Kuum ja kõrge rõhu all olev heitgaas siseneb turbiini järjest spiraalselt kitsenevasse korpusesse ja kogub liikudes kiirust. Gaasid tahavad liikuda väljalaske ja atmosfääri ehk oluliselt madalama rõhu suunas, kuid selleks peavad nad liikuma läbi turbiini tiivikut ümbritseva kitsa ava ja üle tiiviku labade; selle käigus panevadki nad tiiviku pöörlema kiirusega, mis võib ulatuda isegi üle 150 000 pöörde minutis. Turbiini tiivikuga samal teljel on teine tiivik kompressori tiivik, mis hakkab seetõttu samuti pöörlema. See tiivik pöörleb külma poole e. kompressori korpuses, kus toimuv on vastupidine turbiinis aset leidvale. Pildil siseneb õhk kompressorisse paremalt; õhu sisenemise suunast vaadatuna päripäeva pöörlev kompressori tiivik "haukab" õhu oma labade vahele ja seal kiirendub
suundade direktsiooninurki. Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata. Viseerimine latile nii, et horisontaalniit on lati kõrgusel i ja vertikaalniit on lati teljel. Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis – krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta või mitme jaama kohta ühine. Krokiile märgitakse jaamad rooma nr
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ....................................
· Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. · Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata. Viseerimine latile nii, et horisontaalniit on lati kõrgusel i ja vertikaalniit on lati teljel. · Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. · Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta või mitme jaama kohta ühine. Krokiile märgitakse jaamad rooma nr
three-fold telgede lähedal ning 30 koopiat asuvad two-fold telgede tippudes), mis on olulised 1 valgust koosneva karkassi stabiliseerimiseks. 1-ja 2-valgud on RNAd siduvad valgud ning kontakteeruvad viiruse genoomiga. Peale nende leidub sisemises kapsiidis veel kaks minoorset valku, 3 (12 koopiat) ja µ2 (12 kuni 24 koopiat). Minoorsed valgud paiknevad sisemise kapsiidi siseküljel (five fold teljel?). Sisemine kapsiid ei sisalda kanaleid (v.a. five-fold telgede tippudes) ja kaitseb genoomi väliskeskkonna mõjude eest. Core struktuur on ensümaatiliselt aktiivne ja sisaldab RdRp (polümeraasi), RNA trifosfotaasi ja guanülüültransferaasi aktiivsusi ning kahte tüüpi metüültransferaasi (metüleerivad vastavalt G jääki cap struktuuris ja RNA esimese nukleotiidi riboosi 2'-O positsioonis). Peale valkude ja genoomse dsRNA leidub virionides veel kahte tüüpi RNA oligonukleotiide:
Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine. Lisandub subkoodi mõiste. Esteetilise teates võib esile tõsta järgmised informatsioonitasandid (Eco tsiteerib Max Benset): füüsiliste kandjate /kõnes -- toon, intonatsioon, häälduse eripära, visuaalses -- värvid, faktuur, muusikas -- tämbrid, sagedused, intervallid jne/ diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad paradigmaatilisel teljel: /foneemid, samastused, rütmid, värsimõõt, positsioonilised suhted, topoloogia keel jne/ süntagmaatiliste seoste: grammatiliste, proportsioonide, perspektiivi, muusikaliste intervallide jne denotatiivsete tähenduste: vastavad koodid ja leksikoodid konnotatiivsete tähenduste: retoorika, stilistilised leksikoodid, kujutavate võtete kogum, suured süntagmaatilised blokid jne
Negatiivseteks iseloomujoonteks peetakse aga kadedust ja ,,ärapanemistahet"20. USA rahvusliku vananemise uurimuse instituudis tehtud uuringu järgi, milles osales 49 erinevat riiki peavad eestlased end ise väheaktiivseteks, alalhoidlikuteks ja umbusklikeks, kuid samas väga töökateks. Kuid kui vaadata inimestele antud isiksusehinnanguid, siis on eestlased üsna kõrgel kohal ekstravertsuse ja emotsionaalse stabiilsuse teljel. Seega on Eesti puhul põhjust arvata, et stereotüübid ei ole kujunenud objektiivselt. Kõige realistlikum on, et eestlase stereotüüp on tekkinud vastandusest Eesti kõige suuremale naabrile- venemaale. Ja ka 18 Kiis. Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/stereotbid.html 19 Lahe 2010 20 Lahe 2010 11
Graafika VBAs Kõiki töölehe pinnal asuvaid objekte käsitletakse kujunditena (põhiklassid Shape ja Shapes) Kujundite tüübid Graafikaobjektid - MS Drawing abil tehtud kujundid Diagrammid (ChartObjects) 60 23 56 50 40 29 32 30 27 13 Pildid (Picture) - imporditud pildid kask 20 45 35 kuusk 10 12 ...
