aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Moliére Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Suurte, 5vaatluseliste komöödiate kirjutamise kõrval pidi Moliére hoolitsema ka õukonnas ja aadlike vastuvõttudel etendatavate meelelahutusmängude eest. Tellimise peale tehtud ballimängud ja improvisatsioonid olid samuti leidlike situatsioonide, tabavate karakterite ning elava sõnastusega. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud laval tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliér suri 1673. aastal
huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus
Sinimandrias jm. Oli Six Swingers’i solist. 50 orkestrid seadete hankimise küsimuse lahendasid, pole teada. Ei ole võimatu, et Compe ja Paalse lubasid mõnel kasutada omi vanu “äramängitud” seadeid, mida nad ise enam ei vaja- nud, kuid konkreetseid andmeid selle kohta pole. Olukord muutus kergemaks 1930. aastate algul, kui hakkas toimima välismaistelt kirjastustelt seadete tellimise süsteem, mille aktiivse kasutajana on teada Tallinna tolle kümnendi parim tantsuorkester Red Hot Ramblers, kes oli võtnud selge suuna Bert Ambrose’i orkestri stiilile. Seoses arranžeerijate nappusega võib järeldada, et sarnaste tüüpkoosseisudega bändid mängi- sid ka suhteliselt sarnast repertuaari – kirjastuste pakutav valik (Mutsu 1991: 18) oli ühe- sugune kõigi jaoks ja publiku lemmiklood suures osas samad. Seega oli põhiküsimus bändi-
960 / 1260 = 0,76 kr Ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu 17 + 0,76 = 17,76 kr Kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta 24,34 17,76 = 6,58 kr 4. Vastuvõtukontroll Pärast seda kui kogu veos on maha laaditud ja paigutatud korrastatult vastuvõtualale, tuleb saadetis üle kontrollida. Vastuvõtukontroll on üks vastutusrikkamaid laotöö toiminguid, kuna sellega kinnitatakse tarne lõppemist ja kauba üleminekut saaja vastutusele. Kaupade tellimise järel jääb ettevõtte arvutisüsteemi tavaliselt ostutellimus, mis sisaldab infot tellitud kauba artiklite, koguste, hinna jms kohta. Pärast vastuvõtukontrolli läbiviimist saab ostutellimusest lao sissetulek, mida muudetakse vajadusel vastuvõtukontrollimise käigus. Vastuvõtukontroll kujutab endast laotoimingut, mille käigus võrreldakse saadetise tooteartikleid ja koguseid sellega, mis telliti
tohtis ajakirjanduses avaldada, oli selle seadusega paika pandud. rahvusvaheliste teadussidemete katkestamine- sõja järgselt katkestatakse pea kõik rahvusvahelised teadussidemed. 30Ndate lõpus NL oli sisuliselt raudse eesriide taga, sõja ajal olid selgelt kontaktid välismaailmaga elavnenud, ka teaduse vallas tehti koostööd. Alates 1947 kiirkorras kõik kontaktid katkestatakse. võõrkeelse kirjanduse tellimise tsentraliseerimine- Tõi kaasa ka selle, et võeti vastu normatiivsed aktid, mis hakkasid reguleerima ka välismaalt võõrkeelse kirjanduse tellimist. Kui sõja ajal teadlastel tekkis võimalus otse mujalt maailmast omale teadusajakirju, monograafiaid tellida, siis 1947 alates kogu protsess tsentraliseeriti. Võõrkeelset kirjandust sai tellida vaid 2 raamatukogu NL-s. Paul I ajal ka ei toodud võõrkeelset kirjandust sisse.
