Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaaln...
Üldkasutatavat armatuuri liigitatakse torustiku sulgemise põhimõtte järgi: Kraanid: koonilise korgiga otsevoolukraanid, kuulkraanid, kolmekäigulised kraanid, manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid. Spetsiaalne armatuur: kingstonid, tuletõrjehüdrandid, põhjaklinketid.
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Üldkasutatavat armatuuri liigitatakse torustiku sulgemise põhimõtte järgi: Kraanid: koonilise korgiga otsevoolukraanid, kuulkraanid, kolmekäigulised kraanid, manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid. Spetsiaalne armatuur: kingstonid, tuletõrjehüdrandid, põhjaklinketid.
Üldkasutatavat armatuuri liigitatakse torustiku sulgemise põhimõtte järgi: Kraanid: koonilise korgiga otsevoolukraanid, kuulkraanid, kolmekäigulised kraanid, manipulaatorid. Klapid (ventiilid): Sulgurklapid, ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, ühesuunalised reguleeritavad klapid, kaitseklapid, drosselklapid, reduktsiooniklapid. Siibrid (klinketid): Lamedad, ühepoolselt kiiljad, kahepoolselt kiiljad. Sulgurid: Juhitavad, mittejuhitavad, teljel pöörlevad. Tegevuse, ülesande või toime järgi klassifitseeritakse armatuuri: Sulgur- ja ümberlülitusarmatuur: klapid, siibrid (klinketid), kraanid ja klapikarbid Ksearmatuuaitr: kaitseklapid, kaitsekarbid (-võrgud), filtrid. Vaid ühes suunas läbi laskev armatuur: ühesuunalised klapid, ühesuunalised sulgurklapid, sulgurid Reguleeriv armatuur: reduktsiooniklapid, drosselklapid, manipulaatorid. Spetsiaalne armatuur: kingstonid, tuletõrjehüdrandid, põhjaklinketid.
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
1.22 Tarbimise optimeerimine. Tarbija käitumise uurimisel eeldatakse, et suuremat rahulolu annab see hüviste kogum, mis sisaldab rohkem hüviseid. Määra, mis näitab, mitmest ühikust ühest hüvisest tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist nim asenduse piirmääraks (MRS) . Võrrand : MRS = -Y/X. Asenduse piirmäär kirjeldab liikumist mööda ükskõiksuskõverat, kusjuures y teljel asuv muutuja ja x teljel asuv muutuja muutuvad vastupidises suunas(ühe kasvamisel teine kahaneb) ning seetõttu on valem "-" märgiga. Ükskõiksuskõverad on üldjuhul kumerad. Kui meil on aga tegemist täielikult asendatavate kaupadega, siis sellisel juhul on ükskõiksuskõverad sirgjoonelised. Asenduse piirmäär on sel juhul konstantne. Kui meil on tegemist täiendkaupadega, saame kasulikkusest rääkida ainult siis kui neid tarbitakse koos.
