VEKTORARVUTUS 1. Murdmaasuusataja sõidab 1.00 km põhja poole ja siis 2.00 km itta. Maa on horisontaalne. Kui kaugel ja mis suunas asub ta lähtepunktist? 2. Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45° päripäeva. Kui suured on selle vektori x- ja y-komponendid? 3. Kolm võistlejat on lagedal väljal. Igaühele antakse mõõdulint, kompass, kalkulaator ja labidas ning järgmised andmed: Kui minna 32.0° põhjast itta arvestatud suunas 72.4 m, siis 36.0° läänest lõunasse arvestatud suunas 57.3 m ja lõpuks otse lõunasse 17.8 m, siis leiate paiga, kuhu on maetud Porsche võtmed. Kaks võistlejat asuvad kohe mõõtma, kolmas aga arvutama. Mida ta arvutab ja mis tulemuse ta saab? 4. Lennuk lendab 10.4 km läände, 8.7 km põhja ja 2.1 km üles. Kui kaugel on ta lähtepunktist? D = 6i + 3 j - k 5. Antud on kaks vektorit: . Leida vektori F = 2 D - E p...
ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA VALEMID 1. Vektori koordinaadid a = Xi +Yj + Zk = ( X ; Y ; Z ) 2. Vektori koordinaatide seos lõpp- ja alguspunktide koordinaatidega AB = ( x B x A ; y B y A ; z B z A ) 3. Vektori pikkus a = X +Y +Z 2 2 2 X Y Z cos = ; cos = ; cos = 4. Vektori suuna koosinused a a a cos 2 + cos 2 + cos 2 = 1 5. Vektorite võrdsus a = b, ( X 1 = X 2 ; Y1 = Y2 ; Z 1 = Z 2 ) 6. Vektorite summa c = a + b, ( X 3 = X 1 + X 2 ; Y3 = Y1 + Y2 ; Z 3 = Z 1 + Z 2 ) 7. Vektori korrutamine skalaariga b = na, ( X 2 = nX 1 ; Y2 = nY1 ; Z 2 = nZ1 ) X 1 Y1 Z...
paigutuste kombinatsioonid, kuna iga üksiku investeeringu puhul puudub võimalus vähendada portfelliriski riski hajutamise teel. Kui meil on teada optimaalsed kombinatsioonid maksimaalse võimaliku tulususega, siis tekib küsimus, milline neist riski ja tulu optimaalsetest kombinatsioonidest on investorile parim. Selle tarvis tuuakse portfelliteoorias sisse riskivaba tulu mõiste. See tähendab suurimat tulutaset, kus investeeringurisk puudub. Riski ja tulususe skaalal asub see teljel, mis mõõdab tulusust nii, et tulususe telg lõikab riski telge selle nullpunktis. Nüüd leitakse selline portfell, mis moodustub riskivabast paigutusest ja ühest võimalikust optimaalse riski ja tulu suhtega portfellist (efektiivse tulukõvera punktist). Efektiivseim kombinatsioon koosneb riskivabast ja ühest optimaalsest portfellist, kui tulususe teljel asuvat riskivaba investeeringut tähistavat punkti
ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA VALEMID 1. Vektori koordinaadid a = Xi +Yj + Zk = ( X ; Y ; Z ) 2. Vektori koordinaatide seos lõpp- ja alguspunktide koordinaatidega AB = ( x B x A ; y B y A ; z B z A ) 3. Vektori pikkus a = X +Y +Z 2 2 2 X Y Z cos = ; cos = ; cos = 4. Vektori suuna koosinused a a a cos 2 + cos 2 + cos 2 = 1 5. Vektorite võrdsus a = b, ( X 1 = X 2 ; Y1 = Y2 ; Z 1 = Z 2 ) 6. Vektorite summa c = a + b, ( X 3 = X 1 + X 2 ; Y3 = Y1 + Y2 ; Z 3 = Z 1 + Z 2 ) 7. Vektori korrutamine skalaariga b = na, ( X 2 = nX 1 ; Y2 = nY1 ; Z 2 = nZ1 ) X 1 Y1 Z...
kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on isatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul PIDURI, VEOJÕU JA STABIILSUSE KONTROLLSÜSTEEMID Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaapeväldik ASR.....................................................................................................................3 Elektrooniline pidurdusjõu kontroll EBD................................................................................4 Elektrooniline stabiilsuse kontroll ESP....................................................................................5 RSC..................................................
