Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juuratamise ühiskonnas. Olenemata poliitiliste olude liberaalsusest või ranguses, ühiskonnast ei kadunud kunagi tsensuur, mis pidi koos pideva meelsuskontrolliga takistama mõtte levikut. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Ka välismaalt kirjanduse tellimine muutus äärmiselt piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Teise maailmasõda ja nõukogud...
negatiivseks muutub see siis kui see hakkab liiga pealet�kkivaks ja pealesurutuks, kui rahvuslust hakatakse kasutama ettek��ndena kasutada v�givalda, hakatakse teisitim�tlejaid laimama. nt 20 sajandi natsionaalsotsialistlikud ja fa�istlikud liikumised. 8. massikommunikatsioon? kellele m��ratud? mida muudab? info, uudiste, teave edastamine suuurtele rahvamassidele nt raadio, teleka v�i interneti kaudu. 9. milline oli sinu arvates suurim tehnoloogiline muudatus XX saj? raadio, televisioon, telefon, internet- suurimad suhtlus ja info k�ttesaamis vahendid t�nap�eval, lihtsustavad elu. 10. mida t�hendab infoajastu? 20 saj l�pus saavutatud staadium, kus arvutiside areng viis maailma infoajastusse. See t�hendab et senin�gematul hulgal ning �likiirelt oli v�imalik juurde p��seda infole ning suhelda inimestega kes asusid sinut kaugel. Seda m�jutas k�ige rohkem arvutite ja interneti areng. esimesed nutitelefonid 11
Bhutan Üldine Thimphu Pealinn 697 000 ( 2009 a.seisuga), pindala 47 000 km2 Rahvaarv .(ngultrum (BTN Rahaühik . dzongkha keel, mis on ka riigikeel ja nepali keelt Keeled .Bhotiad tunnustavad Tiibeti budismi Religioon .Nepallased on hinduistid .konstitutsiooniline monarhia Valitsusvorm .Kuningas Jigme Khesar Namgyal Wangchuck, peaminister Jigme Thinley Poliitika .Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks Ajalugu .Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa kes .peaministrile oma võimust üle Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste Pühad .pidustustega Nende seas on talvise pööripäeva püha, kuukalendri uusaasta, kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja rahvuspäev (17. detsember) ni...
eesmärgi. Need on meile peale surutud ühiskonna poolt. Globaniseerimine (nii nad kutsuvad seda) on kustutanud inimeste mälust need põhjused põhjused mis ei ole tehislikud, vaid naturaalsed. Üks tähtsamatest omadustest mille on tänapäeva ühiskonnas inimesed minetanud on vaba mõtlemine. Meile surutakse mõteid peale, keegi kuskil ,,paneb" meile mõteid pähe, nii et me ise ei saa arugi. Aga kuidas, te küsite? See on ju lollilegi teada. Televisioon ja internet on põhilised süüdlased. Televisioonist lastakse reklaami reklaami otsa ja iga viimane kui üks ütleb meile varjatult ,, Sul on seda toodet vaja". Samuti ka ülejöönud saated,filmid ja igasugused muud programmid, nad näitavad meile milline peab olema meie elu. Sisendades meile aegapisi milline peame olema ja kuidas mõtlema. Vaadates mõnda seebiooperit(näiteks ,,Metsik Kass") tuleb tunne, et nii käibgi elu mujal ja ega siis mina halvemini elada saa
Vahetu kommunikatsioon-läbi käisid tavaliselt ühe paikkonna inimesed. Tehnika arenedes muutus üha ulatuslikumaks teadete vahendatud levitamine. Massikmmunikatsioon ehk massisuhtlus on informatsiooni ühiskondliki korradus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile. Iseloomulik on teadete kiire edastamine,avalikkus,kättesaadavid jne.. Peamisteks massimeediumiteks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvutitehnoloogia eriti interneti kasutusele võtt on muutunud mitmekülgseid suhtlemisvõimalusi pakkuvaks meediumiks. Erinevalt televisioonist nõuab see informatsioon tarbijailt aktiivsust-teavet peab otsima, looma, edastama. Sellepärast nimetatakse suhtlemist arvuti vahedusel interaktiivseks kommunikatsiooniks. Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad ka selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest
aasta Sarajevo taliolümpiamängudel: 9 kulda, 9 hõbedat, 6 pronksmedalit. Saksa DV-s ei mõeldud steroidide halbadele külgedele ja sellest ei teavitatud ka sportlasi. Üks tuntuim näide anaboolsete steroidide ekstreemsest mõjust on Saksa DV kuulitõukaja Heidi Kriegeri juhtum. Kunstlikult musklisse aetud keha tundus talle nii ebaloomulikuna, et 1997. aastal muutis ta sugu ja võttis endale uueks nimeks Andreas Krieger. Televisioon ja raadio Ida- Saksamaal oli televisioon ja raadio riigi kontrolli all. Rundfunk der DDR oli ametlik raadiojaam 1952. aastast kuni Saksamaa taasühinemiseni. Riigi ametlik telejaam aastast 1952 oli Fernsehen der DDR. Lääne tele- ja raadiosaadete vaatamine ja kuulamine oli laialt levinud. Poliitika Ida- Saksamaa poliitika võib jagada neljaks perioodiks: 1949-1961 toimus sotsialismi ülesehitamine; 1961-1970, millal Berliini müür takistas põgenemist Lääne- Saksamaale oli
arendada ühiskonnateooriat, millel on praktiline otstarve: inimeste emantsipeerumine domineerimisest. Peamise te keskseks küsimuseks oli poliitilise avalikkuse rolli ja struktuuri muutus. Klassikalised: 1) Harold Adams Innis (Toronto koolkond) - väitis, et kontroll kommunikatsioonimeediumite üle an sotsiaalse ja poliitilise võimu. 2) Herbert Marshall McLuhan (Toronto) - käsitluses oluline inimese maailmakogem protsess (inimkeskne meediakäsitlus); Teine põlvkond e televisioon: 3) Neil Postman - negatiivne hoiak televisioo tehnoloogia arengu suhtes. Teda ei huvitanud meediumi mõju inimesele, pigem meediumi mõju erinevatele eluvaldkondadele. 4) Joshua Meyrowitz - küsis ühes teoses: mis juhtub televisioonikultuuris üles kasvanud inimes Lisaks leidis, et tema arvates televisioon lõhub barjääre, inimene tunnetab end maailmas seetõttu teisiti. Kolmas la (Internet)
1970. aastate lõpus aktiviseerus Eestis dissidentlik liikumine, milles osalejad saatsid kirju ÜROle ja lääneriikide valitsustele, juhtides tähelepanu inimõiguste rikkumisele ja Balti riikide okupeeritud staatusele. Vastukaaluks võimude survele ja idast tulevatele mõjutustele, püüdsid eestlased hankida võimalikult palju teavet Lääne kultuurist ja ühiskonnaelust -- infoallikatena olid tähtsal kohal Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon ning samuti kogu Eestis rohkeid kuulajaid omanud raadiojaamad Raadio "Vaba Euroopa", "Ameerika Hääl" ja BBC World Service. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutustes osalejad väljendasid kõige muu kõrval ka oma vastuseisu vene keele ja meele pealetungile koolides. Reageerides meelt avaldanud noorte karistamisele kirjutasid 40 eesti kultuuritegelast avaliku kirja NSV Liidu ja Eesti suurimatele ajalehtedele "Pravda", "Rahva Hääl" ja "Sovetskaja Estonia".
pesupulber või kui vana on tegelikult Pamela Anderson. Nii võimegi öelda, et meedia kujundab meie silmaringi ja teadmisi. Meedia kõige tähtsamaks ülesandeks ongi inimestele info jagamine. Üheks põhjuseks, miks inimesed vaatavad telereid ning loevad ajalehi ongi teabe saamine, sest tähtis on ühiskonnaga kaasas käia. Kui kaugetel aegadel olid ainukeseks meediaallikaks rahva suu. Siis nüüd on aga väga palju erinevaid meedia liike. Nendeks on näiteks Internet, televisioon ning ajakirjandus. Arvutid ja Internet on teinud kõige suurema arengu. Kui mõned aastakümned tagasi olid arvutid suurte saali suurused siis nüüd on need imeõhukesed ja kaasaskantavad. Arvutit kasutatakse töötamiseks, meelelahutuseks, teabe saamiseks. Ka telekanalid on teinud suuri muutusi. Vanasti oli olemas paar algelist telekanalit, nüüd on kanaleid aga tuhandeid ja need on pühendunud teatud aladele. Näiteks on olemas spordi,-ajaloo,- muusikakanaleid.
