2007. aasta matemaatika riigieksami ülesanded koos lahenduste ja kommentaaridega 2 1. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid 1 5x 1 I Antud on avaldis 2 , kus x 0 ja x . x 25 x 2 x 0 5 1) Lihtsustage see avaldis. 3 2) Arvutage avaldise väärtus, kui x 2 . Vastus andke täpsusega 10 2. 2 x 2 (9 x 2 x 0 ) 1 II Antud on avaldis , kus x 0 ja x . ...
subjektiivsedȱandmedȱȱ91,ȱ92ȱ 502,ȱ505,ȱ510,ȱ515,ȱ suhtedȱ tehnilisedȱoskusedȱȱ74Ȭ5ȱ ebatõhusȱpaarisuheȱȱxxvii,ȱ16,ȱ34,ȱ45,ȱ313Ȭ14ȱ teisteleȱsuunatudȱvägivallaȱriskȱȱ27,ȱ37,ȱ45,ȱ447ȱ riskȱȱxxvii,ȱ17,ȱ34,ȱ45,ȱ316ȱ tekkepõhjusedȱȱ94ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ17,ȱ34,ȱ45,ȱ315ȱ telg,ȱdefinitsioonȱȱ54ȱ suhtlemineȱȱ13,ȱ32,ȱ44,ȱ274Ȭ5ȱ termiliseȱkahjustuseȱriskȱȱxxvii,ȱ26,ȱ36,ȱ47,ȱ442ȱ häiritudȱverbaalneȱȱ13,ȱ32,ȱ44,ȱ275ȱ patsiendiȱturvalisusȱȱ123,ȱ124ȱ terminiteȱseletusedȱȱ515Ȭ17ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ13,ȱ32,ȱ44,ȱ274ȱ tervisȱ oskusedȱȱ74,ȱ92ȱ elanikkonnaȱpuudulikȱtervisȱȱȱ
kaudu seletada mis toimub pealisehituses. Me peame vaatama nö fassaadi taha. Kogu ühiskond on rajatud sellele kuidas toota rikkust, kuidas rahuldada inimesi jne. Tootmis viis määrab ära mis toimub pealisehituses. Baas koosneb kahest elemendist 1. Tootlikud jõud ja 2. Tootmissuhted. Tootlikud jõud on näiteks tehnilised vahendid(maavarad, tooraine), küsimus on selles kes neid omab. Tootmissuhted on klassisuhted, orjandusliku korra puhul on keskne telg isanda ja orja vaheline suhe, keeruline suhe. Kõiksuguste tootmisviisidega käib kaasas... (Benjamin ütleb, et pealisehitus väljendab seda milline on baas) ideoloogia- teatud ideede komplek mis lähtub majanduslikest suhetest ehk baasist. (lenini järgi oli küsimus moraalis- moraal on see, mis aitab kaasa kommunistlikule võidule). Võltsteadvus- takistab inimsetel vväljaarendamast klassiteadvust, see on
See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on Päikesesüsteemi suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. See on külm ja pime paik. Temperatuur pilvede ülaosas on -200º C ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis. Tema telg on vertikaali suhtes 98º kaldus, mistõttu tema põhjapoolus on pisut lõunasse suunatud. Uraani rõngad ja kuud tiirlevad ümber tema keskpaiga. Uraani kauge asukoht Päikesesüsteemis tähendas seda, et ta polnud antiikrahvastele tuntud. See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom Wiiliam Herschel (1738-1822) seda läbi teleskoobi vaatas. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986
Päikese ümber tiirlevad kaaslased - planeedid, mis kokku moodustavad päikesesüsteemi. Palja silmaga on Maalt näha 5 planeeti. Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist: 1) maa 2) merkuur 3) veenus 4) marss 5) jupiter 6) saturn 7) uraan 8) pluuto 9) neptun Maakera omadustel, tema liikumisel ja asendil päikesesüsteemis on suur tähtsus geograafilistele protsessidele. Maa külgetõmbejõud võimaldab kinni hoida atmosfääri. Maa kaugus päikesest tagab eluks vajaliku energia. Kuna Maa telg on orbiidi tasandiga võrreldes kaldu, vahelduvad aastaajad. Aastaajad -tiirlemisest ümber päikese. Maakera on sõltuv ka teistest maailmakehadest. Päikese ja Maa vahelise gravitatsiooni tõttu püsib Maa oma orbiidil. Samal ajal on ka Maal oma kaaslane - Kuu, mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks
Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne. Peaülekanne paikneb autodel tavaliselt vedavas sillas. Peaülekannet on vaja kahel põhjusel: ta ühendab auto pikisuunalise kardaanvõlli ristisuunaliste rattavõllidega ja suurendab pöördemomenti. Kui peaülekane vedava hammasratta telg veetava taldrikhammasratta telje suhtes asub madalamal, on tegemist hüpoidülekandega. Tagaveoga auto üheastmelises peaülekandes on kaks koonushammasratast. Suuremat, veetavat nimetatakse selle kuju järgi taldrikhammasrattaks. Taldrikhammasratta külge kinnitatakse tavaliselt diferentsiaal. Kaheastmelises peaülekandes esimese astme moodustab koonuhammasrataste paar, teise silinderhammasrataste paar. Sellisel juhul on diferentsiaal kinnitatud veetava silinderhammasratta külge.
