Nõtkekõver telg z-z: ,,c" Abisuuruse leidmine mõlemas suunas: Nõtketeguri leidmine mõlema suuna jaoks: Leiame ristlõike arvutusliku survekandevõime: Leiame ristlõike arvutuslik paindekandevõime 24 Kiiveteguri leidmine Kriitiline paindemoment Posti saledus: Leiame ekvivalentse paindemomendi tegurid ja . Kordaja leidmine: Kuna paindemoment mõjub y-y telje suhtes, ja tugede suund on z-z teljel, siis varras on siirduvate sõlmedega ja . Leiame kordajad eeldusel, et on tegemist väändetundliku vardaga (külgsuunaliste tugede vahekaugus on suur): Kordaja kzy leidmine: Mh=179,47 kNm Ms= kNm Kui 0,99 Stabiilsuskontroll: 25 Posti kandevõimest on ära kasutatud 57%. 6.1.2 Posti kontroll koormuskombinatsioonil KK1 Sein: Vöö:
JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Inimeste kogum, is toimib ühise eesmärgi nimel. Tunnused: kordineeritus, tegevus eon eesmärgistatud. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Selged eesmärgid, haritud töölised, teadlik ohtudest. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside effektiivse kasutuse. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Tegevuste planeerimine, jooksvate tegevuste organiseerimine, inimtöötajate rakendamine, liikmete motiveerimine, tegevuste kordineerimine ja kontrollimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid: moodustuvad samal tasemel olevatest ametikohtadest, nt tippjuhid, keskastmejuhid jne. (INIMESED) - juhivad mingit kindlat t...
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL · koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi);
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL · koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi);
Kulgemine ehk kulgliikumine on see kui kõik keha punktid liiguvad sarnaselt ehk keha jääb kogu liikumise vältel oma esialgse sihiga paralleelseks. Kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi, siis võib kirjeldada vaid ühe punkti liikumist. Kulgevalt liiguvad näiteks liftid, eskalaatorid ja rööplükke sooritamisel höövel. Pöörlemine ehk pöördliikumine on see, kui keha punktid liiguvad mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, kuid teljel asuvad punktid on paigal. Teljest kaugemal olevad punktid liiguvad kiiremini ja mööda suurema läbimõõduga ringjooni. Pöörlemise käigus muutub keha orientatsioon. Pöörlevad näiteks CD- plaat arvutis, akutrelli ots, kruvi, mis lastakse seina ja ventilaatori tiivikud. Kitsamas mõistes deformatsioon on see, kui kehapunktide vahekaugus muutub. Näiteks patsikummi venitamine, puuoksa painutamine ja savi voolimine. Laiemas mõistes deformatsioon ehk kuju muutumine on
Ø VA-25* Rooli detailid on kinnitamata või detailid on deformeerunud . Roolisüsteemi ehitust on muudetud ilma kooskõlastuseta . Autol olev roolivõimendi ei tööta . Rehvid Ei tohi kasutada rehve , kui : 1. Mustri sügavus on alla lubatud määra . Ø SA - 1,6mm.(suverehvil) ; (3mm. Talverehvil) Ø VA 1,6 mm. Ø Bussil - 2,0mm 2.Pealiskiht on purunenud või vigastatud . Mille koormus või mõõtmed ei vasta antud autole . Ühel teljel on erinevad rehvid Rehvide kuluvust suurendab : Ø Madal sise rõhk . Ø Ülekoormus . Ø Kiire aõit. Ø Järsk pidurdus suurelt kiiruselt. Mootor Mootor : Ei tohi kasutada autot, kui : 1. Mootori heitgaaside sisaldus ületab lubatud norme .(3%) 2.Toitesüsteem on ebatihe (kütus lekib) 3
19. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged; b) pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned. 20. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöörapinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega. 21. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone. 22. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? a) mõlemad pinnad on pöördpinnad; b) nende pöördpindade teljed lõikuvad; c) telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 23. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab. 24. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks?
