Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"telofaas" - 218 õppematerjali

telofaas – rekonstueerimisfaas  Kääviniidid kaovad  Kromosoomid keerduvad lahti  Tekivad tuumakesed  Sünteesitakse uued tuumamembraanid  Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine  Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse  Taimerakkudel kujunev uus vahesein, mis koosneb vahelamellidest, millest omakorda ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad
thumbnail
2
doc

Bioloogia kokkuvõte ATP kuni suguelunditeni

Mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta. Vaja läheb ainult ühte isendit. Nt pungumine (pärmseen, hüdra), eostega ( seened, sõnajalad), pooldumine (bakter, amööb), vegetatiivne paljunemine (kartulimugul). Mitoos Keharakkude paljunemine. Tänu sellele me kasvame. Raku elutsükkel jaguneb kaheks: interfaas ja mitoos (paljunemisfaas). Mitoos jaguneb nelja faasi, mille kestvus oleneb vastavast koest ja elundist. a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Profaas ­ kromatiinidest kromosoomid. DNA replitseerub ja temast moodustuvad kromosoomid. Tsentrosoomist tekivad tsentrioolid. Metafaas ­ tuumamembraan laguneb, kromosoomid väljuvad ja rivistuvad täpsel ekvatoriaalsel tasapinnal. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tekkisid kääviniidid. Anafaas ­ Kromatiidide liikumine kääviniitide lühenemise tõttu. Telofaas uued tsentrosoomid, uued tuumamembraanid, uued kromatiinid, tekivad 2 uut rakku. Meioos...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mitoos ja meioos kordamisküsimused

1)Profaas: Ø kromosoomid keerduvad kokku Ø rakk polariseerub Ø rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad Ø moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: Ø kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale Ø kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: Ø kääviniidid lühenevad Ø kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas : Ø kääviniidid kaovad Ø tuumamembraanid sünteesitakse Ø kromosoomid keerduvad lahti(tekivad tuumakesed) Ø tsütoplasma jaguneb kaheks Mitoosi tähtsus: Ø vajalik organismi kasvuks Ø vajalik surnud rakkude asendamiseks Ø vajalik paljunemiseks Ø päristuumsete rakkude jagunemiseks Interfaasis toimuvad rakulised muudatused: Ø raku ainevahetuse põhiprotsessid Ø organellide arv suureneb Ø ATP süntees Ø loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine Ø raku mõõtmed suurenevad...

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
34
docx

GENEETIKA

Telofaas I Sama mis mitoosis, moodustub tuumaümbris ja tsütoplasma jaguneb kaheks. II meioos: Sarnane mitoosiga, aiinult ei toimu DNA replikatsiooni. Samuti neli faasi: Profaas II Kromosoomid spiraliseeruvad. . Metaphase II Moodustub kääv ja kromosoomid ekvatoriaaltasapinnale Anafaas II Kumbki kromatiid läheb poolusele Telofaas II On moodustunud neli haploidset rakku, Kuid igas rakus on nüüd paarist üks kromosoom, mis tänu ristsiirdele on vanemate kromosoomist erinev. Samuti on igas haploidses rakus segu isa ja ema kromosoomidest . Meioosi olulisus: 1. Tänu kahele järjestikusele jagunemisele moodustuvad haploidsed rakud ja säilitatakse sellega liigile omane karüotüüp. 2. Isalt ja emalt saadud kromosoomid lahknevad juhuslikult esimeses metafaasis ja...

Geneetika
91 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Paljunemise jagunemine

Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele) Eripära: · Järglased on geneetiliselt erinevad. · Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng 2) MITTESUGULINE PALJUNEMINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks) Eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. EOS- üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. 1)Otsepooldumine- bakteritel 2)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 3)Õistaimed sibula, risoomi, mugula, varre, lehe abil. Mittesugulise paljunemise eripärad:...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Paljunemine ja paljunemise viisid

Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. 3) anafaas ­ Tsentrioolidest lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekkvatoriaaltasanduk ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. 4) telofaas ­ Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks. Raku eluiga nimetataksee rakutsükliks. Rakutsükkel: 1) interfaas a) organite paljunemine b) ainete kogumine c) DNA kahekordustumine 2) mitoos (4 faasi)...