Loob uue idiolekti, uued seosed. Seotud eelkõige Jakobsoni konatiivse, apellatiivse (suunatud adressaadile) funktsiooniga Esteetilise teates võib esile tõsta järgmised informatsioonitasandid (Eco tsiteerib Max Benset): füüsiliste kandjate /kõnes -- toon, intonatsioon, häälduse eripära, visuaalses -- värvid, faktuur, muusikas -- tämbrid, sagedused, intervallid jne/ diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad paradigmaatilisel teljel: /foneemid, samastused, rütmid, värsimõõt, positsioonilised suhted, topoloogia keel jne/ süntagmaatiliste seoste: grammatiliste, proportsioonide, perspektiivi, muusikaliste intervallide jne denotatiivsete tähenduste: vastavad koodid ja leksikoodid konnotatiivsete tähenduste: retoorika, stilistilised leksikoodid, kujutavate võtete kogum, suured süntagmaatilised blokid jne
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
Niisuguse rootoräkkena on kujundatud biiteräke ja sõrmketasäkke üks modifikatsioone. Vurräkked on ketas- ja kahveltüüpi, võnkäkked (võnkuvliikumisega) aga latt- ja nooktüüpi. Sõrmketasäke on vabaaktiivne rootoräke, mille tööosaks on rõhttelje ümber pöörlev sõrmketas (läbimõõduga 35...55 cm). Ühisele teljele paigutatud sõrmkettad moodustavad patarei. Sõrmketasäke võib olla ehitatud sõrmketasrullina või sõrmketasrandaalina. Esimesel juhul on sõrmkettad patarei teljel vabalt pöörlevad, kusjuures ketta pöörlemistasandi ja masina liikumisigi vaheline nurk on null ning patarei telg on raamiga jäigalt ühendatud. Teisel juhul on kettad patarei telje suhtes liikumatud, kusjuures ketta pöörlemistasandi ja masina liikumissihi vaheline nurk (töönurk) on muudetav piirides 0...16°. Sõrmketasäkke iseloomulikuks eripäraks on asjaolu, et ketta sõrmed ei ole radiaalsed (raadiusesihis). Seetõttu sõltub sõrmede mõju mullale sellest, kuidapidi
võ dne hõõ dejõug Vastus hõõ dejõud on N 39. Te ve e om N k luv kon eine i küll ho i on l el g nöö moodu b horisontaalpinnaga 30-k di e nu g Kinee iline hõõ de egu on Kui uu jõudu peate rakendama? Lahendus: Joonis. Mehike lohistab seifi Kinee iline hõõ de egu Konteineri kaal m = 500 N Kõ v lolev jooni e lu el ne välj ki ju d jõud mi mõjuv d x- ja y teljel ∑ o =0 ii ⇒ o = ∑ in 0 ii ⇒ in Avaldame esimesse valemi, asendades teise avaldisega o = in o in o in = o in = = = = 187,6 N Vastus: On vaja rakendada 187,6 N uu u jõudu 40
isotroopsuse ehk ruumi sarnasuse igas suunas. 2. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. 3. Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. 4.Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 6. Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks
Matemaatilise analüüsi II Kontrolltöö 1. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? (tõestada!). Loetleda diferentsiaali omadused. a. Teades, et argumendi muut kohal a -funktsiooni muut kohal a a.i. Nii me näitasime, et a.ii. Tähistades ja vahe järgmiselt a.iii. Kehtib võrratus: a.iv. Et avaldada väärtust kaudu peame kõigepealt avaldama suhte: a.v. Korrutades saadud avaldist saame: kus a.vi. Nüüd näemegi, et koosneb kahest liidetavast, esimeseks dy= ja teine on , mis kahanevad piirprotsessis a.vii. Võrdleme neid suuruseid suhtes: a.viii. Lisaks kehtib veel: a.ix. Nüüd teame,et diferentsiaal dy on sama järku kahanev suur...