Ideaalse tsükliga soojusmasina kasutegur on maksimaalne võimalik: =(T1- T2)/T1 7. Newtoni III seadus 8. Tahkise ehitus MKT põhjal 9. SI jõuühik 10. Ülesanded m1v1=(m1+m2)v2; x=x0sinvt 4.5 1) vähim jaotise väärtus ajateljel on 1/3s 2) vähim jaotise väärtus hälbe teljel on 0,01m 3) võnkeamplituud on 0,04m 4) periood on 2s 5) sagedus f=1/T=1/2=0,2Hz V RÜHM 1. mass 1l puhta vee mass 4kraadi juures. 2. Sagedus . võngete arv ajaühikus. Tähis f. 3. keha omab energiat millal? 4. Newtoni III seadus: vastastikmõjus osalevad kehad paarikaupa; suuruselt, vastassuunas. 5. Tahkise ehitus MKT 6. Si jõuühik !N=1kg*1m/s ruudus.
KT populaarsuse peapõhjusi on aga siiski kasutatavate meetodite praktikisus. Suuren jagu inimesi leiab, et neid on võimalik kohe ellu rakendada ja on selles ka küllaltki edukad. 7.Alistumise - kehtestamise - agressiivsuse telg Üks võimalus kehtesatamist mõista on näha selles võimalust kaitsta oma isikuruumi ja mõjutada inimesi ning ühiskonda mitte neile haiget tehes. Kasulik ja üsna levinud viis kehtestamist defineerida on asetada see järgnevuste teljel alistumise ja agresiivsuse vahele ja näha nende kontraste. Alistuv käitumine Kehtestav Agressiivne käitumine käitumine 7.1Alistuv käitumine. Inimesed, kes käituvad tavaliselt alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Seda õige mitmel viisil. Paljud alistuvad inimesed ei väljenda ausalt oma tundeid, vajadusi, väärtusi ja muresid. Nad lubavad teistele oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida.
regulaarselt korraldatud valimistel erakondade või muude valitud esindusorganisatsioonide kaudu. ● Osalusdemokraatia on kahe eelmise vahepealne valitsemisvorm. Oma arvamust oodatakse kõikidelt osapooltelt ja asjast huvitatud isikutelt. Oma loomult sarnaneb osalusdemokraatia juhitava demokraatiaga. Ühiskonna poliitiline telg ja “palli” liikumine sellel. Ühiskonna lineaarsel poliitilisel teljel on selle otstena kujutatud kaht vastandlikku äärmust.Vasakul teljeotsal asub äärmuslik ideoloogiline ühiskonnakord-kommunism. Paremal teljeotsal asub teine äärmuslik ideoloogia - kapitalism.. Kuna nad on äärmused, siis ei ole kumbki ühiskonnale tervikuna vastuvõetav. Praktikas on nii, et ühiskonna tegelik poliitiline seisund (“pall”) asub kuskil kahe äärmuse vahel. Ühistuliste ühenduste otsesed maksud.
olema kooskõlas üldiste avalike poliitikate ja poliitiliste institutsioonide eesmärkidega sellel määral, mis täidavad nägemust hästi korraldatud ühiskonnast. Vähemalt peaksid avaliku sfääri mängureeglid välistama priviligeeritud "hääle" kerkimist mõne spetsiifilise toimija või institutsiooni kujul. Avaliku sfääri mõiste aitab luua tasakaalu jagatud ühishuvide ja erasfääri vahel. Indiviidi paiknemine avalik-era teljel võimaldab tõmmata piiri avaliku ja erasfääri vahel. Avalik sfäär on koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust ja avaliku sfääri arutelud toimuvad eeldusel, et väärtustatakse erasfääri st välistest ühiskondlikest piirangutest või survetest vaba ala. 2 KODANIKEÜHISKOND KUI MORAALNE ÜHISKOND Selles käsitluses tähendab kodanikeühiskond tsiviilsuse institutsionaliseerumist kui eluviisi, kus
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Proovitüki nr. 722 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 õppeaines ,,Andmetöötluse alused" Juhendaja lektor Külliki Kiviste Tartu 2011 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................4 1. Proovitüki üldiseloomustus.................................................................................................5 2. Tunnuste liigid.................................................................................................................... 5 3. Risttabel, filtreerimine........................................................................................................ 5 4. Rühmitamine..........................................................................................
Jõud- suurus, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks. Tähis F, ühik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos määravad jõu mõjusirge. Ekvivalentsed ehk samaväärsed on need jõud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks...