ning kus ja milleks neid kasutatakse)(Difuusori mõiste ja kus kasutatakse) Düüsiks nimetatakse muutuva ristlõikega kanalit mille läbimisel termodünaamilise keha voolus kiireneb.(vooluse potentsiaalne energia muutub kineetiliseks energiaks). Seda tüüpi nähtus kasutatakse ära gaasi- ja auruturbiin seadmetes, tsentrifugaal- ja telg kompressorites ning reaktiiv- ja rakettmootorites)(viimastes on kiirused eriti suured) 12 Kitsenev düüs. c2 > c1 ja p 2 > p1 . Maksimaalseks düüsi kiiruseks on c2 max = a (helikiirus 340 m/s). Suuremaid kiiruseid kitsenevate düüsidega ei ole võimalik saavutada. a = k p v (m/s) (k adiabaadi astendaja, p rõhk, v erimaht)
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline...
N = r m v sin 90° = m v r = m r 2 = I 33. Jôumoment punkti ja telje suhtes. Jõumoment punkti suhtes r r r M = r×F r näitab punktmassi asukohta koordinaatide alguspunktist ning F sellele punktmassile mõjuvat jõudu. Jõumomentide liitmine Määratakse süsteemile mõjuvad momendid ja liidetakse need vekoriaalselt. Kõik jõumomendid peavad olema määratud ühe ja sama punkti suhtes, muidu ei ole liitmine põhjendatud. Jõumoment telje suhtes Kui pöörleval kehal on telg fikseeritud, siis võetakse jõu rakenduspunkti raadiusvektor nii, et see oleks teljega risti ning alguspunkt teljel. Samasse punkti märgitakse ka jõumomendi vektor. Vektorid F ja M lahutatakse mõlemad kaheks, teljega paralleelseks ja ristiolevaks, komponendiks. r r r r r r Teisisõnu F = F|| + F ja M = M || + M . Jõumomendi ristkomponendi ehk jõu paralleelkomponendi mõju kompenseeritakse laagrite(või mõni muu telge kinnitav asi) poolt
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. 1. teema: Filosoofia sünd Antiik-Kreekas. Maailmamõistmine ja selle kandjad. Selleks, et kõnelda filosoofia ajaloost, tuleks eelnevalt juba omada ligikaudset ettekujutust sellest, mis on filosoofia. Küsimusele, mis on filosoofia, ei ole aga tänapäeval enam niisama lihtne vastata. Viimaste sajandite filosoofiat iseloomustab nimelt sedavõrd suur voolude ja vaadete paljusus, et nende kõikide jaoks ühist ning seejuures olemust- avavat määratlust on arvatavasti võimatu anda. Vaadete mitmekesisus on siin nii laialdane, et õigem olekski kõnelda mitte filosoofiast, vaid filosoofiatest. Nimelt erinevad mõned kaasaegsed filosoofiasuunad üksteisest mitte üksnes selle poolest, et nad annavad samadele küsimustele vastandlikke vastuseid, vaid koguni sellega, et neil puuduvad isekeskis üldse sellised küsimuseasetused, mida ühiselt mõtet-omavateks tunnistataks. Üheks vähestest asjaolud...
m2/s). Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav tööd tegeva jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A=M.. Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber.
kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. 49. Alumine hüppeliiges: Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: kontsluu-kandluu liiges ja kontsluu- kandluu-lodiluu liiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluupea ülemise pinna. Et sääre lihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 50. Kanna-pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molo...
• 1932 loobus Saksamaa reparatsioonide tasumisest • 1935 kehtestati Saksamaal üleüldine sõjaväeteenistus (Wehrmacht) • Inglise-Saksa mereväekokkulepe (1935) alusel ehitati sõjalaevastik • 1936 sisenesid Wehrmachti üksused Reini demilitariseeritud tsooni 1930 lõpus alustas Hitler Suur-Saksamaa idee elluviimist. 1936-1937. a valmis Austria okupeerimise plaan „Otto”. 1936 sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg. Samal aastal sõlmiti antikomiternipakt Saksamaa ja Jaapani vahel. Nende lepingute alusel kujunes kolmikliit – II maailmasõja üks osapooltest. 13. märts 1938 ühendati Austria Saksamaaga – anšluss. Kuna Saksamaa nõudis Sudeedimaad ja ähvardas sõjaga, kutsuti kokku Müncheni konverents (29. september 1938). Osalesid Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ja Prantsusmaa. Lähtuti „lepituspoliitikast” ja nõustuti Sudeedimaa loovutamisega, lootuses, et Saksamaa nüüd taganeb
erineva sisuga. Kuidas teha analüüsi? Verbaalne analüüs sõnadega seletamine. Mitte eriti teaduslik. Nt: Algebraline analüüs ehk matemaatiline kuus on suurem kui kolm. Kuid valemid lähevad väga keeruliseks. Pannakse seos kirja kas üldistatud teoreetilisel kujul või konkreetse võrrandina. Graafiline analüüs majandusteadus kasutab ainult I veerandit. Ühiskonnateaduste graafikud erinevad keskkooli omadest, kus oli x ja y telg. Enamasti on ühiskonnateaduste telgedel nimel. P hind; Q kogus. 1 Sirge joon graafikul, ei tähenda lineaarset joont. Visuaalselt sirge joon on ühiskonnateadustes väga suure tõenäosusega kõver (mingi protsess vms). Hinna ja koguse vaheline kõverat nimetatakse nõudluseks. Induktsioon üldised seaduspärasused tuletatakse üksikutest katsetest ja tähelepanekutest tulenevate järelduste abil.
