seesama teema loomulikult taas kord jutuks tuli. Ja seekord sedapidi, et miks tema saab oma tekstid mõjuvaks teha ilma ühegi koleda sõnata, samas kui mina lava peal tekstinäiteid ette kandes nii mõnelgi korral õpetajate kummaliste pilkude osaliseks sain. Mis mind ja Kaarlit eristab, on see, et mina kirjutan nii, nagu elu on, ja tema nii, nagu elu olla võiks. Samas on mul üsna raske aru saada, kuidas õrnemate kõrvadega (sorry, silmadega) inimesed mu juttude üle keskmist tõsist temaatikat taluda suudavad, kui juba mõned krõbedamad sõnad neis jälkustunde tekitavad ja südame ohtlikult puperdama panevad. Äkki peaks mingi "parental advisory" kleepeka igaks juhuks kasutusele võtma? Kuigi, kui nüüd ääretult aus olla, siis mõnikord tundub mulle selline ohkimine mulle üsna silmakirjalik ka. No vaadake, on olemas näiteks raamatuid, kus koolilapsed terve oma klassi vastu taevast lasevad, aga sellistele antakse Bookeri auhindu ja värke. Mõnedes raamatututes
normaalseid koostöösuhteid, kontaktide vähesus lapsega, ebapiisavad rahalised vahendid ning olukord, kus isa ei ole veel suhte purunemisest üle saanud, võivad viia eemalelava isa vähese kaasatuse ja mõjuni lapse elus) EEMALELAVA ISA KOHUSTUSTE TÄITMINE LAPSE SUHTES Eemalelavate isade vanemaõiguste järgimine ja kohustuste täitmine on mujal maailmas saamas üha sagedasemaks uurimistemaatikaks. Meil on seda temaatikat käsitletud äärmiselt vähe. Kui eemalelavaid isasid süüdistatakse lapsi üksikasvatavate emade poolt peamiselt alimendikohustustest kõrvalehoidmisel ebaausate võtete kasutamises, siis üksikemasid süüdistatakse isade poolselt liigses ahnuses, omavastutuse eitamises ning kättemaksusoovis. Teine võimalus elatisraha kohuslaste kõrvalehoidmise selgitamiseks on lähtuda põhjustest, miks elatisraha ei maksta. Alimentide maksmise kohustustest
See nõue ei ole paraku tõhusalt rakendunud ning seda maaomanike enda huvide tõttu, milleks on enamasti võimalikult suure tulu saamise tahe. Suur roll selle teostuse puudulikkuses on Brasiilia enda valitsusel, mille lobitööliste huvid on suuresti just sellesamuse metsaressursiga seotud. Ka endine president Luiz Inacio Lula da Silva (ametis 1. jaanuar 2003 kuni 1. jaanuar 2011) lükkas üleüldise järelevalve ja seaduse mittetäitmise eest määratavate karistuste temaatikat pidevalt edasi, kuni peale valimisi 2011. aastal uuesti asjadega tegelema hakati. (Amazonas Fond 2012) Brasiilia metsanduse-õigusaktiga seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia 1. 1965. aasta – Seadus 4771, Metsaseadus 2. 1967. aasta – Seadus 5197, Fauna kaitse 3. 1981. aasta – Seadus 6938, Riiklik keskkonnaseadus 4. 1997. aasta – Seadus 9433, Veeressursi seadus 5. 1999. aasta – Määrus 3179, karistusnormide määramine metsakuritegude eest 6
kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus. ................................................................. Mulle mu kartmatus piigis on leib ja on ismari veingi; piigile toetades end ma seda veini ka joon. Archilochos. Värsimõõduks on eleegiline distihhon. 11. Iseloomustage Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingut. Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid? Sappho luule peamotiiviks oli armastus, mida ta kirglikult ülistas. Suurel määral on tema luule temaatikat mõjutanud ka tütarlaste kooli ringkond: mõne jumalatari kultus pidustustega, pulmad, sõbrataride omavaheline suhtlemine ja kiindumus, armukadeduspiinad, lahkumisvalu, igatsus eemal viibiva sõbratari vastu jne. Kuulsaks sai tema neljarealine nn Sappho stroof. Ta looming on leidnud kajastust rooma, hiljem ka Lääne-Euroopa ja vene kirjanduses. Alkaiose luules esinevad sageli kodusõja-motiivid. Palju oli poliitilisi laule, seotud veini- ja sümpoosionitemaatikaga
aastal teda kaunistama Sixtuse kabeli lage, mis toona oli veel üsna paljas. Ülesanne oli esialgu Michelangelole vastumeelne, sest ta ei pidanud ennast sugugi maalikunstnikuks ning paavst Julius II 1508. aastal sõlmitud lepingule kirjutas ta alla ,, michelangelo, skulptor". Ometi asus skulptor ülesande kallale uskumatu energiaga ning täitis selle peaaegu ilma kõrvalise abita. Ta koguni laiendas paavsti kavandatud temaatikat, asendades algselt lage kaunistama pidanud 12 apostlit enam kui 300 figuuriga vanast testamendist. Peapaneelide pildiseeria algab kabeli altaripoolsest otsast, maailma loomisega, kuid Michelangelo alustas maalimist teiselt poolt, töödates sündmuste kronoloogiale vastupidises suunas. Freskode juures rabab figuuride suuruse muutumine. Mida lähemale altarile Michelangelo jõudis, seda suuremaks, jõulisemaks ja dünaamilisemaks muutusid tema figuurid. 7.1 ,, Aadama loomine"