oma arengukeskkonda üksi, järjest rohkem on lapsi, keda kasvatab vaid meedia, sest vanematel ei ole aega tegeleda. Neil puuduvad mängukaaslased, kuna neid asendavad virtuaalsed sõbrad. Neil puudub ka huvi vanade traditsiooniliste mängude vastu, sest elektroonilised virtuaalmängud on palju põnevamad. Loomulikult ei tohi näha lastele meedias vaid halba. Meediast, eriti just televisioonist on saanud neile ühtaegu nii suur sõber kui ka kasvataja. Ühelt poolt täiendab või juhatab televisioon talle omaste võimalustega lapsele kätte selle, mida varemalt õpetasid kodu, kool ja kogukond: missugused on lapsed, missugused on täiskasvanud, missugune on elu, missugused on meie väärtushinnangud. Palju on näiteks selliseid lastesaateid, mis abistavad last õppetöös, kasvatavad ja hoiavad lapses soojust ja õigeid tõekspidamisi. Meedial, või neljandal võimul nagu teda mõnel pool kutsutakse, on palju erinevaid funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks
Sinna, kus me praegu oleme, on meid viinud ületarbimine. Tarbimisharjumuste muutmine tooks kaasa mitmeid positiivseid tagajärgi. Näiteks peaaegu igaüks meist ostab poes käies kilekoti ning kahjuks paljud nendest kilekottidest lõpetavad teepervedel või metsa all. Tarbimise kontrollimine ja mõttetute asjade ostmata jätmine vähendaks seda probleemi ja loodust reostataks palju vähem. Kahjuks on aina kasvavas tarbimises süüdi ka meedia. Internet, raadio, televisioon, ajakirjandus ja suured plakatid bussipeatustel sunnivad meid ostma erinevaid tarbekaupu, millele me leiaksime iga kell soodsamaid alternatiive. Suured elektroonikamonopolid palkavad endale tipptasemel psühholooge, et töötada välja sellised reklaaminipid, mis alateadlikult mõjutaks meid nende kaupu ostma. Tänapäeva reklaami võib juba mööndustega nimetada hüpnoosiks, sest kergeusklikud inimesed lähevad õnge juba vanade trikkide peale.
Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Aine dielektriline läbitavus- näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E=Fo/F Välja mõiste- kätkeb endas jõu tekkimise võimalikkust Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad, võrdsete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu
rikas ja õnnelik on see, kelle aastapalk on suurem kui naabrimehel. Tänapäeva meelelahutusele orienteeritud maailm kujundab järjest enam lastest ekstraverte kui introverte.Palju rohkem on ühiskonnas sangviinikuid ja koleerikuid kui flegmaatikuid. Seega on suurem osa rahvastikust juba isiksusetüübilt kiirustavad, pealiskaudsed, silmapaistvust ja vaheldusrikkust hindavad, mitte aga mõtisklevad ega mõõdukad. Inimesed puutuvad iga päev kokku massimeediaga, mille hulka kuuluvad televisioon, internet jne, ning rajavad endale eeskujud ja võrdlusfiguurid teiste inimeste näol. Reklaam mõjutab inimesi niivõrd, et paljud esemed soetatakse endale vaatamata sellele, et neid tegelikult ei vajatagi. ,,Raha teenib tarka, kuid orjastab rumalat," on öelnud Seneca. Ometi uhkustavad paljud just oma rahaka orja staatusega. Kindlasti ei saa öelda, et rikkus on pöördvõrdeline õnnega, kuid fakt on see, et rikkuse nimel töörügamine viib selleni, et inimestel ei ole aega enam isegi oma
