millega ta tahtis oma isaga ainult ära leppida. Lõpus kui don Juan Sganarellega rääkis ilmub vaim kes tahab, et don Juan paluks halastust taevalt. Kuid don Juan ei kahetsenud oma patte ja tahab hoopis mõõgaga vaimu niiöelda ära tappa, kuid samal hetkel lõi välk, mis tapab mehe hoobilt ning don Juan vajub maa alla. Teos on kirjutatud proosas, komöödiana viies. Selle raamatuga tahtis autor kätte maksta oma tsenseerijatele ning meelitada teatrisse suurt hulka publikut. Don Juani temaatika oli sel ajal Pariisis väga moes. Minule see raamat meeldis vahelduseks. Mind hämmastas väga raamatu lõpp.
ratsamonumendi. *Andrea del Verrocchio- nagu Donatellagi valmistas Taaveti pronkskuju, kavandas Colleoni ratsamonumendi. *Itaalias levis ilmalik portreekunst, populaarsed olid madonnarelijeefid. Majoolikatehnika- põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga *Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea- olid kuulsaimad majoolikameistrid Taaselustus medalikunst. Itaalia maalikunst 15.saj. Itaalias töötas tol ajal sadu maalikunstnikke, temaatika oli usuline, hiljem sulasid pühalik ja ilmalik kokku. Maalikunsti uuenemise keskus oli Firenze. *Massaccio(1401-1428)- ,,Püha Kolmainsus"- lõi illusoorse ruumi, Barnacacci kabeli freskod- inimestel oli ruumilisus ja kehalisus, tunnete kujutamine. *Fra Angelico( u.1388-1455)- oli Dominikaani munk, siiras ja südamlik usutunde väljendus, siiski maalis ka ilmalikke asju. Alles 1440. aastast huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest.
aastaseks. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Looming Van Gogh kasutas küll impressionistlikku tehnikat, kuid üldiselt oli ta pintslitehnika jõulisem ja rütmilisem, värv omandas sümboolse tähenduse. Oma maali ,,Öine kohvik" kohta kirjutas ta, et kasutab ,,värve", mis ei ole tõesed realistliku, stereoskoopilise nägemise seisukohalt, vaid värve, mille abil edasi anda kirglikule temperamendile omaseid tundeid. Tema maalide temaatika oli algusest peale seotud maaga ja nendega, kes seda harivad; oluline oli tema huvi sotsiaalsete probleemide vastu. Kui siiani oli van Gogh maalinud vaid tumedamates, süngetes toonides, siis 1885.aastal kolides Antwerpeni avastas ta Rubensi, kelle mõjul muutus tema palett heledamaks, tema pintslilöök vabamaks, samuti hakkas ta huvituma jaapani puulõikest. Ta oli kiindunud jaapani kultuuri, mis tema loomungus tihti avaldub, nt. ühes autoportrees maalis ta endale pilusilmad.
*Püüdis lahendada ebatavaliste süzeede abil, *Väljendus igasuguste fantaasiate kaudu, *Kasutas mitmetähenduslikke vihjeid ja sümboleid, *Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne, *Kasutati postimpressionismi, juugendit aga ka akadeemilist vormikeelt. ESINDAJAD: Gustave Moreau, Odilon Redon, Mihhail Vrubel, James Ensor. Sajandivahetusel sünnib RAHVUSROMANTISM seoses rahvusriikide tekkega ja rahvakultuuri väärtustamisega. Kujutavas kunstis pöördutakse rahvaluule temaatika ja rahvakunsti eeskujude poole. ESINDAJAD: *Aksel Gallen-Kallela - ,,Kalevala" illustratsioonid, *Kristjan Raud Tartu kunstikooli rajaja, looming kantud rahvaluule ja ,,Kalevipoja" teemadest, *Ants Laikmaa Tallinna Ateljeekooli rajaja, loomingu paremiku moodustasid eesti haritlaste pastelltehnikas loodud portreed ja maastikud, *Nikolai Türk maalis maatikke ja portreid (J. Liivi portree, ,,Lennuk", ,,Märter") Juugendstiil Tekkis, kuna taheti vabaneda
Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7. Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast 8. Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida
kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5)Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6)Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7)Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast. 8)Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest-jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9)Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. Sajand.