taevariik on lähedal!" Tema kõnedes leidub sõna-sõnalt palju teisigi Johannese väljendeid. Näib, et kaks koolkonda elasid kaua heas läbisaamises, ja pärast Johannese surma oli Jeesus kui usaldusväärne ametivend üks esimesi, kellele sellest sündmusest teatati. Verrocchio ja Leonardo da Vinci. Jeesuse ristimine. Uffizi Galerii, Firenze. Jeesuse ristimise stseeni on oma taiestel kujutanud väga paljud kunstnikud. Üks tuntuim seda temaatikat kajastav maal on praegu Uffizi Galeriis Firenzes. Sellel maalil on kaks autorit: Verrocchio6 (1435-1488) ja Leonardo da Vinci (1452-1519). Pilt pärineb ajast, mil kolmeteistaastane Leonardo oli just asunud õppima kuulsa skulptori ja kunstniku Verrocchio ateljeesse. Teose peategelased maalis õpetaja, pildi vasakus nurgas olevad inglid ja maastiku nende kohal aga nooruke Leonardo. Legend pajatab, et Verrocchio, näinud poisi tööd,
Selle pühamu arhitekt on Christopher Wren (16321723), kes püüdis ühendada itaalia baroki monumentaalsust prantsuse klassitsistliku rangusega. Üldmuljelt meenutab hoone Peetri kirikut Roomas. Puuduseks võiks pidada kaht barokset kellatorni ning nende vahel liiga kõrgele kerkivat frontooni2, mis varjab vaadet õnnestunud kuplile. Nimetatud frontoonil näeme ilmekat reljeefi, mis kujutab Pauluse usulise ümberpööramise stseeni Damaskuse teel. Sama temaatikat on käsitlenud väga paljud maalikunstnikud. Vatikanis lossis on Pauluse kabel , kus saame imetleda Michelangelo loodud freskot, mille ülemisel poolel domineerib Jeesus oma taevase kaaskonnaga, alumisel poolel lebab pimestatud Paulus. Perutav hobune, hirmunud teekaaslased, Jeesuse peopesast kiirgav valgusekimp, kõik rõhutab siin hetke erakordsust. Taevase väe kujutamisel on Michelangelo siin hülgamas renessansi kunstiideaale. Kindlasti võib seda stseeni pidada juba baroki avamänguks.
hinnanguid. Kümnendite vahetusel tekkis eesti kirjanduslikus maitses ja eriti luules murrang. Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioon ning järgnenud kodusõda olid esile kergitanud tõsiseid ühiskondlikke probleeme. Noores kodanlikus vabariigis hakkas levima tõusiklikkus ja korruptsioon, mis varjutas vaimseid väärtusi. Sellest pinnasest sündis nii nimetatud ajaluule, mille all mõistetakse 1920. aastate algul arenenud kriitiliselt häälestatud värsiloomingut. Ajaluule poeetikat ja temaatikat mõjutas omalt poolt sakasa ekspressionismi sissetung. 1920. aastal ilmus Marie Underi tõlkes ,,Valik saksa uuemast lüürikast", kus oli toodud 94 luuletust 21-lt saksa luuletajalt, enamik neist ekspressionistliku kallakuga. Underist sai kaastööline kuukirjale ,,Murrang", kus ta avaldas poeemiks nimetatud ,,Inimese". Uutest rühmitustest kerkis esile kümne kirjaniku koondis ,,Tarapita", kus deklareeriti vastuseisu reaktsioonile, eriti kultuurialasele
hõimu järgi, eristatakse kolme etappi: varagootika 1140-1200, kõrggootika 1200- 1350, hilisgootika 1350-1525; sakraalne st kiriklik kunst, teravkaare ja roidvõlvide kasutusel võtt, suured värvilisest klaasist aknad, õhulised raidkivikaunistused; Jumalaema kirik Pariisis, Kölni kirik Saksamaal, Milaano toomkirik, Cambridge ja Oxfordi ülikooli hooned, Oleviste ja Niguliste kirik, dominiiklaste ordu Katarinna klooster. 17. Iseloomustage Augustinuse ,,Pihtimuste" temaatikat ja stiili. Teose kirjutamisest on möödunud ligi 16 sajandit. Raamat koosneb 13 raamatust. ,,Pihtimused" tuleb mõista kahesuguselt: 1) eksimuste pihtimine Jumalale 2) tunnistus enda kuuluvusest Jumala juurde. Need 13 raamatut kiidavad õiglast ja head Jumalat autoris avaldunud halbuse ja headuse eest ning virgutavad Tema poole inimese mõistust ja tunnet. Esimesest kuni 10nda raamatuni on autori autobiograafia, kolmes ülejäänus
(MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku poole, nt lood Rolandi taplustest mauridega, kuningas Artur jne. See aines köitis siis haritud kirjanikke. Pulci: „Morgantet“ läbis lai rahvalik naer, burlesk, naljatlev veiderdamine. Paatosest polnud jälgegi. Kirjutatud lauludes. Boiardo: laiendas eepilise luule temaatikat, ühendas Karl Suure rüütliromaanide fantastikaga. Ariosto: jätkas Boiardo algatatud teemat ja süžeed, üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke. „Raevunud Orlando“. Avar ja helge komöödia, külluslikult filosoofilisi tähelepanekuid paljude elunähtuste kohta. Esiplaanil on armastus. Tasso: „Vabastatud Jeruusalemm“ eepiline poeem. Ütles teosest lahti, hakkas ümber töötama. „Vallutatud Jeruusalemm“ oli kunstiliselt märksa nõrgem
