Tervisekaitsenõuded on täidetud. 3. Siseujulas on olemas basseiniruum, riietusruum, duširuum, tualettruum, puhkeruum,saun, lasteujula, mullivann. 4. Nõuded olenevalt ujula kasutamise eesmärgist: Basseini arvestuslik veepindala ühe inimese Sügavus kohta Sportlased - 7,5 1,8 ja enam Terviseujumine - 6,5 1,1-1,8 Algaja, supleja - 3,0 0.8-1.1 5. Pääs basseini: Riietusruum on käigurajaga samal korrusel. Temperatuur umbes 26 kraadi. Duširuumis on temperatuur umbes 24 kraadi. Olemas 10 dušši .Laste jaoks eraldi dušš puudub. Jalavann puudub. 6. Käigurada Käigurada ümbritseb basseini. Käigurada on 2cm kaldu trappide poole. Köetav pind on 28 kraadi. Käigurada ei ole libe. 7. Seinad ja põhi on mehhaanilise tugevuse, vastupidavuse puhastamisel ja desinfitseerimisel ja tagavad veekindluse. Vee omadused on korras. 8. Basseini ruum
1) Varasem Devon (419.2 miljonit kuni 393.3 miljonit aastat tagasi) 2) Keskmine Devon (393.3 miljonit kuni 382.7 miljonit aastat tagasi) 3) Vanem Devon (382.7 miljonit kuni 358.9 miljonit aastat tagasi) Kliima Devoni perioodi kliima oli suhteliselt soe ning ilmselt puudusid kõiksugu liustikud. Temperatuurivahemik ekvaatorist poolusteni polnud nii kõrge kui tänapäeval. Kliima oli lisaks sellele ka väga kuiv ning rohkesti oli põuaperioode, eriti ekvaatorialadel. Keskmine merepinna temperatuur oli 30°C. Keskmises Devonis langes aga temperatuur umbes 5°C võrra. Kui Vanemas Devonis maapinna keskmine temperatuur jälle tõusis, võis see aidata kaasa stromatosoidide väljasuremisele. Vee- ja maismaaloomad Vetes domineerisid sammalloomad, käsijalgsed, korallid jne. Selgroogsete hulgas, lõualuuta soomustatud kaladel vähenes mitmekesisus ning lõualuuga kalade populatsioon suurenes nii mere- kui magevetes. Maal levisid kaks põhilist loomagruppi
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises.
Kui rakendada teadaolevaid füüsikaseadusi olukorrale vahetult pärast Suurt Pauku, tuleb välja, et Universum pidi paisumise esimeste sekundi murdosade jooksul läbima mitu ülilühikest faasi. Et tollastel osakestel olid väga suured kiirused ning nende omavahelised kaugused olid väga väikesed, sai nendes toimuda suurel hulgal sündmusi. Väga elementaarsetest kaalutlustest tuleneb, et tihedus pidi alguses olema ligikaudu 1094 g·cm3 ja temperatuur ligikaudu 1032 K. Ühendväljateooriate (supergravitatsiooni teooria) järgi olid esimesel hetkel kõik neli teadaolevat looduse põhijõudu (vastasmõju) - gravitatsioon, tugev vastasmõju ehk värvivastasmõju, elektromagnetiline vastasmõju ja nõrk vastasmõju - ühendatud üheksainsaks algjõuks. Paisumise alguse lõpuga eraldus gravitatsioon kui omaette jõud. Kolm ülejäänud vastasmõju moodustasid ühendmudeli ehk Suure Ühenduse. Hiljem leidis aset veel kaks
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle
Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust. Atsetüleeni plahvatamisel tõusevad rõhk ja temperatuur väga järsku, mis võib esile kutsuda suuri purustusi ning raskeid õnnetusi. Atsetüleeni segud vahekordades õhuga 2,3...84% ja hapnikuga 2,3...93% võivad plahvatada nii sädemest kui ka tugevast kuumusest. Peale atsetüleeni kasutatakse metallide keevitamisel ning lõikamisel ka teisi, odavamaid ja vähem defitsiitseid põlevgaase ning aure. Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks
Suure Paugu teooria järgi hakkas mateeriaga täidetud universum pärast Suurt Pauku paisuma, ning see paisumine jätkub. Kosmoloogia modelleerib universumi paisumist üldrelatiivsusteooria väljavõrrandite abil. Astronoomiliste vaatluste põhjal hinnatakse universumi vanuseks 13,7±0,2 miljardit aastat. Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi temperatuur olema väga kõrge ning kõikide objektide omavaheline kaugus väga väike. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: · galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine · Universumi mikrolainetausta spekter · tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures · keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik (prootium), deuteerium ja heeliumi isotoobid)
