kaovad, kromosoomis keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas ning nende vahele moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Metafaas homoloogilised kromosoomid pole täielikult teineteisest eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas rakumembraan nöördub sisse, kahestub tsütoplasma, tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, kaks paari tsentsioole. II jagunemine profaas paarid liiguvad raku poolustele, lähtuvad kääviniidid. Metafaas kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, teineteisest lahknead kromariidid ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele
kääviniidid. METAFAAS: ekvatoriaaltasandil kromosoomid ja kinnituvad tsentromeerile. ANAFAAS : kromatiidi lahknevad, liiguvad raku poolusele. TELOFAAS: keerduvad kromatiidid lahti, tuumamembraan moodustub, tuumakesed, tsütokinees ja tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Interfaas on mõlemal protsessil ühesugune. *faas kahe mitoosi vahel *toimbub DNA kahekordistumine *ATP süntees *suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv
· Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon *Energia tootmine ja salvestamine makroergilistesse ühenditesse *Rakuorganellide juurdetootmine · Helikaas Ensüüm, mis lõhub DNA vesiniksideme ära · Mitoos jaguneb: *Karüokinees (tuuma jagunemine) *Tsütokinees (Tsütoplasma jagunemine) 3. Mitoosi faasid · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 4. Meioos Eesmärk on saada HAPLOIDSE ehk ühekordse kromosoomistikuga rakke · Toimub gameetide ja eoste paljunemise käigus · Tulemuseks on 4 algsest rakust erinevat rakku 5. Meioosi 2 eesmärki 6. Mitoosi ja meioosi sarnasused · Nimed sarnased · Tekitada uusi rakke (rakkude arv erinev) · Faasis toimuv on ligikaudu sama · Mõlemile eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja uusi rakuorganelle 7
eralduvad ja liiguvad vastassuunas ning nende vahele moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Metafaas homoloogilised kromosoomid pole täielikult teineteisest eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas rakumembraan nöördub sisse, kahestub tsütoplasma, tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, kaks paari tsentsioole. II jagunemine profaas paarid liiguvad raku poolustele, lähtuvad kääviniidid. Metafaas kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, teineteisest lahknead kromariidid ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I. Mõisted : Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel.. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi ...
püsivus tütarrakkudes 3. Mis on mitoosi tähtsus + joonis? o Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel o Tütarrakud on geneetiliselt identsed o Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv o Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS 4. Mis on meioos? Meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda 5. Mis on meioosi tähtsus + joonis? o meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega: o tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku o kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks o Joonis lk 108-109 6. Kromosoomide ristsiire + joonis!
3. muutunud rakk hakkab kontrollimatult jagunema, tagajärjeks kasvaja. G2 - vahetu mitoosieelne faas, kus varutakse 1. ATP-d, 2. RNA molekule 3. kromosoomide jaotust tagavaid valke Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, milles tek samaploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Tinglikult jaguneb kaheks 1. karükonees ehk tuuma jagunemine 2. tsütokinees - tsütoplasma jagunemine 4 faasi: pro-, meta-, ana-, telofaas. Profaasis 1. kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi. 2. kaob tuumaümbris 3. kaob tuumake (tekkis kromosoomi lõikud kattumisel) Metafaasis 1. kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa 2. kromosoomide arv on selgelt eristatav. Anafaasis 1. toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine 2. poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid Telofaasis 1. algab ühekromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine 2
· tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid niitjad valgud · tuumamembraanid lagunevad · METAFAAS · kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale moodustub raku ekvatoriaaltasand · kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele · ANAFAAS · lühenevad kääviniidid · kromosoomide kromatiidid eralduvad üksteisest tsentromeerid kahestuvad · TELOFAAS · kääviniidid kaovad · sünteesitakse tuumamembraanid · kromosoomid keerduvad lahti · tekivad tuumakesed · membraan nöördub keskosast sisse · tsütoplasma jaguneb kaheks tsütokinees Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja rakud ei saa piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa piiramatult suureneda. MEIOOS
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
Mitoos- eükoroodsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes tagatakse muutumatus . Mitoos toimub vaid keharakkudega (somaatilisteks rakkudeks). 23+23 = 46 kromosoome on inimesel. Mitoosi teel tagatakse, et hävinenud rakkude asemel tekivad uued, kus on ikka 46. Kahe mitoosi ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. G1 staadiumi läbimisel diferentseerub vastava koe rakuks ja edasi enam ei jagune. G2 hakkab valmistuma uueks jagunemiseks. profaas , metafaas, anafaas, telofaas - kõik õiges järjekorras pähe ja mis juhtub. Kehasisene viljastamine Kehaväline viljastamine Emase organismi Enamasti vees suguteedes Sugurakkude arv väiksem Sugurakke palju Viljastumine juhuslik ja selle tõenäosus väiksem Viljastumine- 4-5päeva emajuhas-pesastub- rakud jagunevad- kobarloode- 3. Nädal süda blastotsüsti staadium [rakk on pesastutunud (loomadel blastula)]- gastrula [karkloode, tekivad
Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega karüogineesist ja tsütogeneesist). Üldine käik Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas . Profaasis keerduvad kromosoomid järk-järgult kokku, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub ja poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid (osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel). Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromosoomide kromatiidid
Tsentrosoom kahestub ja tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tuumake ja tuumamembraan kaovad. Moodustuvad kääviniidid. · Metafaas kahekromatiidsed kromosoomid liiguvad ekvaatorile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. · Anafaas (rändamisfaas) kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. · Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, moodustuvad tuum ja tuumake, jaotub tsütoplasma e toimub tsütokinees. Kokkuvõte · Kromosoomid jaotuvad võrselt tütarrakkude vahel. · Tütarrakud on kineetiliselt identsed. · Suureneb rakkude arv tagab kasvu. Rakutsükkel raku eluring. Meioos · Toimub sugurakkude valmimisel, eoste moodustumisel. · Meioos on eukarüootsete rakkude jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv
tuumade vahel. Tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas Raku eluperiood, mis jääb kahe mitoosi vahele. Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest. Mitoos jaguneb neljaks osaks profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Rakkude jagunemine meioosi teel. Meioos raku jagunemise viis, mille käiguss kromosoomide arv väheneb kaks korda. Haploides Meioosis kakskorda vähenenud kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemusel tekib ühest diploidsest rakust neli hapoloidset tütarrakku.
polümeraas leiab “teatud” järjestuse DNA-s (promootor) jaseostub sellega. Selle tulemusena keerdub lahti DNA kaksikspiraal, mõlemad ahelad muutuvad ligipääsetavaks ning ühest neist algab transkriptsioon.Lõpeb kui RNA polümeraas transkribeerib terminaatori, mis on signaaliks transkriptsiooni lõppemiseks. 10.Mitoosi olemus: Eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakkude vahel. Faasid: profaas, metafaas,anafaas, telofaas 11.Apoptoos on : Kontrollitud (loomulik) rakusurm. Rakkudesse geneetiliselt ette määratud mehhanism, mille tulemusena hävivad organismis liigsed või ebanormaalsed rakud. 12.Rakkude domineerimine rakuvaheaine üle on isel: a) epiteelkoele 13.Sidekoe ülesanded on: Kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse 14.Mis on erütropoees ja kus see toimub? Punaste vereliblede moodustumine. Toimub punases luuüdis.
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
I Profaas Toimub ristsiire- homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku ja vahetavad võrdse pikkusega osi Moodustuvad kääviniidid Tuum ja tuumakesed kaovad I Metafaas Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile I Anafaas Kääviniidid lühenevad ja kromosoomid lahknevad poolustele I Telofaas Toimub tsütokinees Moodustub 2 geneetiliselt erinevat tütarrakku Tuumamembraani EI MOODUSTU Kromosoomid EI KEERDU lahti Tsentrioolid kahestuvad uuesti Kahe jagunemise vahel on lühike interfaas, kus DNA replikatsiooni ei toimu. Teine jagunemine on sarnane mitoosile. Meioosi tulemus Ühest diploidest moodustub 4 haploidset rakku
maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. 3) anafaas Tsentrioolidest lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekkvatoriaaltasanduk ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. 4) telofaas Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks. Raku eluiga nimetataksee rakutsükliks. Rakutsükkel: 1) interfaas a) organite paljunemine b) ainete kogumine c) DNA kahekordustumine 2) mitoos (4 faasi)
Põhivara Antigeen selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Mono...
produtseerib hormoone progesterooni ja östrogeeni. Neil kahel on tähtis ülesanne kontrollida emakat, et ta embrüot välja ei tõukaks. · Sügoot- on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel. 9. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. 10. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 11. Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? 12. Milles seisneb mitoosi tähtsus? · tekib 2 identse genotüübiga tütarrakku st. mitoos kindlustab geneetilise stabiilsuse · suureneb rakkude arv · mitoos kindlustab kasvu 13. Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi
Rakutsükkel raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Kromosoomid on rakujagunemmise alguseks kahekromatiidilised. Kromosoomi õlgadeks nimetatakse ig kromatiidi kahte osa, mille tsentromeer jagabki kaheks osaks. Ühe kromatiidilised jäävad siis, kui rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakudesse jäävadki ühekromatiidilised. Mitoosi neli osa: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Kääviniidid koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim;...
varuainete hulgast Rakkude jagunemine Mitoos: eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku Meioos: eukarüoodsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasiei jagune) Raku jagunemiseajal on 55% ajast Interfaas ja 45% Mitoos - (mis omakorda jaguneb profaasiks 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3% raku jagunemisel : Interfaas 55% Mitoos 45% ,mis jaguneb - Profaas 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3 % Apoptoos - programmeeritud raku surm Omane hulkraksele organismile initsieeritud raku siseselt (geenid, retseptorid transk.faktorid jt.) oluline embrüonaalses faasis. Apoptoos vs nekroos Initsieeritud raku siseselt initsieeritud rakuväliselt mõjutab ühte rakkut mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastatud munarakust. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõst...
2. Miks on meil vaja mitoosi? Too näiteid. Mitoos on raku jagunemise protsess. Mitoosi on vaja kasvamiseks, haavade parandamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. 3. Mitoosi faasid. Mitoosi faasid on: I- profaas (Toimub kromosoomide ristsiire/ karüokinees e tuuma jagunemine) II- metafaas (homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile/ karüokinees) III- anafaas (kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid raku poolustele/ karüokinees) IV- telofaas (toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, tekib 2 tütarrakku) 4.Mis on mitoosi tulemus? Mitoosi tulemusel moodustuvad 2 uut identset tütarrakku. 5. Mis moodustuvad meioosi teel? Meioosi teel moodustuvad sugurakud, kus on poole vähem kromosoome, kui keharakkudes 6. Miks kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem keharakkude kromosoomide arvust? Kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem kuna kahe suguraku ühinemisel peab taastuma
tsentrioolipaarid liiguvad poolustele, nende vahele moodustuvad kääviniidid; tuumamembraanid lagunevad. 2) Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ekvatoriaaltasandile; kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3) Anafaas Kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest; kromatiidid jõuavad rakupoolustele. 4) Telofaas kääviniidid kaovad; sünteesitakse tuumamembraanid; tekivad tuumakesed; tsütoplasma jaguneb kaheks; moodustub kaks tütarrakku. 4.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel meioosi teel? Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel? Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda. Meioosi teel paljunevad gameetilised rakud. Meioosiga kaasneb sugurakkude küpsemine ning eoste moodustumine
PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja...