jälle vabadusse. Niipea, kui isa taas ärireisilt naases, otsustas ta Franciscuse kohtusse kaevata. Linna konsulid ütlesid, et juhtum jääb nende võimu alt välja, millele järgnevalt kaebas isa juhtumi edasi kirikuesindajatele. Varsti kohtusid isa ja Franciscus piiskop Guido ees. Piiskop nõudis, et Franciscus tagastaks isale kõik raha, mis talle on jäänud. (Jörgensen 1962: 46-48) Franciscus tegi seda väga teatraalselt viisil, mis on läbi aegade kujutavale kunstile temaatikat pakkunud. Nimelt kooris Franciscus end paljaks, võttis oma riided, raha ja kõik muu, mis tal veel oli, ning andis selle isale. Ta kuulutas, et Bernardone pole enam tema isa, vaid Jumal on. Isa lahkus, piiskop kattis alasti Franciscuse oma mantliga ning lummatud pealtvaatajad kogunesid Franciscuse ümber. Nüüd oli ta "vaene vaeste seas Kristuse pärast". (Prinz 2006: 249- 250) Olles nüüd loobunud perest, kodust ja klassile omasest elustiilist, oli ta ideaaliks eremiitlus. Ta elas 9
13 mõistusega vaadeldes ja elades ainuõigeks peab, vaid et kõige taga (või all) asub üks teine tõelisus, mida inimvaim alalõpmata taotab." Tunaeilset Kangrot iseloomustades kirjutab Karl Ristikivi: ,, Üks etteheiteid arbujaile oli, et nad ei olnud küllalt rahvuslikud. [ - - - ] Ometi ei leia me sel ajal ühegi teise luuletaja juures nii järjekindlalt läbi viidud rahvuslikku temaatikat kui just Kangro ,,Reheahjus". Meie iseseisvuse viimaste aastate luules on Kangro sisuliselt kõige rahvuslikum, kuigi ta jälgib rohkem Juhan Liivi kui Koidula traditsiooni." Eilse Kangro osa väliseesti kultuurielus iseloomustab hästi Harald Parrest: ,,Nii see on sündinud aastast aastasse, luuletuskogust kogusse, et Bernard Kangro täidab juba õige suurt kohta meie teadvuses ja vaimuelus, ja kui see koht oleks täitmata, siis oleksime ainult osa sellest, mis me praegu võime olla." Tänane
anarhistlik-kriitilised väited. Kui see eeldus on tõsi, on riik vajalik. "[I]deoloogia- mõiste taga [on] nostalgia justnagu-läbipaistva teadmisvormi järele, mis oleks vaba kõikidest vigadest ja illusioonidest, ning repressiooni-mõiste taga igatsus võimuvormi järele, mis jääks puhtaks igasugusest sundusest, järelevalvest ja normide kehtestamisest," märgib Michel Foucault (Krull 1996: 161). Pjotr Kropotkin oma raamatus "Vastastikune abi" käsitleb seda temaatikat. Ta üritab tõestada, et Hobbesi seisukoht kõikide sõjast kõigi vastu ja ka näiteks postdarvinistide ettekujutused liikidevahelisest ja -sisesest olelusvõitlusest pole sugugi nii enesestmõistetavad ja tõestatud. Kropotkin märgib, et oma pitkadel retkedel Kaug-Itta ja põhja on ta pigem kohanud risti vastupidist fenomeni: olukorras, kus tingimused on eriliselt rasked, kipub liikidesisene ja ka -vaheline koostöö just suurenema. Lisaks
üheksateistkümnenda sajandi mõtlemises''nimetas Karl Löwith Hegelit kodanlike kristlaste juhtivaks filosoofiks. Karl Barth väidab oma raamatus ,,Üheksateiskümnenda sajandi religioosne mõtlemine'', et kuigi Hegelist ei saanud just protestantluse Thomast, mõjutasid tema ideed sellegipoolest oluliselt kõiki hilisemaid mõtlejaid. Näiteks tema otsesed õpilased Strauss oma Jeesuse elus'' ja Feuerbach ..Kristluse olemuses'' arendasid edasi ja radikaliseerisid hegellikku temaatikat. Marx võlgnes Hegelile tänu paljude ideede eest, ehkki ta hiljem Hegelit karmilt kritiseeris. Kierkegaardi töödes, eriti raamatus ,,Emba- kumba'', näeme mõjutusi ägedast vastureaktsioonist Hegeli religioonifilosoofiale ning sama kehtib ka Nietzche ja tema mõtiskluste kohta ,,Jumala surmast''. Nii Marx, Kierkegaard kui Nietzsche hävitasid, igaüks omal moel, Hegeli mõtlemise keskmeks olnud kujutluse Jumala ja inimkonna vahelisest ühtsusest
Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud on omavahel kõikvõimalikud ametkonnad ja asutused vähemal ja suuremal määral. Seega otsustasin antud referaadis käsitleda õppenõustamiskeskuste, sotsiaalpedagoogi temaatikat, tuues mõningal hulgal sisse ka oma erialast praktikat. Käsitlen nõustamise vajalikkust, kodu ja kooli rolli ja kindlasti ametkondade vahelist koostööd. Lõpuks püüan kokku võtta kogu käsitletud teema ja tuua välja mis on meil hästi ja kus on vajaka jäämisi. Kõik ei saa olla kunagi nii hästi, et enam paremini ei saaks ja edasi arenemist ei toimuks. Millised on aga Eesti mõistes meie võimalused ja kas midagi tuleks muuta, on küsimus millele püüan
19. sajandi (või varasemast) kirjandusest? Milline on tema koht 19. sajandi fantastilise kirjanduse hulgas? Milline on tema piiripealne asend kirjandusvoolude (romantism, realism, dekadentism, sümbolism) suhtes? Üks motiiv pärineb E. A. Poe "Punase surma maskist", kus on samamoodi peoelement sees ja seda lõbusat üritust juhib surm ehk surmatantsu motiiv. Üldiselt kajastab Balzac oma loomingus ka tol ajal populaarset õõvastuse ja kahetisuse temaatikat. Tema loomingus tuleneb maagia väljaspoolt inimest, mitte tema psüühikast. Samas ei liigitatud tema loomingut fantastilise kirjanduse alla. Balzac kirjanikuna on realismi ja romantismi vahepeal ning toob teosesse ka veidrust ja kummalisust, mis vastab dekadentsismile. ,,Võlumägi", Thomas Mann 18.Miks on Thomas Manni arutlused aja kulgemisest ,,Võlumäes kesksel kohal? Mida ütleb see teose kirjutamise perioodi kohta?