• skaala ebalineaarsus, • madal tundlikkus (eriti skaala alguses), • suur omatarve, • tundlikkus sageduse, väliste magnetväljade ja temperatuuri muutustele. Elektrodünaamilised mõõteriistad. Elektrodünaamiliste mõõteriistade mõõtesüsteem koosneb kahest üksteise sisse paigutatud mähisest, millest üks on püsiasendis (liikumatu), teine aga pöördub koos osutiga. Kui mähiseid läbib vool, püüab liikuv mähis pöörduda teljel nii, et voolu poolt tekitatud magnetväli oleks paralleelne liikumatu mähise magnetväljaga. Vastupöördemomendi tekitamiseks on mõõteriistal kaks spiraalvedru. Elektrodünaamiliste mõõteriistade põhieelised on: • sobivus mõõtmiseks nii alalis- kui ka vahelduvvooluahelates, • suur täpsus, • pikaajaline näitude stabiilsus. Elektrodünaamiliste mõõteriistade põhipuudused on: • madal tundlikkus, • väike pöördemoment,
Kulgemine ehk kulgliikumine on see kui kõik keha punktid liiguvad sarnaselt ehk keha jääb kogu liikumise vältel oma esialgse sihiga paralleelseks. Kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi, siis võib kirjeldada vaid ühe punkti liikumist. Kulgevalt liiguvad näiteks liftid, eskalaatorid ja rööplükke sooritamisel höövel. Pöörlemine ehk pöördliikumine on see, kui keha punktid liiguvad mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, kuid teljel asuvad punktid on paigal. Teljest kaugemal olevad punktid liiguvad kiiremini ja mööda suurema läbimõõduga ringjooni. Pöörlemise käigus muutub keha orientatsioon. Pöörlevad näiteks CD-plaat arvutis, akutrelli ots, kruvi, mis lastakse seina ja ventilaatori tiivikud. Kitsamas mõistes deformatsioon on see, kui kehapunktide vahekaugus muutub. Näiteks patsikummi venitamine, puuoksa painutamine ja savi voolimine. Laiemas mõistes
70. Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid? Tuleb võtta läbi sirge mingi abitasand, tuletada abitasandi ja kõverjoone lõikejoon ning leida viimase lõikepunktid antud sirgega. 71. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöörapinnad? Ainult mõõda ringjooni, kusjuures lõikeringjoonte arv võrdub poolmeridiaanide lõikepunktide arvuga. 72. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Kui sfääri tsenter asub teise pöördpinna teljel (või selle pikendusel eeldusel et neil on lõikejoon). 73. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Kui kahe pöördpinna teljed lõikuvad, ning telgede tasand on ühe ekraaniga parallellne. 74. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 75
Eksam 1 nädal. 1. Püsipreparaatide ettevalmistamise põhietapid (iga etapi eesmärk). I. Fikseerimine II. Etanooliga veetustamine III.Ksüleeni immutamine IV. Paraffiini sisestamine Fikseerimine kindlustab kudedes toimuvate surmajärgsete muutuste ärahoidmise ja aitab kaasa tervikliku struktuuri säilitamisele. Selleks, et koetükki hüdrofoobsesse paraffiini panna, tuleb seda enne hüdrofoobsesse lahustisse immutada ehk kõigepealt hüdrofiilsest veest lahti saada. Seega, järgmiseks etapiks on koe etanooliga veetustamine ehk vee eemaldamine kude kasvavas etanooli gradiendis (50-100% etanooli) inkubeerides. Järgmisena, etanool asendatakse hüdrofoobsema lahusti ksüleeniga. Ksüleen on hüdrofoobne lahus, mis seguneb nii paraffiini kui ka etanooliga. Ja alles pärast ksüleeniga immutamist kude võib sulanud paraffiini sisestada. Pärast paraffiini tardumist kude lõigatakse õhukesteks lõikudeks, mis pannakse alusklaasile ja edasi värvitakse...