lähenemisviisi (keskaegse) linna kui sellise defineerimisele, mis on püsima jäänud tänaseni. Üks on linna majanduslik definitsioon, mille kohaselt linn on keskmisest tihedama rahvastikuga asula, kus vastastikune vahetus ja tööjaotus on suhteliselt hästi välja arenenud. Taolise määratluse kohaselt on linn linnaks eelkõige ümbritseva keskkonna suhtes ning siinkohal on suhteliste kriteeriumide spekter lai nii kronoloogilise kui geograafilisel teljel. Teine võimalus on (keskaegse) linna õiguslik definitsioon, mis vastandina majanduslikule definitsioonile on absoluutne ja kindlalt seotud oma ajaga. Linnadel oli teistest asulatest erinev staatus, mis oli omaaegsetele inimestele selgelt teada. Üldjuhul tuli see staatus mingil kindlal ajahetkel anda mingi kindla ürikuga ning tihtipeale on see hetk, mida tähistatakse linna asutamisena. Erinevalt majanduslikust aspektist võis juriidiline aspekt (linnaõigus, privileeg) sõltuda
saagikust). Taimed, mis kasvavad kuivas pinnases ja pidevalt tuulises keskkonnas on õhulõhed pooleldi suletud (tuul soodustab aurumist). 3.) hüdropassiivne sulgumine- teib kui on ülikõrge õhuniiskus (mitu päeva järjest uduvihma), mille puhul alumise kattekoe rakud punduvad ja mehhaaniliselt suruvad õhulõhe poolenisti kinni. Taimset fotosünteesi mõjutavad tegurid: 1.) valgustatus- x telg (valgustus intensiivsus), y- teljel (FS saagis) kuni mingi piirini kasvab saagikus, siis tekib platoo ja kui veel tõsta valguse intensiivsust siis hakkab langema, sest tekib pigmentide lagunemine (foto destruktism). Järeldused: liiga palju valgust on taimele kahjulik. Taimseks fotosünteesiks on sobivam teatud lainepikkusega valgus (taimedele meeldib spektri violetne ja punane valgus, kuid fotosünteesile ei avalda erilist mõju roheline valgus). Valgustatuse kompensatsiooni punkt selline valgustuse
üksteisest nii ergastus kui emissiooni spektri poolest. Sellega peavad kasutatavad florokroomid olema ergastatavad vastava laseri valguse lainepikkuse poolt. Ühel osakesel saab määrata – suurus, granulaarsus, nelja erinevat florestsentsi. Detektor genereerib elektrilise impulsi, mis on proportsionaalne valgussignaali tugevusega. Analoogdigitaal konverter ja salvestaja. Üheks võimaluseks on näidata tulemusi sageduste jaotuse e. histogrammiga. Ühel teljel rakkude arv, teisel signaali tugevus. Teine võimalus on näha tulemust dot plotina. Võrreldakse kahte parameetrit omavahel. Igale rakule vastab tabelis üks punkt. Edasi analüüsitakse järgmistes katsutites ainult lümfotsüüte – sinna antikehad – isotüübi kontroll. Vastavalt IgG1 või IgG2. Mittespetsiifilise seostumise näitamiseks. Järgmisse antikehad CD3 ja CD19 vastu. Sellega saab eristada T ja B lümfotsüüte.
arvuhulgad vähem kui mitte midagi? positiivne Moodustab osa Reaalarvudest Kompleksarvudest Visuaalselt Punktike arvteljel Punktike nullpunkti nullpunktist vasemal läbival arvteljega ristuval teljel Peeti absurdseks 18. sajandini Tänapäevani Lihtne korrutamise Arvuga –1: 1 –1; 1; –1; ... Arvuga i: 1; i; –1; –i; 1; i; ... näide ja visuaalne Arvupunkti peegelda- Arvupunkti pööramine tõlgendus mine nullpunktist 90o komplekstasandil „Suurus” Kaugus nullpunktist Kaugus nullpunktist Tuleb esile Võlad, vastassuunas Kvantmehhaanika,
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
m pikkuse peegelgalerii ühes seinas on peeglid, teise seina aknad avanevad aeda. Peegligalerii mõlemas otsas on kaks suurt salongi - Sõjasalong ja Rahusalong. Lossikompleksi juurde kuulub ka Hardouin Mansartipoolt alustatud ja R. De Cotte`i lõpetatud kabel. Versaille`si vägevust ja mõjukust rõhutati aga veelgi enam selle juurde rajatud pargiga ( Le Norte ). Ulatuslik puiesteede süsteem on rangelt allutatud kompositsioonilisele peateljele, peaalleed kroonib samal teljel asuv suur kanal, mille veepeegel avaneb lossi kesksetest ruumidest. Pargi terrasse kaunistavad geomeetriliselt pügatud puud, arvukad purskkaevud, paviljonid, grotid. Versailles`i eeskujl tekkisid linnalähedased lossid ja pargiansamblid mitmel pool Euroopas. Lossikompleksi aga täiendati veel edaspidigi - Hardouin Mansart ehitas parki nn. Suure Trianoni, mis koosneb kahest ühekordsest lahtise kolonnaadiga ühendatud hoonest, Väike Trianoni ( J. A. Gabriel ) kuulug
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud ...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