Mütoloogia on suhteliselt fiktiivne zhanr ning ei esita suuri vormilisi ja sisulisi nõudmisi. See sobib Undile suurepäraselt, sest tema kirjutamisstiil on pretensioonitu, raskesti piiritletav, justkui amorfne voolav mass. Vastandamine - argi/mütoloogia, mõistuspärane/alateadvuslik, ajaline/igavikuline, proosaline/poeetiline - tekitabki huvi, loob dramaatilise ja polemiseeriva õhkkonna ning viib nii lugusid kui kogu käsitletavat temaatikat edasi. Argimütoloogina on ta entsoklüpedist, taotluslikult valgustuslik, enesele rahva harija missiooni võttev. Entsoklüpeedilisele stiilile viitavad rohked faktid kirjeldatava nähtuse tekkimise, esinemise, iseloomu jms. kohta, teose ülesehitus, mis lähtub müütide seadmisest alfabeetilisse järjekorda, "ümber jutustavad" illustratsioonid jne. Samas ei ole tegemist täiusliku või sellele pürgiva leksikoniga, mütoloogiate kogu on fragmentaarium, mosaiikne
Alates 2000. aastast kuulub Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kolm uut funktsiooni: soolise võrdõiguslikkuse edendamine, sellealase töö koordineerimine ning vastav seadusandlus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse võttis Riigikogu vastu 7. aprillil 2004.aastal. Euroopa Liidus on kaheksa naiste ja meeste võrdset kohtlemist reguleerivat direktiivi, milles toodud põhimõtted vajavad Eesti õiguskorda ületoomist. Neis käsitletakse peamiselt töö- ja sotsiaalkindlustuse temaatikat. Euroopa Ühenduse asutamis-lepingus on aga muuhulgas selgesõnaliselt määratletud kõikide liikmesriikide ühine eesmärk: vähendada soolist ebavõrdsust, edendada võrdõiguslikkust ning arvestada naiste ja meeste erinevat staatust, olukorda, huve ja vajadusi kõigi teiste poliitikate väljatöötamisel ja elluviimisel. Praegu töötab ministeeriumidevaheline soolise võrdõiguslikkuse edendamise komisjon välja riiklikku soolise võrdõiguslikkuse arengukava aastani 2008
Faust hülgab Margareti kuna too Kui Jevgeni mõisa kolis hakkas ta tegelema taupoegade hullub peale seda kui on kogemata oma ema liigsete unerohtudega probleemidega ja andis neile rohkem lahtised käed. See peegeldab tapnud ning tagatipuks veel uputanud nende ühise lapse. Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest Mefistoteles tahtis Fausti viia kõrvale tema õigest hingelisest vabastamise temaatikat. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia eluviisisist. Kuna Fausil oli maailmast kõrini, siis ta eriti ei kõhelnud. etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele meelepärane Selle järgselt oli Mefistofeles tema saatja ja alluv. Mefistofeles viis ei olnud. Fausti pidudele ja näitas teistsugust maailma, millest Faust oma Tatjana oli vaikse iseloomuga
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
mälestusi, pearõhk on aga karjääril ja loomingul. Ajalool on intervjuudes oma osa, kuna just aeg on nende inimeste teed sellisteks kujundanud. Läbi intervjueeritava inimese vaateprisma süvenetakse ka tänapäeva Eesti ühiskonna valupunktidesse. Näiteks intervjuus Mart Raukasega mõtiskletakse demokraatia ja kodanikukohustuste üle. Intervjuus Jaan Tammega ei keskenduta mitte niivõrd temale kui inimesele, vaid lahatakse muinsuskaitse temaatikat. Intervjuu Ira Lemberiga kirjeldab kirjaniku elu tema kui Prantsuse Lütseumi õpilase vaatenurgast. Intervjuu ülesanne ajakirjas Kultuur ja Elu on lugejas ajakirja vastu huvi tekitamine, peab tekkima soov lugeda ka teisi artikleid. See ülesanne on hästi täidetud, kuna intervjueeritavad on tuntud inimesed ning käsitletud on laiu ja üldist huvi äratavaid teemasid. Neljas vaatluse all olevas artiklis on ilmunud järgmised mälestuslood: ,,Aatemees ja muusik
kunstiteosed. Stiili nimi tekib alles hiljem, renessansi ajastul. Selle esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut, kuid praegu peetakse gooti stiili just ülimalt peeneks ja kauniks. Stiilis- metsikus, looduslikkus, vertikaalsusele rõhuv ehitustehnika. Kõrge hooned, tugisüsteemid, tugikaared, võlvid, piidad. Valgusest välja raiutud geomeetria. Jumalaema kirik Pariisis, gooti katedraal. 17. Iseloomustage Augustinuse ,,Pihtimuste" temaatikat ja stiili. Peamine sisu on jumala kiitmine ning mõistuse ja tunnete turgutamine jumala poole. Tegemist on autobiograafiaga. kõnelus iseendaga toimub Jumala juuresolekul. Augustinuse seisukoht on see, et me ei leia Jumalat väljastpoolt, vaid leiame ta enese seest. Ta pöördub pihtimusega Jumala poole, et meenutada noorpõlves tehtud kõlvatusi ja kahetseda pattu. Leiab, et miski pole hellitavam jumala armust ja kurjade teod on neile endile karistuseks.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Jelizaveta Sarafanova EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TOOTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL Tallinn 2018 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Jelizaveta Sarafanova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 164317 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ....................................... (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev) ...
