elemendid proportsionaalselt kaardil (joonis 3). Horisontaalne ja vertikaalne joonestik on kujuteldav ja puudutab kaardi elemente pealt, alt ja külgedelt. Vähendades joonte arvu, väheneb ka elementide katkendlikkus ja suureneb kaardi stabiilsus. Joonis 3 Kaardi joondus: a) ebasobiv joondus, b) hästi joondatud kaart (Kryger & Wood, 2005). Joondus jagatakse sümmeetriliseks ja asümmeetriliseks. Sümmeetrilise joonduse puhul jagatakse kaart kahel teljel risti oleva joone, ülemise, alumise ja külgedel oleva joonega. Asümmeetriline joondus on veidi keerulisem, sõltudes visuaalsest keskpunktist ja ülemisest, alumisest ning külgjoontest (Kryger & Wood, 2005). Joonestik jagab kaardi vastavalt ettenähtud fookusele ja tasakaalule. 2. Kaardi kvaliteet Kaartidega on keerulist geograafilist sõnumit lihtsam edasi anda kui sõnade või tabelite abil
Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks II. Taktikalised- mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonda. Tegelevad keskastmejuhid. III. Operatiivsed- (lühiajalised, kuni 1a) Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid. 23. Milline on Gantti graafiku toimimise põhimõte? Näide Ülesanded ühel teljel, teisel aeg. Näeb ära, mis ajal tuleb mingeid tegevusi teha ja sujuval protsessil seeläbi silma peal hoida. 24. Mida nimetatakse strateegiaks? Strateegia on kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava. 25. Mida nimetatakse missiooniks? Näide Kirjeldab organisatsiooni olemusolu põhjuseid ja suunda. (Kuidas me sinna jõuame?) 26. Mida nimetatakse visiooniks? Näide Kirjeldab kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. (Kuhu me tahame jõuda?) 27
4. KVALITEEDIJUHTIMI SE OLEMUS KVALITEEDIJUHTIMINE Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid. Kvaliteedi juhtimine Kvaliteedijuhtimine on seotud sellega, kuidas juhtida sisendit nii, et saada soovitud väljund/tulemus planeerimine sisend protsess väljund ootus tagasiside/õppimine Kvaliteedisilmus KVALITEEDIPROBLEEMIDEGA TULEB TEGELEDA JUBA KLIENTIDE NÕ...
EVOLUTSIOONILINE REGRESS- eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. HIERARHILINE SÜSTEEM- süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse. HOMOLOOGILISED ELUNDID- elundid, mis on sisestruktuuri, ehituse poolest sarnased. HOX- GEENID- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulatoorgeene. Need määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. SÜSTEMAATIKA- bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse. TAKSON- süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm. Nt: rebane, imetajad. VÄLJASUREMINE- üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus. ARTIKULEERITUD KÕNE- häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine.
Kaldkruvipind- tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon lõikab igas oma asendis pinna telge ühe ja sama teravnurga all. 59. Kuidas tekib tsükliline pind? Tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. Temast saab läbi panna tasapinna alati nii, et ta lõikab seda mööda ringjoont. 60. Mis juhtumil lõikab sfäär pöördpinda mööda ringjooni? Kui sfääri keskpunkt asetseb pöördpinna teljel. 61. Mis tingimusel saab pindade lõikejoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet? 1. mõlemad pinnad peavad olema pöördpinnad; 2. nende pöördpindade teljed lõikuvad; 3. telgede tasand on paralleelne ekraaniga. 62. Milline on abisfääride võtte kasutamisel väikseim abisfäär? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab. 63. Milliseid pindu loetakse laotuvateks? Pinnad, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise
Karli neljakümne kuue valitsemisaasta jooksul, seega 768-814, möödusid vaid 790. ja 807. aasta ilma sõja ja võitluseta. Karli-aegne Suur-Frangi riik koosnes neljast osast. Need olid Prantsusmaa, Germaania ning Karli poegade Ludwigi ja Pippini valitsetavad Akvitaania ja Itaalia alamkuningriigid. Nende nelja riigiosa iseärasused ja iseloomulikud jooned on jälgitavad ka veel meie päevil. See oli riik, mille pindala oli üle miljoni ruutkilomeetri ja läbimõõt põhja-lõuna teljel 1500 kilomeetrit, hamburgist Barcelonani, ning ida-lääne teljel 1200 kilomeetrit, Magdeburgist Nantes'ini. Peamine valitsemisvahend oli kuninga autoriteet aadli ja rahva silmis. Kui otsustavas punktis kuninga võim nõrgenes, nagu juhtus juba Karli järglase Ludwig Vaga puhul, hakkasid otsekohe ilmnema lagunemisprotsessid ka riigisüsteemi alamates lülides. Rooma maailma lagunemine kajastus ka rahandussfääris ja müntide vermimises. Riiklikud