6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. Mõlemad mudelid kujutavad juhi orienteeritust inimestele (kõrge- madal) ning teisel teljel orienteeritust tulemustele ja eesmärkidele (kõrge-madal). 8 7. Millised on põhilised eestvedamisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? Stiil Autoritaarne Demokraatlik Passiivne Stiili kirjeldus Kõik õigused ja vastutus Osa õigustest siirdatud,Kõik õigused ja vastutus on liidril lõppsõna liidril on siirdatud
28. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Voolu mõõtmine Magnetoelektrilistel mõõteriistadel koosneb liikumatu osa põsimagnetist, pehmest terassilindrist ja magnetšundist. Viimase nihutamisega saab reguleerida püsimagneti väljatugevust, kui see aja jooksu nõrgeneb. Liikuv osa koosneb teljele kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peen isoleertraadist mähis. Vool juhitakse mähisesse ja sealt välja kahe spiraalvedu abil. Teljel olev vedru koos vastukaaludega tasakaalustavad osuti raskuse. Raam paikneb õhupilus püsimagneti pooluste ja terassilindri vahel. Voolu suuna muutumisel pöörab liikuv osa vastassuunas, seega näitab mõõteriist ka voolusuunda. Magnetoelektrilised mõõteriistad on amper-, volt- ja oommeeter. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang ja võimsuskaod temas oleks väiksed
vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega.NT: Kui toetame redeli seinale, siis mõjub sein redelile vastu ja seda nii, et redel püsib paigal. 7.4. Millises taustsüsteemis kehtivad Newtoni seadused? Inertsiaalses taustsüsteemis(taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.)? 7.5. Tooge mõne sellise taustsüsteemi näide. ? 7.6. Määrake jooniselt 1) vähima jaotise väärtused aja- ja kiiruse teljel, 2) keha algkiirus, 3) kiirus ajahetkel t=4 s, 4) kiiruse muut nelja sekundi jooksul. Arvutage keha kiirendus, kirjutage kiiruse võrrand v=f(t) ja määrake kiirus ajahetkel t=6 s. Iseloomustage keha liikumist. 5 8. P 8.1. Gravitatsiooni seadus (võrrand ja sõnastus) Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende
1. Universum 1.1. Aegruum `' Aeg ja ruum näivad olevat väga erinevad mõisted. Ruumis võite tõsta asju sinna, kuhu tahate. Kuid ajas saate liikuda vaid ühes suunas, minevikust olevikku `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Ruumil on kolm mõõdet. Saab liikuda ette/taha, vasakule/paremale või üles/alla `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Ajal on aga ainult üks mõõde. Ja mis veelgi halvem sellel ühel olemasoleval teljel saab liikuda ainult ühes suunas `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Ajal on suund nagu ruumil, kuid aja `'suund'' on kõigi ruumi suundadega risti `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Aeg ja ruum koos moodustavad neljamõõtmelise aegruumi. `' (Mary ja John Gribbin 1997:86). `' Einstein väitis, et mitte kellelgi, mitte kuskil maailmaruumis pole alust öelda, et tema on paigal ja kõik ülejäänu liigub tema suhtes. See on erirelatiivsusteooria seisukoht `' (Mary ja
teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid...