inimest, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele 1 loo novelle kokku 100. Jutustatakse Firenze lähedal villas, avalehekülgedel kirjeldab Boccaccio toona levinud katkust tingitud masendust (katk tappis Petrarca armsama). Teemades leidub sarnasusi keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused. Siiski ei puuduta ükski novell otseselt ühiskondlik-poliitilist või filosoofilis-religioosset temaatikat. Boccaccio räägib peamiselt eraeluseikadest armuihast, kadedusest, abielurikkumistest, petmistest. Võrreldes Dantega on ta vaateväli kitsam, ent ometi jäädvustab ,,Dekameron" kaasaegse Itaalia sügavamas läbilõikes kui mis tahes teine toonane teos. Lugeja ette ilmuvad kõik ühiskonnakihid: ülikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Kuigi süzeed olid laenatud varasemast kirjandusest, suutis Boccaccio panna need peegeldama Itaalia elu. Boccaccio läheneb I renessanssikirjanikuna
rahvalaulu ja kirikulaulu taustal Teie arvates erandlikud või mitte? Aga baltisaksa mitmekeelse juhuluule traditsioonis? Juhuluule- mingi sündmuse pidulikustamiseks, tervituseks või pühenduseks kirjutatud (sageli tellitud) tarbeluule. Maarjamaal hakkab juhuluule sugenema XVI sajandil algselt ladinakeelsena. Tekkiva juhuluule autorid leidsid eeskuju Saksamaa aristokraatlikust baroksest luulest, mis ühiskondlikku temaatikat vältides peegeldas parasiteerivate kihtide jõudeelu. Juhuluule õitsengut soodustas haritlaskoondiste kujunemine Tartus ja Tallinnas seoses gümnaasiumide ja ülikooli asutamisega ning trükikodade avamisega neis linnades(VIII saj). Neis tingimustes virgub ellu balti-saksa kirjanduse lisavõrsena eestikeelne ilmalik luule. Juhuluulet harrastavad vaimulikud või sellele kutsele valmistuvad üliõpilased. Erinevalt kirikikukirjandusele on see määratud ainult härrasseltskonnale
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused võivad olla nii valikvastustega testi vormis kui lühiküsimused, mis eeldavad lühivastust, milleks võib olla üks või paar sõna või numbrit. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema
Esimene laulupidu andis tõuke järgmistele laulupidudele, millest on Eestis saanud traditsioon. Laulupeo teeb eriliseks see, et ühislaulmisest tekkiv tunne liidab ja ühendab inimesi. 14 5. Uurimuslik osa Eesti esimese laulupeo kohta Uurimistöö kolmandas osas esitatakse läbiviidud küsitluse kirjeldus ja tulemused. Küsitlus viidi läbi Tartu Kommertsgümnaasiumi 10. ja 12. klasside seas, sest nendes klassides läbitakse muusikaajaloos laulupeo temaatikat põhjalikumalt. Küsitlusest võttis osa 30 vastajat, vanuses 16- 19 aastat. Küsimusi oli kokku 8, neist 7 oli valikvastusega. Üks küsimus oli avatud küsimus, millele pidi vastama oma sõnadega. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, millised on noorte inimeste teadmised esimesest laulupeost (Lisa 8). Osa küsimusi oli koostatud I laulupeo olulisemate faktide kohta, mis hõlmasid laulupeo asukohta, aega, kooriliike, repertuaari ja eestvedajaid
tütarlapsest. Kas ja kuivõrd on õpetajad, koolijuhid ja ka lapsevanemad pädevad ande varajase diagnostika ja andehoiu küsimustes ning altid sellega tegelema, sõltub suuresti nende ettevalmistusest andekuspedagoogikas ja -psühholoogias. Paraku on õpetajakoolituse õppekavades selles osas suur tühimik, vaid mõned valikkursused ja täienduskoolituse programmid käsitlevad seda temaatikat. Tihti jäävad õigel ajal märkamata jäänud andekad õpilased õpetajale silma pigem juba tekkinud probleemidega, nagu edasijõudmatus, sotsiaalsed ja emotsionaalsed 26 raskused, negatiivne hoiak kooli suhtes jne. Koolisüsteemis arvatakse n-ö kaotsi minevat umbes pooled andekatest. Põhimõttelise tähendusega on andekuse kui haridusliku erivajaduse kajastumine haridusseadustikus. Seega oleks ülim aeg