Mõõteriistad, mis kasutavad Bernoulli võrrandit fluidumi mahtkulu ja kiiruse mõõtmisel, esineb kahte liiki: selliseid, kus kulu muutmine põhjustab rõhkude vahe muutumist (mida vahetult mõõdetakse), ning sellised, millel on konstantne rõhkude vahe ning muutub voolu ristlõikepindala. Mõõteriistad, milles mõõtmine toimub rõhkude vahe muutumisest: Pitot ja Pitot-Prandlti toru. Nendes seadmetes mõõdetakse kiirussurvet toru teljel asuvas ristlõikepunktis. See leitakse dünaamilise ja staatilise toru nivoode vahe kaudu. Pitot toru korral sirges torus, mis on põhimõtteliselt piesomeeter, tõuseb vesi survetasandini, kõvera otsaga torus aga sellest teatud kõrguse võrra üle: 2 h= (3.44) 2g Nähtust saab seletada sellega, et kõvera toru suudmes muutub liikuva vedeliku kineetiline
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
KORDAMISKÜSIMUSED 2015/2016 Kõrgem matemaatika MTMM. 00.145 (6EAP) 1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks on ristkülikukujuline arvude tabel, milles on m-rida ja n-veergu ja mis on ümbritsetud ümarsulgudega. Maatriksit tähistatakse suure tähega. Kui aij on reaalarvud ning i = 1; 2;...;m ja j = 1; 2;...; n, siis tabelit: nimetatakse täpsemalt (m x n)-maatriksiks ja kasutatakse tähistusi Am x n või Amn. Arvupaari (m; n) nimetatakse maatriksi A mõõtmeteks. Tabelis paiknevaid arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. i reaindeks; j veeruindeks. reamaatriks (1 x n); veerumaatriks (m x 1); ruutmaatriks m = n Tähistused: maatriksi järk naturaalarvude paar m x n (ridade ja veergude arv). ruutmaatriksi korral järk n (n = ridade arv = veergude arv). maatriksi liigid: nullmaatriks kõik elemendid 0. tähistus teeta ...
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaaniline liikumine on suhteline. Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev. Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem (x,y ja z telg, kulgliikumisel ka vaid x-telg) ja kell aja arvestamiseks moodustavad taustsüsteemi, mis võimaldab määrata liikuva keha asendit mis tahes ajahetkel. Igal kehal on kindlad mõõtmed. Keha eri osad asuvad ruumi eri kohtades. Siiski puudub paljudes ülesannetes vajadus näidata keha üksikute osade asendit. Kui keha mõõtmed, võrreldes kaugustega teiste kehadeni, on väikesed, siis võib seda keha lugeda ainepunktiks (punktmassiks). Nii võib näiteks toimida, uurides planeetide liikumist ümber Päikese. ...
Arvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja arvu bi selle imaginaarosaks. KOMPLEKSARVUD Kui a = 0, siis on tegemist imaginaararvuga bi, kui b = 0, siis saame arvu a + 0·i, mis on reaalarv a. Kui a = b = 0, siis siis saame tulemuseks arvu 0. KOMPLEKSARVU MÕISTE. TEHTED KOMPLEKSARVUDEGA Kaks kompleksarvu on omavahel võrdsed parajasti siis, kui nende reaalosad ja 1. Kompleksarvu mõiste imaginaarosad on vastavalt võrdsed: ...
Kaldkruvipind- tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel,kui sirgjoon lõikab igas oma asendis pinna telge ühe ja sama teravnurga all. 2. Kuidas tekib tsükliline pind? Tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. Temast saab läbi panna tasapinna alati nii, et ta lõikab seda mööda ringjoont. 3. Mis juhtumil lõikab sfäär pöördpinda mööda ringjooni? Kui sfääri keskpunkt asetseb pöördpinna teljel. 4. Mis tingimusel saab pindade löikejoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet? 1. mõlemad pinnad peavad olema pöördpinnad; 2. nende pöördpindade teljed lõikuvad; 3. telgede tasand on paralleelne ekraaniga. 5. Milline on abisfääride võtte kasutamisel väikseim abisfäär? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab. 6. Milliseid pindu loetakse laotuvateks? Pinnad, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise
2.4 FUNKTSIOONI PIIRVÄÄRTUS. FUNKTSIOONI PIDEVUS Vaatleme funktsioone, mis on määratud valemiga y = f(x). Selliseid funktsioone võib liigitada nende määramispiirkonna järgi. Funktsioonid, mis on määratud kogu reaalarvude hulgas. Need on funktsioonid, mille väärtusi on võimalik arvutada argumendi x iga väärtuse korral. Sellised funktsioonid on lineaarfunktsioon y = ax + b, ruutfunktsioon y = ax 2 + bx + c , aga ka naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioon y = x n . Kõigile neile on ühine see, et funktsioonide graafikud on pidevad jooned ja kogu graafiku saab joonestada ilma pliiatsit paberilt tõstmata pideva joonega. Öeldakse, et vaadeldavad funktsioonid on pidevad kogu arvteljel. Funktsioonid, mille määramispiirkond koosneb arvtelje ühest osast. Leidub funktsioone, mis on määratud vaid arvtelje ühel osal: poolsirgel, vahemikus või lõigul. Nende funktsioonide väärtusi saab arvutada kas argumendi x teatavast väärtusest alates võ...