Kirjtuada käsitsi! Kahele poole kirjutada ei tohi! Soovitame lehe keskelt pooleks jagada: uurimine vasakul (ülemisel) poolel, lisavalemid paremal (all). Kirjutada üles kõik, mis võiks vajalik olla, siin on kõik detaiselt välja toodud. 1. Määramispiirkond Kirjutan välja tingimused, arvutan x väärtused, nende põhjal määran piirkonna: o Ruutjuur o Logaritm o Nulliga jagamine X = ... 2. Nullkohad f(x) = 0, leian x väärtused, kui nimetaja ei võrdu nulliga. X0 = ... 3. Paaris või paaritu Paaris, kui f(-x) = f(x). Paaritu, kui f(-x) = -f(x) f(-x) leidmiseks asendada funktsiooni avaldises kõik x --> -x. -f(x) jaoks panna avaldise ette märk paaris / paaritu 4. Positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad Positiivsuspiirkond on, kui f(x) > 0. Kui murd, siis lugeja/nimetaja>0 lugeja*nimetaja>0. Leian nullkohad, kannan x-teljele. Kui f(x) ees kordaja on positiivne, alustam...
lahusti koosseisus nafta merevees lahustamise tõhustamiseks, et vähendada nafta ja vee vahelise piirpinna pinevust 25.Mis on absorbent? Kuidas kasutatakse? Aine, mis imab reostuse endasse. Pannakse reostuse peale, ja kui see on en reostusega sidunud, siis korjatakse kokku. Nt liiklusõnnetuse puhul korjatakse sellega tee pealt õli. 26.Kirjeldage hariskimmeri tööpõhimõtet. Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari. 27.Kirjeldage lintskimmeri tööpõhimõtet? Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval
Tulpdiagrammi koostamisest Kui tulpasid kirjedavad tekstid on pikad, siis paigutub tekst tavaliselt automaatselt nii, et seda on ebamugav lugeda, nt kaldu või üksteise alla. Et parem lugeda oleks, tuleks tulpdiagrammi teljed ära vahetada (vt Näide 2) Tulpade järjestamiseks kahanevasse või kasvavasse järjekorda järjestame read sagedustabelis vastavalt sageduste kahanemise või kasvamise järjekorda. Üldjuhul peaks õige visuaalse ülevaate saamiseks skaala teljel algama 0-st. Skaala jaotusühikud moodustatakse automaatselt meie sisestatud väikseima ja suurima teljel kuvatava väärtuse järgi. Soovi korral saab neid ka muuta. Jätan meelde! Protsentidena väljendatud erinevuste illustreerimiseks sobib võrdlev tulpdiagramm. Korrektses võrdlevas tulpdiagrammis moodustavad iga üksiku võrreldava grupi väärtused kokku 100%. Antud juhul moodustavad 100% nii poiste kasutatavad telefonid kokku kui ka tüdrukute kasutatavad telefonid kokku.
ülekandefaasi. Elektroonilise seisupiduri eelised: · rakendub automaatselt, kui süüde välja lülitatakse; · aitab auto kiiremini ja hõlpsamalt peatada, kui hüdraulilise pidurisüsteemiga midagi juhtub. Elektroonilise seisupiduri puudused: · autode niigi komplitseeritud elektrisüsteemid muutuvad veel keerulisemaks; · kui süsteem rikki läheb, ei saa seisupidurit vabastada. Pidurite tehnohooldus Pidurite seisukorrale hinnangu andmisel arvestatakse ühel teljel pidurite omavahelist erinevust. TÜE lubab ühel teljel pidurite pidurdusjõudude erinevust kuni 30% kui testitakse jalgpidurit. Seisupiduri testi tehes ei tohi pidurite erinevus olla üle 50%. Pidurite õhutamine 1. Fikseeri auto, et tagada ohutus (kasuta tõkiskingi või klotse rataste all), mootor seisma, esimene käik sisse, käsipidur peale. 2. Ava kapott ja leia pidurivedeliku anum, lisa pidurivedelikku nii, et vedeliku tase oleks kõrgemal normtasemest