protsess. See mida me mäletame, sõltub suurel määral sellest, mida me tajume, õpime, mõtleme, tunneme või kogeme. Mäluhäirete riskitegurid: 1. Kõrge vanus 2. Diabeet 3. Kõrgenenud vererõhk 4. Kõrgenenud kolestoroolitase 5. Masendus 6.Alkoholi liigtarbimine 7. Varasemad ajukahjustused Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu ei tule inimene enam toime igapäeva tegemistes, ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat ja ei suuda iseseisvalt toime tulla eelarve, ravimite kasutamise, kohustuste ja muude selliste asjadega. Esineb ka täielikku mälukaotust ehk amneesiat, kui ka lühiaegseid petlikult tugevnevaid mäluhooge ehk hüperamneesia (see võib tekkida näiteks palaviku ajal). Võib ka esineda mäluhäireid, kui on vähenenud võime meeles pidada ehk hüpoamneesia. Nii juhtub vahel inimesega kes on liigses koguses alkoholi tarbinud, sündmusi ja eelnevalt juhtunut, mäletab ta vilksamisi
Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind (Rumberg & Uljas 2002: 105). Mõtlemine mingis valdkonnas on peaaegu võimatu, kui me ei valda selle valdkonna põhimõisteid, termineid ja nende vahelisi seoseid. Teisalt, me võime mõistete definitsioonid küll pähe tuupida, kuid tegelikult saavad need mõisted meile alles siis täielikult selgeks, kui oleme kogu antud valdkonnaga piisavalt põhjalikult tutvunud. Kui me valdame temaatikat piisavalt hästi ja oskame mõelda, võime arendada seda temaatikat edasi ja loome ise paratamatult ka uusi mõisteid juurde (Õppida mõtlema 2005). Otsustus Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatatakse või eitatakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, seoste ja suhete kohta ning millel on omadus väljendada tõde või valet (Grauberg 1996: 37). Kui meie eesmärk on mingi praktilise tulemuseni välja jõuda, siis olenemata sellest, kas
ühiskonnale ning kuidas mõjutas ümbritsev keskkond punkareid endid (ning vastupidi). Võtan lisaks vaatluse alla ENSV punkkulutuuri, selle eripärad, pungi piirkondlikud erinevused ning selle, kellega üleüldse tegemist oli. ENSV punkliikumist käsitlev põhjalik ja kõikehõlmav teos senini puudub, kõige ambitsioonikamaks ilmunud kogumikteoseks võib pidada Tõnu Trubetsky 2009. aasta „Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s“1 (mõned tähelepanuväärsemad temaatikat käsitlevad teosed on veel Piret Viirese „Eesti punkluule“2, Lauri Sommeri „Haaknõela vari“3 ning Tõnu Trubetsky „Haaknõela külm helk“4). Paraku on küsitav nii nimetatud kirjutise objektiivsus, kõikehõlmavus kui ka faktivalim. Tuleb arvesse võtta, et autor ise oli üks punkliikumise osalisi, mistõttu on tema mälestused küll väärtuslikud, kuid arvestades, et Trubetsky on isiklike mälestuste koondamise monopoolselt enda kätte võtnud, soodustab see kirjelduse
vastava rea kaudu. 9) Mõõdistusandmed (Survey datasets) informatsioon mõõdistusandmete kohta, mida hoitakse selleks ettenähtud projektides ja projektikaustades. 10) Tööriistakast (Toolbox) sisaldab geotöötluse vahendeid, mida ArcGISis vastavate ülesannete lahendamiseks kasutatakse. 11) Seadistamine hõlmab atribuutide ja nende omaduste määratlemisega seotud toiminguid ning samuti topoloogia ja seoseklasside temaatikat. 22 6.2 Andmete editeerimine Ruumiandmete editeerimiseks peab andmestik olema kas ESRI shapefaili või geoandmebaasi formaadis. Ettevõtte geoandmebaasis olevate andmete editeerimiseks on vajalik vähemalt ArcEditor tarkvara. Coverage andmete muutmiseks on vajalik ArcInfo Workstation. 6.2.1 Editor tööriis tariba
maksukoormusest langeb müüjate õlgadele. 55 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Tarbijate j ja j tootjate j tuluefektid 56 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Turud ja heaolu Seni vaatlesime, kuidas turumajanduses pakkumise ning nõudluse survel kujunevad kaupade ja teenuste hinnad ja kogused. Vaatleme potentsiaalse tulu temaatikat majanduses, e. uurime kuidas ressursside paigutamine mõjutab majanduslikku võitu võitu. Vaatleme neid eeliseid, mida turu osapooled saavad tänu turul osalemisele. Leiame, et pakkumise ja nõudluse tasakaal turul maksimeerib koguefekti, mida saaksid nii müüjad kui ostjad. Üheks majanduse põhiprintsiibiks on see, et turg on hea võimalus majandusliku aktiivsuse loomiseks. Mis on "õige" turuhind?