Kuna seinamaalid olid tehtud väga erineval ajal, erinesid need üksteisest päris palju. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Roomas levis ak tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Maalide temaatika on mitmekesine. Maalide aine on võetud mütoloogiast või kirjandusest, osa maale kujutab olustikke, osa maastikku või esemeid. Mõnikord võeti eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: · Marmori jäljendamine · Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr) · Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr 54. pKr)
Veneziano. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? 9. Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? 11. Milline kunstnik töötas 15. sajandil Mantovas? 12. Mida oskad öelda Giovanni Bellini looming kohta? 15. sajandil oli itaalia maalikunstis levinud temaatika enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtsutamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. (1) 15. sajandi teisel poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ning kaasaegsete inimeste portreed ja sajandi lõpupoolel loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Kirikute ja kabelite seintele maailiti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele tempervärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. (2)
slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal Ta arendas laulustiili edasi kõnekeeles ja koomilises suunas Teravamalt paroodiline osa tema loomingust oli kirjutatud Matti Moguci nimemärgi all, mis ühendab kaht inimest Beier tekstide autorina ja Matti Miliust tekstide füüsilise esindajana Punkluule Esiplaanile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Merca kirjutanud eestikeelse loomingu kõrval ka setukeelseid luuletusi Modernistlik luule Kalev Kesküla Karl Martin Sinijärv Triin Soometsa Kristi Oidekivi Elo Viiding Kalev Kesküla Kalev Kesküla ühiskonnakriitiline ja irooniline Kesküla tuntuim luulekogu on "Vabariigi laulud". See kirjeldab Eesti Vabariingi elu ja tegevust Kasutab palju tsitaate Karl Martin Sinijärv Tema keelekasutus on väga eripärane
Sarnaselt KUMUle on ka see hoone väliselt suursugune ning aukartust äratav, samas aga on sisemised ruumid väikesed, tekitades intiimse õhkkonna. KUMU seinad on valged, Rahvusgalerii omad hoopis esindavad tumedaid ja raskepäraseid värve, mis veelgi rõhutavad sealsete taieste tähtsust ning rolli Euroopa kunstis. Üleüldiselt on aga ruumid jagatud nelja kategooriasse. Kõige varasemad taiesed pärievad 13. kuni 15. sajandini. Nende piltide temaatika põhineb sügavalt usual ning enamasti on tegu õlimaalidega. Teiseks grupiks on 16. sajandi maalid, kus ajaloolised ja mütoloogilised teemad said võrdväärseteks usu teemadega. Kolmandaks grupiks on koondunud 17. sajandi maalid ning neljandas osas võib teoseid näha 18. sajandist kuni 20. Sajandi alguseni. Edgar Degas Sünninimega Edgar Hilaire Germain de Gas, sündis ta 19. juulil 1834. aastal Pariis. Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18.
See mõjutas ka tundmatusse maastikku suhtumist kolooniates ja soodustas parkide ja aedade rajamist. Vastupidiselt maastikumaalile, millel oli palju pooldajaid, ei olnud realismi maalid kõigile inimestele nii meeltmööda. Kuna realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi ja üritas kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata, siis see oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane. Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaat. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Nii realismis kui ka maastikumaalis on tähtsal kohal väljanägemine, olgu see siis reaalne või ilustatud. Vaatlemine on see, mis peab vahendama sisemist ja välist maailma, vaimu ja mateeriat
Sealsetel kunstinäitustel tutvus ta tollal aktuaalsete kunstivoolude impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga. Impressionistlikku vormikäsitlust Raud siiski omaks ei võtnud. Kõige enam muutus saadud mõjutustest tema värvikäsitlus. Tume koloriit asendus värvilisema ja vabama paletiga. Paul Raud oli pidevas kirjavahetuses oma Tartus oleva vennaga ning tõenäoliselt tema mõjutusel hakkas ka ta 20. sajandi alguses huvi tundma Kalevipoja temaatika vastu. Esimest korda külastas Paul Raud Helsingit 1906. aasta kevadel ning teist korda 1909. aastal koos vennaga. Soome kunstis jättis temasse tugeva mulje Akseli Gallén- Kallela looming. 1911-1914 valmis Paul Raual mitmeid kompositsioone teemadel "Leinav Linda", "Kalevipoeg ema otsimas" ning "Kalevipoeg ja Saarepiiga". Pärast I maailmasõda kuivasid baltisakslaste tellimused kokku ning Paul Raud leidis uue rakenduse eesti intelligentsi esindajaid portreteerides. Näiteks võib tuua "P