projekti nõuetele. Kui projektis nõuded puuduvad, siis peab lähtuma järgmistest lubatud hälvetest: 1) aluse kõrguse erinevus projektkõrgusest ±30 mm; 2) kihi laius tee telje ja serva vahel +10 cm 5 cm; 3) pilu piki- ja põiksuunas 3-meetrise lati all 20 mm; 4) põikkalle: kahepoolse kaldega teedel ±0,5%, ühepoolse kaldega teedel ±0,3%; Tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 m kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10 mm ning kogu teelõigu keskmine paksus võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 5 mm. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud aluse pinnal INSPECTOR või LOADMAN seadmega vähemalt iga 100 m tagant ristlõike kolmes punktis. Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab vastama projekti nõuetele. Kui projektis elastsusmooduli nõue puudub, siis peab see olema 170 Ma.
projekti nõuetele. Kui projektis nõuded puuduvad, siis peab lähtuma järgmistest lubatud hälvetest: 1) aluse kõrguse erinevus projektkõrgusest ±30 mm; 2) kihi laius tee telje ja serva vahel +10 cm 5 cm; 3) pilu piki- ja põiksuunas 3-meetrise lati all 20 mm; 4) põikkalle: kahepoolse kaldega teedel ±0,5%, ühepoolse kaldega teedel ±0,3%; Tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 m kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10 mm ning kogu teelõigu keskmine paksus võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 5 mm. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud aluse pinnal INSPECTOR või LOADMAN seadmega vähemalt iga 100 m tagant ristlõike kolmes punktis. Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab vastama projekti nõuetele. Kui projektis elastsusmooduli nõue puudub, siis peab see olema 170 Ma.
lõpuga (joon.3.). Sum-mat võib esitada kujul C = A + B Vektorite lahutamine. Kahe vektori A ja B vaheks A-B nim. vektorit C, mis, liidetuna vektooriga B, annab vektori A (joon.4). Kuna vahe A-B esitub kujul A - B = A + ( -B ), siis saame vektori C = A B, kui liidame vektoriga A vektori, mis on võrdvastupidine vektoriga B. Vektorite lahutamine komponentideks. Iga vektori A võib asendada mitme vektoriga A1, A2 jne., mille summa annab vektori A. (joon.5.). Vektori projektsioon teljel. Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` ühtib suunaga n , loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.) Tähistatakse: vektori A projektsiooni suunal n tähistatakse An. Ühikvektor. Igale vektorile A võib seada vastavusse ühikvektori Aühik , mille suund ühtib vektori A suunaga ning moodul on võrdne ühega. Vektorite skalaarkorrutis. Töö avaldise võib esitada jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena
W Z-telje suunaline suhteline liikumine X X-telje suunaline absoluutne liikumine Y Y-telje suunaline absoluutne liikumine Z Z-telje suunaline absoluutne liikumine 23. Mida tähendab APJ programmis kaader: T6 S1200 F1 X23 Z-25 Tööriist nr. 6 spindli pöörlemissagedus 1200 min-1 ettenihe 1mm , tööriist Xteljel absoluutsesse asendisse 23 , Z teljel absoluutsesse asendisse -25 24.25. Milline on järgneva detaili kontuuri kirjeldus absoluutsetes ja suhtelistes koordinaatides? Absoluutsetes X34 C10 – faas nurgaga 45 kraadi Z-30 – silinderpind X42 Z-68 – koonus X66 Z-81 – koonus X75 – otspind Suhtelistes U10 C10 – faas nurgaga 45 kraadi W-20 – silinderpind U8 W38 – koonus U24 W13 – koonus U9 –otspind 26. APJ pinkide eelised ? · väheneb toote ettevalmistuse aeg
Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo, zargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet. Kasutame siinjuures enim levinud terminit släng. Slängis on üldkasutatavast kõnekeelest suuresti erinev sõnavara slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase värvinguga slängisõnad. Hinnanguteljel asetuvad sõnad selle järgi, missugust emotsionaalset hinnangulaengut nad kannavad. Sellel teljel asuvad deminutiivid ja augmentatiivid. 1. Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna. Eesti keeles on selleks harilikult ke- võikene-tuletis, nt lonksuke(ne) vrd lonks, hiireke(ne) vrd hiir, tütreke(ne) vrd tütar, Jaanike(ne) vrd Jaan. Rohkesti on ka u-deminutiive:poisu, poju, Jaanu (< Jaan), Riku (< Richard), kutsu, notsu, lastekeelsed kätu, kroku, lutu, potu, kõtu, punnu
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt as...