- tausta suund - tausta algus - taustühikud Taustkeha · Inimese keha või spordivahendite liikumise uurimisel on taustkehaks tavaliselt maapind · Üksikute kehaosade liikumise uurimisel ümber liigesetelgede on taustkehadeks naaberkehaosad Tausta suund ja algus · Kulgliikumise uurimisel liikumatus ristkoordinaadistikus valitakse tausta suund maapinna suhtes koordinaatide alguspunktist 0 mööda kolme telge järgmiselt: x teljel mööda horisontaali edasi (+), tagasi (-) y teljel mööda vertikaali üles (+), alla (-) z teljel ristisuunas paremale (+) vasakule (-) · Tausta alguseks võib siin olla vabalt valitud punkt, millega seotakse koordinaatide alguspunkt · Keha pöörlemise uurimisel ümber mingi telje valitakse tausta suund vaatleja suhtes kas kellaosuti suunas (+) või sellele vastassuunas (-)
tasandip6hijaljep" ja p6hiekraanil paikneva 3. Pddrdkoonuse tasandiline l6igeon koonusep6hiringjoone puutepunkt 3, - ringjoon,kui a1i t v6i gr = 900 fioon.5.13,a); - ellips,kui a2 x Xmv6i 92> rrr ( j o o n . 5 . 1 3, a); Joon.5.13 29 siis saadakse ellipsi samal teljel olev teine haripunkt4 punkti 3 liibiva (koonusetelge l6ikava) p6hilangusjoonelo ja teda p6hi- ekraanileprojekteerivaltasandilolevakoonuse moodustajam l6ikumisest.Edasi mddratakse ellipsikeskpunktK l6igu34 poolitamise teelja tuletatakse ulejiidinud haripunktid 5 ja 6, kasutadesvaid keskpunktiK l€ibivathorison- taalsetabitasandit.Ellipsiharipunktidekasuta- misel piisab antud Ulesandesl6ike tiipseks midramiseksvaid kolmestabitasandist.
liitmiseks samuti ka keskmistes kuumistudes. H/u; H/x; H/z on suure pinguga, seal saadakse suur ping (1,0...2,0 µm/mm). Neid iseloomustab püsiv pindsurve kogu detaili mõõtmete ulatuses - suurima ja vähima pingu erinevus on väikene. Selliseid iste tuleb väga täpselt arvutada ja praktiliselt katsetada, et kontrollida täpsust. Kuumistud annavad praktikas kindla liite. H7/u6 ja H8/x7 (jõuistud) kasutatakse detailide puhul, mis taluvad suuri pingeid näiteks: vaguniratas teljel, pronkshammasvöö teraspölial, sõrm massivses vändahoovas. 0,02 H5 0 250 ISO 250 GOST 4) h4 0 -0,014 2. ülesanne 1)0-40m6-80H7 H7 2)Välisvõru l 0 GuH =80,035 mm GuS=80 mm Suurim piirmõõde
Paigalseisev osa ehk staator(õõnes malmsilinder) ja sellega ühise telje ümber Elektromagnetlained pöörleb rootor (vask, alumiiniumvarrastest). Paigalseisev osa staator tekitab Laetud osakese võnkumine tekitab selle läheduses muutuva elektrivälja, see indutseerib muutuva pöörleva magnetvälja, mis vahelduvooluvõrku lülitades tekitab magnetvälja, see jälle muutuva elektrivälja jne. Mingil ajahetkel on x teljel võimalik registreerida sageduse(sünkroonsageduse) 3000p/min(2 pooluseline); 1500 p/min(4poolust); erinevaid e aj b väärtuseid. Max, min ja 0 väärtuseid, mis kõik liiguvad edasi valguskiirgusega c 1000p/min(6 poolust). Pöörlev magnetväli indutseerib rootori varrastes voolud ja (vaakumis c= 3*10astmel8 m/s). Kõiki kiirgusi tuleb kosmosest, päike kiirgab ka peakõiki kiirguseid
10.1.1 Raha ajalugu, funktsioonid ja omadused Loe läbi lugu raha tekkimisest. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Millest tuleb inglisekeelne sõna salary? ....................................................................................... 2. Mis oli Ameerika dollari eelkäija? ....................................................................................... 3. Millest tuleneb Inglise naela nimetus? ....................................................................................... 4. Millele viitab raha nimetus "kroon"? ....................................................................................... 5. Mida kujutab endast sularaha tagatis? ....................................................................................... 6. Millised on elektroonilise raha erinevad vormid?......................................
interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika ei ole midagi igaveseks antut, vaid erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Kirjanduse ajalugu Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi. Kui 19. saj kirjutati ohtralt ülevaatlikke kirjanduslugusid, siis 20. Sajandi lõpul ja 21. sajandil koosnevad ulatuslikumad kirjanduslood pigem erinevate autorite kirjutatuda artiklitest. Rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv
Hakkpuit 1600x10a3/6 266666.667 21398 267 x10a3/MW Tükkturvas 1875x10a3/6 312500 25075 312.5 /MW Kerge kütteõli 312x10a3/6 52000 4172 52 /MW Gaas 260x10a3/6 43333.3333 3477 43 /MW Laenuprotsent 5% Seadme kestv 20 a Leian nende PMT väärtused Teen tabeli ühel veerul E/MW teisel teljel 8760h W ´investeeringu suurus W0+100Wo+2000xhind (HW) 0 1000 2000 3000 Hakkpuit 266667 21398 40954 60509 80065 Tükkturvas 312500 25076 37933 50790 63647 Kerge kütteõli 52000 4173 67331 130488 193646
SELETUSKIRI 1. Loe läbi alljärgnev seletuskiri. 2. Tutvu Riigi Teatajas asuva õigusaktiga „Ehitise tehniliste andmete loetelu“: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097611 3. Kirjuta eelpool loetu põhjal välja seletuskirja 12. osas olevate tehniliste näitajate definitsioonid! Saada vastus aadressil: [email protected] Seletuskiri 1.ÜLDOSA Käesolev individuaalelamu ehitusprojekt on koostatud krundi (asukoht : Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Panapealse 28 ) omaniku - ELEMENTELAMU OÜ - tellimusel. 2.ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Individuaalelamu on planeeritud piirkonda, kus terviklik elukeskkond on alles välja kujunemas. Krundil hetkel hoonestus puudub. Elamu on paigutatud krundi põhja külge risti Pangapealse tänavaga. Antud lahendus võimaldab kõige optimaalsemalt ära kasutada hoonega lõuna poolt piirnevat krundi ala. Pääs krundile (ja majaal...
Vedrustus. Mõõtmed. SCANIA R 730 LA6X2MNA Sadulauto Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2) Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrud Anti -roll bar Tagasild Kvartal elliptilise õhuga lõõtsad on mõlema teljel, sassii kõrgust võib tõsta või langetada, et aidata laadimist. Pneumaatilised tagumised teljed tõstukiga . Double acting teleskoop amortisaatorid on paigaldatud kõikidele telgedele. 2.2. Haagis. Mark, mudel, tüüp (täis-, pool- või kesktelghaagis). Telgede arv. Mõõtmed. MEILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS1 Telje tüüp poolhaagis
TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs LAAS Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli määrata Zn kontsentratsioon erinevates Zn sisaldavates vesilahustes leek-aatomabsorptsioonispektroskoopilisel meetodil. 2 Töö käik Aatomabsorptsioonispektroskoopilise meetodiga mõõtsime Zn standardlahusest (1000 mg/ml) valmistatud kaliibrimislahuste absorptsioonid. Kaliibrimislahused olid eelnevalt valmistatud õppejõu poolt kontsentratsioonidega 5, 8, 10, 18, 25 ja 50 mg/l. Tundmatuteks lahusteks oli vitamiinivesi ning põhjavesi. Arvutusnäide 5 mg/l lahuse valmistamine 1000 mg/l standardlahusest: C2V 2 C1 V 1=C 2 V 2 V 1= C2 1000 mg/ml x ml 5 mg/ml 100 ml ...