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 ...
laaditakse punkrisse, kust rennsöötur suunab nad liitliikumisega lõugpurustisse. Linttranspotöör viib peenestatud materjali eemale. 4. Rullid pinnase tihendamiseks-kirjeldage erinevaid võimalikke konstruktsioone(skeemid) masina tunnussuurused valikus Tunnussuurused valikus: kaal, laius, sagedus, tsentrifugaaljõud, mootori võimsus Staatilise toimega- o Pneumoratasrullid- rataste paigutus telgedel võib olla kas rida- asetusega(rattad mõlemal teljel liiguvad samades jälgedes) või malekorras asetusega(tagatelje rattad asetsevad esitelje rataste vahekohtades). Kummide elastsuse tõttu on pinnas kauem koormuse all ning koormus jaotub pinnal ja pinnase sees ühtlasemalt ja ei olene töökäikude arvust. o Silerullid- saab pinnast tihendada 10-15 cm sügavuselt. Sobiv kasutada nii sidus kui ka liivapinnastes. Tihendamissügavus on väike ja
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-...
Pöördvõrdeliste suuruste vastavate väärtuste korrutis on jääv. Näide: Kaks ühesugust traktorit teevad sügiskünni ära kuue päevaga. Kui mitme päevaga teeksid sügiskünni ära kolm samasuguse tööviljakusega traktorit? Traktorite arv 2 3 Päevade arv 6 x 26=3x 12 = 3x x=4 Graafikute lugemine: Kui sõltuvus on esitatud graafikuna, siis graafikult saab välja lugeda palju huvitavat infot. Graafik esitatakse põhiliselt kahel teljel: horisontaal- ja vertikaalteljel. Funktsioon: eeskiri, mis seab sõltumatu muutuja igale väärtusele vastavasse sõltuva muutuja ning ühe kindla väärtuse. JRK. NIMI HINNE 1. Mari Maasikas ... Järjekorra number ja nimi on sõltumatud muutused, hinne on sõltuv muutus. Võrdeline sõltuvus: Kaht suurust, mille vastavate väärtuste suhe on jääv nimetatakse võrdeliseks suuruseks. Seda jäävat suhet nim. nende suuruste võrdeteguriks. y = ax
Schmidt, kelle 1930. aastal välja mõeldud teleskoop on tänaseni ületamatu. 4. Lahutusvõime (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime. Väikeste teleskoopide juures mõjutab lahutusvõimet ka objektiivi läbimõõt.(2) Fookused. Kui refraktoritel on fookuse (mõeldakse objektiivi fookust!) asukoht määratud teleskoobi teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. 4 1
· YOUXGOUSI PAGOOD Raudne pagood 1041a 1048a Kaetud emaileeritud metallplaatidega 57,3m kõrge Tai kivialusel paiknev puidust ühekorruseline pühamu KEELATUD LINN (1368-1644) Pekingi vanalinnas Ehitatud 24 Mingi dünastia keisrile ja nende perekonnaliikmetele. Lihtinimestele keelatud 9 paleed, 9999 ruumi jne 250 ha Kõik tuletatud ringi ja ruudu kujundist, peegelduvad teljel Jaguneb: Keelatud linn, keiserlik linn, siselinn, Peking Ülikülluslikult kaunistatud, suured kunstiaarded Punane keisri jõu sümbol Trummi- ja kellatorn (eha ja koidu tervitamine) Kesktelg põhja-lõuna suunas (feng shui) TAEVATEMPEL Maalikunst · Tusi- ja akvarellimaalid paberil või siidil · Tihedalt seotud luule ja kalligraafiaga (oli kohustuslik hariduse osa, kuulus kaunite
50. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? -joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged -pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned 51. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad?Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega 52. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone 53. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Abisfääre saab kasutada lõikumisülesannete puhul järgmistel tingimustel: 1) Mõlemad pinnad on pöördpinnas 2) Nende pöördpindade teljed lõikuvad 3) Telgede tasand on ekraaniga paralleelne 54. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte?