Sumpaatiline ja Parasümpaatiline H. Selye (1956) Hüpo- madal ja hüperstress- liiga kõrge. Stress on mittespetsiifiline keha vastus igasugusele välismõjule. Toob sisse kestvuse ja määra teooria. Räägib ka süpaatilisest (süljeeritus vähenenud, seedeelundkond ei ole töös, südame töö tõuseb, lihase töö suureneb) organism on ativeeritud ja parasüpaatilisest (võrreldav une seisundiga, ohtu oprganismile ei ole) . Hüpotalamo-hüpofüsaar-adrenokortikaalne telg. Hüpotalamus- organismi sisekeskkonna reguleerimine (Põgenemine, söömine, joomine, reproduktiivkäitumine) Stressor Hüpotalamus Glükokortisoolid (Kortisool- suurendab mälu protsesse, söögiisu tõstab, liikumisaktiivsust prandab) Hommikuti kõige suurem. Kui tase koguaeg kõrge, sisi unehäires, immuunsüsteem langeb, mäluprotsessid muutuvad aeglasemaks. Hüpofüüs
Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokuseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Narratiiv koosneb vähemalt tekstist (loost/sündmustest) ja selle jutustamisest; narratiivi telg on aeg; narratiiv sisaldab tegevuse arengut ja loo struktuur peegeldab tegelikkuse struktuuri. Narratiiv mõtestab olukorda reaalsuses (turva-/võõritusfunktsioon). Narratiivitüübid: seisundinarratiiv (narratiivi imitatsioon), igavene teekond (Tõde ja õigus), päralejõudmine (Karu süda), nurilejõudmine (Mõru maik); kõik on taandatavad päralejõudmise variatsioonile. Narratiivi elemendid on Freytagi püramiidi punktid
ühest tüvest, mingi zanritüübi lõpp jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Maurice Halbwachs, kultuurimälu >kollektiivi teadmistevaramu oma identiteedi, ühtsuse ja eripära vastu Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahvuse loojana, rahvuse `kirjutamine' (mitte peegeldamine) kirjanduses, Jaan Undusk : kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid, ideoloogiline telg, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö mäss), 1994, 147-174 Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak > `Kalevipoeg' kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh. Kalevipoja kasutamine sokolaadi ümbrispaberil) 2003, 129-142. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kreeka k `kanon' > mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiri, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks.
Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Maurice Halbwachs, kultuurimälu >kollektiivi teadmistevaramu oma identiteedi, ühtsuse ja eripära vastu Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahvuse loojana, rahvuse ‘kirjutamine’ (mitte peegeldamine) kirjanduses, Jaan Undusk : kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid, ideoloogiline telg, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö mäss), 1994, 147-174 Kirjandusajaloo visuaalsed ja monumentaalsed representatsioonid: Marin Laak > ‘Kalevipoeg’ kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh. Kalevipoja kasutamine šokolaadi ümbrispaberil) 2003, 129-142. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kreeka k ‘kanon’ > mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja
Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), see, mis üle jääb, on peamiselt heelium (10-13%). Ka lisandid on samad -- ammoniaak (NH3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin(PH3). Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi nagu Jupiterilgi. Pilvkate jaguneb vöönditeks, kuid need pole nii kontrastsed ja värvilised kui naabril. Vööndid kulgevad
je-tunnuseline genitiiv: suurembije ‘suuremate’; geminaadid rõhutu silbi järel: poiganni, poiganna; Ranniku- ehk rannamurre ei esine õ-häälikut -> a, e, o, u: pohi, peld, sana; hilisdiftongid: vueras ‘võõras’, rüem ‘rõõm’; nõrgas astmes üksikklusiil: sepä ‘sepän’; tugev üksikklusiil: sepä, koto ‘kodu’, jätän; sk astmevahelduseta: leskel, käskin; palatalisatsioon puudub: palk : palki; g kadu: särg : säred, telg : teled, järestikku; lööma, sööma lihtm.: löin, söin; vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnades toimumata: keldane ‘kollane’, laskesin; nimetavas e: järve, lapse; e ja o kõrgenevad h ees: tegema : tiha, koht : kuha; äi-, oi- ja ai-diftongid: laiva, koir, päiv; aa, ää säilinud: pää; k > u: *kakl > kaul ‘kael’, *nakr > naur(is) ‘naeris’; Rannikumurde murrakurühmad (1)Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): - süömme, tulette