Variant1. Nulliga peavad võrduma kõigi jõudude projektsioonide summad kahel koordinaatteljel ja kõigi jõudude momentide summad jõu tasandi suvalist punkti läbiva risttelje suhtes: Fx=0; Fy=0; Mz=0 Variant 2. Nulliga peab võrduma kõigi jõudude momentide summa kolme punkti suhtes, mis ei asetse ühel sirgel: MzA=0; MzB=0; MzC=0 Variant3. Jõusüsteem on tasakaalus, kui nulliga võrdub kõigi jõudude momentide summa kahe suvalise punkti suhtes ja projektsioonide summa teljel, mis ei ole risti punkte läbiva sirgega: MzA=0; MzB=0; Ft=0
) -1,6 mm Bussid ; trollid (D - kat.) - 3,0 mm Mootorrattad (A-kat.) - 0,8 mm Radiaal ja diagonnaal rehvil sisehõõrdumise vahe u. 25 % . · Mõnedel rehvidel on pöörlemis suuna märgis . Keskmine rehvirõhk 2,0 kG/cm piires . · Rehvid , mis on taastatud ja puudub taastaja firma märk on lubatud kasutada kuni 50 km/h. · Ühel teljel peavad olema ühtemoodi rehvid (erinevus võib olla esi -ja taga telje vahel). · Talverehvide kasutamine on kohustuslik 01.12. - 01.03. Talvel eelistada naastrejve , võib 01.10 - 01.05. · Rehvide kuluvust suurendab madal siserõhk ; ülekoormus ; kiire sõit; blokeeritud ratastega pidurdamine , esiratastel · valed seadenurgad (kokkujooks ; külgkalle) . Veeretakistus - sõltub rehvide ja teekatte vahelisest deformatsioonist. See on vähim kõva kattega teel (asfalt) ja
Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. 3.1 Diemetraallõtku valik Tabelist 2 leian liugelaagri Cd vastavalt: D = 40 mm ja ω = 20.9 rad/s: Tabel 2 Leiame lõtku punktis A, kasutades interpoleerimiseks punkte B ja C. Punktis C on nõutud lõtk suurem kui 25 μm, seega võtame 30 μm. Punkti C koordinaat alumisel teljel on 10, pjunkti B koordinaat 55. Punkti A koordinaat on 40. Lõtk punktis A: (30 μm * (55 – 40) + 50 μm * (40 – 10)) / (55 – 10) = 43.3 μm; võtame 45 μm Cd = 45 μm. Teised liugelaagerduse parameetrid sõltuvad mehaanilisest süsteemist kus antud laagerdus on rakendatud. 5 MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid. html Joonis 5.3.2 Spetsiaalne nurgamõõtja treitera teritusnurkade kontrollimiseks Joonisel 5.3.2 kujutatud nurgamõõtjat kasutatakse treitera esinurga kui ka taganurga mõõtmiseks. Ta koosneb malmplaadist 1 ja sambast 2 ning viimasel üles alla liikuvast liugurist 3. Liugurile on kinnitatud plaat 4, millele on kantud jaotused kuni 90°. Plaadile 4 kinnitatud teljel liigub vabalt hoob 5, mille alumine osa kujutab endast kahe 90° nurga all asetseva tahuga nurgamõõtjat. Hoova ülemine ots, millele on kantud märkjoon, libiseb piki plaadi 4 jaotusi. Kontrollitav treitera asetatakse põhitasapinnaga plaadile ning lõiketasapinnaga risti hoova 5 pinnale. Esinurga mõõtmisel liibub tahk 6 vastu treitera esitahku, taganurga mõõtmisel aga tahk 7 vastu treitera tagatahku. Liibumise õigsust kontrollitakse läbipaistega
3) Ketas-skimmerid töötavad efektiivseimalt rahulikes vetes ja õlide korral, mis ei ole oma omadustelt tugevalt reageerivad. Antud probleemi on võimalik leevendada vastassuunas liikuvate hammasketaste lisamisega. Seda süsteemi seadmed vajavad üldjuhul lisajõuseadmeid, et liigutada kettaid ja pumbata eemaldatud naftat reservuaari. 4)Hariskimmer. Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari. 5) Lintskimmer(Belt system). Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval
Sulundiga rõhtlaudadest vooder 21 mm Tuulutav õhkvahe; püstlatid 20x70 mm, samm 600 mm Tuuletõkke - mineraalvillplaat 29 mm, D0,036W/(m*K) Soojustus - mineraalvillplaat 150 mm/rõhtlatid 150x50 mm, samm 600 mm, D0,035W/(m*K) Müüritis 250 mm kergkruusplokkidest, D0,19W/(m*K), survetugevus b3 MPa (nt FIBO 3) Sisseviimistlus 3.3.7. Siseseinad 3.3.7.1 Kandvad siseseinad Teljel ,,2" ja ,,3": 250mm kergkruusplokid (3MPa), krohvitud mõlemalt poolt Teljel ,,C": 350mm kergkruusplokid (3MPa), krohvitud mõlemalt poolt 3.3.7.2 Muud vaheseinad: Viimislus Kergkruusplokid (3Mpa) Viimistlus 3.3.8. Avatäited Aknad on PVC-st. Akende maksimaalne soojajuhtivus on U=0,9 W/m2 K. Lõuna ja läänepoolsete akende päikesefaktor on 0,4, muudel 0,6. Aknaplekid on paksusega 0,55mm sama värviga. Välisuksed on metallist, värv vt vaated
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon-inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (Alas,2008) Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väl...
* koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); * igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; * paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; * koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; 6.6. Missugune varda tööseisund on paine (tunnused)? *ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes *varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.7. Missugused koormused painutavad detaili? põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub 6.8. Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? 6.9. Määratlege paindemoment! - osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant paindel 6.10. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud. Ja vastupidi 6.11. Määratlege põikjõud! 6.12
Asjaolu, et sfääriga saab pöördpinda lõigata mööda ringjooni, ongi aluseks abisfäärife võttele. 18. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega, kusjuures lõikejoonte arv võrdub poolmeridiaanide arvuga. 19. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone. 20. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 21. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Kontsentrilis abisfääre (ühise tsentriga) abisfääre saab kasutada lõikumisülesande lahendamisel, kui on täidetud järgmised tingimused: a. Mõlemad pinnad on pöördpinnad.
Retoorika - väitluskunst, kõnekunst. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Milleks on vaja kirjandusajalugu? Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist. (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi. Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? 1. ühiskondlikust korraldusest lähtudes 2. lähtudes poliitilisest ja sotsiaalsest ajaloost 3. lähtuvat mentaliteedi ja ideede ajaloost 4. Perioodid stiilidest lähtuvalt 5
Klappventiilides kasutatakse töövedeliku põhjustatud siibri kuju muutus) ning voolamise juhtimiseks sobivaid klappe puuduvad lekked. (sele 7.11). Nende omapäraks on see, et - klappide väikese liikumisulatuse tõttu mida suurem on töörõhk seda parem on tekivad ventiilis suured rõhulangused tihendus klappides. - võimsuskadu mittetäieliku jõudude Klappventiilide põhiomadusteks on: tasakaalustamise tõttu pumba teljel - lekete puudumine Klappventiile valmistatakse nii vahetu - võimalikud on pikad seisakuajad kuna kui ka võimendusega juhtimisega. nendes puudub oht siibri kinnijäämiseks - ventiili sulgemiseks pole vajalikud 88 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid Vahetu juhtimisega klappventiilid Algolekus surub vedru 2
Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine
Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine
Asjaolu, et sfääriga saab pöördpinda lõigata mööda ringjooni, ongi aluseks abisfäärife võttele. 18. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega, kusjuures lõikejoonte arv võrdub poolmeridiaanide arvuga. 19. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone. 20. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 21. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Kontsentrilis abisfääre (ühise tsentriga) abisfääre saab kasutada lõikumisülesande lahendamisel, kui on täidetud järgmised tingimused: a. Mõlemad pinnad on pöördpinnad.
kinnitub käändetelg koos teleskoobiga. Raammonteering - teleskoop pöördub raami sees, mille pikitelg on polaarteljeks. Kasutatakse madalatel geograafilistel laiustel, kus esimesed monteeringud pole võimalikud. Ei võimalda vaadelda pooluselähedast piirkonda (mis nagunii asub korrektse vaatluse jaoks liig madalal). Fookused. Kui refraktoritel on fookuse (mõeldakse objektiivi fookust!) asukoht määratud teleskoobi teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse
Vasaraheide Referaat Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 1. Võistluskorraldus.................................................................................4 1.1. Varustus....................................................................................................................4 1.2. Heiteala........................................................................................4 1.3. Kohtunikud....................................................................................4 2. Tehnika.............................................................................................5 2.1. Sportlase eripära..............................................................................5 3. Olümpiamängude medalivõitjad................................................................6 4. Maailmameistrivõistluste medalivõitjad........