Laserskannerite jaoks on kasutuses kaks eraldi akronüümi, milleks on LADAR ja LIDAR. Akronüüm LIDAR tuleb sõnadest Light Detection And Ranging ehk siis valguse eristamine ja kauguse mõõtmine. Akronüüm LADAR tuleb sõnadest Laser Detecion And Ranging ehk siis laseriga avastamine ja kauguse mõõtmine (Wehr ja Lohr 1999). Laserskanneri andmed kogutakse enamasti lennukilt, mis liigub teatud kiirusel suunal x (joonis 1) ning andmeid kogutakse äärest-ääreni y teljel ridade/vaalude kaupa, z on siis vastavalt kõrgus või vahemaa lennuki ja skanneeritava pinna vahel. Kaugus sensori ja mõõdetava pinna vahel saadakse tulenevalt valgusekiirusest (~0,3 m/ns), kasutades selleks järgnevat valemit (Large ja Heritage 2009): hvk=(c*t)/2, Joonis 1. LIDAR andmete kogumine lennukilt (Precise LIDAR Data... 2005) Aerolaserskannerimisel kogutud andmeid on võimalik kasutada, et kirjeldada puistu erinevad
4) Plokirataste läbimõõtude määramine ja valik Konksuploki plokiratta läbimõõt valitakse võrdne trumli läbimõõduga Dtrummel = 400 mm Gratas := g 23.1kg = 226.534 N Valin plokiratta allikast 4, lk 290 Tabel 4.1 UETM plokirattad konksuplokkidele (4, lk 290) 5) Ploki telje arvutus Ploki telje arvutuslik pikkus l 0 = i lc + 2 1 + 2 (1, lk 28) i := 4 plokirataste arv teljel l c = 0.095 m ühe plokiratta rummu pikkus 1 := 5mm plokirataste kattepleki paksus, ribaterasest raami paksus, valime konstruktiivselt 2 := 40mm 30...60mm l 0 := i lc + 2 1 + 2 = 0.43 m Plokiratta teljele mõjuva maksimaalse paindemomendi leidmine Q + Gratas l0 lc
sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid peegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Hammasliite eeliseks on vastupidavus suurele väändemomendile. Kiilliite moodustamiseks freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast. Nende puuduseks on vähene vastupidavus suuremale väändemomendile. 2. Võllid, teljed ja sidurid Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel. Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega. Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Hüdroajamis (hüdromootoris) kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energia elektrimootorilt.
Mateeria esineb aine ja välja kujul. Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 10^40 Tugev gluuon ( meson), 10^38 Elektromagnetiline footon, 10^15 Nõrk - uikon, 10^0 Gravitatsiooniline graviton. 1 137 3.Mis on vektori projektsioon teljel ja milleks seda on vaja? Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning projektsiooni pikkust, saame arvutada vektori tõelise pikkuse koosinusfunktsiooni kaudu. Ühikvektor saadakse, kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor, mille moodul on võrdne ühega. Ühikvektori konstrueerimine on tihti vajalik tegevus, et valmistada hetkel vaja mineva suunaga vektorit. 4
MATEMAATIKA RIIGIEKSAM 2010 Eksami eesmärk Matemaatika riigieksami peamisteks eesmärkideks on: · teada saada, kui struktureeritud ja korrastatud on gümnaasiumilõpetaja matemaatikaalased teadmised; · selgitada välja, kui hästi suudab õpilane õpitut rakendada (näiteks lahendada mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel. Eksami vorm Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaek...
..+n] Rööpküliku meetod: Nihutab vektorid ühte alguspunkti(paljude vektorite korral liialt keeruline kui mitte võimatu) 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. Vajalik: leida tuule jõu komponent mis veab jahti vastu tuult, teljestikus leida vajaliku telje sihilist komponenti et lahendada ülesannet. 11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning projektsiooni pikkust, saame arvutada vektori tõelise pikkuse cos kaudu. 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Ühikvektor saadakse kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor ja mille moodul on võrdne ühega. On tihti vajaminev tegevus, et valmistada hetkel vajaliku suunaga vektorit. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet
T T Joonis 3.19 · ristlõike punktid siirduvad ringjoone kaart mööda, kuid erinevate punktide siirded on erineva väärtusega (teljest kaugemal asuvad punktid siirduvad rohkem, varda teljel olevad punktid ei liigu), kuid sõltuvad lineaarselt radiaalkoordinaadist ; Priit Põdra, 2004 44 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL · väänatud varda punktide nihkepinged mõjuvad raadiusega risti (punkti pinge suund ühtib Hooke'i seadusest lähtuvalt siirde suunaga);
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühho...
Martin Moorits 12a "Wikmani poised" 2. Üldmulje koolist ja õpetajatest, kirjuta ühest õpetajast lähemalt 1930. aastate koolimaja oli tuhmides toonides, midagi sarnast, nagu kujutame ette vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaoluko...