järsemalt, ladva poole laugemalt. Kahe viiendiku pikkuse kohalt jäeb põhja pikikumerus 0,5-1 meetri pikkuses tahumata. Nüüd hakatakse õhukesi laaste maha raiuma. Kumerus suureneb pidevalt ja otsa poole tuleb saagida toorikusse sügavad lõiked, et kirvega saaks suurte halgude kaupa liigset puitu maha lahata. Põhjakumerusi peab tahuma seni, kuni päris otsas jäeb vastasservani 8-10 cm. Ka kanuu küljed tuleb otste suunas kumeralt ära tahuda, aga siin jäeb tooriku teljel päris otsa paksuseks 6 cm. Külgede väljatahumine on selle võrra keerulisema, et kõigepealt on vaja määrata tooriku telgjoon, siis kanuu otsad ja tahuda mõlemad küljed sümmeetriliselt, et üks oleks teise peegelpilt. Kasvav puu ei ole tavaliselt sümeetriline ja see viga tuleb kõrvaldada kanuumeistril. 6 Põhja- ja küljekumeruste väljatahumisel tuleb nende vahele jäävad teravnurgad omakorda
1. Aktiivne ebakriitilisus on fanatism - niihästi andunult jaatavas kui ka jäägitult vihkavas vormis, 2. Passiivne ebakriitilisus ilmneb tolerantsusena(sallivusena) ja liberaalsusena (mööndusteta heatahtlik hoiak: ela ise ja lase teistel elada, laissez faire, tehtagu mis tahes, peaasi, et mind ei häititaks) 3. Passiivne kriitilisus on skeptitsism 4. Aktiivse kriitilisuse meelelaad on maailmavaade. Täielikku ükskõiksust, nullseisu mõlemal teljel kujutab endast fatalismi. Kriitilisus Skeptitsism maailmavaade Passiivsus fatalism Aktiivsus Liberaalsus entusiasm Fanatism Ebakriitilisus
Sekundaarsalvestid on tavaliselt vormindatud vastavalt failisüsteemivormingule, omades nii vajadust failid ja kataloogid vastavalt kuupäeva, autori või muude andmete järgi ära sorteerida. (Wikipedia) 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD Programmide ja failide hoidmiseks kasutatav hermeetilisse kesta monteeritud magnetketas. Kuna kõvakettad on ajamiga kokku ehitatud, siis kõvakettast rääkides mõeldakse selle all ketast koos ajamiga. Tegelikult on ühes ajamis samal teljel mitu ketast, mille mõlemad pooled on tööpinnad. Iga pinna jaoks on oma magnetpea andmete lugemiseks ja kirjutamiseks. Kõik magnetpead on kinnitatud ühe käpa külge ja liiguvad koos. Kõigil ketastel on ühepalju radu ja sama numbriga rajad eri ketastel moodustavad silindri. (vallaste.ee) Andmed loetakse ja kirjutatakse kodeerituna. (kollis.pri.ee) Kõvakettal säilitatakse arvuti tarkvara, arvutisse installeeritud programmid ja failid
19.1 Joone y=f(x) puutuja võrrand punktis A(a,f(a)) : y f(a)=f'(a) Joone y=f(x) normaalsirge võrrand punktis A=(a,f(a)) : Diferentseeruvuse geomeetriline sisu : Argumendi väärtusel x=a diferentseeruva funktsiooni graafik on punktis A=(a,f(a)) sile joon, mille puutuja tõusunurk ei ole /2. 1. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on määratud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Kasutades neid parameetreid saab punktidele teljel märkida kõik reaalarvud. Igale reaalarvule vastab arvteljel ainult üks koht ja vastupidi. Absoluutväärtus on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist. |a| =a kui a 0 -a kui a < 0 . Absoluutväärtuste omadused 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist lõiku (a-;a+), kus >0 on ümbruse raadius.
Vektorite lahutamine komponentideks. Iga vektori A võib asendada mitme vektoriga A 1, A2 jne., mille summa annab vektori A. Võimsus - nimetatakse suurust, mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N=∆A/∆t=F*v Võimsuse ühikuks on vatt (W ). Vektori projektsioon teljel. Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` ühtib suunaga n , 1W = 1J/s ; 1hj=736 W loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.) Energia - nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tõõd teha. Energia ühikuks on dzaul Tähistatakse: vektori A projektsiooni suunal n tähistatakse An
Richard Karming, Are Enok, Ayron Alliksaar LABORATOORSED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM....................................................................................4 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI.........................................................................13 3. PIDURISÜSTEEM........................................................................