Enamasti kujutatakse teda kangelasena, kes röövib rikastelt ja annab vaestele. ,,Gaudeamus"- Gaudeamus igituri peetakse vanimaks tudengilauluks ,,Roosiromaan"- see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub roosi ja tahab seda noppida. ,,Rebaseromaan"- see on loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart. Vagant- rändlaulik keskajal, lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid ladinakeelseid laule. 7. Villoni luule temaatika Oma hulguse elu kirjeldamine oma luuletustes. 8. 3 kuulsat itaalia kirjanikku: Dante, Petrarca, Boccaccio (igaühest kõige tähtsama teose pealkiri, sisu ülevaade, teose ülesehitus, naise nimi, kellele looming pühendatud) Dante Alighieri- tähtsaim teos: Jumalik komöödia- nägemus hingerännakutest teispoolses maailmas. Koosneb 3 osast (igas osas on 33 laulu+ teose sissejuhatus): ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis"
tonni. TEMPLID Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk. Sfinks Lõvi keha, vaarao nägu (enamasti). Polüoon Sissepääsu ehtiv kahe torniga väravaehitis. Templite uhkeim arhitektuuriline element on sammas. KUJUTAV KUNST Hauakambrite seinad olid täis joonistatud seiku üliku või vaarao elust. Mida tähtsam oli isik, keda joonistati, seda rohkem jälgiti kaanoneid(reegleid). Kunsti temaatika keerles peamiselt vaarao ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised jne. SKULPTUURID Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged. pea alati sirgelt püsti istuv jalad koos käed põlvedel seisev vasak jalg ees SKULPTUURID käed küljel rusikas harva üks käsi rinnale tõstetud pilk otse ees Vaaraokujude puhul rõhutati nende jumalikkust (kullaga ei koonerdatud). Võrreldes mesopotaamiaga tuuakse kehad
Tema muusika oli tundeküllane, sügav, mitmekülgne. Väga kuulus sümfoonik- kirjutas 4 sümfooniat. Kirjutanud ka klaveriteoseid, laule: „Hällilaul“, koorilaule. On kirjutanud Ungari tantse (2 klaverit). Heliloojatest peab teadma: mis maa helilooja mis linnaga (linnadega) oli kõige enam seotud loomingu peamised žanrid loomingu (muusika) iseloomustus (näiteks: mis on eriti iseloomulik tema muusikale, mis temaatika või mida väljendab loomingu kaudu, kas tegi muusikas midagi uut vms) nimetada paar kuulsamat teost (koos žanriga) Kuulamine: Kui mõni link ei avane, palun otsi ise Youtube`st helilooja ja teose nime järgi. 1. Franz Schubert “Metshaldjas” (der Erlkönig) http://www.youtube.com/watch?v=JuG7Y6wiPL8 Kiire ja pigem kurb sündmustik. Väga emotsionaalne, kaasahaarav,tempokas. 2. Franz Schubert “Ave Maria” http://www.youtube
4-5 aastased lapsed kooskõlastavad omavahel enne mängu alustamist selle teema, jaotavad osad ja mänguvahendid (Sarapuu 1987). Laps saab aru, et sõpradega saab ainult siis rõõmsalt koos mängida, kui ta jagab lelusid, järgib kokkulepitud reegleid ja ootab oma korda. Vaidlusi on vähem, mängud muutuvad keerukamaks ja kestavad kauem (Woolfson 2004). Mänguga rööbiti toimub ka produktiivne tegevuse kiire areng ning seda eriti kujutavate tegevuste ja ehitusmängude osas. Tegevuste temaatika mitmekesistub. Laps on suuteline täiskasvanu sõnalisel korraldusel tahteliselt suunama oma tähelepanu nõutavale tegevusele või objektile. Esemete vaatlemisel oskavad nad välja tuua üksikosi ja näha vastastikuseid seoseid, oskavad hinnata esemete värvust, vormi, suurust, ruumilisi suhteid, muusikaliste helide rütme jne. Mõtlemises on esiplaanil kaemuslik-kujundiline mõtlemine. On iseloomulik konkreetne kujutlus esemetest, nende omadustest ja esemetevahelisest seosest. Aktiivselt
Riedel on üks kolmest heliloojast, kes töötas ka “Pipi Pikksuka” filmi ja teleseriaalide kallal. Kuigi muusika esitlus on erinev tavapärasest “Pipi Pikksuka” lavastuste muusikast, kuna tegu on siiski sümfoonia orkestriga ja laulmist seal loomulikult ei olnud, siis paljudki meloodiad olid ära tuntavad. Muusikaline osa läks laval toimuvaga väga hästi kokku. Tihti oli kuulda flööte, mis pigem mängisid siis kui laval oli rõõmsam ja õrnem temaatika, koos teiste puhkpillidega andis see lavastusele juurde värvikust ja iseloomu. Muusika oli pigem lustlik ja lapselik. Kuna balletis ei räägita, siis just muusikaline osa oligi just nagu tegelaste ja olukorra meeleolu kirjeldus. Muusikalise osa esitas Soome Rahvusooperi Sümfooniaorkester (The Orchestra of the FNO). On suurim orkester soomes. Orkester on asutatud 1964. Aastal ja pärast kolimist uude ooperimajja 1993. aastal on nende liikmeskond kasvanud 111-ne liikmeni.