Tangent puutuja Jäiga keha pöörlemine ümber kinnistelje. Keha pöörlemise võrrand Jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje nim keha sellist liikumist mille juures keha kaks mingisugust punkti on kogu liikumise aja liikumatud. Sirget mis läbib nimetatud kaht liikumatut punkti nim. pöörlemisteljeks. Keha punktid mis ei asu pöörlemisteljel joonestavad ringjooni mille tasapinnad on risti teljega ja keskpunktid asuvad teljel. Keha pöörlemise võrrand: =f(t) Pöörleva jäiga keha punkitide kiirused ja kiirendused Pöörleva jäiga keha punkti kiirendust nim joonkiiruseks. Pöörleva jäiga keha punkti joonkiirus on arvuliselt võrdne keha nurkkiiruse absoluutväärtuse ja selle punkti ning oöörlemistelje vahelise kauguse korrutisega. Pöörleva keha punkti tangentsiaalkiirendust nim. teisiti pöörlemiskiirenduseks aga normaalkiirendust tsentripetalaalkiirenduseks. Absoluutne ja suhteline liikumine
Tangent puutuja Jäiga keha pöörlemine ümber kinnistelje. Keha pöörlemise võrrand Jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje nim keha sellist liikumist mille juures keha kaks mingisugust punkti on kogu liikumise aja liikumatud. Sirget mis läbib nimetatud kaht liikumatut punkti nim. pöörlemisteljeks. Keha punktid mis ei asu pöörlemisteljel joonestavad ringjooni mille tasapinnad on risti teljega ja keskpunktid asuvad teljel. Keha pöörlemise võrrand: =f(t) Pöörleva jäiga keha punkitide kiirused ja kiirendused Pöörleva jäiga keha punkti kiirendust nim joonkiiruseks. Pöörleva jäiga keha punkti joonkiirus on arvuliselt võrdne keha nurkkiiruse absoluutväärtuse ja selle punkti ning oöörlemistelje vahelise kauguse korrutisega. Pöörleva keha punkti tangentsiaalkiirendust nim. teisiti pöörlemiskiirenduseks aga normaalkiirendust tsentripetalaalkiirenduseks. Absoluutne ja suhteline liikumine
58. Kuidas tekib normaalkruvipind (kaldkruvipind)? Normaalkruvipind tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel. (Kaldkruvipind tekib telje kaldlõikaja kruvijoonelisel liikumisel.) 59. Kuidas tekib tsükliline pind? Tsükliline pind tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. 60. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni, kui sfääri keskpunkt asub pöördpinna teljel. 61. Mis tingimustel saab pindade lõikejoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet? Abisfääride võtet saab kasutada, kui mõlemad pinnad on pöörpinnad, nende pöörpindade teljed lõikuvad, telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 62. Milline on abisfääride võtte kasutamisel väikseim abisfäär? Väikseim abisfäär on sfäär, mis suuremat pöördpinda puutub, väiksemat aga lõikab. 63. Milliseid pindu loetakse laotuvateks pindadeks, nimetage need.
1 Vahelduvsignaali muundamine alalispingeks Vahelduvpinge muundamine Perioodilist signaali suurust iseloomustavad väärtused on: tippväärtus keskväärtus efektiivväärtus Kõiki neid suurusi saab ka mõõta ja kasu-tada vahelduvsignaali iseloomustamiseks Tippväärtuse detektor Vahelduvsignaali tippväärtuse saab lihtsalt leida alaldusskeemiga Sellise tippväärtuse detektori saab paigaldada mõõtepeasse Mõõtepea ja mõõteriista ühenduskaabel annab edasi vaid alaliskomponenti ja seega ei oma olulist tähtsust kaabli ega mõõte-riista sisendastme mahtuvused Eeliseks on suur sisendtakistus Sellise tippväärtuse detektori puuduseks on ülekandeteguri ebalineaarsus väikeste sisendsignaalide korral, mis tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponen...
Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud sihisirgega. Kui juhtjoon on teist järku joon, siis tekib teist järku silinder. Kooniline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab juhtjoont . kui juhtjooneks on ellips, saadakse elliptiline koonus. 53. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Kui sfääri keskpunkt asetseb pöördpinna teljel. 54. Mis tingimustel saab pindade lõikejoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet? Abisfääride võtet saab kasutada mõlemad pinnad on pöördpinnad nende pöördpindade teljed lõikuvad telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 55. Milline on abisfääride võtte kasutamisel väikseim abisfäär? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab. 56. Milliseid pindu loetakse laotuvateks pindadeks, nimetage need.