29.Rihmülekande töötamise põhimõte.Euleri valem. Koormust kantakse üle hõõrdejõuga rihma ja ratta kokkupuutepinnas. Rihm on ratastel pingutatult.Jõudude jaotust rihma harudes iseloomustatakse Euleri seadust kasutades. See seadus kehtib kaaluta niidi kohta hetkel kui niit hakkab siledal silindril libisema. Fmj(mahajooksu jõud)>Fpj(pealejooksu jõud) Fmj/Fpj=eµ ,e- naturaallogaritmi alus,µ-hõõrdetegur,-niidi haardenurk silindril T=Fd/2=(Fmj-Fpj)d/2 T-pöördemoment silindri teljel .F-ringjõud silindri pinnal. 30.Selgitage rihülekandes rihma elastse libisemise tekkimise mehhanismi.Ülekandearv. 31.Rihmülekande rihma pingutamise viisid.Pingutuse kontrollimine. 1.Pingutuskruvi abil 2.Pingutusrattaga.3.raskusjõuga 4.Automaatselt toimiva seadmega, kus pingutusjõu suurus oleneb koormusest.Pingutusjõudu kontrollitakse rihma läbirippe kaudu. 32.Hammasülekande iseloomustus Koormus kantakse üle hammasrataste hammastevahelise hambumisega Iseloomustus: + 1.Kompaktne.2
XVII Miks ei saa ainult jõuga kirjeldada pöörlevat liikumist? ( jõumoment, rakenduspunkt)Pöörlevale kehale rakendades jõu tekib kiirendus, katsed näitavad et see ei olene vaid jõu suurusest vaid ka jõurakenduspunkti asukohast ja jõu suund on tähtis. Järelikult ei piisa pöörlevale kehale avaldatava mõju kirjeldamisel ainult jõu mõistest. Tuleb kasutada jõumomenti. ( näitena võib tuua ukselingi ) Galilei kiiruse teisendusvalemid? x x ut ( Vx,Vy,Vz ) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga??????????????? y y Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. XIX Kahes erinevas kohas sündmuse Sündmuste samaaegsus?Sündmuste on samaaegsed samas z z samaaegs...
Õigel ajal pidama saada on küll hea, kuid jalgratas on ju tehtud selleks, et sõita. Pärast pedaalide ilmumist tuli seda aga teha sõna otseses mõttes veoratta seljas istudes. Ratas ei lubanud sõitjat endast karvavõrdki eemalduda, tee mis tahad. Ei saa ju ometi paigutada pedaale ühte kohta ja ratast, mida nad peavad ringi ajama, teise! Ja siin sündis veel üks idee. Aga miks ka mitte? Saab küll, otsustas inglane G. Sheargold, kui pedaaliväntadega ühel teljel olevat eriliste hammastega rattalt tõmmata kett teise samasuguseni, mis on kinnitatud ühe sõidukiratta külge. Öeldud-tehtud. 1858. aastal sai jalgratas keti. See andis võimaluse istuda sadulas vabalt, surumata end iga hinna eest vastu veoratast, kartmata jääda rattast liiga kaugele. Ratta võis nüüd meelest lasta, võis rahulikult keskenduda sõidule. Märgatavalt täiustunud jalgratta üks osa tõi siiski veel väga kaua meelde tavalise taluvankri. Peame silmas puuratast
Ketttäitur: kasutatakse kraavide kaevamisel sügavusel üle 2.5m. PINNASETIHENDAMINE Tihendusmasinad tihendavad pinnast lühiajaliste korduvate koormustega, tekitades pinnases pöördu-matu mahulise deformatsiooni. Rullid: siledad valssrullid: Täitur (metalltrummel) pöörleb ümberhaaravale raamile paigaldatud teljel. Raamil on tiisel ja veoaas. Raamile kinnitub veel ka rullipuhastus kaap. Massi suurendamiseks saab rulli trumlit läbi otsaluukide täita ballastiga. Hammasrullid: Bandaazid pannakse valtsile peale selliselt, et nukid asetseksid malekorras. Raami põiktalade sisekülgedele on keevitatud kaabid nukireavahede puhastamiseks
Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus,lugupidamine). Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus, alandus, häbi). Väärtused võivad olla konfliktis. Tuleb teha valik.31 2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega? Eesti asend maailma väärtuskaardil (Ingleharti-Welzeli järgi): Eesti on hästi arenenud traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel, ent maha jäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Negatiivne vabadus domineerib positiivse vabaduse üle, hedonism. Eesti Inimarengu aruanne: Individualistlikud väärtused domineerivad kollektiivsete üle. Lõhe tegeliku käitumise ja sõnade vahel.32 2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend? Majanduslikud väärtused on ülimuslikud. Majanduskasv kui vahend hea elu elamiseks. 29 Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset?, 27. november 2007, http://www.president.ee/img/pilt
Ühist telge nimetatakse süsteemi peateljeks. Punkti, kus peateljega paralleelsed kiired lõikavad pärast murdumist peatelge, nim. pinna fookuseks, seda punkti läbivat ja peateljega ristuvat tasapinda nimetatakse fokaaltasandiks. Optilise pinna fokaaltasand ja fookus. Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Fookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1)fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired; 2)fookusekaugus on fookuse kaugus läätse (süsteemi viimase, fookusele lähima elemendi) tasandist. Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). 18. Põhimõistete sõnalised definitsioonid: interferents, difraktsioon. Koherentsed valgusallikad.