Perioodi selgemaid avalööke on ''Kõrboja peremees'' Põhistiil, mis hakkab 1920-30 võib nimetada psühholoogiliseks realismiks. Kõrboja peremees on saatuseromaan, saatus juhib tegelasi, mingid asjad ettemääratud. Sümboolsete ja allegooriliste kihtide juures juhumotiivid: inimese ja maa suhe, võtmekohaks Kivimäe ja inimene-maa-kivid on oluline. 20.sajandi loomingust oluline Knut Hamsun, mängib maapoeetika kujunemisel olulist rolli. Ka sotsiaalse ebavõrdsuse temaatika, psühholoogiline ja sotsiaalne kiht omavahel põimunud. Tammsaare stiil on pikk, keerukas, paradoksaalne. Mingil määral rahvalik autor. Võimas oskus sünteesida nt püshholoogilist ja sotsiaalset plaani, neid sulatada ja erinevaid süzeeliine kokku panna. Ma armastasin sakslast õnnetu armastuslugu, sotsiaalsed suhted on ajaloos ümbermängitud. 6. Romaanisari ,,Tõde ja õigus" kui eesti proosaklassika kese. Olulisim proosateos Tammsaare loomingus, samuti läbi 20
sajandiks. Seda perioodi võib nimetada Etioopia taassünniks.Õpetlasi, kirjanikke ja kunstnikke meelitas ligi uus pealinn Gondar. Keiser seadis sisse rahalise toetuse õpetlastele, kes tegelesid araabia ja teiste keelte raamatute tõlkimisega etioopia keelde.Kõrvuti kirjanduse ja arhitektuuri õitsenguga jääb sellesse perioodi ka maalikunsti õitseaeg.Gondari perioodil muutusid nii stiil kui ka temaatika- pöörduti ilmaliku temaatika poole, maali taust muutus värvikirevamaks ja sellele lisandusid dekoratiivsed elemendid.
27. Kubism(aastast 1907; nn ,,kuubikunst"- nurklik ja tahuline). Tekke põhjus: Cezanne'i looming; esemete deformeerimine lihtsateks geom kujunditeks. Aafrika neegriplastika; primitiivsus, lihtsus, naivism ja lastejoonistused. Kompa: looduses olevad esemed ,,lõigati tükkideks ja pandi uut moodi kokku"; esemeid näidati mitmest vaatest korraga. Portree eestvaates kui ka profiilis korraga. Koloriit: kahvatu pruun, hallid toonid. Temaatika: portreed, maastikvaated hoonetega; natüürmordid. PABLO PICASSO(hisp.) geniaalsus seisneb pidevas arengus: I Sinine periood: õnnetud inimesed; ekspressiivne. II Roosa periood: artistid, klounid, tsirkus (fovistlik), kujutab kunstnikke. III ,,Avignoni neiud" 1907, kubismi areng, hele-tumeduse pinnad. IV Pruun kubism: neegriline, tahutud, tume-hele eraldatud. V Analüütiline kubism: lapselikkus. 28. Futurism(20.saj 20.ndad Itaalia)
s.o.linnakirjandus. Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused.Arenes kauplemine ja käsitöö.Linnakodanluse hulgas tekitas pahameelt aadlike ja vaimulike jõudeelu. Linnakirjandus oli keskajal kirjanduse uus tase, kuna o Puudus peenutsemine ja kangelane o Puudus püüe elu ilustada o Stiil satiiriline ja õpetlik o Ausse tõsteti moraliseerimine o Tegelased pärit folklorist o Ühiskondlik- poliitiline temaatika Linnakirjanduse teemadeks sai 1. satiirilis-didaktiline vaim s.t. pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust,kohtunike äraostetavust jne.Samal ajal püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusi ja levitada elutarkusi.Selleks kasutati sageli allegooriat(mõistukõne). 2. Ühiskondlik-poliitiline temaatika.Luulevormis. Liigid. 1. fabliood Prantsusmaal.Lühikesed, lõbusad anekdootlikud värssjutustused
kogukonnaliikmetelt, otsusetegijatelt ning terviseja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamused ja info. Alates 2018. a on Rahvatervise seaduse § 10 kohaselt maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine kohalike omavalitsuste ühiselt täidetav kohustuslik ülesanne. Terviseprofiili koostamise eesmärk on: juhtida tähelepanu omavalitsuses või maakonnas tehtavate otsuste tervisemõjudele; tagada tervise arendamise temaatika integreerimine omavalitsuse ja maakonna arengukavasse; anda terviseküsimustele laiem kõlapind nii elanike kui ka otsusetegijate hulgas; aktiviseerida kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemite saavutamiseks ning luua eeldused rahvastiku tervise parendamiseks. Terviseprofiili abil saab: koondada tervist puudutava olulise info; selgitada välja terviseprobleemid ja –vajadused;
Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja uus tundeelu kunstilises kujutamises. Väljendusvahendite peenenemine, uued kõlavärvid eriti orkestris, tänu äärmuste väärtustamisele pillide väljenduses. Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti
a ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", 1880.a ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai". Proosa: jätkas oma isa alustatud õpetlike külajuttude kirjutamise traditsiooni, suurem osa tema 80 proosapalast on mõeldud ,,Eesti Postimehe" tarbeks. Esikjutt ,,kivirist" (1861), ,,Enne ukse lukustamist", ,,Ainuke", ,,Tammiste küla ,,veskitondid"" (1868), ,,Loigu perenaine(1881). Koidula on viljelenud ka valgustuslikku proosat, sealhulgas ajaloolist temaatikat. Luule: temaatika: romantiline isamaalüürika, loodus-, kodu- ja armastusluule. Luuletusi: ,,Sügisemõtted", ,,Kodu", ,,Kaugelt koju tulles" < I luulekogu ,,Vainulilled" (1866). II luulekogu ,,Emajõe ööbik" (1867) > ,,Sind surmani!", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Üht Eesti laulu" jne. Tuntumad loodusluuletused: ,,Ja õnn on kevade"; ,,Lenda", ,,Kevade tulek" jne. Koidula luuleklassika ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,Miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt. 8