Seda kinnitust nimetatakse ka silindriliseks šarniiriks. Silindrilise liigendi ehk šarniiri puhul on aluse küljes liikumatu polt (joonisel 4.12 sinakas ümmargune polt). See polt on pandud läbi keha küljes J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 28 oleva silindrilise ava. Poldi telgjoont nimetatakse liigendi (ehk šarniiri) teljeks. Joonisel 4.12 kujutatud silindrilise liigendi telg on joonisega risti ja läheb mööda z-telge. a) b) y y A A x x Joonis 4.12
radiaalkolbpumpi. Kasutusalad laevadel . 1. Hüdraulilistes rooliseadmetes hüdraulilise roolimasinana . 2. Hüdroseadmetes õlipumpadena. 3. Laevapardaseadmete hüdromootoritena. Aksiaalkolbpumbad . Aksiaalkolbpupadel kolbide teljed asetsvad paralleelselt (aksiaalselt ) või vähem kui 450 pöörleva sililindriploki suhtes. Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Pumba osad. 1. pöörlev rootor, 2. Kaldseib (äärik), 3. Plunzerid (kolvid), 4. Kepsud ( sfääriliste otstega ), 5. Vedav võll 6. Kardaaanvõll 7. Tugijaotusketas , 8. Ühenduskanalid, 9. 9- 10 sirbikujulised aknad. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrrel...
Voolus peab olema stabiilne, st. drossel paigutatakse sirgele torulõigule, eemale põlvedest (käänakutest), torustiku armatuurist ja muudest kohalikest takistustest, mis muudavad vooluse hüdrodünaamikat. Vajalik sirge torulõigu minimaalpikkus drosseli ees ja taga sõltub drosseli kujust (moodulist). Pikkusel vähemalt 2D drosseli ees ja järel peab toru sisepind olema silindriline, sile, ilma keevisõmbluseta. Drosseli ava telg peab kokku langema toru teljega ning drossel paigutatakse perpendikulaarselt. Voolus peab täitma kogu toru või kanali ristlõike. Voolava keskkonna agregaatolek ei tohi muutuda drosselseadme läbimisel. Kondensaat, tahked osakesed, gaasid või sadestised ei tohi koguneda drosselseadme ees. 35. Soojuslevi. Põhimõisted. Soojuslevi põhiviisid. Soojusülekanne ehk soojusvahetus on energiaülekanne soojuse näol ühest süsteemist teise.
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud si...
vastavaks kohaldatud korterite vähesus. EHITUSTEHNILISED: Eluasemefondi amortiseerumine ja kvaliteedi langus; eluasemefondi suured energiakulutused. ELUKESKKONDLIKUD: Eluasemekeskkonna kujundamise ebaefektiivsus; miljööväärtuslike eluasemepiirkondade seisundi halvenemine. LÄBIV: Elanikkonna vähene teadlikkus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2007) 1. Mõisted ja ajalooline telg eluasemekorralduses 20. sajandi keskel, linnade arenguajal suudeti palgatööjõule tagada minimaalne, odav ja madala kvaliteediga eluase. Enne teist maailmasõda oli Euroopa linnades enamik eluasemeid eraomanduses, kuigi kiire linnastumise tõttu tekkis hea kasvupinnas mittesanitaarsetele ja ülerahvastatud linnarajoonidele segregatsioon. Esimene etapp elamuehituses: pärast maailmasõda oli hävinenud või vigastatud suur
kogemuse väli – kordumatu. Sisaldub kõike, mis käesoleval hetkel organismis toimub ja mida oleme võimelised teadvustama. Nt aistingud, tajud, sündmused. Inimene ei pruugi teadvustada kõike, aga oleks võimeline kui sellele tähelepanu juhiks. Kogemuse väli on piiratud nii bioloogiliselt kui psühholoogiliselt, pööratakse tähelepanu neile, mis seotud nende turvalisusega. Suur osa jääb teadvustamise alt üldse välja. Siit saabki alguse self (isesus, inimese omanäolisuse telg, mina ise). Võrreldes paljude teiste samade terminitega, ei mõtle ta seda kui muutumatut vaid pidevas muutumises ja arengus. Sõltub olukorrast. Inimesel on võime kasvada, muutuda ja areneda. Põhineb oma kogemusel ja ka tuleviku ootustel. Igal inimesel on olemas ka ideaalmina- milline inimene tahaks kõige rohkem olla, mida kõige rohkem väärtustab. (võivad tekkida neuroosid). Mida suurem vahe tegeliku ja ideaali vahel, seda suuremad neuroosid. Iseenda võtmine sellisena,