See asjaolu määrab ära mõned olulised pooljuhtmaterjali optilised omadused. Kui elektron liigub elektriväljas, siis ta muudab nii oma koordinaati kui ka energiat, minnes ühelt nivoolt teisele (joonis 2.13a). Seejuures tema kineetiline energia kasvab eU võrra (U on elektrivälja 6 pinge), potentsiaalne energia aga väheneb sama suuruse võrra. Kogunenud kineetilise energia võib elektron kaotada hajutamise käigus ja pöörduda tagasi algnivoole. Tihti on mugavam näidata teljel koguenergiat E, millest on lahutatud elektrivälja energia eU, seega E-eU (joonis 2.13b). Sellisel juhul kujutab elektroni liikumist horisontaalne sirge, energeetilised nivood (potentsiaalne energia) on aga kaldu. Kaldenurk on võrdeline elektrivälja tugevusega. Seega energianivoode käik vastab potentsiaali muutumisele. Kui pooljuhis tekib sisemine elektriväli (näiteks p-n siirde alal), siis seal energiatsoonid on kaldu. Pooljuhi erijuhtivus on elektron(n)- ja auk(p)juhtivuste summa:
d 2g 2g 1.22 Statsionaarse ühtlase voolamise põhivõrrand. Tangentsiaalpinge jaotus ümartorus. Statsionaarse voolamise põhivõrrand: 0 = gRI , vedeliku tihedus, g raskuskiirendus, R hüdrauliline raadius, I hüdrauliline lang. Tangentsiaalpinge vedelikukihis, mis asub toru teljest kaugusel r: 0,5 grI . Tangentsiaalpinge jaotus on lineaarne, pinge on suurim seina ääres ning võrdne nulliga toru teljel. 1.23 Vedelike voolamise reziimid Vedelik võib voolata laminaarselt või turbulentselt. Laminaarne vool liigub püsiva kujuga jugadena, mis omavahel ei segune, selgete piiridega värvitud vedeliku niit on nähtav kogu klaastoru ulatuses. Turbulentset voolamist iseloomustab intensiivne segunemine peaaegu kogu ristlõike ulatuses. Värvitud vedelik toonib üsna lühikesel teekonnal kogu ülejäänud vee. Voolamist iseloomustab Reynoldsi vL vd
kandidaat. Proportsionaalsed süsteemid esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Kasutusel on mitmemandaadilised ringkonnad. Segasüsteemid poolproportsionaalsed süsteemid (ei anna enam häältesaagiga enam-vähem proportsionaalset esindust, aga pole veel ka ,,võitja-võtab-kõik" süsteem, teljel keskel). 3. Majoritaarsus vs proportsionaalsus V: majoritaarsus kogu valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valitavate esindajate arvuga. Igas ringkonnas osutub valituks üks isik, see kes kogub absoluutse maksimumi hääli. Kui keegi enamust ei kogu, siis korraldatakse tavaliselt uus valimisvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast valitakse sellisel juhul esinduskogusse kindel esindaja.
6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. Mõlemad mudelid kujutavad juhi orienteeritust inimestele (kõrge- madal) ning teisel teljel orienteeritust tulemustele ja eesmärkidele (kõrge-madal). 8 7. Millised on põhilised eestvedamisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? Stiil Autoritaarne Demokraatlik Passiivne Stiili kirjeldus Kõik õigused ja vastutus Osa õigustest siirdatud,Kõik õigused ja vastutus on liidril lõppsõna liidril on siirdatud
cos1 cos3 n kus n - hamba keskjoone kaldenurk. Telglõikes tekkiva kuju alusel eristatakse kolme tüüpi koonushambaid (joon. 7): a) võrdeliselt alanevad (I telgkujuga) hambad. Hammasratta jaotus- ja jalgadekoonusel on ühine tipp, mistõttu hamba jaotusjala kõrgus on võrdeline kaugusega ühistipust, b) alanevad (II telgkujuga) hambad. Hammasratta jaotus- ja jalgadekoonuse tipud on ratta teljel teineteise suhtes nihutatud nii, et hammaste jaotusringpaksus muutuks ligikaudu võrdeliselt kaugusega jaotuskoonuse tipust, c) püsikõrgusega (III telgkujuga) hambad. Hammasratta peade- ja jalgadekoonuse moodustajad on jaotuskoonuse moodustajatega rööpsed, mistõttu hamba kõigi elementide kõrgus on konstantne. Sirghammastele antakse harilikult I telgkuju. Koonushammaste telgkuju sõltub tema
