolude (kõva tuul, madal või liiga kõrge temperatuur, kõrge niiskustase, lumi ja jää) mittearvestamine riietuse ja jalanõude valikul 4. Turvalisuse eiramine spordipaikade hooldamises ·ohutustehnika eiramine (matid, kaitsmed, kaitserihmad) ·võõrkehad ja muud spordikonstruktsioonid väljakutel ·õppetunnis harjutuste läbiviimine libedatel pindadel ·soorituse ajal julgestamise eiramine 5. Meditsiiniliste nõuete rikkumine ·treeningutel ja võistlustel osalemine haigena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