Järelikult ei koge ma lauda ennast, vaid seda, mida laud minus tekitab. Maailm iseeneses on inimese mõistusele kättesaamatu, sest see, kuidas inimene mõtestab enese jaoks maailm iseeneses poolt tekitatud kogemust, sõltub üksnes inimese enda mõistusest. 9 Kanti mõttekäik sarnaneb siin Platoni omaga, sest jagab samuti maailma kaheks üks neist on meile kättesaamatu, teine aga kogetav. Antud temaatika puhul on mainitud filosoofide õpetustel ka üks oluline erinevus: 10 kui Platon põlgab maailma sellisena nagu see meile ilmneb, siis Kant seab selle oma teooria keskpunkti, st tähtsustab vahetut kogemust enam kui kättesaamatut objektiivset reaalsust. 11 Kanti oma õpetusega võib pidada ratsionalismi (arusaam, mille kohaselt kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest
Kirjanik otsustas toetuda ainult faktidele. Ta sõitis Bretagne'i, uuris põhjalikult suaanide mässu põhjusi ja tausta ning kirjutas suurema osa oma teostest selles kohas, kus kirjeldatud sündmused arenesid. Suaanid olid vanameelsed ja kirjaoskamatud talupojad, keda aadlikud ning vaimulikud õhutasid mässule uue keskvalitsuse vastu (suaan pärineb bretooni murdesõnast chouan öökull; nii hüüti mässajate juhti). Pärast ,,Suaanide" ilmumist leidis Balzac endale varsti sobivaima temaatika ja zanri. Tema kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel. Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia". Zanri mõttes on ,,Inimlik komöödia" nn jõgiromaan (prantsuse kirjanduses roman-flueve). ,,Jõgiromaaniks" on hakatud
kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.GallenKallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (18731917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle tõsiseid
Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Suure skulptori AUGUSTE RODINi (18401917) loomingut on enamasti peetud impressionistlikuks. Seda on õigustatud Rodini loobumine klassikaliselt siledatest vormidest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumuse tunnet. Rodini teoste temaatika on aga pigem sümbolistlik. Sellele viitavad paljude teoste tähendusrikkad üldistatud pealkirjad, aga eelkõige see, et erinevalt impressionistidest süveneb Rodin inimeste hingeellu ja näitab selle tihti dramaatilist sisu. Calais' kodanike traagiline enesealandus oma linna päästmiseks avaldus samanimelise skulptuurigrupi igas kujutletud inimeses erinevalt. Balzaci monumendist õhkub trotslikku elujõudu. Michelangelo
Eelistasid ka keskaegset ainestikku. Nimekaim kunstnik neist oli Dante Gabriel Rossetti (1828-1882). Hispaania * Osaliselt romantismiperioodil elas ja tegutses üks maailma kunstiajaloo omapärasemaid meistreid, keda ei saa siduda ühegi kindla stiiliga, hispaanlane Francisco Goya (1746- 1828). Tema loomingus on nii romantilisi kui realistlikke jooni. Ta on eriti kuulus oma fantastiliste, nägemuslike ja õuduspiltide poolest. Temaatika on väga lai: on suuri freskosid ja altarimaale kirikutes, zanrimaale, portreid, maale kaasaja poliitiliste sündmuste ainetel jne. Tolleaegset Hispaaniat iseloomustab mahajäänud ühiskondlik kord, tugev kuningavõim, katoliku kiriku ja inkvisitsiooni kõikvõimsus. Goya maalis kuninga perekonda näitas ilustamata kuninglike tegelaste piiratust, rumalust, tühisust (eriti kuninganna Maria Luisa!). Goya oli ka väga hea graafik, tegi mitmeid kuulsaid seeriaid:
linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Kunst iseseisvus omaette kultuurialaks. Tekkisid kunstiturud, kujukeste, medalite ja muude käsitööesemete tootmine müügiks. Levis kunstiteoste kogumine. SKULPTUUR Kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Olulist rolli mängis tavaelu kujutamine. Kunstnikud kujutasid täiuslikku ideaali Õukondades esines paraaditsev temaatika, kus kujutatai peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Eelistati kas hiiglaslikke või väga väikesi kujutisi. Võidujumal Nike marmorkuju Surev gallialane. Pergamoni altari friis Laokooni grupp Milose Venus MAALIKUNST Maalid olid tehtud peamiselt vahavärvidega ning freskod. Säilinud ei ole peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja
oskus kujutada hästi erinevaid näoilmeid. Bernini tähtsaim teos on "PÜHA TERESA EKSTAAS" poos barokile iseloomulik. "APOLLON JA DAPHNE" marmoris suudetud edasi anda hoogne liikumine ja õrna inimkeha moondumine puukooreks ja juuste moondumine oksteks. "TAAVET" kujutatud võitluses, kuid vaenlane tajutav. Peter Paul Rubens: menukas kunstnik, suuremate teoste puhul tegi vaid kavandid ja viimistluse; temaatika lai piibli teemad, antiikmütoloogia, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid; piibliteemad mõeldud altarimaalidena; mütoloogiapiltides valitseb meeleline nautlemine; ühendab maalides baroki mõlemad suunad eluläheduse ja idealiseerimise; efektselt kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega; piltidel suunduvad massid piki pildi ristuvaid diagonaale; allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel
Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri Julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendus. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus- ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist. Impulsse teisenemiseks sai ta maailma teisenemise kõrval ka saksa ekspressionismi luuletajate loomingust, mida ta tol perioodil tõlkis. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underist eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajaid, kelle loomingus on kristalliseerunud inimolemuse sügavam põhi: rõõmu ja mure
Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga, kuulub Haava noorpõlveaegne looming eesti luule klassikasse. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Ei saa mitte vaiki olla Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta: vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita.