nähtuste iseloomustamisel. 3. Taotlus äratada lugejas huvi vahetu kokkupuute vastu Eesti looduse ja looduskaunite paikadega; lugeja juhtimine loodusesse teksti kaudu. Iga siin loetletud tunnus iseloomustab ühtlasi ka suuremaid teksti- tüüpe, vastavalt teadus-, ilu- ja tarbekirjandust. Looduskirjandus paik- neb nende lõikumisalas (joonis 1). Teksti määratlemine looduskirjandu- sena on seotud nihkega igale suuremale tekstitüübile iseloomuliku tun- nuse teljel. Teaduskirjanduse ja looduskirjanduse peamine erinevus seisneb nih- kes diskursiivsel teljel: teaduskirjanduse keel on tunduvalt reglemen- teeritum kui looduskirjandusel, see pürib objektiivsusele ja neutraalsu- sele. Autori subjektiivse hääle esiletulek teaduslikus tekstis on üldjuhul kohatu. Looduskirjandus edastab, sarnaselt teaduskirjandusega, loodus- teaduslikke teadmisi, kuid teeb seda varjamatult autori subjektiivse prisma läbi
2007. aasta matemaatika riigieksami ülesanded koos lahenduste ja kommentaaridega 2 1. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid 1 5x 1 I Antud on avaldis 2 , kus x 0 ja x . x 25 x 2 x 0 5 1) Lihtsustage see avaldis. 3 2) Arvutage avaldise väärtus, kui x 2 . Vastus andke täpsusega 10 2. 2 x 2 (9 x 2 x 0 ) 1 II Antud on avaldis , kus x 0 ja x . ...
1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla erisuunalised. ...
EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant · Vm...
Arandadel ja nende põhjanaabritel warramungadel (asuvad arabannadest kaugel põhjas) on tootemite funktsioonid vastupidised, aga viimastel on need analoogsed arabannadega, kuigi esinevad teatud erinevused. Seega tegib arandade ja warramugade vahel uuesti perioodiliste mitteperioodiliste struktuuride opositsioon nagu arandade ja arbannade puhul. Muidu (kui isa- või emaliinilisus välja jätta) on arabannad ja warramungad arandade täielikud vastandid. Osati esineb põhja- lõuna teljel üleminekuid ühest äärmusest teise (totemistlike süsteemide mõttes), aga ka samade vormide kordumist kahel poolusel. Tekib hüpotees, et kõik austraalia kultuurid on ühe algsüsteemi transformatsioonid. Keeld abielluda omaenda või oma eellaste tootemperekonda avaldub mõnel pool keeluna kasutada oma surnud eellaste nimesid ja nendega sarnanevaid sõnu. Austraalia on kõige eraldatum kontonent üldse. Aborigeenid aga taotlesid ja mõtestasid oma arengut ja
1912 kukutatakse Mandzu dünastia ja luuakse vabariik aafrikat läbis põhjast lõunasse briti kolooniate vöönd buurid - hollandlaste järeltulijad briti impeerium väga võimas, aga buurid suudavad algul vast panna britid suruvad vastupanu maha lõuna-aafrika vabariik oli üsna pikka aega valgenahaliste keskne ühiskond (privileegid) lõuna-aafrika pikalt majanduslikult edukaim riik aafrikas migratsioon tähendab seda, et ringipaiknemine toimub kahel teljel paiknetakse ringi euroopa siseselt (maalt linna) teatud piirkondades elas linnades inimesi rohkem kui maal, varem vastupidi sest maa toidab industrialiseerimise tagajärjel tehased tõmbavad linnas töökäsi juurde ameerika hakkas rahvast ligi tõmbama `ameerika unistus' inimeste elukvaliteet 19.saj lõpuks tõuseb, iive positiivne tekib tunne, et elatist saab teenida ameerikas paremini kui euroopas inimesed suunduvad elama linnadesse 19.saj algul Euroopas 23 linna üle 100 000 elanikuga
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk kui palju on varieeruvust selle tüüpilise väärtuse “ümber”? Statistika jagunemine: Kirjeldav statistika (descriptive stat.) meetodid andmetest kokkuvõtete tegemiseks ning kirjeldamiseks. („65-70% US...