ja noorte emade vahel) Rollikonflikt- staatusega kooskäivad nõuded, mis ei sobi kokku Staatus- hinnang ühele inimesele, mille annavad teised inimesed. #muutumatu staatus-nahavärv, sugu, päritolu #omandatud- haridus, emad/isad. Pluralism- mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteilisust 2. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad I Avalik sektor- kuuluvad kõik riigiasutused(koolid, politsei, kaitsevägi, Eesti Televisioon, vangla) II Tulundus ehk erasektor(eraettevõtted)- kasumit teenivad ettevõtted. teenuse/kauba pakkumine, kasumi teenimine. Osaühingud, aktsiaseltsid III Mittetulunduslik e kodanikuühiskond- kõik kodanikuorganisatsioonid Valdkonnad: I majandus II poliitika III kultuur IV poliitiline kultuur V moraal 3. Riik, tunnused ja vormid. Tunnused: # suveräänne riigivõim(oma sisepoliitilistes otsustes vaba) #Territoorium- maa-
Infovajadus ja infopädevus Meie generatsioon elab infoühiskonnas. See tähendab, et kõige olulisem ressurss meie igapäevaelus on informatsioon. Infoteadlane Nicholas Belkin defineerib seda järgnevalt: "Infovajadus on lünk inimese teadmiste ja selle vahel, mida tal oleks vaja teada, et lahendada teadmistevajakust tingitud probleemi.”(Vikipeedia) Kohati tundub infot olevat liigagi palju ning seetõttu on oluline sellele orienteeruda ja valida kõige usaldusväärsem kanal. Tänapäeva inimesele on oluline infopädevus ehk infokirjaoskus. Guugeldamisest jääb tihti väheks, kuid kuidas rahuldada infovajadust ning otsustada, kas tegemist on usaldusväärse allikaga? Infovajadus esineb igal inimesel igapäevaselt. Eriti suur on see just õppuritel ja inimestel, kelle töö sisaldab info töötlemist. Minul kui tudengil on infovajadus päris suur. Kasutan erinevaid infoallikaid nii tavaelus kui õppimises. Õppimises on mul vaja e...
Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille tooteid Eestis vaja ei läinud ja mis olid kasutud. 12. Kuidas said eestlased infot läänemaailmas toimuva kohta? Raadiod Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Soome televisioon. Tallinna-Helsingi liiniga sõitvad inimesed. 13. Analüüsige kultuuri- ja hariduselu Nõukogude Eestis: positiivsed jooned, negatiivsed jooned.
Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille tooteid Eestis vaja ei läinud ja mis olid kasutud. 12. Kuidas said eestlased infot läänemaailmas toimuva kohta? Raadiod Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Soome televisioon. Tallinna-Helsingi liiniga sõitvad inimesed. 13. Analüüsige kultuuri- ja hariduselu Nõukogude Eestis: positiivsed jooned, negatiivsed jooned.
Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Aine dielektriline läbitavus- näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E=Fo/F Välja mõiste- kätkeb endas jõu tekkimise võimalikkust Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad, võrdsete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu
Eesti kultuur okupatsiooni perioodil. Koolis pidi kandma koolivormi. Ei tohtinud tähistada teatud tähtpäevi nagu NT emadepäev ja jõulud. Oli Stalini ajajärk. Kirjanduses loodi vähe. Raamatukogud likvideeriti. Stalini surma järgselt tuleb võimule Nikita. Teine ajajärk oligi nikita ajajärk. Olukord muutub paremaks. Hakatakse õigusi taastama. Hakatakse palju tõlkima. ETV alustab oma saadetega. Avatakse regulaarne laevaühendus Helsingiga. Eesti aladele ulatus soome televisioon. Tänu sellele omandasime ka soome keele. Astutakse vabatahtlikult kommunistlikusse parteisse. Elukvaliteet kasvad. Ehitatakse mustamäe. Populaarseks saab tehnika ja kosmos. Ehitatakse tallinnas uus laululava. Laste multfilmid oli populaarsed nt Kass artur. Inimestel tekkis ridade vahelt lugemise oskus.