täiendvärvid a. SOOJAD (punane, kollane, oranz) b. KÜLMAD (sinine, roheline, violetne) 2. Täiendvärvused on spektriringis asetsevad üksteisevastas paiknevad värvid. OMAVAHEL VÕIB SEGADA: 2 KUNI 3 ERI VÄRVI. Kunstiliigid Kujutav kunst jaguneb 3 suurde rühma: · Maal · Graafika · Skulptuur Maal jaguneb : · Temaatiline · Suurune · Tehnika Jagunemine temaatika järgi 1. Figuraalkompositsioon keskseks on inimene või inimeste grupp. A)zanrimaal kujutab inimeste igapäevast elu, töid, tegemisi, puhkust jne. B) ajalooline maal kajastab minevikus toimunud olukordi, ideelisi momente, inimesi. C) portree püütakse edasi anda nii sisemist karakterit kui ka välist sarnasust. D) aktimaal objektiks on inimese lahtiriietatud keha. 2.Maastikumaal annab edasi loodust, maakohti, pinnavaateid. 3.Meremaal 4.Interjöör sisevaade. 5
) Leon B. Alberti- arhitekt, kes on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. Lorenzo Ghiberti- skulptor (28 kullatud pronksist reljeefi, Paradiisi värav). Donatello- skulptor (Püha Jüri, pronksist Taavet, Gattamelata ratsamonument). Andrea del Verrocchio (Taaveti pronkskuju, Colleoni ratsamonument). Andrea della Robbia majoolikameister (Madonna lapsega). Elavnes medalikunst, populaarseks said madonnareljeefid ja majoolikatehnika. Maalikunsti temaatika oli usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaaegsete inimeste taolisteks. Kirikute seinetele maaliti peamiselt freskotehnikas. Masaccio- rakendas ts.perspektiivi (Püha Kolmainsus: Jeesus, palju punast, pildil 6 inimest, Paradiisist väljaajamine: nutavad, punane ingel, Brancacci kabeli freskod). Fra Angelico- rakendas ts.perspektiivi (Madonna lapse ja inglitega: sinine rüü, pea kohal 2 inglit, süles laps) . Piero della Francesca
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas Heinrich Schl...
HAPPEVIHMAD Kuigi piiratud aladel tunti hapestumist juba mõned aastakümned tagasi, tõstatati happeliste sademetega seotud temaatika ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes), Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa- ja veeökosüsteemide kahjustused USA-s, Kanadas ja paljudel aladel Euroopas. Juba aastal 1661 toestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid.1920. aastatel tunti happelise
Kreeta-Mükeene Koostasid: Sirli Mändmets ja Kristina Bauer Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta- Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tege...
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas Heinrich Schl...