Marionettriik, mille etteotsa seatakse Hiinas kukutatud Keiser Pu Ji. 1937- Jaapan tungib Hiinasse, algab Jaapani- Hiina sõda, mis kestab II Ms lõpuni. SELETUSED: Jaapani ja Usa vaen algas juba Washingtoni konverentsist, ka sellega et USA piiras sisserändajate arvu oma riiki, Jaapani oli aga ülerahvastatud. Kui Jaapan hakkab sõdima Hiinaga, siis USA astub Hiina eest välja ja II Ms lõpuks heidab USA Jaapani peatamiseks tuumapommi. Agressorite kujunemine: 1936- Berliin-rooma telg sisu: saksamaa tunnustab Itaalia agressiooni Etioopias, Puhkeb ka Hispaania kodusõda, ning It ja Saks lubavad abistada Frankot, Jagatakse Euroopat, doonau maad ja Balkani maad. 1936- Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga 1937- Ühineb sellesama antikomiterni paktiga Itaalia. 1939. Mais teraspakt- itaalia ja saksamaa vahel. Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. 1940
a 1. AEGADE ALGUS ja VARANE MAASTIKUKUJUNDUS Kõik, mis on olemas praegu, saab alguse neljast algelemendist: Tuli, Vesi, Õhk ja Maa. Tahkete kehade süsteemi kese on Päike ja planeetide süsteem on osa galaktikast, mis hõljub lõputus tühjuses. Maa arvatakse olevat loodud ca 4700 milj a tagasi, see on oma olemuselt ebatäiuslik sfäär, mis pöörles algul ümber oma telje kiiremini kui praegu. Telg ise oli algselt orbiidiga paralleelne, siis aga läks telg orbiidi suhtes viltu ja seepärast on maapind ka erinevatel aastaaegadel Päikese suhtes erineva asetusega, erineval kõrgusel. Maapind oli algul kaootiline. Pilvemassid rippusid viljatu vulkaanilise maastiku kohal, õhk oli nii kuum, et alalised vihmad muutusid kohe uduks. Seda veidrat maastikupilti valgustas Päike, mis tõusis ja loojus palju kiiremini kui praegu. Ei olnud ookeane, atmosfääri ega elu.
mõõtmelises tunnusruumis endiste vektorite (kasutatud tunnustega määratud telgede) asendamises uutega, mis täielikumalt hõlmavad koguvarieeruvust. Esimese telje (vektori, komponendi) asend valitakse selline, et ta (oma pikkuses) haaraks maksimaalse osa üldvarieeruvusest (oleks OTUde ellips- oidse pilve pikiteljeks). Selleks kasutatakse vähimruutude meetodit: OTU- punktide teljest kauguse ruutude summa peab olema minimaalne. Teine, eelmi- sega risti asetsev telg hõlmab jällegi maksimaalselt võimaliku varieeru- vuste summa, jne. (Vt. joon. 4.) Iga uus telg väljendab nüüd mitte variee- ruvust ühe tunnuse piires, vaid kombineerib mitme (paljude) tunnuste vari- eeruvuse. Kui meil hästi läheb, on esimese kolme vektoriga hõlvatud näit. 75 või isegi 85 % koguvarieeruvusest. Edasi on juba lihtne kujutada OTUsid punktidena tasapinnal, millel koor- dinaatideks (telgedeks) on 1. ja 2. komponent, 2. ja 3. komponent, 1. ja 3. komponent
Õisik • Õied kinnitunud teljele või teljestikule • Kandelehed – õisikutelje sõlmekohtades paiknevad fotosünteesivõime kaotanud lehed • Eelised üksikõie ees: ▫ Tagavad parema tolmlemise ▫ Järkjärgulise avanemisega vähem keskkonnategurite kahjulikku mõju • Enamikel taimedel õisikud • Lihtõisik – õied kinnituvad õierao abil või vahetult peateljele • Liitõisik – õied paiknevad peatelje harudel ▫ Sümpodiaalsed – telg lõpeb õitega, õied puhkevad tipust külgharude suunas või keskelt servade poole ▫ Monopodiaalsed – telg kasvab piiramatult, õite avanemine alates alt üles või servadest keskosa poole Taimede paljunemine Paljunemine – iga isendi võime anda algus paljudele või vähemalt ühele endasarnasele tütarorganismile Suguline paljunemine: gameetide moodustumine, nende paarikaupa ühinemine ja sügoodi
Kuigi Pearu on veidrik, ometi ta oleks pidanud leidma mingi tavalisema ja kindlama tee, et näha, kas lollakas pojapoeg võib anda talule tubli pärija; peale selle ei ole ju väljavaateid, et Tiina kaudu oleks saadud kõige kiiremini või kindlamini selgusele. See motiiv on otsitult rakendatud, toob aga romaani põnevust ja traagilisi sündmusi ja kiirendab lõpplahendust. Indrek Paas ja tema maailmavaade, mis on väliselt peamine telg ,,Tõe ja õiguse" viie osa tervikuks kuuluvuses, on passiivne ja ehituslikult lõtv. Just tema vaimulaad ja tegumood paneb kõike laiaks valguma. Raske oli tema abil kuidagi üksikut osagi lõpetada. Lõpetamiseks oli tarvis midagi tugevamat. Selleks on rakendatud emale kiviga viskamise motiiv ja Tiina. Nendel on ,,Tões ja õiguses" tähtis ehituslik ülesanne ja nad tunduvad kunstlikkudena, kuigi nad kujunevad sügavkunstilisteks joonteks. 4
võimsusega 1...800 MW ja rakendatakse kiire langusega (nt mäestiku-) jõgedel, millele saab ehitada kõrgeid paisusid. Turbiini pöörlemissagedus oleneb rõhukõrgusest ja on tavaliselt vahemikus 80...200 1/min. Eelmisest madalamal rõhul talitlev pöördlabaline turbiin: Ka see turbiin on lihtsa ja töökindla ehitusega ja seda kasutatakse vee rõhukõrgusel 2...45 m. Selliseid turbiine saab valmistada väga mitmesuguse nimivõimsusega 10 kW kuni 150 MW. Suuremate turbiinide telg on püstne, väiksemad turbiinid võivad olla ka rõht- või kaldteljega. Töölabasid on tavaliselt 4 või 6, suurte turbiinide tööratta läbimõõt võib olla kuni 10 m. Turbiinide pöörlemissagedus on üldiselt väiksem kui sama võimsusega Francise turbiinidel ja jääb tavaliselt alla 100 1/min. Eesti pisihüdroelektrijaamades on peaaegu eranditult kasutusel Kaplani turbiinid. Seda liiki turbiinid võimsusega 40 MW on paigaldatud ka Narva hüdroelektrijaama.
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. ...
2) d : j, nt pada : paja, koda : koja, sõda : sõja; 3) d assimileerub nii liikvida (sulahäälik = heliline konsonant l, r) kui ka nasaali järel, nt korrata : kordan, sünd : sünni. G 1) g kadu, nt lühikese vokaaliga sõnades siga, taguma; pika vokaali järel lõõg, roog, saag, diftongi järel laug, liikvida kõrval halg, sõlg, võlg, sõrg, karglema, hiilgama. 2) g : j, kui esimene silp lühike ees- või keskvokaalne + heliline konsonant, nt selg, telg, nälg, hüljes [Eesvokaalid: i, ü, e, ö; keskvokaalid õ, ä] sälg : sälu, mitte sälju Sõnades aeg ja poeg lisandub j häälduse hõlbustamiseks. T Laadivaheldus on võimalik ainult ht-ühendis ht : h, nt jaht : jahi, siht : sihi, koht : koha, kahtlema : kahelda. Mõnedes t-laadivaheldusega sõnades pole nimetava aste süsteemipärane, nt rehi : rehe : reht(e); rohi : rohu : rohtu; ruhi : ruhe : ruht(e) (puutüvest õõnestatud anum või paat).
tõusuvesi) Maa pöörlemistelg on eliptikatasandi suhtes kaldus (23,5kraadi) 4. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21. või 22. juunil) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas Talvisel pööripäeval (21. või 22. detsembril) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20. või 21. märtsil ) ja sügisesel pööripäeval (22. või 23. septembril) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Päikese ja Maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5pl) ja Kaljukitse (23,5ll) pöörijooned ning põhja polaarjoon (66,5pl) ja lõuna polaarjoon (66,5ll) 5. Ajavööndid 15kraadi kaarepikkust kaardil vastab 1 tunnile 6. Maa magnetism ja magnetväli
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põh...
See on tugev side ja seepärast on nukleotiidide ahel väga stabiilne. Näevad välja suhteliselt ühesugused. Kui nad omavahel ühinevad läbi fosfodiestersideme, on nad keemiliselt erinevate otstega seotud. DNA mudel: kuus põhiomadust 1. Kaks polünukletiidset ahelat on keerdunud omavahel kellaosuti suunas (parempoolselt) 2. Ahelad on antiparalleelsed: 5' ® 3', 3' ¬ 5' 3. Suhkur-fosfaat telg on väljaspool ja lämmastikalused seespool 4. Komplementaarsed alused on oma vahel ühendatud vesiniksidemetega (nõrgad). A paardub T (2 H-sidet), G paardub C (3 H-sidet). e.g., 5. Alused on üksteisest 0.34 nm kaugusel. Üks pööre on 10 alust (3,4 nm). 6. Suhkur-fosfaat telg ei ole võrdeliselt paigutunud, seepärast on molekulis väikeseid ja suuremaid kõrvalekaldeid . Ahelad on antiparalleelsed. Spetsiifiline paardumine ahelas tuleneb nende keemilisest
Ideoloogiad peaksid olema aluseks mingisugusele poliitilisele programmile. Samas erakonnad on kombinatsioon erinevatest ideedest. Konservatism - traditsioon Liberalism - vabadus Kommunis, sotsialism - võrdsus Natsionalism -rahvus Fasism rass + rahvus + juht Rohelised loodus Feminism naiste vabadus Anarhism riigi kaotamine. Poliitiline spektrum (Hans Slomp). Kokku pandud ideoloogiad ja reziimid. Ühelt poolt on vasak ja parempoolsuse telg, teisalt autoritaarsuse ja liberaalsuse telg. Vasakpoolne räägib palju riik peaks majandusse sekkuma, parempoolsus arvab, et riik ei peaks majandusse sekkuma. Ühiskonna võimustruktuur Võimustruktuuri uuringud kuidas on võim jaotunud ühiskonnad? Enamasti uuritakse tänapäeval demokraatlikke ühiskondi või väiksemaid kogukondi. Kas demokraatlikud ühiskonnad on ikka tegelikult demokraatlikud. Uuritakse: Kes tõstatab riigis probleeme? Kes võtab vastu otsuseid?
süsteemi. Päikese süsteem koosneb 8-st planeedist: · Maa · Merkuut · Veenus · Mars · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptun · Varem kuulus ka süsteemi Pluuto Maakera omadustel, tema liikumisel ja asendil päikese süsteemis on tohutu tähtsus gegraafilistele protsessidele. Maa külgetõmbe jõud võimaldab kinni hoida atmosfääri. Maa kaugus päikesest tagab eluksvajaliku energia, kuna maa telg on orbiidi tasandigu võrreldes kaldu, vahelduvad aastajad. Maa püürlemisest ümber oma telje on tingitud öö ja päeva vaheldumine, tiirlemisest ümber päikese aga aasta aegade vaheldumine. Maakere sõltub ka teistes taevakehasdest: päikese ja maa vahelise gravitatsiooni tõttu püsib Maa oma orbiidil. Samalajal on maal oma kaaslane kuu, mis mõjutab tugevalt elu maal. Näiteks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsioon tõmbab maale ka meteoriite mis muudavad maa pinda.
199. Elastse katendi kasutusaeg soovitav 10-20 aastat kuid mitte vähem kui siirdekatendile 7 a, kergkatendile 10 a, püsikatendile 15 a. 200. Katendi arvutuse aluseks on kasutusaja lõpus aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autotüüpide kaupa, millest arvutatakse koormussagedust. 201. Koormussagedus- tee enimkoormatud sõiduraja ristlõiget läbinud normkoormusega telgede hulk ööpäevas. 202. Normkoormus telg, mille staatiline koormus on 100 kN ja koormus rattale 50 kN ning rõhk teepinnale 600kPa. 203. Elastsusmoodul- suurus, mis iseloomustab materjali elastsust: pinge ja selle vastava elastse deformatsiooni suhe. 204. Dreenkihi materjalidena on soovitav kasutada fraktsioneeritud killustiku, kruuskillustiku, kruusa või liiva. 205. Elastne katend- katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt
Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Tektsi tähendus sõltub sellest, kus seda teksti kasutatakse. Folkloristika eristab rahvaluule loomulikust esitluskontekstist.
Ideaalsel juhul leitakse mõlema poole huve arvestav lahendus. Sageli toimub aga ühe poole tahtmise läbisurumine 5 või vastasseisu vinduma jäämine. Vastasseis on emotsionaalselt pingestav. Seda tajutakse kui ärevust ja pinget, millest püütakse vabaneda. Tavaliselt toimub konflikt millegi ümber või millegi pärast. Seda, mille pärast konfliktis ollakse, nimetatakse konflikti põhiküsimuseks. Konflikti põhiküsimus on telg, mille ümber ja mille pärast konflikt toimub. Osapooled võivad mõista konflikti põhiküsimust erinevalt. Samuti võib konflikti arenedes muutuda põhiküsimus, samas võib ka konfliktiprotsess ise muutuda põhiküsimuseks. See tähendab, et kui alguses arutleti millegi konkreetse üle, siis hiljem hakatakse rääkima üksteise ütlemistest ja käitumisest konflikti käigus. Konfliktiolukorras on iseloomulik sageli ka see, et pisiasjades avalduv põhiküsimus saab
mootorid; 5) tarvitava kütuse liigi järgi - bensiinimootorid, mis töötavad bensiiniga, diiselmootorid, mis töötavad raske diislikütusega, ja gaasimootorid, mis töötavad kas suru- või vedelgaasiga; 6) silindrite arvu järgi ühe- ja mitmesilindrilised mootorid; 7) silindrite paigutuse järgi üherealised püstsilindritega; üherealised kaldsilindritega, mille silindrite telg on püstsihi suhtes 20 40 kraadi kaldu; kaherealised V-kujulised, mille silindriread asetsevad teineteise suhtes nurga all; vastakmootorid, mille silindriread on kohakuti rõhtasendis; 8) silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi ülelaadimiseta mootorid, milles silindrid täituvad kolvi ülemisest surnud seisust alumisse liikumisel tekkiva hõrenduse toimel, ja ülelaademootorid, milles silinder täidetakse kütteseguga laaduri poolt tekitatava rõhu all;
Kroonilise puhul on tase kõikuv ja kauakestev, nt krooniline haigus, elukeskkond: tõusud-langused. · Hüperstress: Ütleb, et see on igasugune stress liiga suures koguses. Liiga palju, et toime tulla. Ka eustress võib muutuda hüperstressiks, nt ka armumine. · Hüpostress: Ebapiisav hulk stressi. Vajalik on mingi hulk stressi, et terveks jääda. Hüpotalamo-hüpofüsaar-adrenokortikaalne telg KK stiimul: mõju ajukoorele Hüpotalamus Hüpofüüs Neerupealiskoor Neerupealissäsi Ja siin jooksis juhe nii kokku, et ma ei saa ühestki sõnast enam aru. Sorri, Piret! Üldise adapatatsioonisündroomi kolm astet: Tekib stressor tekib häire tekib vastupanu tekib kurnatus. Häire juures aktiveerub sümpaaitline, on mingeseisund, kõik keha ressursid tuleb mobiliseerida, vallanduvad hormoonid
Suurendab pöördemomenti vedavatel ratastel. Traktoritel asub eespool lõppülekannet, autodel eespool veorattaid. Tüübid: 1. Hammasrataste paaride järgi a. Ühekordsed b. Kahekordsed Joonis. 1. Hammasrataste tüübi järgi. a. Koonushammasratastega b. Silinderhammasratastega Ühekordsed peaülekanded võivad olla koonus- või hüpoidse hambumisega. Hüpoidülekande korral hammasrataste teljed on nihutatud vedava hammasratta telg on madalamal veetava hammasratta teljest. Hüpoidülekanne töötab sujuvamalt, kuid hammaste vahel on suuremad hõõrdejõud vajab eriõli. Kahekordsed peaülekanded koosnevad · Ühest koonus- ja ühest silinderhammasrataste paarist · Ühest koonushammasrataste paarist ja rattareduktorist. Diferentsiaal. Diferentsiaal jaotab momenti ja võimaldab neil pööreldaerineva kiirusega (pööretel, ebatasasel teel). Liigitatakse: 1. Asukoha järgi
hüpotroofiaga. Kiired stressi reaktsioonid- glükogeen laguneb glükoosiks, vererõhk tõuseb, ainevahetus suureneb, seedimine aegulustub Aeglased stressi reaktsioonid- veresuhkur tõuseb, immuunsüsteem nõrgeneb, veremaht ja vererõhk suureneb 45.Millised on glükokortikoidide toimed? Suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustumist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub glükokortikoididest. 46.Kuidas toimib hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg? Kortisool pidurdab kortikoliberiinide ja kortikotropiini eritumist(negatiivne tagasiside). 47.Millised on oksütotsiini toimed? Stimuleerib emaka kokkutõmbeid ja piima eritumist 48.Milline on kilpnäärme ehitus ja paiknemine? Kilpnääre paikneb kaela eesosas kõri lähedal. Kilpnäärme parem ja vasak sagar asuvad kõri ja hingetoru ülaosa külgedel ja neid ühendav kitsus hingetoru ees. 49.Millised on kilpnäärme hormoonid ja nende toimed?
nukkvõlli kohale. Sõrm ja rull ühendatakse omavahel kas liug või nõellaagrite abil. silindertõukur (kasutatakse enamasti õhujagaja käivitamiseks ja koosneb: silindriline juhtkanal, tõukuri juhtkere, töödeldud ots) taldriktõukurid (koosneb: tõukuri kand, tõukuri taldrik) õõtshoovaga tõukurid (koosneb: õõtshoob, õõtshoova rull, õõts – hoova telg, nukkvõll, tõukurivarras) KÜTUSESEGI MOODUSTAMINE JA PÕLEMISKAMBRID Küttesegu: kütuseosakeste ja õhu segu. Kütusesegu moodustamine: Seda võib teostada kahel viisil silindri väline kütusesegu moodustamine (otto e. karburaatormootor) silindri sisene kütusesegu moodustamine (diiselmootor) Karburaator mootorites hakkab kütusesegu moodustumine juba õhu läbimisel
millel erinevasoolised õied kasvavad ühel ja samal isendil. Kahekojaline - taim, mille ühed isendid on ainult emasõitega ja teised isendid ainult isasõitega. Kahesuguline õis - õis, milles on nii tolmukad, kui ka emakas(d). Ühesuguline õis- õis, milles on kas ainult tolmukad, või ainult emakas või emakad. Okkad kinnituvad sugukonna esindajatel pikkvõrsetele üksikult, lühivõrsetele sageli mitmekaupa kimbus. Pikkvõrse - võrse, mille arenemisel punga telg pikeneb tugevasti, mistõttu lehed (okkad) sellel asetsevad üksteisest eemal. Lühivõrse - võrse, mille arenemisel punga telg pikeneb väga vähe, mistõttu lehed (okkad) selle küljes asetsevad lähestikku (Larix sp.). Tolmuterad on paljudel liikidel varustatud kahe õhupõiega (soodustada õhuspüsimist) ja neid on väga rikkalikult. Emasõisikud koosnevad teljest ja sellele spiraalselt kinnitunud viljalehtedest. Viljalehed koosnevad kahest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