H välja pumbates tekib rakku neg potentsiaal. K kanal avaneb ja K liigub sisse negatiivse potentsiaali tõmbejõu mõjul. See neutraliseerib küll membraani potentsiaali, kuid H+ pumpamist jätkates saab rakus luua suteliselt kõrge (kümnetesse mM ulatuva) K+ ioonide kontsentratsiooni. See rakusisene kõrge K + kontsentratsioon ongi rakumembraanil toimuvate protsesside peamiseks energeetiliseks kandjaks. Jaotusfunktsioon – mis on Y teljel? X-teljel on molekulide kiirus m/s. y-telg omab dimensiooni dn/ndv. See dimensioon võimaldab leida molekulide suhtearvu, mille kiirused asuvad vahemikus v kuni v+dv, kui tulba pindala, mille laius on dv ja kõrgus f(v). On mõistlik küsimus, kui suur osa molekulidest omab kiirusi mingis vahemikus, nt 400-410m/s. ebamõistlik küsimus, kui suur osa molekulidest omab kiirust täpselt 400m/s, sest vastus sellele on: niisuguseid molekule ei ole.
LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS 45. Pall massiga 0.40 kg visatakse vastu kiviseina, nii et ta liigub horisontaalselt edasi- tagasi. Tema kiirus enne põrget on 30 m/s ja pärast põrget 20 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida sein avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. Lahendus: Joonis. Palli mass m = 0,4 kg Palli kiirus enne põrget v1= -30 m/s Palli kiirus pärast põrget v2= 20 m/s Põrke kestvus t = 0,010 s Liikumishulk e. impulss (vektor) ⃗ ⃗ ⃗ 0,4 30 / = 2 / ⃗ 0,4 20 8 / Liikumishulga muut avaldub ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ ⃗ ⃗ 8 2 / Keskmise jõu leiame järgmiselt ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ / ⃗⃗ = 2000 / = 2000 N ...
1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Struktuur on organisatsiooni ülesehitus. Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Vahend, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: 1. Tagada firma tegevuse efektiivsus 2. Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes 3. Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime 4. Määratleda ametikohtade aruandekohustused: kes kellele aru annab Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni strutkuuri loomisel, organisatsiooni laienemisel ja uute töötajate palkamisel Töökoha kavandamisel tuleb esitada järgmised küsimused: 1. Mis...
Teemad · Mitmene lineaarne regressioonmudel Mitmese lineaarse regressioonmudeli parameetrite hindamine Parameetrite tõlgendus Standardiseeritud kordajad Mitmene regressioonmudel I ANOVA tabel F-test ja mudeli statistilise olulisuse kontroll Korrigeeritud determinats...
Alidadi pööramisega seatakse horisontaalringile lugem 0'00''. Seejärel alidad kinnitatakse ja limbi pööramisega viseeritakse naaberjaamale, limb kinnitatakse, lati punktidele viseeritakse alidadi pööramisega. Limbi rohkem puutuda ei tohi. Lati punktile asetatakse vertikaalselt nivelleerimislatt, millele on märgitud instrumendi kõrgus. Väliraamatusse märgitakse nii orienteerimissuund kui ka instrumendi kõrgus. Edasi viseeritakse latile nii, et vertikaalniit oleks lati teljel. Horisontaalniit suunatakse instrumendi kõrgusele latil. Kõrguse mõõtmiseks võib ühe kaugusmõõturi niitidest, tavaliselt maapoolse, suunata lähimale täis dm'le. Seejäral tehakse lugemid mõlema kaugusmõõturi niidi järgi ja need lugemid protokollitakse väliraamatusse. Seejärel horisontaalniit nihutatakse jälle instrumendi kõrgusele ja tehakse lugemid horisontaalringilt ja vertikaalringilt. Need lugemid ka protokollitakse. Seejärel latihoidja liigub järgmisele punktile. 26
VESI Vee struktuur ja omadused Tänu meie igapäevasele kogemusele tunduvad vee omadused meile tavalised, keemiliste ühendite hulgas on vesi aga üks ebatavalisemaid. Tabel 3.1 toob võrdlevalt välja vee ja mõnede sarnase molekulmassiga ühendite füüsikalised omadused. Enamikul sarnastel madalmolekulaarsetel ühenditel on madal keemispunkt ja nad on normaalrõhul ja toatemperatuuril gaasilised ained. Mis teeb vee nii eriskummaliseks? Vastus peitub veemolekulide omaduses moodustada omavahel vesiniksidemeid. Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme do...