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab 1,5 punkti). Küsimused on valikvastustega testi vormis. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema
inimeseõpetuse ainekavva kõikides kooliastmetes, st. I kooliastmes "Inimeseõpetuse" tundidesse, II kooliastmes inimeseõpetuse kursusesse "Terviseõpetus" (5.klass) ja "Suhtlusõpetus" (6.klass), III kooliastmes "Inimeseõpetus" (7.klass) ning gümnaasiumis kas "Psühholoogia" või "Perekonnaõpetuse" kursusesse. Uimastihariduse õppekava olemasolu ning integreeritus riiklikku ainekavva annab võimaluse antud temaatikat sügavuti käsitleda. Olukorda lihtsustab kindlasti ka inimeseõpetuse ja uimastihariduse eesmärkide lähedus, pidades siin silmas eelkõige õpilase tervikliku isiksuse, üldinimlike väärtuste ja sotsiaalse kompetentsuse arendamist. Inimeseõpetuse tähtsamaiks printsiibiks on väärtusõpetus, mis on ka uimastihariduse põhikomponendiks. Lisaks sellele on inimeseõpetuse tsükli
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
Sellist ülevoolavale hüperbooli, groteskil ja fantastikal põhinevat nalja kohtab nt Rabelais' raamatus ,,Gargantua ja Pantagruel". · Boiardost tulid sisse veel nõiatembud, lohed, koletised, maagia, koomika peegeldub irooniaks. Armastuseteemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine. · ,,Armunud Orlandos" saabub Pariisi Karl Suure õukonda Hiina kuningatütar, kellesse Orlando (Roland) ja Rinaldo korrapealt armuvad. · Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. · Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm": heitlik elukäik, vaimuhaigus, arvas et ta teos on liiga ilmalik kuigi inkivitsioonikohus
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
saare elanike sõjas ning sai Naxose ja Parose vahelises lahingus surma. Archilochos eiras traditsioonilisi reegleid, ei olnud tavapäraselt sõjapatrioot ega ülistanud surma. 27. Millised on peamised motiivid ja teemad Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingus? Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid? Sappho luule peamotiiviks oli armastus, mida ta kirglikult ülistas. Suurel määral on tema luule temaatikat mõjutanud ka tütarlaste kooli ringkond: mõne jumalatari kultus pidustustega, pulmad, sõbrataride omavaheline suhtlemine ja kiindumus, armukadeduspiinad, lahkumisvalu, igatsus eemal viibiva sõbratari vastu jne. Kuulsaks sai tema neljarealine nn Sappho stroof. Ta looming on leidnud kajastust rooma, hiljem ka Lääne-Euroopa ja vene kirjanduses. 6
katedraal Saksamaal, Itaalias Milaano toomkirik, Eestis linnamüürid, tornid ja mõned kirikudki. Skulptuurid muutusid täiuslikumaks ja looduslähedase kujutusviisi poole. Jumalate maine kaunidus Madonna (emaarmastus) ja taevane headus. Seinamaale asendusid klaasimaalid (mõjukad, toredad ja värvilised). Maalidel kujutati pühakuid väga saledatena, hapratena ja mõjusid kehatutena. Püüti vabaneda senini esinenud rangusest ja elukaugusest. 17. Iseloomustage Augustinuse ,,Pihtimuste" temaatikat ja stiili. 6 Teose kirjutamisest on möödunud ligi 16 sajandit. Raamat koosneb 13 raamatust. ,,Pihtimused" tuleb mõista kahesuguselt: 1) eksimuste pihtimine Jumalale 2) tunnistus enda kuuluvusest Jumala juurde. Need 13 raamatut kiidavad õiglast ja head Jumalat autoris avaldunud halbuse ja headuse eest ning virgutavad Tema poole inimese mõistust ja tunnet.
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses valitsema satiirilis-didaktiline (didaktiline õpetuslik) vaim. Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, mistõttu sagedasti kasutati allegoorilist (abstraktseid mõisteid isikustavat) väljendusviisi. Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, milles tõsteti esile teravmeelsust ja taibukust ning piitsutati saamatust ning ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäändusid ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic ...