MÄÄRATUD INTEGRAAL, SELLE RAKENDUSED 1.1 Määratud integraali rakendused 1.2 SISSEJUHATUS MÄÄRATUD INTEGRAALI a) Integraalne alam ja ülemsumma · On antud funktsioon y= f(x), mis on PIDEV lõigul [a;b] (argumendi väärtused) · Sellel lõigul eksisteerib kaks olulist väärtust: funktsiooni suurim väärtus ja funktsiooni vähim väärtus. · Tähistame funktsiooni f(x) suurima väärtuse tähega M ja väikseima väärtuse tähega m · Funktsiooni väärtusi näitab graafiliselt y-telg (alati!) N2 B A xn=b · Nüüd jaotame selle lõigu [a, b] mitmeteks osadeks, alamlõikudeks... kuna pole lõplik otsus, mitmeks, siis ütleme, et jaotame selle lõigu n osaks. ...
ühendamises seltsidesse jne. Homoloogilised elundid elundid, mis on nii sama funktsiooni kui ka väljanägemisega (nt. ahvi käsi ja inimese käsi) HOX-geenid kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea- saba teljel Konvergents erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Makroevolutsioon ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Süstemaatika bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk
r r r M = r×F r näitab punktmassi asukohta koordinaatide alguspunktist ning F sellele punktmassile mõjuvat jõudu. Jõumomentide liitmine Määratakse süsteemile mõjuvad momendid ja liidetakse need vekoriaalselt. Kõik jõumomendid peavad olema määratud ühe ja sama punkti suhtes, muidu ei ole liitmine põhjendatud. Jõumoment telje suhtes Kui pöörleval kehal on telg fikseeritud, siis võetakse jõu rakenduspunkti raadiusvektor nii, et see oleks teljega risti ning alguspunkt teljel. Samasse punkti märgitakse ka jõumomendi vektor. Vektorid F ja M lahutatakse mõlemad kaheks, teljega paralleelseks ja ristiolevaks, komponendiks. r r r r r r Teisisõnu F = F|| + F ja M = M || + M . Jõumomendi ristkomponendi ehk jõu paralleelkomponendi mõju kompenseeritakse laagrite(või mõni muu telge kinnitav asi) poolt. Seega pöörlemist mõjutavaid jõudusid kirjeldavad ainult teljega ristiolevad jõu komponendid. Siit: r r r
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduv...
mittereferentsiaalne. Kommunikatsioon põhineb valikutel, mis tehakse süsteemi sees, mis eelneb rääkijale. “Keel [la langue] on keel sotsiaalne osa, indiviid ei saa seda luua ega muuta, keel on kollektiivne piirand, kommunikasioon on võimalik vaid siis, kui see täielikult omaks võetakse” (R. Barthes, 1984: 82). Keele süntagmaatiline (kombineeriv) ja paradigmaatiline (selekteeriv) mõõde. Kõne [parole] on süntagmaatilisel teljel kulgeva kombineerimise ja paradigmaatilisel teljel kulgeva selekteerimise tulem. Saussure panus intertekstuaalsuse mõiste arengusse: tähendus keeles on suhestatud, see sõltub kombineerimisest ja seostamisest. Ükski märk ei oma iseseisvat tähendust. Märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust läbi oma sarnasuses ja erinevuse teiste märkidega. M. Bahtin, dialogism, heteroglossia, polüfoonia