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kordamine Paljunemine

Neil kahel on tähtis ülesanne kontrollida emakat, et ta embrüot välja ei tõukaks. · Sügoot- on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel. 9. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. 10. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas . 11. Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? 12. Milles seisneb mitoosi tähtsus? · tekib 2 identse genotüübiga tütarrakku st. mitoos kindlustab geneetilise stabiilsuse · suureneb rakkude arv · mitoos kindlustab kasvu 13. Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Bioloogia eksam 2011 + vastused

Mitoos ­ päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim. interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim. rakutsükliks. Mitoosi võime jagad neljaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas . Faaside eristamise aluseks on mikroskoobis jälgitavad rakusisesed muutused. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ­ selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad käviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus...

Bioloogia
419 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Paljunemine ja areng kontrolltöö vastused

2)Sest uusi sugurakke ei teki. 4.1-c,d,e 2-a,c,d,e 3-c,d,e 4-a,b,c,e 5-b,c,e. 5)44,4,2; 44,4,2; 44+2,2,2-1; 44,4,1. 6)f,d,h,e,a,g,c,b. 7)mitoos-saadakse 2 rakku identsed,keharakkudes,ristsiiret ei toimu. meioos-saadakse 4rakku geneetiliselt erinevad,sugurakkudes,ristsiire toimub.Sarn-tekib rakke juurde,mõlemal pro,meta,ana,telofaas,päristuumsetes rakkudes toimub. 8)A-g;B-h;C-j;D-e. 9)anafaas, eelneb metafaas, kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. 10)Munarakk ja spermatosoid, mõlemad on seotud sugulise paljunemisega, mõlemal on olemas tuum, spermatosoidide moodustumine on pidev protsess, munarakk moodustub tsükkliliselt. 12)Kromosoomide ristsiire, tulemuseks haploidne kromosoomistik,leiab aset meioosi 1 jagunemise profaasis Haploidne kromosoomistik:meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik.Mitoos:päristuumse raku jagunemise viis...

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Bioloogia konspekt riigieksamiks

Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk ·...

Bioloogia
439 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Paljunemise erinevad viisid

03.2012 Paljunemine Suguline Geneetiline pärilik kahelt vanemalt Vanematel moodustuvad sugurakud e. Gameedid: Seemnerakk e. Spermatosoid Munarakk e. Ovotsüüt Seemnetega paljunemine on suguline paljunemine! Viljastumine Munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk - Haploidne kromosoomistik Seemnerakk ­ Haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk e. Sügoot ­ Diploidne kromosoomistik Kehaväline viljastumine (kalad, kahepaiksed) Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu Kehasisene viljastumine (roomajad, linud, imetajad) Küpsed vähem sugurakke, parem kaitse ebasoodsate tingimuste eest Iseviljastumine Hermatofrodiitsel ehk mõlemasugulistel loomadel on e...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldbioloogia konspekt

rakk sunnitakse enesetapule (indutseeritakse apoptoos) killer-rakud notivad selle raku maha vigane rakk jätkab kontrollimatut jagunemist (tagajärjeks on kasvaja) Erandiks on olemas ka rakud, mis ei jagune: nt südamelihaskoerakud ja närvirakud. Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel moodustub kaks sama ploidsusega geneetiliselt identset rakku. Neli faasi: 1. Profaas 2. Metafaas 3. anafaas 4. telofaas (kõik kokku karüokinees) Profaas Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse kokku transportvormi (et nad ei läheks sassi). Kaob tuumaümbris ja tuumake Metafaas Kahekromatiidised kromosoomis paigutuvad raku keskossa. Kromosoomide arv on hästi loetav. Anafaas Toimub kahekromatiidliste kromosoomide lahkenmine. Poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. Lahknemine toimub spetsiaalsete valksüsteemide (mootorvalkude) abil. Telofaas Ühekromatiidised kromosoomid pakitakse lahti...

Üldbioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Geneetika I kordamisküsimused

Mitoos. Rakutsükkel: 1) Tütarrakud kasvavad; 2) toimub ettevalmistus: DNA süntees, organellide kahekordistumine; 3) rakk valmistub pooldumiseks. Järgneb mitoos: profaas (krom-d lühenevad ja ilmuvad nähtavale) ­ metafaas (k-d paiknevad ekvatoriaaltasapinnal) ­ anafaas (tütarkromatiidid liiguvad vastaspoolustele) ­ telofaas (kromatiidid on lahknenud ja hakkavad lühenema, järgneb tsütokinees). NB: mitoosi teel tagatakse kromosoomide arvu püsivus! Tekib kaks identset diploidset tütarrakku. Toimub üks jagunemine. Meioos. Jagunemine toimub kaks korda. M1 profaasis toimub ristsiire (= homoloogilised kromosoomid paarduvad. Lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse). Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani,...

Psühholoogia
74 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Paljunemine - Bioloogia

Kromosoomid on rakujagunemmise alguseks kahekromatiidilised. Kromosoomi õlgadeks nimetatakse ig kromatiidi kahte osa, mille tsentromeer jagabki kaheks osaks. Ühe kromatiidilised jäävad siis, kui rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakudesse jäävadki ühekromatiidilised. Mitoosi neli osa: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas . Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Kääviniidid koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest....

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks

Faasid 4 8 Tütarrakke 2 4 Mõlemad on raku jagunemised Faasid on sarnased 13. Kirjelda mitoosi faase · Profaas ­ kromosoomide ristsiire, tuumamembraanid lagundatakse · Metafaas ­ Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile · Anafaas ­ kromosoomid · Telofaas ­ Moodustub kaks tütarrakku 14. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Interfaas | mitoos 15. Kui pikk on rasedus? 37-42 nädalat 16. Kus toimub viljastumine? Munajuha laienenud osas 17. Kirjelda spermatogeneesi ja ovogeneesi · Spermatogoonist tekib meioosi teel neli spermi munandites, väänilistes seemnetorudes. · Ovogoonist tekib 1 munarakk meioos teel munasarjades 18...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia spikker

Aeglasem paljunemisviis Kiirem paljunemisviis Muutlikkus suurem Pärilik muutlikkus väiksem Osalevad sugurakud - viljastamine Sugurakud puuduvad N:paljasseemnetaimed, linnud, loomad Vegetatiivne ja eoseline: sibul, risoom, mugul Rakutsükkel ­ raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Interfaas, Mitoos: profaas, metafaas, anafaas, telofaas Ontogenees ­ organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi: 1)viljastumine-suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng Mitoos ­ päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos:1)karüokinees ­ tuuma jagunemine, 2)tsütokinees ­ tsütoplasma jagunemine...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne ­ otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) ­et vältida isetolm...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Bioloogia paljunemise osa

Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine ­ viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees ­ viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes ­ eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia paljunemine

METAFAAS: ekvatoriaaltasandil kromosoomid ja kinnituvad tsentromeerile. ANAFAAS : kromatiidi lahknevad, liiguvad raku poolusele. TELOFAAS : keerduvad kromatiidid lahti, tuumamembraan moodustub, tuumakesed, tsütokinees ja tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Interfaas on mõlemal protsessil ühesugune. *faas kahe mitoosi vahel *toimbub DNA kahekordistumine *ATP süntees *suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia paljunemine

saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja ­kestad n...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
23
doc

KLASSIKALINE GENEETIKA

Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon....

Geneetika
118 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun