Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Ku...
Insenerigraafika KT nr. 2 33. Nimetage tahukate liike a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk). 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte. 35. Nimetag...
atmosfääris, mille teke ja areng on kestnud sadu aastaid). Saturn Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Saturni läbimõõt on 120 600 kilomeetrit Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), see, mis üle jääb, on peamiselt heelium (10-13%). Pöörleb ta umbes sama kiirusega kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Saturnil on 18 nimetatud kaaslast, rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat Planeedil on tugev magnetväli Saturni rõngad
A C Joon. 36 Joon. 37 5.2. Lisaekraani võte Lisaekraani võtte kasutamisel tuletatakse objekti antud kaksvaate järgi selle objekti ristprojektsioon uuel ekraanil (lisaekraanil), mis võetakse alati risti ühe antud ekraaniga. 5.2.1. Sirge muutmine nivoosirgeks Võtame uue ekraani 3|| AB ning 31, uus telg u || AB. Suunates läbi punkti A A s B - = x 1 Ax Bx 2 s B A 1 u
1933 sai kantsleriks Adolf Hitler lahkuti Rahvasteliidust 1935 üldine sõjaväekohustus taastati *ei teinud midagi toimus rahvahääletus Saarimaal-otsustasid ühineda Saksamaaga Ingl ja Sm vaheline mereväekokkulepe Sm tohtis nüüd omad sõjalaevu ja allveelaevu *Ingl soosis 1936 viidi väed sisse Reini tsooni *Pr ega ka RL ei teinud midagi Saksamaa ja Itaalia sõjaspoliitiline liit Berliini-Rooma telg Saksamaa ja Jaapan Antikomiternipakt Berliin-Tokyo telg 1937 ühines Antikomiternipaktiga Itaalia Berliin-Rooma-Tokyo telg Rahvasteliidul ja lääneriikidel ühine lepituspoliitika, sest Sm oli liiga tehtud enne. Saksamaa sai sellepärast liitlasteks Itaalia ja Jaapani, kuigi nad olid mõlemad võitjate poolel,aga ei saanud piisavalt asumaid solvunud ja otsustasid jõuga haarata. 5.pilet Majandusarengu põhijooni 1920.aastatel
4 Joonis nr. 2 Kardaanvõll 4. Paeülekanne ja differentsiaal Peaülekande ülesandeks on pöördemomendi ülekandmine täisnurga all asuvatele pooltelgedele ja rataste veojõu suurendamine. Peaülekanne kujutab endast kahest koonilisest hammasrattast hüpoidülekannet. Hüpoidülekandes paikneb vedava hammasratta telg veetava hammasratta teljest madalamal. Seetõttu paikneb kardaanvõll madalamal ja tunneli kõrgus kere põrandal on väiksem. Hüpoidülekande eelised on hammasrataste sujuv hambumine ja nende suurem vastupidavus. Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel. Peaülekande karter täidetakse õliga, kusjuures täiteava määrab ühtlasi õli nivoo, õlitäiteava ja
du 1 p 2u 2u 2u =X- + 2 + 2 + 2 , dt x x y z dv 1 p 2 v 2 v 2v =Y - + 2 + 2 + 2 , dt y x y z (7.1) dw 1 p 2 w 2 w 2 w =Z - + 2 + 2 + 2 . dt z x y z Massijõudude kiirendustest ( X , Y , Z ) võetakse liikumiste kirjeldamisel ookeanis tavaliselt arvesse raskuskiirendus ja Coriolise kiirendus. Kui x - ja y - telg suunata horisontaaltasandil vastavalt itta ja põhja ning z - telg vertikaalselt alla, siis avaldub raskuskiirendus kui ( 0,0, g ) . Coriolise kiirendus arvestab valitud taustsüsteemi mitteinertsiaalsust, s.t. seda, et koordinaatteljestik on seotud pöörleva Maaga. Coriolise kiirendus avaldub vektorkorrutisena 2 × v , kus on Maa pöörlemise nurkkiiruse vektor ja v on hoovuskiirus. Kirjutame toodud
Diagrammid. Üldine Diagrammid Näide. Toiduainete läbimüük Kaup 2000 2001 2002 Liha 340 302 390 Piim 245 260 230 Jahu 175 150 190 Tulpdiagramm - Column Sektordiagram 500 390 400 340 302 23%Liha Tuh. EEK Liha Piim 300 200 Piim 100 Jahu 0 2000 2001 2002 ...
Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja, mis on väga tugev, ehkki umbes 10 korda nõrgem, kui Jupiteril. [4] Saturn teeb ringi ümber päikese umbes 29,46 aastaga, ringi ümber ekvaatori aga 10 tunni ja 14 minutiga. Saturni läbimõõt ekvaatoril on 120 670 km. Saturni suuruse suhe on 1:10, mis on planeetidest kõige lapikum. Saturni pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes 63°16' kaldu ja see tekitab erinevad aastaajad. [5]
PK- Muldkeha laius teljest m Põikkalle % Tihendatud muldkeha ne tegelik kõrgused Projekt Tegelik Projekt Tegelik Pare Vasa Pare Vasa Pare Vasa Pare Vasa Vasak m k m k m k m k Telg Parem Telg hälve 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 9+00 4,5 4,5 5,05 5 -2,5 -2,5 -2,9 -2,7 47,26 47,39 47,27 47,40 0,01 25 4,5 4,5 5,1 5 -2,5 -2,5 -2,7 -2,9 47,18 47,3 47,17 47,32 0,02 50 4,5 4,5 5,15 5 -2,5 -2,5 -2,9 -3,1 47,09 47,22 47,08 47,25 0,03 75
PK- Muldkeha laius teljest m Põikkalle % Tihendatud muldkeha ne tegelik kõrgused Projekt Tegelik Projekt Tegelik Pare Vasa Pare Vasa Pare Vasa Pare Vasa Vasak m k m k m k m k Telg Parem Telg hälve 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 9+00 4,5 4,5 5,05 5 -2,5 -2,5 -2,9 -2,7 47,26 47,39 47,27 47,40 0,01 25 4,5 4,5 5,1 5 -2,5 -2,5 -2,7 -2,9 47,18 47,3 47,17 47,32 0,02 50 4,5 4,5 5,15 5 -2,5 -2,5 -2,9 -3,1 47,09 47,22 47,08 47,25 0,03 75
RENESSANSS. Iseloomustus ja etapid Linnakultuuri edenemine -15.saj itaalia kunstis suured muutused -võitlus paavstide ja keisrite vahel -linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele...
2875038615 · Pöörlemis periood(1=24 hours): 0.718333 · Mass (Miljon tonni): 8.683E+13 · Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.29 · Avastati: 1781 · Kuud: 27 Click icon to add picture Click icon to add picture Ur aa ni ja ma a võr dlu s Uraani ja maa võrdlus Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. Uraan on maast neli korda suurem. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis e. Tema telg on vertikaali suhtes 98º kaldus. Uraanist: Enamik kuudest on nimetatud Shakespeare´i tegelaste järgi, näiteks suurim kuu on Titana ja teised Miranda, Oberon ning Puck. Temperatuur pilvede ülaosas on 200º C ringis . Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat Kaks korda aastas aga kestavad nii öö kui päev 8 tundi. Välimus Uraani pind on üsna ilmetu. Uraan on külm ja pime paik. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.(ja metaanist)
Planeedid päikesesüsteemis: 1.MERKUUR: · Päikesele lähim · 4-st Maa tüüpi planeedist väikseim · 1 ööpäev = 176 Maa päeva · Orbiit piklik · Liikumine orbiidil ebaühtlane · Atmosfäär puudub, meenutab välimuselt kuud · Suured temp. Erinevused 2.VEENUS · Maale lähim · Umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud · Orbiit praktiliselt ringikujuline · Pöörlev väga aeglaselt, tiirlemisele vastassuunas · Telg orbiidi tasandiga enam-vähem risti · Aastaaegade vaheldumine puudub · Teleskoobis paistab suur ja hele · Tahke ülikuum(480°C) pind asub pilvekihist 60km allpool · Pinnavormidelt sarnane Maaga · Tardkivimite olemasolu, vulkaanid · Vähe meteoriidikraatreid · Atmosfääri koostised domineerib süsihappegaas · Magnetväli puudub 3.MARSS · Mõõtmetelt väike · Orbiit piklik · Läbipaistev atmosfäär
planeet. Orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis Merkuuril ei ole atmosfääri. Tuum on suurem kui Maa tuum. Välimine koor on silikaadist. Merkuuril puuduvad kaaslased. Nõrk magnetväli. Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga . Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Atmosfääris domineerib süsihappegaas(96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Maa Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107200 km tunnis. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Viimane
· Töötsükli järgi : kahe või neljataktiline mootor . · Töösegu süütamisviisi järgi : elektrilise sundsüütega mootorid ( karbulaator-ja gaasimootorid ) ning kompressioonite · Silindrite arvu järgi : ühe ja mitmesilindrilised ( kahe -,kolme-,nelja-,viie-,kuue jne . silindrilised ) mootorid . · Silindrite paigutuse järgi : üherealised püstsilindritega , üherealised kaldsilindriga , mille silindrite telg .. Sisepõlemismootori töötsüklid .. Sisepõlemismootori töötsükliks nimetatakse protsesside kogumit , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle . Neid protsesse on neli : · Sisselase silindri täitmine küttesegu või õhuga · Gaaside kokkusurumine · Gaaside põlemine ja paisumise ( silindris toimub töö ) . · Heitgaaside väljalase Mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli kahe pöördega ehk nelja
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood) Refraktsioon Maa atmosfääris- elektronmagnet- v...
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusarvutus paindele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Ühtlane Tala joonmõõtmed on antud seostega: ...
7. Agressorite bloki väljakujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia. 8
Mikroskoobi a b da rist- ja pikikruvikuga. cNihutuse suuruse määramiseks tuleb seada niitristi üks niit ühtivaks detaili ühe servaga ja võtta kruvikult lugem, siis nihutada detaili niitristi all kuni seesama niit ühtib kontuuri vastasservaga ja võtta jälle lugem. Lugemite vahe ongi nende kahe serva vaheline kaugus. Töölaua nihutamine ristisihis Töölaua nihutamine pikisihis Enne keerme mõõtmist tuleb selle telg seada ühtivaks niitristiga. Selleks tuleb niitristi üks niit (punktiirjoonega) viia ühtivusse keerme välisläbi- mõõduga kogu keerme pikkusel. Selleks tuleb keerata nii kruvikuid, kui ka okulaarmõõtepea kruvi 27 ja töölaua ülemise plaadi pööramise kruvi. Nüüd lükatakse käega töölaua pikikelk äärmisse parempoolsesse asendisse, lastakse lahti (see hakkab sirisedes aeglaselt vasakule tagasi liikuma), okulaarist aga jälgida samal ajal, kas niit on täpselt ja kogu aeg
vaid avaldab kasvatavat mõju - Lunatsarski, Gorki Berliin-Rooma telg 1937.a. terror näidisprotsessid sõjaväelaste üle Antikominterni pakt Hispaania kodusõda
Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tekib lisaks veel pike); · see on ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk-
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigereziimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asen...
2. föderatsioon, liitriik (haldusüksustel suur otsustusõigus) - Ameerika 3. konföderatsioon (suveräänsete riikide liit, ühine välis -, kaitse ja majanduspoliitika) - Bosnia ja Hertsegoviina 10. Kas vabariik on alati vaba riik? Riik, mis nimetab ennast vabariigiks, kuid riigis puudub igasugune vabadus, nagu Korea Sotsiaaldemokraatlik Vabariik, ei ole vabariik. 11. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia mõiste, kuidas tekkis parem-vasakpoolsuse telg ja millised on kaasajal eksisteerivate poliitiliste ideoloogiate kesksed väärtused (liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia)? Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilisel ideoloogial on kaks poolsust, milleks on parempoolusus(liberalism) ja vasakpoolsus(sotsialism) ● Liberalism - indiviidi vabadus, vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine, inimeste töölemotiveerimine
sisearvutiga. Võimaldab automaatset lugemite tegemist koodaltilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks saab ta ka kauguse instrumendist latini. Võimalik ka automaatne projektkõrguste märkimine. Täpsus sõltuvalt tüübist 0,3-0,5mm 1km pikkusel käigul. 13. Nivelliiride kontrollimine ja justeerimine. Justeerimine on instrumendi metroloogilis-tehniliste karakteristikute muutmine. Kontrollitakse kindlaksmääratud järjekorras. 1. Ümarvesiloodi telg peav olema paraleelne vertikaalteljega L´L´//VV. Kolme tõstekruviga regull vesiloodi mull keskele. Kontrolliks pööratakse pikksilm 180°. Mull peab ikk aolema keskel. Kui ei ole on viga 2x. Vea parandamine: pool veast parandatakse tõstekruvi pööramisega ja ümarvesiloodi justeerimiskruvidega+justeerimisnõel. 2. Niitristihorisontaalniit peab olema risti vertikaalteljega. Eelnevaga seadsime instrumendi vertikaaltelje vertikaalseks
SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu. Samas kaotas demokraatliku Saksamaa valitsus elanikkonna toetuse, kuna ei tulnud toime korra hoidmisega riigis. 1920
41.Mis on reduktor? Reduktor on mehhanism pöörlemiaskiiruse vähendamiseks .Olenevalt ülekande tüübist on reduktorid: silinder-, koonus-, tigu-, planetaar-, kombineeritud reduktorid. 42.Mis on kiiruste kast?Töötamise põhimõte. Kiiruste kast võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta. 43.Mis on variaator? Skeem ja töötamise põhimõte. Variaatorid võimaldavad ülekandearvu ja seega ka veetava võlli kiirust teatavais piires sujuvalt muuta. 44.Mis on võll ja mis on telg?Võllide liigitus. Võllid ja teljed on masinate pöörlevate osade kandjaks.Võllid kannavad üle väändemomenti ja võivad olla koormatud ka paindemomendiga.Võllide liigitus:1.Sirgvõllid a)astmeteta,b)astmelised,c)täisvõllid,d)õõnesvõllid.2.Väntvõllid.3.Paindvõllid.Telj ed võivad olla kas pörlevad või mittepöörlevad,kuid kindlasti ei kanna üle pöördemomenti. 45.Liugelaagri konstruktsioone ja iseloomustus. (skeem vihikus)
geoidipunktis risti tema pinnaga. Kasutus: Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. 1 4. Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius
M Väänav koormus Ristlõiked Joonis 3.2 · ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje; Puhas vääne = varda · varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; tööseisund, kus: · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. NB! Puhas vääne on võimalik vaid ümarvarraste korral 3.3. Sisejõud väändel 3.3.1. Väändemoment Sirgele võllile on rakendatud väänavad pöördemomendid M (Joon. 3.3):
0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjuktsioonide vaheline intervall) 115,88 Maa ööpäeva · Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas) · Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes (ekliptika suhtes): 7,004° Orbiidi suur telg sooritab aeglast pöörlemist periheeli pöörlemist, mis osalt tuleneb relativistlikust efektist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Veenuse orbiit - Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva
Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 365,26 päeva ehk ühe aasta. Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. Lisaks Päikese ümber tiirlemisele pöörleb Maa ka ümber oma telje, tehes ühe pöörde pisut enam kui 23 tunni ja 56 minutiga. Maa telg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustajaks. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene külastanud ainult Kuud. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele hüpoteetilistele mõistusega olenditele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta. Mõõtmed
Nõukogudeliit parempoolseid Suurriigd otsisid liitlasi. Prantsusmaa hakaks kartma Saksamaa tugevnemist, ning ei usaldanud enam oma põhiliitlast Inglismaad, sest too toetas Saksamaad paljudes küsimustes. Siis sõlmis Prantsusmaa vastastikuse abistamis lepingu Nõukogude Liiduga, kelle üheks suurimateks vastasteks oli samuti Saksamaa. Saksamaa unistas ülemvõimust Euroopas(nagu ka Nõukogude Liit) ning sõlmis järgmised liidud: · Berliini-Rooma telg, sõjaline-poliitiline liit Saksamaa ning Itaalia vahel · Kominteri-vastane pakt, liiduleping Saksamaa ning Jaapani vahel, hiljem liitus ka Itaalia, suunatud Venemaa vastu Saksamaa tugevnedes rikkus ta paljusi lepingu tingimusi: · Lõpetas reparatsioonide maksmise · Hakkasid taas rajama sõjalaevastikke · Armee suurus oli lubatust suurem ning muutus kohustuslikuks · Sisenes armeega Lääne-Saksamaale PT 3 Demokraatia aastatel 1920-1930
kahekorruselist kõrget lubjakiviplokkidest sokliga ehitist. Kesklöövil asetseb soliidne ja tagasihoidlik 8- tahuline torn, mille otsas ilutseb 6,5 tonnine tornikiiver kullatud ristiga. Sinna oli algselt paigladatud ,,mehhaanilise teljega" kellamäng. Algselt oli torn 18-süllane (38,4 meetrit) ja kullatud ristiga. Esifassaad lõppes viiluga, mille tõstis esile esinduslik paraadtrepp perspektiivportaaliga. Arhitektuuriliselt kujutas kirik endast ühelöövilist basiilikat, mille telg oli põhja-lõuna suunaline. Hoonel oli kaks aknavööd: alumised aknad kandilise vormiga, ülemised kaarja ülaosaga. Dekooris kasutati vabastatud piilareid ja võlvkaarte kompositsioone. Massiivne ehisviilu e vimpergiga astmikportaalil ilustsesid arhivoldid, mis viitasid romaani kaartele. Portaali kõrvale seintesse oli ehitatud risti motiivid ning kullatud rist oli algselt ka portaali kohal, mille taustaks oli ümmarguse roosaken. Pilastrite vahel neelasid valgust
Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Geodeetiliste tööde aruanne koosneb järgmistest osadest: 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul nii paberkandjal kui digitaalselt....
Eesti kartograafiline süsteem Eesti kartograafia oli enne II maailmasõda võrdne teiste Euroopa riikidega.1940.a likvideeriti Eesti kartograafiateenistus Nõukogude võimu poolt. Nõukogude võimu ajal tehtud kaardid olid venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud. Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi j...
tulemust ei andnud sest saksamaa hakkas itaaliat varustama. Itaalia ei olnud sellega nõus et etioopiat ei tunnustatud itaalia riigi osana vaid iseseisva riigina ja ta lahkus rahvasteliidust. Pranstlased soovides saada saksamaa vastu ühtset rinnet tegi vastastiku abistamise kokkuleppe nõukogude liiduga kelle suurim vaenlane oli samuti Saksamaa. 1936 aastal sõlmiti berliinis saksamaa ja itaalia poliitiline liit e berliini-rooma telg. Selle allkirjastas hiljem ka jaapan. Selle kokkuleppe eesmärk oli moskvas loodud ja moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni ehk kommunistliku internatsionaali vastu. Kokkuleppe nimeks sai Komiterni vastane pakt. 1937 aastal ühinesid ka hulk teisi riike. HISPAANIA Sõjaväelased ei olnud Rahvarindega rahul mille nad võitsid üldvalimistel. 1936 aasta suvel puhkes sõjaväelaste mäss mida juhtis kindral franko. Mäss arenes aga kodusõjaks,
Mis on riskimaatriks + joonista näide määratakse turvaklassi põhjal vastavalt ISKE rakendusjuhendis antud juhistele. ISKEs on rakendada? Riskimaatriks on maatriks, mille üks telg kolm turbeastet L madal, M keskmine ja H Mõistlik on rakendada siis, kui risk ületab näitab riski tõenäosust, teine riski mõju kõrge. mingit teatud piiri või siis, kui turvameetmete rakendamise kulud on võimalikust kahjust ettevõtte tegevusele.
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
Päikese kui tähe lühiiseloomustus. Päike on täiesti tavaline teiste tähtede hulgas, mis kõik on päikesed. Päike on hõõguv gaasikera, aga suure massi ja gravitatsiooni tõttu veest tihedam: =1,4 g/cm3 (vesi 1 g/cm3). Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit. Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva). Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000° C. Liigub 230 km/s Luige tähtkuju suunas. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust (photos valgus) ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon, väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri peal asub kromosfäär (kromo värv), mille paksus on umbes 10 4 km. Selle peal on omakorda kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbi...
II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa otsustasid, et Sudeedimaa läheb Saksale.
ruutvõrrand. "Ruutvõrrandi lahendamine" Ruutfunktsiooni mõiste. Ruutfunktsioon.Parabool. Ruutfunktsioon ja 1) lk 31-33 ül 115,117 31. 12. 10. 06 Ruutfunktsioonid y = x2 ja Parabooli telg, haripunkt. Nädalakodutöö ruutvõrrand. y =x2+c Nullkohad. Ruutfunktsioon ja 32. 16. 10. 06 Ruutfunktsioon y=ax2 ruutvõrrand. Ruutfunktsioon ja 33. 17. 10
suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on istatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev plokk-veoautodel- või üks hammasratas- sõiduautodel. Käiguvahetusmehhanism asetseb käigukasti karteri ülemises või külgmises kaanes. Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid.
Kiiruslikes ehk anemomeetrilistes arvestites (abc)on tajuriks tiivik (spiraalne või labadega), milline pöörleb kiirusega, mis on võrdeline läbijooksva vedeliku kuluga (hulgaga). Korpuses 6 tiiviku 3 telg langeb kokku vedeliku voolusuunaga. Tiiviku pöörlemine kantakse tiguülekande 2 ja reduktori abil arvestusmehhanismile 1. Selleks, et vältida voolupööriseid tiivikul, mis suurendab arvesti ebatäpsust paigutatakse tiiviku
Saturn: Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi "keskmiselt ümmargune", kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad
liiget. Need kanti valimisnime-kirjadesse. Valida vis kas poolt vi vastu. Valitus parlamendi igused olid minimaalsed. Välispoliitika Mussolini oli algusest peale kaasnes agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. Loodi mütolo-ogia, et itaallased vitsid I MS. 1930ndatel tekkis plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935-1936). Seda sda pandi pahaks (ebavrdse vastase vastu). Toimus lähenemine Saksamaaga, 1936.aastal slmiti Berliini-Rooma telg. Peamised totalitaarsed ideoloogiad sdade vahel Fashism Termin tuleb itaalia keelsest snast "fasces", mis tähendab vitsakimpu, mille sees on kirves. Liikumisele pani aluse 1921.aastal Mussolini. Tunnused: 1)riigikesksus - indiviidide grupid on sallitavad seni kuni nad jäävad riigi raamidesse 2)karismaatiline liider 3)rahvuse rolli rhutamine 4)antiparlamarksism - sjaarmastus, armastus sjaväelise korra vastu.
Elektrotehnika kordamine Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad · Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. · Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. · Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. · Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. · Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektrom...
välja 400 liiget. Need kanti valimisnime-kirjadesse. Valida vis kas poolt vi vastu. Valitus parlamendi igused olid minimaalsed. Välispoliitika Mussolini oli algusest peale kaasnes agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. Loodi mütolo-ogia, et itaallased vitsid I MS. 1930ndatel tekkis plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935-1936). Seda sda pandi pahaks (ebavrdse vastase vastu). Toimus lähenemine Saksamaaga, 1936.aastal slmiti Berliini-Rooma telg. Fasism Termin tuleb itaalia keelsest snast "fasces", mis tähendab vitsakimpu, mille sees on kirves. Liikumisele pani aluse 1921.aastal Mussolini. Tunnused: 1)riigikesksus - indiviidide grupid on sallitavad seni kuni nad jäävad riigi raamidesse 2)karismaatiline liider 3)rahvuse rolli rhutamine 4) sjaarmastus, armastus sjaväelise korra vastu.
