SAVITELLIS Ajalugu Savitellis on üks iidsemaid ehitusmaterjale Arvatavasti võeti kasutusele 5000 aastat tagasi Algselt kasutati aladel, kus loodusliku kivi kättesaadavus oli piiratud On kasutatud mitmete ajalooliste ehitiste ehitamiseks Hiina müür, Colosseum jne. Tänapäevani väga ulatuslikult kasutusel Savitellis Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad Tavaline tellisesavi sisaldab 5060% kvartsliiva ja tolmu Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet Toorsegu võib sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali Savi kuumutamisel toimuvad füüsikalis keemilised muutused kuni 100 oC juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 oC juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400...700 oC juures eraldub...
docstxt/12315342246461.txt
· Tihti kui soovitakse saada suuremad poorsusega ja väiksema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. EHITUSKERAAMIKA TOOTMINE koosneb alljärgnevatest protsessidest: · -toormaterjali kaevandamine · - massi ettevalmistamine · -töötlemine ja toortoodete vormimine · -toortoote kuivatamine · -toortoote põletamine · -toodete jahutamine · -toodete sorteerimine ja säilitamine HARILIK TELLIS · Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad, ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri · Tavalise tellise puudus on väike, seetõttu välissein peab olema suhteliselt paks, välisseinas kasutatakse seetõttu kärg- või õõnestelis VOODERDUS TELLIS · Uute ja vanade hoonete vooderdamiseks · Harilikust tellisest kitsam(250*85*65) · Tavaline tellis(250*120*65)
' )' Keskmisesurvetugevuse anutamisel ei v6etaarvesseneid tulem1rs,kus survetugelus iiletab enamkui 40% keskmisesurvetugevuse. Normaliseedtudsurvetugevuse saamisekskorutatakse survetugvuslisas 1, tabelis4 toodudkujutegudga. Survetugelusanutatakseka immutatudtellisl, Survetuger.Ee on toodudpunktis 5.3. leidmisetr.rlemused maa.amine 4,4Paindetugevuse miiiiramiselasetatakse Paindetugevuse tellis kaheletoelg mille vahelinekauguson 20,0cm. Koormusrakendatakse telliseletugiara keskel. lga iiksiku proovikehapaindetugevusarvutalaksevalemi R,' = ^1f1 . nt n, - 2bh" T M'l proovikehapaindetugevus| -::; l; F -punrstav j6ud paindel ftgfl; I - tugiava [cm]; h - lmm-l proovikehak6rgus [cm]. Tellisepadiipahdetugevusarvutataksekui adtmeetilinekeskmine4 proovikeha
3,1 2418 2728 13 23,4 3,2 2599,5 2330 2630 13 23,5 2 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevus määratakse pooleks tehtud silikaattellisega, mille pooled asetsetakse üksteise peale. Enne katsetamist määrati survepinna mõõtmed. Tellis asetsetakse pressi keskele ja viiakse kokkupuuteni ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt purunemiseni. Katse tulemus on toodud tabelis 4.3. Survetugevus arvutatakse valemiga: (4) kus Rs proovikeha survetugevus, N/mm²; F purustav jõud, kgf; S proovikeha ristlõikepind, cm² Tabel 4.3 Survetugevus Proovikeha
Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40 % keskmisest survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevuse kujuteguriga, kujutegur leitakse interpoleerimise teel. [1] Normaliseeritud survetugevused on arvutatud valemiga 5. Valem 5: RSN normaliseeritud survetugevus [N/mm2] RS survetugevus [N/mm2] k kujutegur [0,91] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Proovikehade paindetugevus arvutatakse valemiga 6. Valem 6: RP proovikeha paindetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N/mm2] l tugiava [mm] h proovikeha kõrgus [mm] b proovikeha laius [mm] Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta neid tulemusi, kus paindetugevus ületab enam kui 50 % keskmise paindetugevuse. 5. Katsetulemused 5.1 Tiheduse määramine Tabel nr 1 Tiheduse määramine
3 Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. 4 2. Betoontellis Telliseid valmistatakse silikaatbetoonist. Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombinee...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis
Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890. J