Millest sõltub, kumb ajaperiood on pikem? 1. 8. 2. 7. 3. 6. 4. 5. Kommentaar Paljunemine 15. 15.1. 15.2. 1. mitoosi profaas (karüokinees) kromosoomid kahekromatiidilised; 2. mitoosi metafaas (karüokinees) kromosoomid kahekromatiidilised; 3. mitoosi anafaas (karüokinees) kromosoomid ühekromatiidilised; 4. mitoosi telofaas (karüokinees) kromosoomid ühekromatiidilised; 5. tsütokinees kromosoomid ühekromatiidilised; 6. G1-faas (interfaas) kromosoomid ühekromatiidilised; 7. S-faas (interfaas) kromosoomid kahekromatiidilised; 8. G2-faas (interfaas) kromosoomid kahekromatiidilised; Et kromosoomid on kahekromatiidilised interfaasi S-faasist kuni mitoosi anafaasini, võiks arvata, et enamikel juhtudel on selline periood pikem. Ühe- või
Meioos I Interfaas Toimub Dna replikatsioon. DNA kahekordistumine. tsentrioolid kahekordistuvad I Profaas Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover. Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromotiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi Moodustab kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad. I Metafaas Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. I anafaas Kromosoomid lahknevad poolustele. I telofaas Toimub tsütokinees. II profaas Kahe jagunemisel vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad. DNA replikatsiooni ei toimu Meioodi II jagunemine sarnaneb mitoosile II metafaas Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandil. II anafaas Kromatiidid lahknevad raku poolustele. II telofaas Toimub tsütokinees Ühest diploidsest rakust moodustus neli genetiliselt erinevat halpidset rakku. Mitoosi ja meioosi võrdlus Meioos Mitoos
Meioosin on kaks jagunemist. Teine jagunemine on väga sarnane mitoosile. Meioosi tulemusena tekivad sugurakud ja eosed. (märksõnad: sugurakud, spermid, eosed) MEIOOSI JA MITOOSI ERINEVUS. Meioosi esimeses profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Vahetavad osi.- See protsess suurendab pärilikku muundlikkust. 1. METAFAAS *Esimeses metafaasis koonduvad ekvatoriaal tasandile homoloogilised kromosoomid. 1. ANAFAAS *Kromosoomid lahknevad poolustele. 1. TELOFAAS *Enne teist jagunemist DNA kahekordistumist ei toimu. MEIOOSI 2 JAGUNEMINE ssarnaned mitoosile. Telofaas Kõik neli rakku on erinevad. 2 jagunemine sarnaneb mitoosile. Kõikide sees on erinev DNA. TEINE TUND ESITLUSEGA Sugurakkude areng inimesel. SUGURAKKUDE TUNNUSED: *Haplodse kromosoomistikuga. *Pärilikelt omadustelt erinevad. *Küpsed sugurakud ei jagune enam. *Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Spermid: *Viburid, et nad saaksid liikuda. *DNA on tihedalt kokku pakitud.