tekitab apoptootilistes rakkudes fluorestseeruvad punktikesed. Elus rakke eristatakse varajases ja hilises apoptoosis olevatest rakkudest nii, et värvitakse proov DAPi ja FISCiga. Pannakse läbivoolu tsütomeetrisse – graafikul neli populatsiooni . x teljel Dapi aktiivsus, y teljel FISC aktiivsus. Populatsioon, mis on mõlema fluorokroomi suhtes inaktiivne (all vasakul) on terve rakk. Populatsioon, millel on kõrge FISC, kuid madal DAPi, on varajases apoptoosis. Populatsioon, millel on kõrge DAPi ja kõrge FISC on hilises apoptoosis. DAPI – seostub raku sisse FISC – seostub DNA’ga 12. - 13. LOENG 12. Tüvirakud ja rakkude diferentseerumine. 96. Nimeta 4 põhilist tüviraku pluripotentsuse faktorit (key factors). Oct4 Sox2 Nanog
mittereferentsiaalne. Kommunikatsioon põhineb valikutel, mis tehakse süsteemi sees, mis eelneb rääkijale. "Keel [la langue] on keel sotsiaalne osa, indiviid ei saa seda luua ega muuta, keel on kollektiivne piirand, kommunikasioon on võimalik vaid siis, kui see täielikult omaks võetakse" (R. Barthes, 1984: 82). Keele süntagmaatiline (kombineeriv) ja paradigmaatiline (selekteeriv) mõõde. Kõne [parole] on süntagmaatilisel teljel kulgeva kombineerimise ja paradigmaatilisel teljel kulgeva selekteerimise tulem. Saussure panus intertekstuaalsuse mõiste arengusse: tähendus keeles on suhestatud, see sõltub kombineerimisest ja seostamisest. Ükski märk ei oma iseseisvat tähendust. Märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust läbi oma sarnasuses ja erinevuse teiste märkidega. M. Bahtin, dialogism, heteroglossia, polüfoonia
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade ...
Graafikutelt saab jälgida auto pidurite käitumist kogu piduritesti jooksul. TÜE ei kohusta meid seda tegema kuid kui klient soovib meie arvamust siis me seda ka ütleme. Piduristendi programm näitab, milline ratas blokeerudes lõpetas piduritesti ja seda tähistab tärn maksimaalse pidurdusjõu numbri ees. Hüüumärgid näitavad, milline mõõdetud tulemus ei vasta nõuetele. Pidurite seisukorrale hinnangu andmisel arvestatakse ühel teljel pidurite omavahelist erinevust. TÜE lubab ühel teljel pidurite pidurdusjõudude erinevust kuni 30% kui testitakse jalgpidurit. Seisupiduri testi tehes ei tohi pidurite erinevus olla üle 50% Joonis 1 Joonisel 1 on näha, et piduritesti läbinud auto esiteljel on pidurite erinevus ainult 3%, tagateljel 2% ja käsipiduril 19%. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud
1,92 1,968 1,9872 Joonisel 0,6 0,4 kujutatu tuleb kas joonise piirkonnas või 0,2 tekstis selgitada. Koordinaattelgi 0 1. Aasta kasutades tuleb nendele kanda teljel 2. Aasta 3. Aasta 4. Aasta 5. Aasta kujutatav suurus ja mõõtskaala. Pane tähele, et joonistel oleks allkirjad (Lepikult, Tamm 2003, lk.20). Näide: 3 y 2 y = f(x) 1
kõigini, keda see puudutab 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey- Blanchardi ja Blake-Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. Mõlemad mudelid kujutavad juhi orienteeritust inimestele (kõrge-madal) ning teisel teljel orienteeritust tulemustele ja eesmärkidele (kõrge-madal). 19 7. Millised on põhilised eestvedmisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (eksamil küsin nt: kirjeldage autoritaarset juhtimisstiili) Ühte stiili ei saa teisele eelistada, kõigel on miskit head. Olenemata eestvedamise stiilist on edu saavutamine võimalik ainult juhul, kui see stiil sobib antud situatsiooniga.