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE ...järgneb Ehituskeraamika arengut Keraamilised materjalid: Karbonaadid - kaltsium- ja soodustavad tegurid: magneesiumkarbonaat, Tellis põhjustavad kildude välja savileiukohtade rohkus löömist keraamikatoodetest Kergkruus savi kerge kättesaadavus sulfaadid, lahustuvad soolad Email -alandavad savide paakumis- odavus Kahhelkivi
3 49,8 17,2 10,5 49,75 18,0 10,6 graniit 49,7 17,7 10,6 240,2 2724 3,7 90,6 112,65 polümeriseeritud bituumen 3,85 89,85 112,9 rullisolatsioon 3,8 90,4 112,35 41,2 1069 65,0 120,1 240,65 Keraamiline tellis 65,7 119,7 240,60 õõnes 65,1 120,0 240,60 3072 1634 47,7 98,6 147,7 47,2 98,9 147,6 EPS 47,4 98,7 147,7 22 32 48,4 48,62 47,64 48,12 48,82 47,38 DOLOMIIT 48,32 48,82 47,16 233 2088 78,14 10,94 117,52 TSEMENTKIUDPLA 78,12 10,72 117,4
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit
1 264.1 100 55 9 Ehitusklaas 105 101.7 55 55 100 55 10 51 10 Teras 10 10 50 50.3 10 50 249.5 64.5 11 Keraamiline tellis 250 250.2 65 64.7 251 64.5 245 116.5 12 Keraamiline tellis avaga 245.5 245.7 116 116.5 246.5 117 99 97.8 13 Dolomiit 99 98.8 98 97.9 98.5 97.8
Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(krobeline). Ühe tellise mass on 1,9 või 2,6 kg. Kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Klombitud tellis saadakse täistellise ühe külje või külje ja otsa klompimisel. Kasutatakse soklite ja fassaadide kattematerjalina ning aiapostide ladumiseks. Täisblokk kasutatakse seinte ladumiseks. Betoontellised Valmistatakse peeneteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente
Ehitusmaterjalid Krista Mis on ehitusmaterjal? Materjal, mida kasutatakse hoonete vm rajatiste ehitamisel. Looduslikud või tehislikud ehitusmaterjalid? Üks võimalik ehitusmaterjalide liigitus on looduslikud ja tehislikud materjalid. Tehislikud ehitusmaterjalid: betoon, tellis, plekk, eterniit. Looduslikud ehitusmaterjalid: puit, bambus, savi, pilliroog, liiv. Leivinumad ehitusmaterjalid Puit Klaas Paas Betoon Graniit Tellis Liiv ja savi Puit Üks vanemaid ehitusmaterjale. Kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Klaas Anorgaaniline, suhteliselt tugev, läbipaistev Amorfne SiO2 2000 ºC Taaskasutatav Paas ehk paekivi Hallikas Lihtne töödelda Koosneb CaCO3 Pole vastupidav hapete suhtes Teistel ehitusmaterjalidel lähtainena Betoon Tehislik kivimaterjal Komposiitmaterjal Betooni tähtsaim omadus on tugevus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine
Silikaatplokid Ligikadu moodultelliste mõõtmete kordsed Kahiplokk Kergbetoonplokk(aeroc) Müürimördid Mördi ülesanne: Müürikivid müüriks ühendada Tasandada telliste mõõtmete vead nii, et tellise müüri ülekate säilib soovikohasena Kannab tarindis koormuse ühelt kivilt teisele Takistab niisukse pääsemist tarindisse Annab müüritud tarindile välisilme, on osa tarindi toonit Tellis müüri nähtavast pinnast umbes 25% on mördi pinda Annab tarindile muid nähtavaid omadusi Mördi Omadused Peab olema nii tugev, et peaks vastu müürile tulevatele koormustele Peab olema tugev ja nakkuv teiste külgnevate tarindite suhtes. Selleks peab mördis olema piisavalt liimainet ja niiskust. Liim imendub mördist koos niiskusega tellisesse . Mördis peab jääma veel parasjagu niiskust, et võiks tekkida mördisisene kivistumine.
Belgia tellised on saadaval samuti paljudes põnevates toonides ning meenutavad käsitsivormitud tellist, mis loob väärika välimuse. Needki sobivad oma omadustelt väga hästi Eesti kliimasse. Fassaaditellised Poolehoid müüritud tellisfassaadidele on Eestis viimastel aastatel pidevalt kasvanud, selleks on ka põhjust. Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema unikaalne välimus, põlisus ja säästlikkus. Tellis ei põle ega mädane, ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakast. Ka seened ega kahjurid ei pesitse ta koore all, on ju tellis läbinisti kivimaterjal. Õigesti ehitatud tellismüür ei vaja hooldust ent krohvitud ja/või värvitud fassaadi tuleb iga 5-7 aasta tagant kulukalt värskendada. Seetõttu ei kaota tellissein oma väärtust ning osutub lõppkokkuvõttes ka hinnalt soodsamaks. Laotud tellisseina ilu säilib aastakümneid ja vananedes tekib tellisseinale stiilselt arhailine hõng.
Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures Formeerub sideaeinekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest SILIKAATTELLISTE TÜÜBID Silikaattellis (puhasvuukseintes ja müürides, korstnapitsi välisvooderdus) Klombitud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) Lõhestatud silikaattellis
100 55 100 10 51 10 Teras 10 R=10 50 l=50,3 0 112,8 15,8 7139,2 10 50 249,5 64,5 116,5 Keraamiline 11 250 250,2 65 64,7 116,5 116,7 2111,1 1760 1199,5 tellis 251 64,5 117 245 116,5 33 Keraamiline 12 245,5 245,7 116 116,5 33 33 1316,2 944,6 1393,4 tellis avaga 246,5 117 33 Mass[g Maht Tihedus Mõõtmed[mm]
................................................19 4 4. Osa: Lihtsad ja keerulised tellismüürid...................................................................................19 4.1 Üldist....................................................................................................................................19 4.2 Materjalid.............................................................................................................................20 4.2.1 Põletamata tellis............................................................................................................20 4.2.2 Mõõtmed.......................................................................................................................20 4.2.3 Õõnsused.......................................................................................................................21 4.3 Mört...........................................................................................
Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsist - . Kipsplaat. http://et.wikipedia.org/wiki/Kipsplaat (21.09.11) 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid · 2.2.1 Graniit (mittepoorne) Graniit on hall, roosakas, või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. · 2.2.2 Keraamiline tellis Valmistatakse savist, vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane. 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02mm materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Töö käik Ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena. 4.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine
poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis
plastid, liimid, lakid, taimekaitsevahendid, väetised, tarbekeemiat Ehitusmaterjalid/toorained: Lubi, savi, graniit, liiv, lubjakivi (kosmeetika, pesemisvahendid, ravimid) Toodang: Tsement, raudbetoon, tellised, katusekivid, klaas, tee ehitus Masinatööstuse ja kõrgtehnoloogilisetööstuse harud Eesti maavarad, nende tundmine.Fosforiit-põlluväetis;Savi- tellis, Masinatööstus: Eestis aparaadiehitus ja mikroelektroonika katusekivi, tsement;Turvas-elumaja küte;Lubjakivi-mereloomade Kõrgtehnoloogilinetööstus: Arvuti tootmine, mikroelektroonika, kivistised;Põlevkivi- ehitusmaterjalid robotitehnika, lasertehnika, geenitehnoloogia jne Eestis leiduvad ehitusmaterjalid ja nende kasutamine Ehitusmaterjalid/toorained: Lubi, savi, graniit, liiv, lubjakivi Toodang: Tsement, raudbetoon, tellised, katusekivid, klaas, tee ehitus
5. KATSETULEMUSED Tabelis 5.1. on kujutatud korrapärase materjali tiheduse ja mahu määramine. Tabel 5.1 Materjali nimetus Tihedus (kg/m³) 1 Silikaattellis 1727,93 2 Samottkivi 1934,96 3 Keraamiline tellis 1539 4 Normaalbetoon 2382,96 5 Pesubetoon(valgest tsemendist) 264,23 6 Mullbetoon 865,36 7 Kipsplaat 784
vannituba, abiruum, kabinet ja garaaz. Katusekorrusel (vt. Katusekorruse plaani) 2 magamistuba, vannituba-wc, garderoob. Katusekorrusele saab elutoas asuva trepi kaudu. Ruumide kõrgused on projekteeritud vastavalt kehtivaile normidele. Maja pindala koos garaaziga on 219 m2. Hoone otstarve elumaja, mida omaniku perekond saab kasutada igal aastaajal. 3.VÄLISVIIMISTLUS JA SISEVIIMISTLUS Välisviimistlus: Välisseinad: Vastavalt projektile laudis ja tellis. Laudis valge, fassaadikiviks Aseri tellis ,,Antiik" (punane). Katusekattematerjal: Kivi pruun. 3 Räästalauad ja tuulekastide pinnad beezikad. Aknad: Puitalumiinium klaaspakett, tehaseviimistlusega, pruunid. Välisuksed: Puidust helepruunid Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega.