vahel võrdselt. 1) Profaas: Ø kromosoomid keerduvad kokku Ø rakk polariseerub Ø rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad Ø moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: Ø kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale Ø kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: Ø kääviniidid lühenevad Ø kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: Ø kääviniidid kaovad Ø tuumamembraanid sünteesitakse Ø kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed) Ø tsütoplasma jaguneb kaheks Mitoosi tähtsus: Ø vajalik organismi kasvuks Ø vajalik surnud rakkude asendamiseks Ø vajalik paljunemiseks Ø päristuumsete rakkude jagunemiseks
Faasid 4 8 Tütarrakke 2 4 Mõlemad on raku jagunemised Faasid on sarnased 13. Kirjelda mitoosi faase · Profaas kromosoomide ristsiire, tuumamembraanid lagundatakse · Metafaas Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile · Anafaas kromosoomid · Telofaas Moodustub kaks tütarrakku 14. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Interfaas | mitoos 15. Kui pikk on rasedus? 37-42 nädalat 16. Kus toimub viljastumine? Munajuha laienenud osas 17. Kirjelda spermatogeneesi ja ovogeneesi · Spermatogoonist tekib meioosi teel neli spermi munandites, väänilistes seemnetorudes. · Ovogoonist tekib 1 munarakk meioos teel munasarjades 18
taasühinemine toimub paarilistega. Vaata ristsiirde toimumist: http://www.youtube.com/watch?v= op7Z1Px8oO4&feature=related Lahku tõmmatavad paarilised on infot vahetanud, s.t. kromosoom ei ole enam ainult ühe vanema geenidega. I ANAFAAS Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest. I TELOFAAS Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamebraani, kromosoomid ei keerdu lahti. Tekkinud tütarrakud alustavad kohe uut jagunemist. Enne teist jagu- nemist ei toimu DNA replikatsiooni! II jagunemine ehk võrdjagunemine Vaata ja võrdle mitoosiga! Meioosi II jagunemine lähemalt II PROFAAS II METAFAAS II ANAFAAS kromatiidid tõmmatakse lahku IITELOFAAS Meioosis tekkinud 4 tütarrakku ei ole geneetiliselt identsed
progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda. Sügoot viljastatud munarakk. 9. Kromosoomi ehitusse kuulub DNA, tähtsus: kannavad pärilikku informatsiooni organismis edasi. 10. Mitoosi faasid - profaas (moodustub kääviniidistik, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku keskossa, moodustub ekvatoriaaltasand), anafaas (kromatiidid liiguvad ekvatoriaaltasandilt poolustele), telofaas (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, tekivad tuumakesed, tekib kaks tütarrakku). 11. Kahekordistub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus. 12. Mitoosi tähtsus on toota keharakke. 13. Ristsiire - tuumakesed kaovad, toimub kromosoomide liibumine, geenivahetus, kääviniidistik moodustub, tuum ja tuumakesed lõhustuvad, lõpptulemusena tuleb ühest diploidsest rakust neli haploidset geneetiliselt erinevat rakku. 14
Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine paljasseemnetaimed katteseemnetaimed interfaas profaas mitoos DNA kahekordistu mine metafaas anafaas raku jagunemine telofaas meioos esimene DNA kordistumine ja jagunemine rekombineerumine esimene raku jagumenine teine jagunemine teine raku jagunemine ÕIS 3 + 4 = tolmukas emakasuue tolmukapea tolmukaniit kroonleht emakakael sigimik seemnealgmed tuppleht õiepõhi õieraag
II. Selgrootutel. Kuidas erinevaid arengujärke eri loomarühmades nimetatakse? • Muna – vastne – nukk – valmik (täismoone, liblikas) • Muna – vastne – valmik (vaegmoone, rohutirts) 16. Raku jagunemine a) Millest koosneb rakutsükkel? Mis neis etappides toimub? • Interfaas – raku jagunemine, DNA replikatsioon, ettevalmistused mitoosiks • Raku jagunemine: • Mitoos = karüokinees + tsütokinees • Karüokinees – profaas, metafaas, anafaas, telofaas b) Mitoos kus esineb? miks? mis on saadusteks? Etapid • Meie keharakkude jagunemisel. Saadusteks on 2, 46 kromosoomiga ja sama geneetilise materjaliga rakku • Interfaas – DNA kahekordistub • Profaas – tsentrioolid liiguvad poolustele, tuumakesed lagunevad ja tuumamembraan hakkab lagunema • Metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele • Anafaas – kääviniidid tõmbavad kromosoomid pooleks
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui is...
Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada joonisel ja eristada I ) Profaas kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid. II ) Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele III ) Anafaas kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks. IV ) Telofaas mõlemale raku poolele tekivad tuumad. Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse. Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? Moodustub 2 rakku 46 kromosoomiga. Milles seisneb mitoosi tähtsus? vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni?