tekkinud õpilaste seas nö ,,tuim tuupimine", õpitakse mitokondrite ehitust, tuumafüüsikat kui ka sinusoidide joonestamist ning keemilisi reaktsioone, ja kõike seda niivõrd detailse infona, et õppimises ei nähtagi mitte mingisugust võlu, vaid kui tüütut ühekordset tuupimist. Selle asemel võiks keskenduda õppimise õpetamisele, tehes õpilastele selgeks, et teadmised on vajalikud ning aitavad meid tulevikus kaugele. Kui õpitu maht oleks väiksem ja temaatika üldisem ning rohkem kokkuvõetud, tekitaks see õpilastele mingisuguse suurema loogilise pildi silme ette. See paneks võib-olla tahtma õppida, sest tulemused on silmaga nähtavad ja ei tunta, et õpitakse midagi väga keerulist. Ühe lahendusena võib tuua esile e-õpikud, mille loomisega võib-olla kitsendatakse õpitavat ning digitaalselt on üleval kokkuvõtlikud õppematerjalid. E-õpikute süsteem tekib Eestis hinnanguliselt 2020. aastaks. See tähendab, et
) - Esimene aasta, kui Hollywoodil vabadus vägivalla kujutamisel. - Samas: MLKi tuli põlata seepärast, et oli jõukast perest pärit. - Samas: Poolast juutide lahkumine (jäi ca 1000!) Prantsuse Guajaana · 1960. aastail asumaade iseseisvumine - 1946-1954 Vietnam - 1954-1962 Alzeeria kohalikud prantslaste võimu vastu; hukkus üle 1 miljoni tsiviilisiku; massiline põgenemine Prantsusmaale > Alzeeria genotsiidi temaatika: http://uudised.err.ee/index.php? 06241875 5. Lääne-Saksamaa · 1949 SLV ja SDV - jaotuses ei olnud mingit loogikat! - kaotati kõik seosed natsismiga · Saksamaa - nn Saksa majandusime (Jaapan!) - Prantsusmaa - SDV - Konrad Adenauer 1934. a. vabastati kõikidest ametitest; 1946-49 parteijuht Briti okupatsioonitsoonis; 1951-55 Saksa Liitvabariigi välisminister; viis Saksa Liitvabariigi suveräänsuseni; 1955 loodi suhted NSV Liiduga (vangid!);
Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. Bütsantsi mosaiik erinebantiikmosaiigist materjali poolest. Bütsantsis kasutatakse erilist klaasisegu- SMALDI. I perioodis populaarsed keisrinna ja keisri temaatika (Theodora ja Justinianus) TL nr 4: Rooma stiil kujunes 10-12 saj. Gooti stiil 12-16 saj. Romaani stiili silmapaistvamad tunnused 1. ümarkaar 2. massiivsus (väiksed aknad, paksud müürid) 3. horisontaalne joon NÄITED ROMAANI ARHITEKTUURIS 1. Prants. CLUNY kloostrikirik ,SAINT-SENINI KIRIK 2. SAKSA Hildesheim toomkirik, Wormsi kirik, Maria Laachi 68 kirik. 3. Itaalia Pisa katedraal, Püha Marcuse katedraal. 4. Skandinaavia Lundi toomkirik
14. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Kuulsaimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Kreeka tragöödias kehtis kaksikjaotus, tähtis osa oli kooril: Aischylosel kõige suurem, Sophoklesel pigem kommentaatori rollis ning Euripidesel koor tegevusega platoonilistes suhetes (oli laval, kuid sisuline osa väike) Aischylose teostes domineeris religioosne temaatika, veresüü, õnnetused; looming arhailine. Jumalad olid head ja positiivsed tegelased Sophoklest huvitas polisega seonduv: türannia, võimu küsimused. Jumalad olid mõistatuslikud. Euripides käsitles psühholoogilisi probleeme, sisemaailma, temalt säilinud enam teoseid. Võrreldes teistega teosed lihtsamas keeles. Tõi deus ex machina võtte - jumal masinast. Jumalad rohkem negatiivsed, halvad tegelased. Aischylos oli aristokraatlikku päritolu, tema suhtlusringkonda kuulusid mitmed
järele mõelda, seega väheneb ka mitte vastajate osakaal. Järgenvalt on tabelis 2.4 toodud vahetu intervjuu eelised ja puudused. 11 Tabel 2.4 Vahetu intervjuu plussida ja miinused. (Parens) Plussid Miinused Paindlik Kulukas Küsitluse temaatika piiramatu Küsitleja võib tahtmatult küsitletavat Võimalik küsimuste suur hulk mõjutada Võialik taktikat muuta vastavalt inimesele Suure küsimuste hulga puhul kulub palju aega Järgnevalt vahetu intervjuu erinevaid võimalusi ( Pride): Poeküsitlus – viiakse läbi kaupluses. Valimisse sattuvad ainult inimesed, kes mingil põhjusel pakuvad meiele huvi