poeetikaprofessorina.Saksakeelsetes luuletustes kasutas ta eelistatult jambilist lauluvormi ning aleksandriine, nagu ka tema eeskuju P. Fleming. 7. eestikeelne juhuluule 17. sajandil. Juhuluule- mingi sündmuse pidulikustamiseks, tervituseks või pühenduseks kirjutatud (sageli tellitud) tarbeluule. Maarjamaal hakkab juhuluule sugenema XVI sajandil algselt ladinakeelsena. Tekkiva juhuluule autorid leidsid eeskuju Saksamaa aristokraatlikust baroksest luulest, mis ühiskondlikku temaatikat vältides peegeldas parasiteerivate kihtide jõudeelu. Juhuluule õitsengut sioodustas haritlaskoondiste kujunemine Tartus ja Tallinnas seoses gümnaasiumide ja ülikooli asutamisega ning trükokidade avamisega neis linnades(VIII saj). Neis tingimustes virgub ellu balti- saksa kirjanduse lisavõrsena eestikeelne ilmalik luule. Juhuluulet harrastavad vaimulikud või sellele kutsele valmistuvad üliõpilased. Erinevalt kirkikukirjandusele on see määratud ainult härrasseltskonnale
EL Põhiõiguste Harta, 2000 Artikkel II 63 seostub artikliga II 62 ja arendab edasi selliseid õigusi, mis on seotud teaduse ja tehnika arenguga. Euroopa Nõukogu "Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel" ja selle inimese kloonimist keelav lisaprotokoll (Eestis jõustus 1.06.2002) käsitlevad artiklis sisalduvat temaatikat põhjalikumalt. Artikkel II 65 sätestab orjapidamise ja sunniviisilise töö keelu, siia alla kuulub inimkaubanduse keeld. Käesoleval ajal on inimkaubandus üks enam tunnustatud orjuse vorm, mille vastu võitlevad eriti laiaulatuslikult Euroopa Liidu liikmesriigid. EL Põhiõiguste Harta, 2000 II jaotis vabadused. Jaotises tagatakse Euroopa Liidu õigusruumis tunnustatud
sinine- oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga
külakomöödia, pigem inglise tüüpi paradokskomöödia. Raudseppa on peetud antiintellektuaalsuse kandjaks. „Roosad prillid“ (1934) – situatsioonikomöödia, farsi tüüpi. „Roosade prillidega“ algab loomingu nn lahjenemine, pärast mida tema tootlikkus siiski säilib, aga palju sisust jääb väheütlevaks. 1930ndatel püüab arendada sõjalis-patriootlikku teemat, nt Vabadussõja temaatikat („Lipud tormis“), millest vähem teada. Hägustumine ja lahjenemine tuleneb ilmselt suurenevast ambitsioonikusest, aga tuleb nn sein ette. Teada on, et Raudsepp valdab komöödiažanrit, kuid teiste žanrite puhul pole teada, kas ikka tuleb välja. Andekus siiski ei kao, vaid loomingu viimases ja segases järgus jääb ajakeeristesse – romaan „Viimne eurooplane“ (1941) räägib poliitilisest muutusest. Draamatekstidest olulisim ja kummalisim on „Vaheliku
¤ Hoiakute poolest jaguneb sajand kaheks. Esimesel poolel domineerib mõistus, soov võtta kõike võimalikult materialistlikult ja ratsionaalselt. Sajandi teisel poolel süvenemine, tunded, mis viib välja romantismi ilminguteni. Preromantismi algust ei saa täpselt paika panna, aga 18. sajandi 50ndad aastad võib välja tuua kuna sel perioodil tekib autoreid, kelle loomingus hakkab esinema sentimentalism e liialdatud tundlikkus. Valgustuskirjanduses on tihti kasutatud looduse temaatikat, st mitte matemaatilisi ega füüsilisi seadusi, vaid pigem loomulikkust, eksistensi, rahva vaimu. ¤ Tihti tegelesid valgustuslikud mõtlejad mineviku ümbermõtestamisega. Sel ajastul mõeldi koguaeg vanast ja loodi mingi visioon uuest. Loodud uus, ideaalmaastik kestab mingis mõttes tänapäevani. Räägime tihiti posthumanismist, samas paljud seadused millest kõneles nt Voltaire, ikkagi kehtivad. Võib öelda, et oleme praegu valgustusajastu mõjusfäärist väljumise ajastus.
Maailmalõpp mõjub oma õudsa iluga, millest võiks sündida uus maailm. Lõpetas luuletuste avaldamise. Proosa looming: 1980ndatel kirjutab rahvuspsühholoogilielt olulisi tekste, saavutades rahvusvahelise menu oma kahe proosa raamatuga: ,,Seitsmes rahukevad" (1985) autobiograafiline romaan, murde keeles.. Kõige kuulsam 1980ndate aastate romaan, luues fenomeni. Üks esimesi sellel ajal, kes puudutab stalinistlikku temaatikat, kuid mitte kõige esimene. Ajajärgu vaim tuleb välja lapse kaudu teemadena. Inimlikkuse, julmuse ja heade põimumine, tumedate ja heledate toonide põihmumine on väga luigelik. Aeg rullub lahti korraga kolmes kihis: jutustav minevik (lapsepõlv), selle mineviku tuleviku lapse kujutlustes ja ootuses ning jutustaja, täiskasvanuks saanud lapse olevik kui teostunud tulevik. ,,Ajaloo ilu" (1991) 1968. aastal toimuv tegevus. Haakuvad punktid peategelase ja Luige elus
3.1 Õpikava Konspekti läbimiseks sobiva kava loomine koosneb järgmistest etappidest: 1. tegevuste ja teadmiste jagamine sobiva suurusega mooduliteks (tehtud hierarhilises alajaotuses peatükis 2.2.1); 2. moodulite järjekorra määramine (osaliselt tehtud tegevusahelate peatükis 2.2.2 ja moodulite kirjeldamise peatükis 2.2.3). Projektijuhtimise temaatika struktureerimisega sai väga põhjalikult tegeldud tegevuste analüüsi raames. Seepärast antud temaatikat siin peatükis ei korrata. Põhjalikumalt võetakse vaatluse alla teemade järjestamine. Eesmärk on luua erinevaid kavasid, millede hulgast konspekti lugeja saab valida talle sobiva. Peale sobiva kava valimist võib lugeja määrata selle konspekti avaleheks (muutes veebilehtede favoriidiks või lisades järjehoidja). Kõik kavad on interaktiivsed sisukorrad. Klikkides sisukorra konkreetsel punktil avaneb vastava teemaga seotud õppematerjal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