Ühist telge nimetatakse süsteemi peateljeks. Punkti, kus peateljega paralleelsed kiired lõikavad pärast murdumist peatelge, nim. pinna fookuseks, seda punkti läbivat ja peateljega ristuvat tasapinda nimetatakse fokaaltasandiks. Optilise pinna fokaaltasand ja fookus. Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Fookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1)fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired; 2)fookusekaugus on fookuse kaugus läätse (süsteemi viimase, fookusele lähima elemendi) tasandist. Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). 18. Põhimõistete sõnalised definitsioonid: interferents, difraktsioon. Koherentsed valgusallikad.
Räägib stiili iseloomustavatest kategooriatest: 1)konkreetsus (konkr. subjektiga laused) vs. abstraktsus (abstr. arutlevad laused) selle kategooria abil eristab ka kirj. suundi realistlik romaan romantiline kirjeldus (Platonovi stiil ühendab “ühendamatut”: abstr. aluseid konkr. predikaatidega) 2) Retooriliste figuuride olemasolu: seosed, mida kirjeldab Jakobson: grammatiliste figuuride seosed, mis tekivad süntagmaatilisel teljel – kordus, antitees, parallelism. 3) vaatepunktiga seonduv: subjektiivsus objektiivsus modaalsus 4) monovalentsus vs. polüvalentsus (seosed teiste tekstidega, võõrad hääled, “sõna on juba asustatud”.) Loeme teksti lineaarselt. Kuidas see muutub kujuteldavaks maailmaks. Väljamõeldisel rajanevas tekstis üleminek fraasidelt terviklikule kujutlusmaailmale. Süntagmaatika – uus mõiste ‘narratiivne süntaks’. Teose süžeeline ülesehitus,
see saadakse esi – ja põhiekraani suhtes ristiseisval tasandil, mida nimetatakse külgekraaniks (ε3). Selel 12a selgitatakse näitlikult ruumipunkti A kujutiste tekkimist kolmele risttasapinnale. Ekraanil ε3 saadud punkti ristprojektsiooni A''' nimetatakse punkti vasakultvaateks. Kaugust külgekraanist (AA''') nimetatakse selle punkti külgkvoodiks. Punkt Ax on punkti A projektsioon x-teljel, punkt Ay projektsioon vastavalt y– teljel ning ja Az projektsioon vastavalt z– teljel. Punkti koordinaatideks nimetatakse tema kvoote ehk kaugusi ekraanist mõõdetuna mööda telgi (lõik 0Ax – x-koordinaat ja tähistatakse xA, 0Ay – y-koordinaat ja tähistatakse yA, 0Az – z-koordinaat ja tähistatakse zA). Kuna ekraanid on omavahel risti, on tegemist ristkoordinaadistikuga. X , y ja z on koordinaatteljed, nende lõikepunkt 0 on koordinaatide alguspunkt. Koordinaatide alguspunkt jaotab kõik teljed positiivseteks ja negatiivseteks suundadeks
..2,0 µm/mm). Annavad püsiva pindsurve kogu mõõtmete ulatuses - suurima ja vähima pingu erinevus hoitakse väikesena. Seda tüüpi iste tuleb täpselt arvutada ja praktiliselt katsetada. Kuumistud, kus kuumutatakse enne koostamist haaravat või jahutatakse haaravat detaili, annavad praktikas kindla liite. Ist nõuab tugevaid ja massiivseid kaasdetaile, H7/u6 ja H8/x7 (jõuistud) - on kasutatavad detailide puhul, mis taluvad suuri pingeid, vaguniratas teljel, pronkshammasvöö teraspöial, seadetihvt rakise keres, sõrm massiivses vändahoovas. Häid näiteid istude valikuks pretsdendi meetodil annavad käsiraamatud ja klassikaliste koostude joonisealbumid. 17 6.5 Üldtolerantsid Paljud geomeetrilised omadused on ilma täpsema tolerantside spetsifitseerimiseta. Joonistel on need antud ainult nimimõõtmena.