Et tollastel osakestel olid väga suured kiirused ning nende omavahelised kaugused olid väga väikesed, sai nendes toimuda hilisemate faasidega võrreldaval hulgal sündmusi. Tinglik jaotus ajastuteks on järgmine: Plancki aeg ning Suure Ühenduse perioodi algus. Universum algas seisundiga, mille kirjeldamisel pole teadaolevaid füüsikaseadusi võimalik rakendada. Väga elementaarsetest kaalutlustest tuleneb siiski, et tihedus pidi alguses olema ligikaudu 1094 g·cm-3 ja temperatuur ligikaudu 1032 K (vaata Plancki skaala). Tuleb eeldada, et ajal "enne" Plancki aega (enne 5,39121·10-44 s, lihtsuse mõttes võetakse selle väärtuseks enamasti 10-43 s) puudusid kontiinuumi omadused, nii et väited ajavahemiku kohta 0...10-43 s on mõttetud. Selles mõttes puudus Plancki ajal kestus. Sarnased lood on ka ruumiga. Kui vahemaa on 0...1,61624·10-35 m (Plancki kaugus; lihtsuse mõttes võetakse selle väärtuseks enamasti 10-35 m), puuduvad ruumil kontiinuumi omadused
Tänu soodsale kliimale on elu Maal võimalik. Seepärast peab seda enam-vähem püsivamana hoidma. Viimasel ajal on teadlastel seoses kliima soojenemisega palju vaidlusi toimunud, kuid lõppude lõpuks jääb ikkagi küsimus, kas see ikka soojeneb ning kuidas? Kliima soojenemine on väga aktuaalne teema sellest räägitakse pidevalt. Segadust tekitavad vaid teadlaste, meteoroloogide ja klimatoloogide erinevad arvamused kliima muutustest. Ühed väidavad, et maailma keskmine temperatuur on aja jooksul pidevalt tõusnud, teised ütlevad, et viimaste aastate jooksul ei ole temperatuur enam kerkinud, mis tähendab, et soojenemises on paus. Raske on öelda, kummal osapoolel õigus on, sest argumendid tunduvad kõigil tõesed. Kliima muutustega on seotud paljud looduslikud ning inimtegurid. Looduslikeks teguriteks on ookeanide hoovused, mis läbivad teatud tsükleid ning toovad ekvaatori juures pinnale suurenenud
Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused. Kehatemperatuuri reguleerimine Vastupidavustreeningus tekkiv kasulik kõrge lihaste temperatuur alandatakse vereringluse abil. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus nahale, et keha saaks liigsest soojusest vabaneda. Higistades kaotad suure osa vedelikust ja keha ei suuda toota piisavalt verd musklitele. Pika treeningu alguses ei tohiks teha nii pikalt ega intensiivselt soojendust kui teha lühiajalisele treeningule. Kui kehatemeratuur tõuseb, siis ensüümide aktiivsus rakkudes suureneb. See on ka põhiliseks põhjuseks miks peale soojendust treeningtulemused paranevad.
sügavkülmutamiseks mõeldud karpe ja kilekotte). 4. Jahuta toiduained enne külmutamist 5. Valmistoit paki portsjonitena. 6. Vedelatele toitudele jäta umbes 1/10 jagu paisumisruumi. 7. Märgi pakenditele sisu ja külmutamise kuupäev. 8. Ära külmuta liiga suurt kogust korraga. 9. Ära ava sügavkülmuti ust või kaant asjata. 10. Sulata sügavkülmuti, kui härmatist on 0,5 - 1 cm. Tärnid * - temperatuur - 6C ** - temperatuur - 12C *** - temperatuur - 18C **** - temperatuur - 18C, pikaajaliseks säilitamiseks
Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist ning samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini, mis ületab 200 oC. Kõige plahvatusohtlikumad on atsetüleeni ja õhu segud, mis sisaldavad 2,4 83% atsetüleeni. Kindlas vahekorras reageerib atsetüleen vasega, moodustades plahvatusohtlike ühendeid.
b. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1 1000 km meteoorid/asteroidid/komeedid c. Tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest meteoorid/asteroidid/komeedid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu a. 460 tuhat aastat b. 4,6 miljonit aastat c. 4,6 miljardit aastat d. 460 miljardit aastat 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Järjesta värvused temperatuuri järgi, alustades kõige madalamast. a. madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c. kõrge temperatuur sinised 13. Millised väited meie Galaktika kohta on õiged? a. Päikesesüsteem tiirleb ümber Galaktika tuuma b. Galaktikas on umbes 150 tuhat tähte c. Galaktika on kerakujuline d. Taevas nähtav Linnutee on meie Galaktika 14
1.Nimeta ja iseloomusta Maa tüüpi planeete (paiknemine; suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur) Merkuur-päikesele lähim planeet, kaugus Maast 82000000km-217000000km, pinna temperatuur on -173kraadi kuni 427kraadi. Veenus-päikese poolt loetuna teine planeet, 462kraadi pinnatemperatuur, suurus ja mass on sarnased Maa omaga, veenuse diameeter on Maa diameetrist kõigest 650km väiksem. (Maa) Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. Kõik need planeedid on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Need neli planeeti moodustavad Maa rühma. 2
Molekul: · Aineosake, mis osaleb molekulaarliikumises ehk soojusliikumises ehk molekulide liikumises (Füüsiku definitsioon). · Väikseim aineosakene, millel on samasugused keemilised omadused, kui ainel tervikuna (Keemiku definitsioon). Olekuparameeter: Füüsikaline suurus, mis iseloomustab mingit keha või asja. Need on molekulide kiirus, molekulide mass, molekulide arv. · Inimese parameetrid: Silmade värvus, mass, pikkus. · Vee parameetrid: Temperatuur, tihedus. · Jää parameetrid: Temperatuur, tihedus, paksus. Makrokäsitluses nt saab temperatuuri tõusust teha järelduse, et molekulid on hakanud kiiremini liikuma. Makroparameetrid: Rõhk, ruumala, temperatuur, mass. Ka gaasi tihedus (m/V) ja anuma seintele gaasi poolt avaldatav rõhumisjõud. Mikrokäsitluses on aine kui molekulidest koosnev süsteem. Ideaalne gaas: Ideaalse gaasi puhul: · Molekulidel pole mõõtmeid.
Abiootiliste tegurite mõju organismidele Abiootilised ehk füüsikalised tegurid ehk õhu, mulla ja vee näitajad: · Päikesevalgus · Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele
Plancki konstant 2. Kütteväärtused Bensiin Petrooleum Diislikütus Piiritus (etanool) Kuiv kasepuit Püssirohi Kivisüsi Turvas Nafta Vesinik 1 3. Aine agregaatoleku muutumine Aine Sulamis- Sulamissoojus Keemis- Auramissoojus temperatuur temperatuur keemis- (°C) normaalrõhul temperatuuril (°C) Alumiinium Elavhõbe Eeter Hapnik Hõbe Kuld Lämmastik Piiritus (etanool) Plaatina Plii Raud Räni Tina Tsink Vask Vesi Vesinik Volfram 4. SI mõõtühikud
tuule suund ja kiirus. Nähtused atmosfääris: virmalised, udu, äike, jäide, tuisk, kaste, härm. Meteoroloogilised vaatlused meteoroloogiliste suuruste mõõtmine ja hinnang. Meteovõrk koosneb observatooriumitest, jaamadest ja vaatlus punktidest. Vaatluste tähtsaim tingimus sünkroonsus, nende kestvus ja pidevus. Meteojaamas teostatakse mõõtmised iga 3 tunni järel Greenwichi aja järgi, siis mõõdetakse: õhu temperatuur 2m kõrgusel, õhu rõhk, õhu niiskus (veeauru osarõhk ja suhteline niiskus), tuul 10-12m kõrgusel (kiirus ja suund), pilvisus (hulk, liigid, alumise piiri kõrgus, liikumise kiirus ja suund), sademed (hulk, liik), maapealsete sademete olemasolu ja liik, horisontaalne nähtavus, päikesepaiste kestus, maapinna temperatuur ja pinnase temperatuurid erinevatel sügavustel, mulla pinna seisund, lume paksus ja tihedus, aurumine, erilised ilmanähtused. Atmosfäär
Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemale temperatuur enam ei lange. (Eestis umbes 11 km kõrgusel) Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist, t° hakkab kõrguse kasvades tõusma (peamiseks põhjuseks osoonikiht, mis neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). Mesosfääris (5085 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama
60 40 20 0 -20 -10 0 10 20 30 40 50 Temperatuur (C) Joonis 2.1. Küllastava aururõhu sõltuvus temperatuurist e s = e s ( T ) . Clausius-Clapeyron'i võrrandiga (lähemalt käsitletakse näiteks atmosfäärifüüsikas) on küllastav aururõhk e s seotud mingi lähedase taustolekuga e s 0 , T0 järgmisel kujul e l 1 1 ln s = - - , (2.2) es 0 Rv T T0
Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust. Atsetüleeni plahvatamisel tõusevad rõhk ja temperatuur väga järsku, mis võib esile kutsuda suuri purustusi ning raskeid õnnetusi. Atsetüleeni segud vahekordades õhuga 2,3...84% ja hapnikuga 2,3...93% võivad plahvatada nii sädemest kui ka tugevast kuumusest. Peale atsetüleeni kasutatakse metallide keevitamisel ning lõikamisel ka teisi, odavamaid ja vähem defitsiitseid põlevgaase ning aure. Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks
sõltuvuses rõhuga (P). Charles'i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuri-ga. Kombineerides saame seose, mida kasutatakse mahu viimiseks ühtedelt tingimustelt teistele, sh. ka normaal- ja standardtingimustele: kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk, T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Ühe mooli gaasilise aine korral: PV/T = R , kus R on universaalne gaasikonstant. n mooli gaasi kohta kehtib seos PV = nRT (Clayperoni võrrand) Järgmiste ühikute korral rõhk P [Pa]; mass m [g]; moolide arv n [mol]; maht V [m3]; temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R = 8,314 J/molK. Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga
tõusma hakkab. Selleks ajaks on loom kasutanud ära peaaegu kõik oma toiduvarud ja jäänud väga kõhnaks. Nüüd tuleb tal kohe alustada toiduotsinguid kui ta midagi hamba alla ei leia, siis ta hukkub. Eestis magavad (tõelist) talveund näiteks nahkhiired, mitmed pisiimetajad ja roomajad. Suuremad imetajad (näiteks karud ja kährikud) peavad aga taliuinakut.Enamik talveund magavaid loomi ei talu, kui talvituskoha temperatuur langeb miinustesse. Sel juhul nad lihtsalt külmuvad surnuks. Tüüpiliselt langeb looma kehatemperatuur sügava talveune ajal umbes kümne kraadini. Mõne nahkhiireliigi kehatemperatuur langeb talveunes kõigest 0,1 soojakraadini. Igatahes tuleb talveunne siirduvatel loomadel hoolega valida sobivaid paiku, kus pakane liiga karmilt ei näpistaks. Mõned kahepaiksed seavad end sisse veekogude põhjamutta või kivide vahele, teised kaevuvad
Keemiline tasakaal - ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Pöörduv reaktsioon: Tasakaalukonstant : [A]...[D] ainete A...D konsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a,b,c,ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp): pA...pD gaasiliste ainete A...D osarõhud atm. Kehtib seos: R universaalne gaasikonstant J mol1K1 T absoluutne temperatuur K n gaasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsiooni Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale saaduste tekke suunas. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Kontsentratsioon
kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc). [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm 3 (A, B on lähteained, C, D on saadused) a, b, c, d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp). pA...pB gaasiliste ainete A...D osarõhud atm Kp ja Kc vahel kehtib seos R universaalne gaasikonstant J*mol-1*K-1 T absoluutne temperatuur K n - gaasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsioonis Mida suurem on Kp või Kc, seda rohkem on reaktsiooni tasakaal nihutatud saaduste tekke suunas. Le Chatelier' printsiip võimaldab anda hinnangut, kuidas nihutada reaktsiooni tasakaalu saaduste tekke suunas. Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele.
Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimise kiirus: , kus: v on lainete levimise kiirus, on lainepikkus, f on sagedus. Gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe: , kus on moolmass (õhu jaoks =29*10³kg/mol), v on lainete levimise kiirus, R on universaalne gaasikonstant (R=8,31 J/kmol), T on absoluutne temperatuur (°K) on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe. Heli kiirus mingil teisel temperatuuril: ,kus v on lainete levimise kiirus, t on gaasi temperatuur °C. Tabel Katse nr. f , Hz , cm In , cm In , cm ,m 1 19,5 23,3 3,8 2 23,3 26,8 3,5 3 26,8 30,1 3,5
Ööpäevas niisked ja 139°4254E sügis , talv palavad, talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt temperatuur ei lange alla -5 kraadi) Lima 33...35°C 32...34°C Temperatuur 12°236S Palavvöö 151 meetrit merepinnast Aastaajad Ööpäevas langeb harva 77°142W puuduvad alla 12°C. Suved on Limas
Sulamine ja tahkumine Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse sulatamiseks.Sulamise vastandprotsess on tahkumine (vee puhul külmumine).Temperatuuri,kus sulamine toimub,nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonileTahkumine on protsess kui vedelas olekus aine muutub tahkeks. Tahkumine on sulamise vastandprotsess. Tahkumisel väheneb enamik ainete eriruumala ja rõhu tõstmisel suureneb tahkumistemperatuur.Vastupidiselt käituvad näiteks vesi,räni,gallium ja teised ühendid.Vee ja vesilahusdite tahkumist nimetatakse jäätumiseks ehk külmumiseks
kuupäev: 6.03.11 Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Katse käik: Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, (30°C, 35°C, 40°C) hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kuul nr 4 Kuuli konstant k =1,181634 kuuli tihedus 1 =8,150 g/cm3 Katse nr Tempera Kuuli Vedeliku Vedeliku viskoossus tuur langemis tihedus °C e aeg katse mPas s temperat
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas. Erinevalt teistest loomariigis eksisteerivatest loomadest, kelle kehatemperatuuri mõjutab neid ümbritseva keskkonna temperatuur, suudab inimene ise oma kehatemperatuuri hoida, sõltumata temperatuurist, mis valitseb teda ümbritsevas keskkonnas. (Roper jt 1999:253). Naistel, kes on viljastumiseas, võib pärast ovulatsiooni ja kuni 2 päeve enne menstruatsiooni kehatemperatuur vähesel määral tõusta, kuigi tihti pole naised sellest ise teadlikud. Ka raseduse alguses tõuseb kehatemperatuur ning jääb kõrgemale tasemele kuni sünnituseni
Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi¹: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid).
hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. 2. Kliima üldiseloomustus : keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond. Valitseb lähisarktiline, jaheda suve ja pehme talvega niiske merelinekliima. Keskmine temperatuur on juulis 10-12 ºC . Sisemaal on talvel keskmine temperatuur -5 kuni -10 ºC. Lõuna- ka läänerannikul sajab 1000-1500mm, mäenõlvul üle 2000, suurte liustike lagedel 4000 ja põhjarannikul vaid 450- 650 mm/a. Metsatundra, okasmets. Lähisarktiline vööde. 3. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat geograafiline asend (ookeani või merede suhtes jm). Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talv suhteliselt pehme. 4. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)?
Hiina I 1) Riigi põhjaosa asub paras-, suur keskosa lähistroopilises ja äärmine lõunaosa troopilises vöötmes. Idaosas valitseb mussoon-, sise- ja lääneosas mandriline kliima. Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmine temperatuur -28 kraadi, madalaim mõõdetud -50 kraadi). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26 kraadi. Sisemaal sajab 400-600, ranniku põhjaosas 700-1000, lõunaosas ja mägedes 2000-2500 mm/a. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/a) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi.