Replikatsioon ja transkriptsioon DNA replikatsioon Mitoos Rakkude jagunemine kaheks tütarrakuks koos eelneva DNA replikatsiooniga. DNA replikatsioon toimub interfaasi S faasis. Mitoos jagatakse omakorda: profaas, prometafaas, metafaas, anafaas, telofaas. DNA replikatsiooni käigus sünteesitakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Nimetatakse matriitssünteesiks, sest kasutatakse vanemahelat kui matriitsi - “templaati“. DNA replikatsioon on kiire protsess: sünteesi käigus lisatakse eukarüoodi rakus 3000 nukleotiidi minutis. DNA replikatsioon on ka erakordselt täpne protsess: nii prokarüootide kui eukarüootide
1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale, kääviniidid kinnistuvad ühe otsaga tsentomeeri, te...
Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel moodustuvad sama ploidusesega geneetiliselt identsed rakud (haploidsest rakust haploidsest, diploidsest rakust diploidne rakk). Mitoos jaguneb: 1) Karüokinees- kromosoomide jaotus 2) Tsütokinees- tsütoplasma ja rakustruktuuride jaotus Mitoosis eristatakse 4 faasi: Tegelikult on faaside eristamine tinglik, sest jagunemine on pidev protsess 1) Profaas 2) Metafaas 3) Anafaas 4) Telofaas Profaas a) Profaasi rakus on kahekromadiidsed kromosoomid (!), tänu rakutsükli sünteesi faasile. b) Profaasis pakitakse kahekromadiidsed kromosoomid transportvormi, c) Kromosoomid muutuvad nähtavateks valgusmikroskoobis d) Profaasis kaob tuumake e) Laguneb tuumaümbris ja karüoplasma seguneb tsütoplasmaga f) Loomarakkudes tsentrioolid lahknevad rakupoolustele ja hakkavad koordineerima kääviniidistiku teket Metafaas a) Kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa
( ekvtoriaaltasandile). b. Loomarakkudes moodustub kääviniidistik, tekib tubuliinist, kääviniidid seostuvad ühelt poolt tsentrioolidega ja teiselt poolt kahekromatiidiliste kromosoomide tsentromeeridega. Erand: kromosoomide arv on hõlpsalt loetav 3) Anafaas a. Toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. 4) Telofaas a. Ühekromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti. b. Hakkavad kujunema tuumaümbrised. c. Rakk valmistub tsütokineesiks. Tsütokinees tagab tavaliselt tsütoplasma võrdse jaotuse tütarrakkude vahel. Erandiks on pungumine. Tsütokinees 1) Kestaga rakkudel kahe tulevase raku vahele tekib vahelamell ja sellel mõlemalt poolt kujunevad rakukestad.
1) Profaas- ettevalmistav faas, algab kääviniidistiku kujunemine, tsntrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembranid lõhustuvad. 2) Metafaas rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad üheotsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge, kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaal tasandile. 3) Anafaas Eraldumisfaas. Kromatiidid poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. 4) Telofaas rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Toimub tsütokinees. Loomarakus plasmamembraan sopistub. 12)Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? DNA kahekordistumise tulemusena muutub raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. 13)Milles seisneb mitoosi tähtsus. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega
1. Rakkude jagunemise tähtsus. Mis on mitoos, mis on meioos? Oska neid võrrelda (leia nii sarnasusi kui erinevusi). Mis on rakutsükkel? Millisteks osadeks see jaguneb? Mis nende etappide ajal rakus toimub? (õpik lk 36-39) o Rakkude jagunemise tõttu saavad tekkida uued rakud. Miks on uusi rakke vaja? vt õpikust nt lk 36. MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on eellasrakkudega identsed tütarrakud MEIOOS-Tütarrakkudes on eellasrakuga võrreldes 2x geneetilist materjali (esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel) SARNASUS leia veel sarnasusi ERINEVUSED Toimub rakkude jagunemine Meioosil toimub ristsiire, mitoosil mitte Mitoos leiab aset KÕIGIS organismides, meioos ainult suguliselt paljunevates ...