Heteroskedastiivsuse olemasolu vahetu kontrollimine ei ole enamasti võimalik, kuna valimi põhjal ei saa leida juhuslike vigade dispersioone. Analüüsitakse vaid hinnatud mudeli jääkliikmete ruutusid käsitledes neid juhuslike vigade dispersioonide hinnangutena. Jääkliikmete ruutude põhjal otsustatakse, kas mudelis on heteroskedastiivsus või mitte. Heteroskedastiivsuse avastamiseks puudub ühene ja ainuõige meetod. Avastamine graafilisel meetodil · Y teljel kujutatakse jääkliikmeid või nende absoluutväärtusi. · X teljel kas vaatlustulemuse järjekorra numbrit, mõnda sõltumatut muutujat või hinnatud sõltuvat muutujat Y arv. · Kui on näha jääkliikmete varieeruvuse muutust sõltuvalt x-teljel asuvast muutujast, siis see viitab heteroskedastiivsuse olemasolule. 15. Mitmese regressioonimudeli konstrueerimise põhimõtted. Mitmese regressioonimudeli korral uuritakse seost endogeense (sõltuva) muutuja Y
raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist. 7) Ristuvate võnkumiste liitmine? Üldisel juhul tekivad väga keerulised trajektoorid. XXVI 1) Jõuõlg? M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Lõiku l=rsin nimetatakse jõu F õlaks. Jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest. 2) Impulsmoment? N = r × mv impulsimomendiks telje suhtes nim teljel asuva punkti suhtes määratud impulsimomendi selle telje suunalist komponenti 3) Relativistlik impulss,jõud???? dr dr dv p = m =m =m d v v dt 1 - ( ) 2 1 - ( )2 c c 4) A. Einsteini relatiivsusprintsiip?
emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö "normaalne" ja mis mitte: · Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine · Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud · Normidele mittevastav · Statistiline aspekt DSM IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD 10 (International Classification of Diseases) publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria)
emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö “normaalne” ja mis mitte: Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud Normidele mittevastav Statistiline aspekt DSM –IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD – 10 (International Classification of Diseases) – publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria)
Sirged ja tasandid Joonte ja pindade võrrandite mõiste Võrdust F(x,y,z)=0 nim pinna S võrrandiks antud koordinaatide süsteemis, kui selle pinna kõikide punktide koordinadid rahuldavad seda võrdust ja nende punktide koordinadid, mis ei asu sellel pinnal, ei rahulda seda võrdust. Sfäär on niisuguste punktide hulk, milliste kaugus keskpunktist on võrdne raadiusega r. Tähistades sfääri meelevaldse punkti M koordinadid (x,y,z) ning avaldades võrduse |OM| =r koordinatide kaudu. Võrdust (x-a)² + (y-b) ² + (z-c)² = r² nim sfääri võrrandiks vaadeldavas koordinaatide süsteemis. Kui pinna võrrand on esitatav kujul F(x,y,z)=0, kus F(x,y,z) on n-astme polünoom, siis nim pinda n-järku algebraliseks pinnaks. Algebralistest pindadest lihtsaim on esimest järku pind ehk tasand. Sfäär on teist järku pind, sest selle võrrandis esinevad tundmatud on teisel astmel.Võrdust F(x,y)=0 nim joone L võrrandiks antud koordinaatide süsteemis tasandil, kui teda rahuld...
C’’ -kraana konksu madalaim asend antud detaili paigaldamisel Hmin = HM + P P = 1,5 m , kraana polüspasti kõrgus Hm- elemendi montaažikõrgus. C’’AB’’ -kraana noole telg BC -minimaalne noole pikkus L LM -kraana minimaalne nooleulatus LM = LB + e3 LB -min noolepikkuse L horis.projektsioon teljel II-II e3=1,5 m- noole šarniiri kaugus kraana pöördeteljest Kraana konksu tõstekõrgus minimalse nooleulatuse puhul NOKAGA KRAANA 3. MONTAAŽITÖÖD 8 TÖÖ NURGA ALL LM .
1. Kahe muutuja funktsioon ja selle osatuletise rakendused: ekstreemumi leidmine, pinna puutuvtasapind ja normaal, näiteid Kahe muutuja funktsioon esitab pinda xyz-ruumis R3. Piirkonna D (x,y)ЄD igale punktile vastab z=f(x,y). Piirkond D on funktsiooni f määramispiirkond. Osatuletiste rakendused: Ekstreemumi (min, max) leidmine. Punkt, kus osatuletis on 0, nim. kriitiliseks punktiks. P(xo,yo). Puutujatasandi võrrand: fx(x0,y0)x+fy(x0,y0)y-z+d=0. Punkt Q0(x0,y0,z0) kuulub puutujatasandile.Seal pt.s puutujatasandiga risti olev vektor n on pinna normaal pt.s Q0. 2. Määratud integraal ja selle geomeetrilised rakendused: tasapinnalise kujundi pindala, joone kaare pikkus, pöördpinna ruumala ja pindala, näiteid Nimetatakse integraalsummade piirväärtuseks. Newton-Leibinzi valem lubab määratud integraale arvutada määramata integraalide abil. Integreerimise omadusi: 3+2 valemit Rakendused: 1) Tasap. kujundi S=int(ülem-alum) 2)...
fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne; läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Kuidas leida aga optilisel peateljel oleva punkti kujutise asukohta? Kujutise konstrueerimisel seda ei tehta. Eeldatakse, et kui ese asub risti optilise peateljega, siis on ka eseme kujutis risti optilise peateljega. Ja nii on ka õige. Aga mida teha siis, kui esemeks ongi punkt optilisel teljel? Kujutise asukoha leidmiseks on vaja teada kahe esemest väljunud kiire lõikepunkti teisel pool läätse. Valime teiseks kiireks piki optilist peatelge liikuva kiire AO, mis läbib läätse keskpunkti. See kiir läätse läbimisel oma levimissuunda ei muuda ja levib ikka piki optilist peatelge. Nõguslääts hajutab valguskiiri. Kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest. optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast
diagramm, mitte mõlemaid järjest. Tabeli või diagrammi valikul peab arvestama, kumb on lugejale ülevaatlikum ja paremini infot edastav, kusjuures esitatavad tabelid, diagrammid ei tohi olla liiga vähest infot sisaldavad (näiteks ainult vastanute soo kirjeldamiseks pole mõtet ei tabelit ega diagrammi tuua). Levinud on ringdiagramm, kus ring kui tervik on vastavalt tunnuse väärtuste esinemistele jaotatud sektoriteks, tulpdiagramm, kus ühel teljel on tunnuse väärtused (väärtuste grupid) ning teisel teljel vastav sagedus (osakaal). Tulpdiagrammi võime teha ka osadele tunnuste võimalikele väärtustele, kuid ringdiagramm näitab alati terviku jaotumist osadeks ehk väärtuste jaotumist kogu valimi kohta. Pidevale tunnusele saame ring- või tulpdiagrammi teha vaid gruppidele, mitte tunnusele väärtustele. Keskmiste illustreerimiseks sobib ennekõike
5. tuleb lahendada saadud võrrandisüsteem. Liigub mitu omavahel seotud keha, seda nimetatakse kehade süsteemiks. Eelnevad meetodid rakendatakse igale kehadele eraldi, kusjuures neid kehasid saab omavahel kopeerida. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on 0, siis kiirendus on 0 ja kiirus on konstantne või keha seisab. Öeldakse et keha on tasakaaluolekus. Keha on tasakaalus siis, kui temale mõjuvate jõudude projektsioonide summa mistahes teljel võrdub 0-ga. Töö ja energia Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Liikumisega risti mõjuv jõud tööd ei tee. Kui keha asub horisontaalsel pinnal, talle mõjub jõud mingi nurga all, siis saab tööd leida valemist: A = F s cos Nurk alfa on nurk nihke ja jõu mõjumissuuna vahel, ühikuks on 1J kg m 2
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me neid täna näeme, evolutsiooni ja loodusliku valiku tulemusel. Substraat seostub ensüümi aktiivtsentrisse, mis võtab end...
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
Olulised rakutüüpide segregeerumisel arengus. Integriinid seovad rakke tsütoskeletti rakuvaheainega. Nad on heterodimeerid. Tsütoskeleti muutused - olulised organite kuju moodustumisel ja rakkude migratsioonil. Arengu põhimehhanismid on loomariigis (k.a. selgrootud) väga konserveerunud. Arenguprogrammi määravad eelkõige geenide mittekodeerivad, regulatoorsed osad. Positsiooniline informatsioon: rakkude arenguline staatus on määratud ka nende paiknemisega loote või selle osade teljel. Looted on oluliselt segmenteerunud(metameersed). Keha segmentatsioon koosneb järjestikustest korduvatest samalaadsetest üksusest, imetajate keha on ka suuremas osas segmenteeritud. Embrüo igal segmendil on oma positsiooniline väärtus kehateljel. Tema rakud on determineeritud. Positsionaalse väärtuse määravad homeootilised geenid, transkriptsioonifaktorid mis avalduvad vastavates segmentides. Rakkude migratsioon. Paljud rakud sünnivad ühes kohas, aga rändavad
lugeda uute suundade direktsiooninurki. Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata. Viseerimine latile nii, et horisontaalniit on lati kõrgusel i ja vertikaalniit on lati teljel. Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta või mitme jaama kohta ühine. Krokiile märgitakse jaamad rooma nr. ja lati punktid araabia nr. Latipunktide
(mida rohkem valku, seda tumedam lilla). Aurumise vältimiseks kaetakse plaat kaane või teibiga, inkubeeritakse 30 min 37°C juures, mõõdetakse neeldumist 562 nm juures ning saadud väärtuste järgi arvutatakse valgulüsaadi kontsentratsioon. Keskmine valgukontsentratsioon on 0,34 μg/μl. Valgu sisaldus tehakse kindlaks kalibreerimiskõvera järgi. Kalibreerimiskõver ise ehitatakse standaarse valgu järgi (lahjendusterea järgi), kus x teljel on kontsentratsioonid ja y teljel on mõõdetud optilise tihedus. Figure 2 illusteeriv pilt 4. Praktikum - transfektsioon Transfektsioon on võõr-DNA (plasmiidid) või RNA (siRNAd) viimine loomarakku. Transfekteerimiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: keemilised meetodid (nt. kaltsiumfosfaat, katioonsed polümeerid, dendrimeerid, liposoomid ja katioonsed lipiidid) ja füüsikalised meetodid (nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