Sõltuvalt sellest mitu vahet elektron kukub sõltub valguse värv. Valgus tekib aatomis, kui elektron kukub alla. Energia kasvab üles minnes. Valguskiirgus · Ergastama- aatomile energiat juurde andma · Ergastatud aatom- aatom, millele on energiat juurde antud · Kiirguse liik sõltub ergastavast energiast · Soojuskiirgus e infrapunane kiirgus- soojusenergia-iga keha, mille temperatuur on kõrgem keskkonna omast; päikesekiirgus, leek · Elektroluminestsents e gaaslahendusega helendumine- elektrienergia- välk, virmalised, reklaamtuled · Katoodluminestsents(tahkede kehade helendumine)- elektronide energia- televiisorite kineskoobid · Kemoluminestsents- keemiline energia- jaaniussid, süvaveekalad · Fotoluminestsents- valgusenergia- helendavad värvid, päevavalguslambid
näiteks Aafrika, seetõttu on Eesti kliima külmem kui lõunamaariikides. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Atlandi ookeani põhjaosa temperatuuri mõjutab tugevalt püsivate tuulte tekitatud Põhja-Atlandi hoovus, mis toob ekvaatori lähedalt Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Nii on kogu Põhja-Euroopas talvine temperatuur tunduvalt kõrgem kui samal laiuskraadil Aasias ja Ameerikas. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem on juuli. Lääne ja Põhja-Eestis on keskmine temperatuur 16,5 kraadi, aga Ida-Eestis on 17 kraadi. Kõige külmem kuu aastas on Eestis veebruar, mil keskmine õhutemperatuur ulatub kõige merelisemas piirkonnas, Vilsandi saarel, -3,5 kraadini. Kõige mandrilisemas Võrus aga -6,5 kraadini. Aastal 2003 oli
Fotosfäärist kõrgemal algab hõre atmosfäär, mida palja silmaga ei näe. 4. Mis on granulatsioon? Päikese pind paistab teraline. Graanuliteks nimetatakse kuumi gaasipilvi, mis on Päikese sisemusest pinnale tõusnud, kus nad jahtuvad ja langevad alla Päikese sisemusesse tagasi. Nende graanulite läbimõõt on 1000km. Päikese pinnal on ka heledamad laigud faklid -, mida on Päikese pinnal vähem, kuid nad on veel kuumemad gaasipilved, sest neil on kõrgem temperatuur kui graanulitel. 5. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär, mille temperatuur on natukene madalam Päikese temperatuurist. Täieliku päikesevarjutuse ajal tuleb hõre vesinik (kromosfäär) nähtavale. 2) Päikese kroon, mis on samuti hõre vesinik, kuid temperatuur on tunduvalt kõrgem. Krooni läbimõõt on tohutu suur, olles suurem isegi Päikese läbimõõdust. Kroon tuleb nähtavale ainult täieliku päikesevarjutuse ajal.
Antud juhul on vaja leida graafiku alla jääva ristküliku pindala. Seetõttu avaldub töö valemiga A = p (V2 - V1 ) . Arvutamine annab tulemuseks A = ( 5 105 (6 - 1) 10 -3 ) J = 2,5 kJ. Kuna meil gaasi kohta täpsemat informatsiooni ei ole, siis püüame hinnata, mis toimub gaasi siseenergiaga isobaarsel paisumisel. Kasutame ideaalse gaasi olekuvõrrandit ja asjaolu, et ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist (kui temperatuur kasvab, siis gaasi siseenergia kasvab ja vastupidi). Vaatame olekuvõrrandit m pV = RT . µ Kuna antud protsessil gaasi rõhk ja gaasi mass ei muutu, siis muutuvad ruumala ja temperatuur, kusjuures nende muudud on seotud analoogilise valemiga m p V = R T . µ Siit on näha, et kui V > 0 , siis ka T > 0 , mis tähendab, et isobaarsel paisumisel gaasi temperatuur tõuseb ja ühtlasi suureneb ka gaasi siseenergia. (Vastupidi, isobaarsel