puidust Tavapärase maali asemel kaunistas altarit Amandus Adamsoni tehtud skulptuur Seinu kaunistasid ornamentaalsed maalingud Kirik sai varakult elektrivalgustuse ja keskkütte Rekonstrueerimistööd Teostati 2008-2015 Rekonstrueeriti kiriku tiibhoone, renoveeriti kiriku kellatorn ja välisfassaad ning kontserdisaal, kuhu ehitati ka uued rõdud Materjalid Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Metall Looduslik kivi Tellis Puit Monoliitne raudbetoon Välissein Looduslik kivi Tellis Eliel Gottlieb Saarinen Soome-Ameerika arhitekt Kirikuõpetaja poeg Eliel Saarinen · Soome tähtsamaid ning tunnustatumaid 20. sajandi alguse arhitekte · Soome Rahvusmuuseumi ja Helsingi raudteejaama projekteerija · Eestis teinud veel Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas (1905) · Endine Krediidipanga peahoone Tallinnas, praegu Kultuuriministeerium (1912)
1505. a. siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida maalis selili 4 aastat (1508 1512). Maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ja illusoorsed sambad. MB dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid 3, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst MB-lt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis ka ei valminud. Veneetsiale on iseloom. värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (pole usulised, loom pigem romant ja lüürlne, truu valgusele ja varjule. Maal "Äike" on maastikumaali eelkäija.) Tizian ( maalilised maalid; punase ja sinise varjundid, samuti murtud toone; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda.) ning
Michelangelo arvas, et kuju on olemas, tuleb ta vaid kivist välja raiuda. 1505. aastal siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus ta sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida ta maalis selili 4 aastat (1508 1512). See maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ning illusoorsed sambad. Michelangelol on dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid kolm, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst Michelangelolt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis samuti ei valminud. Veneetsiale on iseloomulikud värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (hülgab maalides usuteema, tema looming on pigem romantiline ja lüüriline, jääb truuks valgusele ja varjule. Tema maali "Äike" peetakse maastikumaali eelkäijaks
Hoonete lammutamine Gerli Lass ja Merily Paales EV 111 Hoonete demonteerimis- või lammutusprotsess koosneb viiest etapist: · Esimene etapp projekti koostamine ja dokumentide vormistamine ehitusloa saamiseks hoonete lammutamiseks · Teine etapp ajutiste piirete paigaldamine, objekti valve korraldamine, eelnev hoonete lammutamiseks ettevalmistamine, tehniliste kommunikatsioonide lahti- või ümberühendamine. · Kolmas etapp ehitise mehhaniseeritud lammutamine, käsitsi lahtimonteerimine. · Neljas etapp ehitusprahi sorteerimine, kivijäätmete purustamine taaskasutatavaks killustikuks, lammutusjäätmete äravedu ja utiliseerimine, krundi planeerimine ja taashaljastamine. · Viies etapp jäätmete utiliseerimise õiendi koostamine ja selle kinnitamine Keskkonnaametis, hoonete hooneregistris arvelt maha võtmine. Tegevuskava: · Ehitis tuleb kustutada ehitiste registrist...