puit on pikikiudu väiksema nihketugevusega, kui ristikiudu ja puruneb telglõikepinnal 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud sisepinna väljaulatuvas nurgas? * 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna kontuuril? Ristlõike serval saab esineda vaid kontuuri puutujasihiline nihkepinge 3.27. Kus paikneb väänatud ümarvarda ristlõike ohtlik punkt (punktid)? Ümarvarda ristlõike suurim väändepinge mõjub alati selle ristlõikepinna serval ning väändepinge puudub varda teljel. 3.28. Mille poolest erinevad nihkepinge väärtused, mis mõjuvad puhtalt väänatud ümarristlõike võrdse polaarkoordinaadiga punktides? 3.29. Milles seisneb Hooke'i seadus nihkel? seega on ka iga punkti väändepinge võrdeline tema raadiusega (Hooke'i sedaus nihkel: = G ): = K , kus: K -võrdetegur 3.30. Mis on ristlõike polaar-tugevusmoment? -vastupanumoment 3.31. Kui palju suureneb täis-ümarvarda väändetugevus, kui tema läbimõõtu suurendada kaks korda? 3.32
Juhtimisobjektide käsitlemisel tuleb mõista, et inimest ei saa võrdsustada masinate või seadmetega, kuna tal eksisteerib vaba tahe. Seetõttu tuleb indiviidi kohelda subjektina, võimaldades talle vaba tahte rakendamist tööalastes tegevustes. Indiviidid erinevad oma füüsiliselt ja psüühiliselt konstitutsioonilt, neil on erinev tunnetus, valmisolekud, võimed. Kui vaadelda võimekust rakendada oma isiksuslikke ressursse, subjektsust, näeme, et subjektsus-objektsus teljel jagunevad indiviidid kaheks, lihtsuse mõttes võiks neid nimetada subjektideks ja objektideks. Objektid ehk objektile omase passiivse käitumisega indiviidid on reeglina vähese algatusvõime ja entusiasmiga, isiklikku mugavustsooni klammerduvad, madala energiatasemega. Iseloomulikuks tunnuseks on ohvrimentaliteet, ennast ei nähta subjektina, ! ei usuta, et suudetaks oma olukorda muuta, peetakse ennast ebaõiglaselt kohelduks.
koondamises sugukondadesse ning nende ühendamises seltsidesse jne. Homoloogilised elundid elundid, mis on nii sama funktsiooni kui ka väljanägemisega (nt. ahvi käsi ja inimese käsi) HOX-geenid kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel Konvergents erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Makroevolutsioon ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Süstemaatika bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi
ühemõõtmelise ruumi mudelit: Pikkus, kiirus ja aeg • Peale järjestamist hakkas ta sündmusi võrdlema. • Ajaloosündmuste järjestamisel on nullpunktiks võetud Kristuse sünnikuupäev. • Newton eeldas, et sündmuste toimumishetkede järjestus ajateljel ning kahe sündmuse vahele jäävate ajavahemiks pikkused on kõigi vaatlejate jaoks ühesugused (absoluutse aja kontseptsioon). • Kui palju on üks ajavahemik absoluutse aja teljel teisest pikem? Newton kasutas perioodilisi protsesse (nähtusi), millele on omane korduvus või siis muutumatu kiirusega kulgevaid protsesse. Pikkus, kiirus ja aeg • Vana-Kreekas eleaat Zenon seadis oma eesmärgiks tõestada, et liikumine on vaid meelepete. Konstrueeris terve rea apooriaid, mis pidid tõestama liikumise võimatust. • Archilleus ja kilpkonn. Pikkus, kiirus ja aeg • Zenon väidab, et Achilleus ei saa kunagi kilpkonna
LIIKUMISHULK 1. Kui suur on 10 tonni kaaluva veoki liikumishulk, kui ta kiirus on 12.0 m/s? Kui kiiresti peaks sõitma 2-tonnine sportauto, et ta liikumishulk oleks sama? p 10t p m v v1 12.0m/s p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 ...
jõud...) Skalaar- füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) 9) Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. Kolmnurk Parallelogramm 10) Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. 11) Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning projektsiooni pikkust, saame arvutada vektori tõelise pikkuse koosinusfunktsiooni kaudu. 12) Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Ühikvektor saadakse, kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor, mille moodul on võrdne ühega. Ühikvektori konstrueerimine on tihti vajalik tegevus, et valmistada hetkel vaja mineva suunaga vektorit. 13) Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet.