3.17 Mitu peateljestikku on ringil? Üle 2 3.18 Mitu peateljestikku on ruudul? 2 4. VARDA TUGEVUS PAINDEL 4.1 Milles seisneb varda paindumine? varda telje kõverdumine koormuse toimel 4.2 Mis on varda peatasand? ristlõike keskpeatelje ja varda teljega määratud tasand 4.3 Missugune varda tööseisund on paine? · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (peatasandites); · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 4.4 Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v 4.5 Määratlege paindemoment! · on võrdne ja vastupidine sellele ristlõikele mõjuvate välispöördemomentide summaga; · mõjub antud lõike ühe keskpeatelje suhtes. Paindemoment =osakestevaheliste (sise) jõudude resultant paindel 4.6 Sõnastage paindemomendi märgireegel!
Tema st saab läbi panna tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma tasapinna alati nii, et ta lõokab seda mööda kaastelje), pöördsilinder (kahe sirge ringjoont. pöörlmisel ümber oma sümmeetriatelje), 60. Mis juhtumil lõikab sfäär pöördpinda mööda pöördkoonus- kahe lõikuva sirge ringjooni? Kui sfääri keskpunkt asetseb pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje pöördpinna teljel. (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 61. Mis tingimusel saab pindade löikejoone 50. Kuidas tekib rõngaspind? Ringjoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet? 1) pöörlemisel ümber telje,mis asetseb mõlemad pinnad peavad olema ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone pöördpinnad; 2) nende pöördpindade teljed tsentrit. lõikuvad; 3) telgede tasand on paralleelne 51
massiline väljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse. HOX- geenid – kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma. Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? • Peavad tekkima uued geenid • uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. • Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. • Nende teket suunab looduslik valik 10. 1)Süstemaatika üksused • riik • hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus. Inimene kuulub
massiline väljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse. HOX- geenid kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma. Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? · Peavad tekkima uued geenid · uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. · Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. · Nende teket suunab looduslik valik 10. 1)Süstemaatika üksused · riik · hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus
Ilmub peale gastrulatsiooni algust ürgjutist anterioorse lõiguna. Moodustuv endodermi kiht suureneb anterioorselt ja lateraalselt. Definitiivne endoderm pärineb epiblastist ja moodustab endodermi kihi embrüos. Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Peale gastrulatsiooni formeerub endodermist ürgsool (inimesel 16.arengupäeval). Edasi toimub ürgsoole regionaliseerumine D-V (dorso-ventraalsel) ja A-P (anterio- posterioorsel) teljel. Jaotub eessoole, kesksoole ja tagasoole piirkonnaks. Inimesel on kesksool ühenduses rebukotiga (inimesel 18.arengupäeval). Eessoole eesmine ots on blokeeritud ektodermaalse plaadiga – oraalplaadiga. See lõhkeb suuava tekkimiseks (inimesel 22.arengupäev). Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neuraalse ektodermiga. Need kaks ektodermi interakteeruvad omavahel moodustades Rathke tasku, millest areneb hüpofüüsi näärmeline osa (inimesel 28.arengupäev)
töötervishoiu riskide analüüsimist. See on töö kõikide aspektide süstemaatiline analüüs, mille eesmärk on välja selgitada järgmist: 1. Mis võib põhjustada vigastusi või kahju? 2. Kas neid ohte saab kõrvaldada? 3. Kui ohte kõrvaldada ei saa, siis milliseid ennetus- või kaitsemeetmeid kasutatakse või tuleks kasutada riskide piiramisel? 6. Riskimaatriks meetod kuidas hinnatakse riski (ohud ühel teljel, tõenäosused teisel) Enim kasutatav riskide hindamisel. 7. Infootsing internetis ja andmebaasid Google, Scirus, märksõnade abil Lisaks Yahoo, Wikipeedia jne. 8. Info tõesuse kindlakstegemine kui saame infot, peame selle hoolikalt läbi mõtlema, kas see on tõene (kes on autor, kas on viiteid) Tähtis on andmebaasivalik ning sealt leitava informatsiooni lisamise kuupäev kindlasti ei tohiks usaldada vaid ainult ühte andmebaasi või interneti lehekülge, tuleks otsida veel
peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa: · M1 kategooria sõidukil 490 N · M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil 687 N · 7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele · 8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt · 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele; · 10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%. · 11) piduriklotsi katte jääkpaksus ei tohi olla väiksem valmistaja poolt ettenähtust. Piduriseade · Rikkepidur ja seisupidur peavad toimima sõiduki mõlemal küljel paiknevatel ratastel; · Rikkepidur peab töötama sujuvalt ja pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi ületada 70%; · Seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude ja sõiduki kaalu suhe olla väiksem kui:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