järel on ehitise omanik kohustatud esitama ülevaatuseks arhitektuuri ja ehitus osakonnale ning taotlema kasutusluba. Allkiri: _______________________________ EHITISE 8225279298 ANDMED 1. Ehitise olulised tehnilised andmed: Ehitisealune pindala: 79 m² Korruste arv: 2 Kõrgus: 7,8 m Pikkus: 12 m Laius: 10 m Maht: 1167 m³ 2. Ehitamisel kasutatavad materjalid: Vundament: vundament Konstruktsioon: tellis Välissein: tellis Katuse kate: plekk Välis viimistlus: looduslik kivi 3. Ehitise tehnosüsteemid: Elektri olemasolu: 220V Vee olemasolu: võrk Kanalisatsiooni olemasolu: võrk Küttesüsteem: maaküte Kütte liik: maaküte 4. Ehitise ruumide korraldus Pinna liik Arv Pindala Elamispind 3 43 m²
Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Vana- `Sangaste' rukis Aretustöö tipp `Sangaste' rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis 1889. a lõi talirukkipopulatsioonis `Sangaste Roggen' , mida käesoleval ajal tuntakse sordina `Sangaste' `Sangaste' rukis Uuendused Karjamajandus hea piimanniga äärsiri tõukari
Vaiba üldtoon sinine, sellel soojades toonides figuurid. Kõik kontuurid ja voldistik on toonitatud tugeva lõimega. Perspektiivi see aeg ei tunnista. Nimed antud. Rangelt romaani stiilis. B) Apostlite vaip: eelmisest vanem. Keskel Kristus Maailma valitsejana. Jüngrid ümber. Istuvad romaani tornide vahele pandud pinkidel. Nimesildid juures. 2 pool tunduvalt hõredamas kompositsioonis. C) Kõige hilisem vaip, u 1165 Allenstadti piiskopkonna rajaja tellis vist, kuulutati igatahes pühakuks. Püsttelgedel kootud. Säilivus 1/5 endisest vaibast. Keskel Karl ja ümber kirjad, mis ülistavad teda. Quedlinburgi vaip u1200. Erandlik on sõlmvaip, saatus olnud raske. Säilinud ainult 5 fragmenti, mille alusel restaur. Kasutatud põrandavaibana. 18s alles märgati. Ikonograafia antiigist, Mercuriuse pulm. Pieta ja Justitia pikkus üle 2m. Viimane osa lõpeb Veenusega. Antud antiigi vaimsus, teatud moraal
Saksamaa: värvitud puu skulptuur, kasutatakse altarite kaunistamiseks. Tiibaltar ehk kappaltar- sinine punane kuldne. Lüübek: altarite töökojad, Hermen Rode töökoda- Niguliste kiriku altar+ kõik tallinna kappaltarid seal tehtud. FRESKO:GIOTTO di Bondone- freskomeister. Miniatuurmaal: Vennad Limbourgid nt: inimese kujutamine ei ole nii moonutatud. Kõrgemaks kunstiks peeti vitraazi. KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant) KIRIKUD: Kodakirikud: 1) Valjala( romaani-gooti) 13.saj- kõige vanem. 2)Karja(Saaremaa) Muhu, Ridala(14.saj) 3)Kesk-Eesti kolmelöövilised( Koeru, Ambla) 4) Pühavaimu (Tallinn; ainuke säilinud kodakirik) Basiilika: Tallinn: 1)Toomkirik 2)Niguliste 3)Oleviste- algselt olid kodakirikud, 15.saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.)
Tabel 1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse tabel Tihedus, Proovikeha a, mm b, mm h, mm Mass, g Maht, cm3 kg/cm3 dolomiit 99 9 99 2004,0 95465 2099,6 silikaattellis 88 199 248 4824,0 434298 1110,8 keraamiline tellis 65 120 250 3074,0 195000 1576,4 keraamiline plaat 149 149 10 491,6 22201 2214,3 polümeriseeritud bituumeni baasil 100 101 2,6 37,3 2626 1418,9 rullhüdroisolatsioon kipsplaat 132 246 13 298,4 42213,6 706,9 puitplastplaat 100 100 10 76,2 10000 762,0 vahtpolüstüreen 149 149 49 34,6 108784,9 31,8
Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA
savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: - Toormaterjali kavandamine - Massi ettevalmistamine - Töötlemine ja toortoodete vormimine - Toortoote kuivatamine - Toortoote põletamine - Toodete jahutamine - Toodete sorteerimine ja säilitamine KERAAMILISED MATERJALID JA NENDE OMADUSED Harilik tellis Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad, ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist. Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on
AS IKODOR Kergkruusplokk 1,4-3,5 / tk (E-ehitus.ee 119,9 alus/140plokki) Silikaatkivid Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. AS Silikaat Rea tellis 0,41/ tk Väärik tellis 0,46-0,51/ tk Klombitud silikaat 0,51-0,70 / tk AS Pärnu Plaaditehas Puitlaastplaatid, hinnad sõltuvad plaadi suurusest otstarbest alates 2,03-6,26/m2.
Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%. Külmakindlus peab olema vähemalt 15 tsüklit, mahumass 1800 1900 kg/m³, ühe tellise mass 3,5-3,8 kg. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõlenud tellised on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõlenuid tellis on kahvatu värvusega. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on pajude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimast nimetatakse ka mooduliteks. Auktelliste mahumass on 1300 1450 kg/m³, külmakindlus vähemalt 15 tsüklit, margid 200, 175, 150, 125, 100. Auktellise soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel, seepärast kasutatakse neid
Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb.