krohvitud pinnad) . Segamisel kasutatakse puhast toatemperatuuril olevat vett. Veekulu u. 8-9 l/25 kg kuivsegule. Segatakse trelli otsa kinnitatud vispliga kaks korda: esimene segamine(u. 2-3 min.) viiakse läbi vähema veega, segul lastakse seista 10-15 minutit, teine kord segatakse (u.2-3 min.) kergelt ja lisatakse ülejäänud vesi. Valmissegu kasutusaeg peale vee lisamist on 2 ööpäeva (suletud nõus). Tööde teostamisel peab aluspinna, segu ja ruumi temperatuur olema üle +10. 1.2 Vetonit L- täitepahtel Vetonit L on seinte ja lagede aluspahtel kuivadesse ruumidesse (ei sobi niisketesse ja märgadesse ruumidesse). Sideaine polümeerliim. Veega segamisel saadakse valmis viimistlussegu. Värv: valge. Vetonit L on mõeldud aluspahtelduse tegemiseks peeneteralise viimistluspahtli, samuti ka tapeedi ja struktuurvärvi alla kuivades ruumides. Aluspinnaks sobivad tsementkrohvid ning pahtlid, kipspinnad ning betoon-,
Absoluutne null kõige madalam võimalik temperatuur; -273° (-1K kelvin) 2. Keha siseenergia Koosneb aineosakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast. Kineetiline energia: · Kõik aineosad on pidevas liikumises; · Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat; · Liites kokku osakeste kineetilise energia, saame kogu kineetilise energia. Potentsiaalne energia: · Vastastikmõjus olevad osakesed omavad potentsiaalset energiat. Siseenergia suurusest sõltub keha temperatuur. Keha siseenergia tööd saab muuta mehaanilise töö ja soojusülekandega. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus. Selle tähis on Q. Soojushulka mõõdetakse kalorites. 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojushulka mõõdetakse dzaulides (J). 1 cal = 4,2 J 1kcal = 4 KJ 3. Soojusülekanne
laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed London Helsingi 1.Aasta keskmine temperatuur 10°C 5°C 2. Kõige soojem kuu, selle keskmine August, 17°C Juuli, 17°C temperatuur 3. Kõige külmem kuu , selle keskmine Jaanuar, Veebruar, -7°C temperatuur Veebruar 4°C 4. Temperatuuri kõikumine 13°C 10°C 5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6
laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed London Helsingi 1.Aasta keskmine temperatuur 10°C 5°C 2. Kõige soojem kuu, selle keskmine August, 17°C Juuli, 17°C temperatuur 3. Kõige külmem kuu , selle keskmine Jaanuar, Veebruar, -7°C temperatuur Veebruar 4°C 4. Temperatuuri kõikumine 13°C 10°C 5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6
Kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu. Päikese laigud Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000k madalam. Järelikult on seal energiavoog päikese pinnale olema takistatud Miks päike vajalik on? Päike annab meile valgust ja soojust.Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Päikese pinna temperatuur on umbes 6000 kraadi. Päikese sees aga 100 miljonit kraadi. TNX
tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Vähem leidub neid kuivades okasmetsades, liivikutes, aruniitudel ja kadastikes. Puukide aktiivsus on perioodiline. See kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6-7 kraadi. Nii asuvad nad liikvele aprillis ja mai alguses kui temperatuur on madal ja õhuniiskus kõrge. Teine aktiivsuse periood algab tavaliselt septembris-oktoobris, kui õhuniiskus ja ka õhutemperatuur on madalad liiguvad puugid maapinna lähedal kuni välistemperatuuri langus talvel sunnib nad pea liikumatuks. Puukide arvukus sõltub ka ilmastikutingimustest. Oma elutegevuseks vajab puuk niiskust. Seega pikeneb puugihooaeg ja suurendab puukide arvukust ka niiske ja vihmane suvi.