Vektorite liitmine on kommutatiivne, ehk 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks on see vajalik? Kuna vektorid on definitsiooni järgi mitme teljesuunalise liikumise ühendid, saab neid ka koordinaadistiku telgedesuunalis- teks vektoriteks lahutada. See tuleb kasuks keerulisemate (mittesirgete) liikumiste või jõudude mõjumiste kirjeldamiseks. 11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks on seda vaja? Vektori projektsioon teljel on skalaar | | On vahemaa vektori algus- ja lõpppunkti vahel vastaval teljel. Tuleb kasuks liikumiste või jõudude vektorite lahutamiseks teljesuunalisteks komponentideks. 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Ühikvektori konstrueerimisel võetakse lähtevektori suund ja määratakse sellele ühikuline moodul 1. Originaalvektori saab
Notke Rootsi ja Taani konflikt Rootsi renessanss- 16.saj Ehituskunst parimad näited lossiarhitektuuris:1537 valmis vararenessansslik Gripsholmi loss,suurtükitornid Kalmari & Vadstena loss- 16saj II pool domineerib kõrgrenessanss Anfilaad - barokiajastu ehituskunstis rida otsejoones üksteisele järgnevaid tube, kus ruume ühendavad uksed asuvad kõik ühel teljel Maalikunst renessanssi ajal Vasa-aja kunst Portreekunst- valitsejate ja tähtsate isikute portreed.. Urban Larsson-üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest Peatöö:Vädersoltavla 1535, säilinud koopia asub Stockholmi Suurkirikus Skulptuur renessanssi ajal Wilhelm Boy- Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus Barokk & rokokoo-17.-18.saj Arhitek eeskujuks Holland
Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline tõhusus oli lolluse-tarkuse teljel, tõsi küll, härra Marksonile enesele kübeke ohtlik. Sest poiste kujunev kogemus viitas sinnapoole, et päris targad mehed end sedasorti võtetega harilikult vahele võtta ei lase. Olgu ainult vahest siis, kui nende tarkus ulatub tavalisest juba sel määral kõrgemale, et küünib täielikku asjadest üleolekusse välja. Markson, hüüdnimega Plebs, oli umbes viiekümnene mees. Tal oli alati hall ja kergelt kortsus nüüdisülikond ning näpitsprillid
leerventiili aurusti torudevahelisse ruumi alt, täites apa raadi kuni nivooni 0,8 …. 0,9 kesta äbimõõtu. Aurustis ammoniaak keeb, võttes soojust soolveelt, mis ringleb torudes. Auru imeb kompressor välja ülevalt aurukogurist (vedelikueraldist), mis on keevitatud kesta peale. Alla on keevitatud olikogur oli ja saasta kogumiseks ning välja laskmiseks Väga pikkades aurustites toimub vedela külmutus agensi juurdevool ja agensiauru eemaldamine mitme piki teljel asuva ja omavahel kollektoritega ühendatud toru otsaku kaudu. Aurukogurisse või aurukollektorisse võib olla paigutatud siug torusoojusvaheti. Siugtorus on vedel külmutusagens, mis voolab liiniressiivrist reguleerventiili (drosselventiili). Vedelagens siugtorus jahtub üle ning aurus tist väljuv aur kuumeneb üle Soolvesi pumbatakse sisse surve all läbi kaane külge keevitatud alumise toruotsaku ja aurustist välja ülemise otsaku kaudu
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max , kN ipol pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimest G= 0.0...
Vaatleme süs., mis koosneb vedru otsas rippuvast kuulikesest massiga m. Tasa-kaaluasendis on kuulikesele mõjuv raskusjõud mg tasakaalustatud elastsusjõu klo poolt: mg=klo . Hakkame kuulikese nihkumist tasak. asendist isel.-ma koordinaadiga x, kusjuures telg x on suuna-tud vertikaalselt alla ning selle nullpunkt ühtib kuulikese tasakaalu-asendiga. Kui nihutada kuulike tasakaaluasendist x võrra kõrvale, siis vedru pikeneb lo+x võrra ning resultantjõu projektsioon teljel x (tähistame selle x-i f-ga) omandab väärtuse f= mg-k(lo+x). Arvesta-des tasak.tingimust, saame f=-kx. Miinusmärk valemis tähendab seda, et hälve ja jõud on vastassuunalised: kui kuulike on nihutatud tasakaaluasendist allapoole (x>0), on jõud suunatud ülespoole (f<0) kuulikese nihkumisel ülespoole (x<0) on jõud suunatud allapoole (f>0). Seega on jõud f 1)võrdeline kuulikese hälbega tasak.asendist 2)suunatud alati tasakaaluasendi poole
4 r2 4 r2 4 r 3 3c (1 + 3 cos 2 ) 1 p E = -grad dipooli elektrivälja üldvalem E = 4 0 r 2 1 2 pc 1 p dipooli teljel - E = dipooliga ristuval teljel E = 3c 4 0 r 3 4 0 r A = W p = q W p = -p c E Energia on minimaalne kui elektriväli ja elektriline moment on paralleelsed (vektorid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