,,Meie aja kangelane" H.Heine- hilisR luule; iroonilisus, vabavärss; "Laulude raamat", "Tannhäuser". R proosa- F.R.de Chateaubriand- lühiromaanid ,,Atala" ja ,,René". Ajal.romaan- W. Scott- "Järveneid", ,,Ivanhoe"; ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse, üksikasjaliku kirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses lummava romantilise seiklusega. J.F. Cooper- I tõeline Ameerika kirjanik, pöördus täiesti uue temaatika poole, hakates kujutama Põhja-Am loodust, indiaanlaste asustatud põlismetsa; ,,Salakuulaja", ,,Pioneerid". V.Hugo- Rajastu olulisim proosakirjanik Pr-l; ,,Jumalaema kirik Pariisis". G.Sand- Naiskirjanik, kirjutas varjunime all, ,,Indiana". Realism- tõeline, esemeline, materiaalne; kirjsvooluna käsitl Rperioodina 1830-1870- tähendas vastuseisu romantismile, samas eksisteerisid mõlemad nähtused peasajandi
.....5 Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst..................6 Sissejuhatus Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus
Siis mähkis ta pea teki sisse ja lohistas paki telgist välja. Siin ootas teda teenijanna ja nad tõttasid, kandes rasket Olovernese pead teki sees enda vahel, läbi maa-aluse käigu vaenlaste poolt ümberpiiratud linna tagasi. Hommikul, kui linna piirajad üles ärkasid, nägid nad kohutavat vaatepilti. Juutide linnamüüril rippus vaia otsas nende väepealiku pea. Kartes, et juutide jumala kättemaks võib tabada ka neid, põgenesid babüloonlased kabuhirmus. Juuditi temaatika on paelunud väga paljusid kunstnikke (Michelangelo, Raffael, Tizian, Lucas Cranach vanem, Caravaggio jt.). Küll kujutatakse teda, mõõk käes, magava Olovernese kõrval seismas, kord on pea juba maha raiutud ja Juudit hoiab seda käes, kord jälle tõttab Juudit teenijannaga kodulinna poole, kandamiks Olovernese pea. Meie suur kirjanik Anton Hansen Tammsaare on kirjutanud näidendi "Juudit". Vana Testamendi põhjal ümber jutustanud Lauri Leesi 1
Hiljem kui pärslased Uus-Babüloonia vallutasid lubasid nad iisraellastel kodumaale tagasi minna, Tempel taastati. Enamik tagasipöördunuist olid endise Juuda riigi elanikud, siis hakati neid kutsuma juutideks. 4)Kreeka: 1. Kreeta-Mükeene periood kreeta: kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. knossose palee oli kindlustamata ning teda ümbritsesid linnad. Tekkis lineaarkiri A ja seda ei osata tänapäeval lugeda. Kunstis oli valdavalt rõõmsameelne temaatika, kujutatud oli naisi, härju, sportimist. Mükeene: kultuur sai nime kuulsa lossi Mükeene järgi. Lossid olid kindlustatud kükloopiliste müüridega. Tegi oli siiski majanduskeskusega nagu kreetas. Tekkis lineaarkiri B mida oskame lugeda. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Kirjutati majandusaruandeid, tegeldi palju kaubandusega. Mükeene tsivilisatsiooni lõid põhja poolt sisse rännanud kreeklased. 2. Linnriigid Kreekas ei tekkinud ühtset valitsemist
,,VANAD JA NOORED" lahkab põlvkondade erinevaid suhtumisprobleeme. Talu tahetakse mõisaorjusest vabaks osta, kuid põlvkondadel erinev suhtumine. ,,KÄBE KAAREL JA TEMA NOOR NAINE" Inimese bioloogiline käsitlus. Lugu ühest keskealisest taluperemehest, kes võtab endale noore naise. Konflikt- naine tahab last, mehe vanus takistuseks. ,,RAHAAUK" selles segunevad realism ja sümbolism. Jooksevad kokku erinevad tegevusliinid: revolutsiooni temaatika, usuhulluse teema( lahkusuliste probleemid) ning üks peategelane näeb unes rahapada, mida hakkab päriselus otsima ning kaevab meeletu augu, mis täitub veega ja kuhu üks perekonnaliige upub. KOKKUVÕTE: Tunneb maaolustikku, oskab detailselt kirjeldada. Tegelased on loomutruud, tegelaste . suhu on kirjutatud palju ehedat kõnekeelt. II PERIOOD: Valitsema hakkab impressionism, on näha ka sümbolismi sugemeid. Domineeriv zanr- novell. Palju autobiograafilisi jooni
,,Ivanhoe", ,,Talisman". Scotti tegelasgaleriisse kuulusid talupojad, maarentnikud, hõimupealikud, ülikud, kerjused, rändurid, mustlased jne. Romaanide tegevus toimub ajaloolistes paikades, autor kirjeldab detailselt loodust, ehitisi, ümbritsevat. Tema looming on olnud eeskujuks järgmistele isikutele: Hugo, Vigny, Flaubert, Tolstoi, Cooper. · J. F. Cooper pani aluse rahvuslikule USA kirjandusele (USAs, New Yorgi osariigis?). Tema teoste temaatika: hakkas kujutama PõhjaAmeerika loodust, indiaanlasi, kes asustasid põlismetsi, kuhu olid valged uusasukad relvade jõul vähehaaval tunginud. ,,Nahksuka jutud" ja ,,Salakuulaja" on tuntuimad (esimene on kogum kuhu kuuluvad nt ,,Hirvekütt", ,,Preeria"). Populaarsuse saavutas teosed ,,Nahksuka jutud". Teemaringid: 1. revolutsioon (USA iseseisvumisega seotud sündmusedprobleemid); 2. mereromaanid (ajast mil ta oli teenistuses); 3