I faas eelfaas ehk profaas tuumake kaob, tsentrioolid lahkuvad, kromosoomid muutuvad nähtavaks, tuumamembraan kaob. II faas metafaas kõik kromosoomid on mingi aeg näha, tsentrioolid on poolustel, 2 kromatiidi III faas anafaas kääviniidid lühenevad, kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad. Algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele. IV faas telofaas kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad järk- järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub 2 tütarrakku. Tsütokinees tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. 14. Meioos
arv tütarrakus väheneb kaks korda 4n2n Meioosi etapid: I PROFAAS Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad I METAFAAS Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Käävniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. I ANAFAAS Kromosoomid lahknevad poolustele (ATP energia abil). Käävniidid lühenevad I TELOFAAS Moodustub kaks tütarrakku Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Käävniidid kaovad. II PROFAAS Tsentrioolid liiguvad poolustele. Moodustub kääviniidistik II METAFAAS Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile. Käävniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge II ANAFAAS Kromatiidid lahknevad raku poolustele II TELOFAAS Toimub tsütokinees.
Replikatsioon rakkude kahekordistamine vms. Meioos eukarüoootsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. (sugurakkude teke) Haploidne kromosoomistik ühekordne kromosoomistik, esineb sugurakus, märgitakse n Diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik märgitakse 2n Meioos jaguneb kaheks jagunemisprotsessiks. Esimene jagunemine koosneb samadest faasidest kus proofaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Krossingover kromosoomide ristsiire (toimub meioosi esimese jagunemise profaasis). Toimub geneeni vahetus. Meioosi tulemusena tekib neli haploidset rakku ja need neli rakku on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng Generatiivne paljunemine ehk suguline paljunemine. Gameet sugurakk Sügoot viljastunud munarakk Sperm mehe sugurakk Spermatogoon mehe seemneraku eellane. (spermatogeenist tekib neli üksteisest erinevat spermi)
Ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Järgime keharakkude jagunemist. Kõigepealt kahekordistub pärilikkuseaine, tekivad tütarkromosoomid. Pärilikkuseaine koondub ja muutub mikroskoobis nähtavaks. Seda nimetatakse profaasiks. Seejärel kogunevad kromosoomid nn ekvaatorile raku keskel, seda nimetatakse metafaasiks. Edasi tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest raku poolustele, seda nimetatakse anafaasiks. Tütarkromosoomid keerduvad lahti ja nende ümber moodustub tuumamembraan, see on telofaas. Edasi jaguneb tsütoplasma kaheks ja kattub rakumembraaniga. Nii saab ühest rakust kaks täiesti samasugust ehk identset rakku, mis on emarakust väiksemad. Pärilikkuse ainest sõltub, milliseks kasvab üksik rakk ja kogu organism. Loomsed koed. Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
ühepikkused sellest tuleneb ka eri kromosoomide erinev kuju. Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosomide kromatiidid ja moodustavad tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Mitoosile järgnevad interfaasis on nad taas lahtikeerdunud kujul nukleosoomsete fibrillidena. Alles järgmise rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. Mitoosi võime jagada tinglikult neljaks osaks: 1) profaas, 2) metafaas, 3) anafaas, 4) telofaas. Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad.
tsentrioolid kahekordistuvad 3. I Profaas - Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover. Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromotiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Moodustab kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad. 4. I Metafaas - Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 5. I anafaas - Kromosoomid lahknevad poolustele. 6. I telofaas - Toimub tsütokinees. 7. II profaas - Kahe jagunemisel vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad. DNA replikatsiooni ei toimu 8. II metafaas - Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandil. 9. II anafaas - Kromatiidid lahknevad raku poolustele. 10. II telofaas - Toimub tsütokinees Ühest diploidsest rakust moodustus neli genetiliselt erinevat halpidset rakku. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