Eesti kliima Nimeta atmosfääri mõjutsentrid ? Paiknemine parasvöötme läänetuulte vööndis .Atmosfääri mõjutsentrid: Islandi M (talvel), Assoori K (suvel), Siberi K (talvel, Vojeikovi telg), Grööni K (talvel), Vahemere M (talv). Aktiivne tsüklonaalne tegevus: aastas keskmiselt 132 tsüklonit või nende lohku ja 65 antitsüklonit või nende harja. 64% päevadest on ilm tsüklonite mõju all, 43 % päevadest aga frontide mõjutada. KIRJELDA PEAMISEID TSÜKLONEID JA NENDE MÕJU? Tsüklonite peamised liikumisteed: Põhjatsüklonid (16%) - maksimum talvel (21%), miinimum suvel ja sügisel (12-14%). Liigub läänest itta jääb rohkem lõunasse, sellega ei kaasne suurt tuult. Kaasneb aga SOE ILM, mis toob talvel sula ja pilvesilma, läänetuul ja võib esineda vähe sademeid. UDU. Ülevalguvad tsüklonid (24%) - maksimum sügisel ja eeltalvel (30-32%), miinimum suve teisel poolel ja talvel (19-20%). Liiguvad eestist üsna lähedalt mööda. Mägedest alla langev tsüklon muutu...
ennast. Selles raamatus on kirjas tema õpetus. Meng Zi järgi on inimene loomu poolest hea, kõik voorused on sünnipärased. Neid tuleb ainult arendada ja hoida. ,,Suur õpetus" (Daxue) Raamat uurimise ja õppimise kohta, võtab kokku konfutsianistlikud põhitõed. ,,Tähenduse õpetus" (Zhongyong) Uusim raamat kaanonis. Sümbolismitihe teos õpetab perfektsuseni jõudmist, vankumatut tegutsemist enda ametis ja suhterollis. Jaguneb kolmeks: 1) Telg Konfutsianistlik metafüüsika 2) Protsess Poliitika 3) Perfektsus Eetika Kasutatud kirjandus: · ,,A ja O taskuteatmik filosoofia" Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann. · ,,Sada filossoofi" Perer J. King · ENE 1972 · Vikipeedia · Microsoft Encarta 2000 arvutipõhine entsüklopeedia. Alexander Peremees
mis on pidevas liikumises ja seetõttu Veenuse pinda otseselt ei näe. Atmosfäär koosneb 97% CO2 ja 3% N-st. Atmosfäär on nii tihe, et pinnale jõudes vastab see 900m sügavusele vettesukeldumisele. CO2 tõttu on tohutu kasvuhooneefekt ja seetõttu on pinna temp 480 kraadi. Puhuvad tihedalt tugevad tuuled. Seal on küllaltki tasane, aga leidub ka mäestikualasid, mille kõrgus on kuni 12 km. Veenuse aasta on 243 Maa-päev. Erilisus: pöörleb vastupidiselt, telg on risti ehk aastaajad puuduvad. Marss: Läbimõõt on 0,54 Maad, mass on 0,11 Maad. Suhteliselt hõre atmosfäär Maa atmosfääri tiheduset 100 korda väiksem. CO2 95% ja N 3%. Pinnavormilt on põhilised kivikõrbed: sinakad ja punakad piirkonnad.Leidub ka kunagisi kustunud vulkaane. Keskmine Marsi temp -50 kraadi. Kohati võib keskpäeval olla ka plusskraade. Marsi aasta on 686 Maa-päeva. Erilisus: Kaks kaaslast ehk kuud-Phobos ja Deimos, Marsil on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