960 / 1260 = 0,76 kr Ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu 17 + 0,76 = 17,76 kr Kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta 24,34 – 17,76 = 6,58 kr 4. Vastuvõtukontroll Pärast seda kui kogu veos on maha laaditud ja paigutatud korrastatult vastuvõtualale, tuleb saadetis üle kontrollida. Vastuvõtukontroll on üks vastutusrikkamaid laotöö toiminguid, kuna sellega kinnitatakse tarne lõppemist ja kauba üleminekut saaja vastutusele. Kaupade tellimise järel jääb ettevõtte arvutisüsteemi tavaliselt ostutellimus, mis sisaldab infot tellitud kauba artiklite, koguste, hinna jms kohta. Pärast vastuvõtukontrolli läbiviimist saab ostutellimusest lao sissetulek, mida muudetakse vajadusel vastuvõtukontrollimise käigus. 13 Vastuvõtukontroll kujutab endast laotoimingut, mille käigus võrreldakse saadetise
Soome kunagise peaministri Matti Vanhaneni sõnul küsivad tuhanded ühendused Soomes raha ja kogu kodanikuühiskond tuginebki raha mangumisele. Ta küsis: kuhu tõmmata piir kerjamise ja kodanikuühiskonna vahele? Turul domineerivad ettevõtted on kahtlemata sedavõrd suured, rikkad ja tähtsad, et neil on võimalus (majandus)poliitikat mõjutada. Seda nii parteide rahastamise, lobitöö, otseste või kaudsete altkäemaksude, nende seisukohti toetavate teadusuuringute tellimise, ajakirjanike “liisimise” kui ka lihtsalt otsese šantaaži abil. Massiteabevahendid on olulised majanduspoliitika mõjutajad. Nad kujundavad suuresti ühiskondlikku arvamust ja seeläbi kindlasti ka valimistulemusi ning majanduspoliitikat. Tava- line inimene kaldub omaks võtma massikommunikatsioonis levivaid seisukohti. Poliitiliselt oluliste seisukohtade kujundajaks avalikus arvamuses on tavaliselt poliitiline, sotsiaalne jm eliit,
- Juhtkond, kes võtab osa igapäevasest tööst. - Kundele ootuspärane kvaliteet ja kvaliteedikontroll. - Teadmiste austamine. - Erialane meisterlikkus ühendatud ettevõtlikkusega. - Tugev ja hästi määratletud äriidee. - Keskendumine ühele oskusteabe alale. - Oskusteabe säilitamise süsteem. - Panustamine töötajate täiendõppele. - Võtmeisikute pidev vahetamine. - Kindlad struktuurid, nt. tugev kultuur. Teabeettevõtteks tavatsetakse pidada neid, mis teevad tööd tellimise peale: reklaamibürood, advo-kaadibürood, mitmesuguste valdkondade konsultatsioonifirmad, audiitorfirmad jms. 9.3.2. Võimustruktuur teabeettevõttes 9.3.2.1. Info kui võimuvahend Ühiskonnas on toimumas muutused ja infotehno-loogia arenemine on üks selle muutuse liikumapa- nevaid jõude. Ainuüksi tänapäeva infoedastustehnikaga oleme tekitamas põhjalikku muutust va-nas industriaalühiskonnas. Et info on tähtsamaid võimuvahendeid, seda on võimulolijad läbi aegade teadnud
on otstarbekas sätestada, millised materjalid kuuluvad uuringute läbiviimise järel edastamisele omavalitsusele), • enne planeeringu algatamist tehtud strateegilised otsustused ja kehtiva üldplaneeringu nõuded, • enne planeeringu algatamist planeeritaval maa-alal ja selle lähipiirkonnas koostatud ja kehtestatud varasemad detailplaneeringud, kõrvalaladel kehtestatud planeeringute mõjud, • kaitsealused objektid ja alad ning kehtivad eritingimused või nende koostamise/ tellimise vajadus, kõrvalalade ehitiste ja muude objektide mõjud ja kaitsetsoonid, mis ulatuvad planeeritavale alale, • võimalikud jääkreostused, • teed, liikluse intensiivsus ja vajalikud manöövrid, parkimis- ja liikluskorraldus, • tehnovõrkude paiknemine ja arendamine, • haridusasutuste teeninduspiirkonnad jmt. 2. võimaldab omavalitsusel seada detailplaneeringu lahendusele avalikest huvidest (linnaehituslikud, tänavate ja liikluskorraldusega, puhkealadega ja tehnovõrkudega seotud jm.
II. «La creatura bella bianco vestita» 482 Phoebuse abielu 490 Quasimodo abielu 491 Märkused. V. Alttoa 493 Bibliograafilisi andmeid 511 . . : . . . « ». , - . 10. Toimetaja L.-M. Kask. Kunstiline toimetaja E. Järv. Tehniline toimetaja A. Krebstein. Korrektorid L. Golberg ja S. Laud. Laduda antud 14. XII 1970. Trükkida antud 1. II 1971. Paber 54 x 84/16. Trükipaber nr. 2 -- Kohila Paberivabrik. Trükipoognaid 32,5. Tingtrükipoog-naid 27,3. Arvestuspoognaid 28,16. Trükiarv 48 000. Tellimise nr. 7753. Hans Heidemanni nimeline trükikoda. Tartu Ülikooli 17/19. II. Hind rbl. 1.59 7--3--4 TL 1--71--20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