7. Mida mõistetakse balansseeritud kasvu all? Rakkude arvukus suureneb propotsionaalselt biomassi juurdekasvuga. Log-faasis on ainult balansseeritud kasv. 8. Defineeri generatsiooniaeg ja millest ta sõltub? Aeg, mis kulub populatsioonis rakkude arvu kahekordistamiseks. Sõltub geneetilisest potensiaalist ja kasvutingimustest. 9. Kuidas on võimalik leida mikroobipopulatsiooni generatsiooniaega? Graafikult – kaudne. x- telje peal populatsiooni inokuleerimise ajad ja y- teljel biomassi või arvukuste logaritmilised väärtused. Nt OD-lt 0.2 – 0.4 kasvas kultuur ja siis oli ajavahemik 10min ja 30min. Järelikult generatsiooniaeg on 20 min. Otsene – valemiga. g=t * log2 (0,301)/logN t-logN0 10. Kuidas on generatsiooniaeg ja kasvukiirus seotud? Millised on nende ühikud? g=1/v – pöördvõrdeliselt. Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini kasvavad rakud. Generatsiooniaeg (min), kasvukiirus (generatsiooni/minutis). 11
J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 19 4. Näiteülesanded. Näide 4.1 Masspunkt massiga 2 kg liigub sirgjooneliselt jõu F mõjul, mille algväärtus on 8 N ja mis kasvab igas sekundis 2 N võrra. Leida punkti liikumise seadus kui v0 = 0 . Lahendus Suuname x-telje piki punkti liikumissirget. Kuna siin on tegemist ühedimen- N sionaalse juhtumiga, siis kasutame diferentsiaalvõrrandi üldkuju (4.7), kus Fkx k =1 on kõigi mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele, s.t N m x = Fkx (4.15) k =1 ...
Seletus Selles töövihikus on näiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta Töövihikut on soovitav täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutu Ülesannete vastused on toodud lehel "Vastused". Näidete uurimisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: - algandmete esitamine; - arvutuste organiseerimine ja paigutus; - vastava Exceli funktsiooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; - seletuste lisamine. Page 1 Seletus äiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta. täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutusülesanded. on toodud lehel "Vastused". s pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: e; mine ja paigutus; iooni kasutamine, viit...
Veoauto esirataste kokkujooksu suuruseks diagonaalrehvide korral on 2...5mm ja radiaalrehvide korral 0...2mm. Üldnõuded ratastele: · Võib kasutada valmistaja poolt ettenähtuid · Keelatud kasutada üle 10 aasta vanuseid rehve (siseriiklikult on lubatud kasutada valmistaja poolt, sellele sõidukile ettenähtud ja E või e sertifitseerimata rehve kuni 2005. Aastani) · Rehvil ei tohi esineda koorti läbivaid vigastusi · Rehvi mustri jääksügavus 1,6mm · Mistahes teljel ei tohi olla: * korraga diagonaal ja radiaalrehve, kuna rehvide erinevad omadused halvendavad sõiduki juhitavust. * erineva turvisemustri tüübiga rehve (ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev) · Sõidukil ei ole lubatud A1...A6 kiiruskategooria rehve, ning rehve mille lubatud suurim sõidukiirus on 30km/h · rehvil, millel puudub märge ,,REGROOVABLE", ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Juhtimismehhanismid
6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. Mõlemad mudelid kujutavad juhi orienteeritust inimestele (kõrge-madal) ning teisel teljel orienteeritust tulemustele ja eesmärkidele (kõrge-madal). 7. Millised on põhilised eestvedmisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (eksamil küsin nt: kirjeldage autoritaarset juhtimisstiili) Stiil Autoritaarne Demokraatlik Passiivne Stiili kirjeldus Kõik õigused ja Osa õigustest Kõik õigused ja vastutus on liidril siirdatud, lõppsõna vastutus on siirdatud
Joonisel 0 ,6 0 ,4 kujutatu tuleb kas joonise piirkonnas või 0 ,2 tekstis selgitada. Koordinaattelgi 0 kasutades tuleb nendele kanda teljel 1 . A a s ta 2 . A a s ta 3 . A a s ta 4 . A a s ta 5 . A a s ta kujutatav suurus ja mõõtskaala. Pane tähele, et joonistel oleks allkirjad (Lepikult, Tamm 2003, lk.20). Näide: 3 y 2 y = f(x)
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...