Lisa füüsika KT 1.Klassikalise mehhaanika põhi ülesanne. 2.Soojusliku ja mehhaanilise maailma pildi erinevused ( mida uut tõi soojus maailma) . 3.Mida uurib termodünaamika? 4.Molekulaarkineetilise teooria põhialused. (3) 5. Nimeta mõned teadlased, kes uurisid soojusdünaamikat. 6.Termodünaamika 1. ja 2. seadus/printsiip. 7. Mis on entroopia? 8. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus, soojusülekanne, konvektsioon. 9.Mis on temperatuur? 10. Küsimuste lehelt ,,miks" küsimused. 1. Klassikalise mehhaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht ruumis igal ajahetkel. 2. Mehhaanilises maailmapildis- keha tasandil, vastastikmõju, pöörduvad protsessid. Soojuslikuks maailma pildis- molekuli tasandil, välismõjutused süsteemi reageerimine, pöördumatud protsessid, iseeneslikud protsessid. 3.Termodünaamika uurib soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. 4
Jahutussüsteemis on kaks termoregulaatorit, kõrgetemperatuurilise kontuuri termostaat Aamot tüüpi termostaat (sisaldab termostaatklappe). Madalatemperatuurilise kontuuri termostaat on Pleiger-tüüpi termostaat (siiber-tüüpi termostaat, siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller). Masinate töötamisel madalal koormusel (so kuni 30% võimsusest) liigutatakse termostaati juhtõhuga ja mereveejahutisse läheb vähem vett ning madalakontuurilise jahutusvee temperatuur tõuseb. 1-2 Mootori prototüübi käivitussüsteemi võimalikud vigastused ja nende põhjused Käivituskangi "Käivitusasendis" väntvõll ei liigu paigast või õõtsub täispööret tegemata: Põhjused: · väntvõll ei ole käivitusasendis · käivitusõhu ballooni peaklapp on kinni · õhurõhk balloonis on madal · mõni käivitusklapp on kinni kiilunud · õhujagaja on kinni kiilunud · võlliliini pidur on kinni · dedvudi tihend on üle pingutatud
Vee lisamine objektil -. Vee lisamine betoonisegusse on üldjuhul keelatud , kuna see põhjustab betooni tugevusnäitajate vähene-mist. Kui tellija nõudmisel lisatakse segusse vett , tuleb fikseerida saatelehel lisatud vee kogus, betooni kogus ja kellaaeg .Korralduse andnud isikul on kohustus anda märkusele allkiri ( nimi peab olema kirjutatud loetavalt ). Vee lisamisel vastutus lasub täiel määral korralduse andnud isikul. 2.2.Suvine betoneerimine. Mida kõrgem temperatuur seda kiiremini hakkab betoon tarduma. Vajadusel kasutada tardumise aeglustajat. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, et minimaliseerida pragunemisriski. Põrandabetooni soovituslik hooldusperiood on 14 ööpeva.. 2.3.Talvine betoneerimine. Mida madalam on temperatuur seda aeglasemalt betoon kivineb.Betooni temperatuuril <0°C kivinemisprotsess peatub. Kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla +5°C tuleb kasutusele võtta talvised betoneerimise meetodid
Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, kulgedes mõlemas suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas tasakaalusegus on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest nagu temperatuur ja rõhk nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. Fikseeritud tingimustel saabub olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu- keemiline tasakaal. Siis ei ole protsessid lõppenud, vaid kulgevad vastassuunas ühesuguse kiirusega. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti- Kc. Cc × D d K c= a A × Bb [A]...[D] – ainete A..
regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud
sensor - meetmed surve poolel turbolaaduri * Fuel pressure sensor Kütuse rõhu andur * Air cleaner vacuum pressure sensor Õhupuhastiga vaakumi rõhu andur * Engine position sensor Mootori asendi andur * Temperature sensors - measure various operating temperatures Temperatuuri andurid - meede eri töötemperatuurid o Intake temperature Sisselaskeõhu temperatuuri o Charge air temperature Charge õhutemperatuur o Coolant temperature Jahutusvedeliku temperatuur o Fuel temperature Kütuse temperatuur o Exhaust temperature ( Pyrometer ) Heitgaasi temperatuur ( püromeetriga ) o Ambient temperature Ümbritseva õhu temperatuur * Vehicle speed sensor - monitors vehicle speed Sõiduki kiirus sensor - monitorid sõiduki kiirus * Brake pedal sensor - operates with cruise control, exhaust brake, idle control Piduripedaali andur - töötab püsikiiruse hoidja, mootorpiduri, tühikäigu kontroll
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