Eestis toodab kipsplaate Norgips Estonia AS. * Silikatsiit on liivast ja lubjast erimenetlusel valmistatud tsemendivaba ehitusmaterjal, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui laprex. Silikaltsiiti saadakse aluseliste ja happeliste ainete ning vee segu aktiveerimise.Seejärel pannakse need desintegraatorisse ja kivistatakse hüdrotermiliselt. Silikaltsiidist valmistatakse kive ja paneele. Nõukogude ajal oli Eestis kaks silikaltsiiditehast: Paliveres ja Araverel. * Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamise autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Eestis toodab silikaattelliseid AS SILIKAAT. * Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahuka kujuline savist ehituskivi. Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist
1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Vana-Kuuste rukist `Sangaste' rukis Aretustöö tipp `Sangaste' rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis 1889. a lõi talirukkipopulatsioonis `Sangaste Roggen' , mida käesoleval ajal tuntakse sordina `Sangaste' `Sangaste' rukis Click to edit Master text styles Second level
Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 3.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 4. Katse tulemused 4
Romaani kunst 12:10 1012 sajand, Euroopa killustatud. Nt arhitektuuris: Speyeri toomkirik Saksamaal. Kirikute seinad olid paksud ja tugevad,et kaitsa elanikke.Kasutati ristvõlve. · Apsiidseal on kirikus altar · Nelitisristihoone ja põikihoone kokkusaamiskoht. (Sinna hakatakse torne rajama.) · Kooriruumnelitise ja apsiidi vahel. Seal all on maaalune krüpt,kuhu matta inimesi. · Kodakirikilma löövideta kirik. Akna ja ukseavad kaeti ümarkaartega.Ehitusmaterjaliks maakivi või põletatud tellis. 12:10 12:10
4Vajumiserinevused liikumise tõttu..........................................................7 4.5Külmakindlus.......................................................................................... 7 4.6Soolade kristalliseerumine.....................................................................8 4.7Sulfaatkorrosioon................................................................................... 8 1 1 Sissejuhatus Sõna tellis kasutatakse kirjeldamaks väikest põletatud savist plokki, mis on selliste mõõtmetega, et seda saab hõlpsasti hoida ühes käes ning on umbes kaks korda pikem kui tellise laius. Telliseid hakati ehituses kasutama arvatavasti 3.-2. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Eestis hakati telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Tänapäeval on enimkasutatud tellised tehtud savist, liivast-lubjast ja betoonist
Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 5. Katse tulemused 5
4 2.MICHELANGELO Michelangelo (täisnimega Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni) elas aastatel 1475 – 1564. Ta oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt.(2) Michelangelo tööks on Sixtuse kabeli laemaal ning hoone idakülje seinal olev fresko “Viimne kohtupäev”. 2.1. Sixtuse kabeli laemaal Sixtuse kabeli lagi kujutab Michelangelo saavutuste tippu. Selle tellis 1508. aastal paavst Julius II. Algselt soovis paavst, et Michelangelo maaliks kaksteist apostlit ning kataks vana sinise tähistaeva moeka ornamendiga. Michelangelo arvas aga, et see oleks “liiga vilets” ning mõeldi välja uhkem ja erudeeritum plaan. Nüüd ümbritsesid masesteetlikud Vana Testamendi prohvetid ja antiiksed 5 sibüllid peavõlvi, kuhu maaliti maailma loomise ja Noa laeva eepiline lugu.
ARHITEKTUUR PÄRAST II MAAILMASÕDA. INTERNATSIONAALNE STIIL KUJUNEMISEST Mõiste "internatsionaalne stiil" võeti kasutusele 1932. aastal. Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. USAsse saabusid selle stiili juhtivad arhitektid 1930. aastate lõpus, otsides pelgupaika natsismi eest. (John Hancock Center. Chicago) KUJUNEMISEST Ameerika linnade tormiline areng nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid Maa kõrge hind linnasüdametes sundis ehitama järjest kõrgemaid hooneid. ISELOOMULIKUD TUNNUSED ALGUSAASTATEL Risttahukakujulised mahud Siledad valge krohviga kaetud pinnad Lamekatused Igasuguste mittefunktsionaalsete kaunistuste vält...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