KAS RAAMATUTE LUGEMINE ON MINEVIK? Mis on saanud tänapäeva noorte raamatu lugemisest? Miks ei taha noored raamatuid lugeda ja kas nad peaksid? Tänapäeval on noortele lugemisest saanud, kui kohustus, mis on võrdne näiteks kontrolltöödeks õppimisega. Kas saab sinna midagi parata, või ongi tulevik määratud selliseks, et raamatuid kasutatakse aina vähem ja neid asendab arvuti ja televisioon? Need ajad oleks kui möödas, kui loeti palju teoseid, kõik elutarkused koguti kokku sellest ja isegi jututeemaks olid teosed. Kindlasti ei saa raamatuid asendada filmidega, eriti veel pealiskaudsele Hollywoodi filmidega. Kuigi on peaaegu sama harivaid filme, kui paljud tähtsad teoseid, mille iga noor peaks läbi lugema, näiteks William Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet" või kasvõi meie endi Anton Hansen Tammsaare teosed, kuid need
valeta. Kuid ta on maailma tappa nii kärbse (Susan Sontag) võib olla ajalugu ühe kui poliitiku. osaline vales. päeva jooksul. (Eesti Ajakirjandus on (Harold Evans) (Karel Capek) rahvatarkus) organiseeritud kuulujutt. Televisioon on Meedia elab (Ed.Eggleston) näts silmadele. skandaalist. (Ivi (Fred Allen) Eenmaa) Rahvusvahelise Rahvusvahelise Rahu on Diplomaat on Diplomaatia on d suhted: d lepped on vastastikuse aus mees, kes kunst lasta ajalugu ja tnp nagu roosid ja mõistmise, on saadetud teistel teha nii,
üles korjata. · Sidemed Läänega Välis-raadiojaamad ,,Vaba Euroopa", ,,Ameerika hääl" eesmärk oli anda tsenseerimata informatsiooni inimestele, mis maailmas ja ka NSVLis toimub. 1965 Tallinna-Helsingi laevaliin kes ja kui kauaks Soome saab, oli rangelt reglementeeritud, enne pidi taotlema välisviisat, minimaalne ooteaeg oli 2 aastat, üksi ei saanud keegi, loodi turismigrupid. Soome televisioon Välisviisade andmine · Passiivne vastupanu kujunes 60ndatel. Varem oli aktiivne vastupanu metsavennad Inimestel tekkis põhimõte, et elatakse oma elu, poliitikasse ja parteidesse ei kuulunud ning üritati lihtsalt oma eluga hakkama saada. Oluliseks vastupanu viisiks olid laulupeod. Noorsoo-organisatsioonid ei tegelenud vastupanuga, pioneerid jt. · Kohandumine süsteemiga Uus põlvkond noori, kultuuri- ja loomeinimesi 1955 alustas ETV
Kirja kirjutamine · http://www.youtube.com/watch?v=LzQYHNJgsXU 1.12.2013 Riina Rotsan Kirjandite teemad Jutustavad 1. Suvine koolivaheaeg arutlev 2. Linn varahommikul 3. Meeldejääv matk · Kellega tahaksin 4. Minu esimesed "triibulised,, reisida 5. Viimane kinoskäik 6. Kõik läks teisiti · Kas kino või 7. inimene, kes oskas mõtteid televisioon? lugeda 8. Kohtumine UFO-ga · Looduses peab 9. Vana mälestus valitsema tasakaal · Mina ja arvuti ·. Kirjeldav Lemmikloom Minu kodune raamaturiiul Sõbra sünnipäev ·. Meie pere traditsioonid Häid mõtteid ja head sulejooksu! 1.12.2013 Riina Rotsan
luuletusi täis, avaldas Kersnale muljet. Telemees kutsus Contrat kaamerate ette. Esimesel korral suutis poeet ei öelda. Aga siis. 1993. aastal luges Kersna saates «Jah! Show» Contra luulet nukk Muhkel. Vahepeal käis Contra korraks Piusa kordonis piiri valvamas ja jõudis avaldada esimesed read ajakirjas Noorus. Siis oli 1995. aastal järjekordne pidu, kus Kersna oli konferansjee ja Contra luges luuletusi. Kersna oli konkreetne: «Contra, televisioon nutab sinu järele.» «Ma hää inimesena ei tahtnud, et televisioon nutma peaks,» andis Contra telele käe ja näo. Esinemisele saates «Kuniks elu» järgnes 1998. aastal saade sellest, kuidas luuletav postiljon Contra lehti laiali veab. «Terve postiring sai laupäevase lehe pühapäeval, kuna ETV kaamera ei saanud laupäeval tulla,» mäletab Contra, kes on muu hulgas üles astunud veel Kersna juhitud saates «Reisile sinuga» (võitis reisi Dubaisse), «Pealtnägijas» ja nii edasi.
Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama. Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (nt tõese teabe edastamine, sõltumatus, vastutus jms), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös. Meediaeetika uurimisaine on uudised, arvamuslood ja saated traditsioonilistes kanalites nagu ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio. Lisaks käsitletakse ka tänapäevaseid interaktiivseid vorme nagu kommentaariumid ja võrgupäevikud, mis seob meediaeetika tihedalt arvuti- ja informatsioonieetikaga. Meediaeetika on oluline selleks, et mõista paremini ajakirjanduse eetilisi funktsioone ja põhimõtteid, luua ja uuendada ajakirjanike eetikastandardeid ning edendada eetilist toimimist ja avalikku arutelu. Meedia eesmärke pühitseb avalik huvi tõese informatsiooni järele. Avalikkuse väärtused ja
Populaarseimad on Hufvudstadsbladet keskajast alates. Juba siis kujunes välja kaks (tiraaz ~52 000) ja Vasabladet (tiraaz ~47000). rootsikeelset elanikkonnarühma: rannikuäärne Lisaks on ka poliitilisi ja regionaalseid ajalehti. lihtrahvas ja kõrgklassi esindav intelligents, Erialaste ajalehtede arv on ligikaudu 150. kellega samastasid end ka soomlastest Raadio ja televisioon: haritlased. 2 raadio kanalit: Radio Vega ja Radio Extrem Rootsi keelsed telekanaleid saab näha tänu kaabel televisioonile. Lisaks sellele on 1863 a. tehti soome keelest teatud televisioonis 9% saadetest rootsikeelsed.
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel ...
Aitad hädas inimest, kuna ta on samasugune. Meedia aga ajab suud vahule ning otsa ega äärt ei paista tulevat. Meediameri ei lase meid tagasi mandrile. Kui varem jahtisid meid tankid, siis praegu ajavad meid taga roosad Vanishid ja rohelised Arielid. Tempo on igatahes kiire, midagi quickstepi ja sprindi vahepealset. Samas peaks ju kiirel tempol olema ometi eesmärk, sihtpunkt, kuid kõik see jääb selgusetuks. Aina jookse ja jookse sihitult meediapõllul. Internet, televisioon, kõrgustesse ulatuvad reklaampalakatid kõik see on lihtsureliku võrku meelitamiseks. Meedia on nagu sotsiaalne kameeleon midagi igale inimesele. Igasugune sündmus, olgu pealegi, et kauge, toob meie argisesse ellu süzeelisust. Me vaatame ja võtame teadmiseks kuni uue kuuma suutäieni, mida õhu asemel endale sisse ahmime. Seda suutäit pakutakse meile nii vabatahtlikult kui ka vägisi, uksest ja aknast. Meedia on muutunud omanäoliseks jumalaks, kes
noor mees rebib tunnelis kuulutust maha ma möödun ja mõtlen kas tahab? ei taha? tahab ta kuulutust endaga viia või ta ei taha et vaadataks siia või ta ei soovi et minnakse sinna kuhu see kuulutus soovitab minna vaatan kui noormees saab paberi lahti mõtlen kui palju on minu sees prahti aga see mees võtab kuulutust ära silm tahab puhata suutmata vaadata enese sisse (Juhan Viiding "Tunnelis") Elame infoühiskonnas. Internet, televisioon, raadio ja kirjutav ajakirjandus kallavad meid päevast-päeva üle kõikvõimaliku teabega. Et suudaksime orienteeruda selles kiirelt vahelduvas maailmas, on hädavajalik osa sellest infotulvast kas lühemaks või pikemaks ajaks talletada. Kuid mida teha tolle ülejäänud nö prahi ja müraga, mida endasse koguda pole võimalik, kui meis on vähegi soovi jääda inimeseks ja mitte muutuda arvutiks, kes meie vastava käskluste peale on valmis endasse salvestama mida iganes.
Mis oli kõige raskem? Missugust distsipliini Sa kasutasid ja miks? E. Praegused huvid ja hobid Kirjelda oma praeguseid huve ja hobisid. Missugune hobi võtab kõige rohkem aega? IV. Ülevaade ja hinnang Mis on Sinule pakkunud kõige suuremat rahulolutunnet elus? Kuidas Sa kirjeldaksid maailma muutumist oma nooruspõlvest saati? Kas Sa mäletad oma esimest kontakti selliste tähtsate leiutistega nagu raadio, televisioon või arvuti? Millal ostis need esemed esimest korda Sinu pere?
Tema hobideks on raamatute kirjutamine ja maalimine. Ta on 196 cm pikk ja kaalub 89kg. TEATER Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastuses. Ta on kirjutanud muusikalise fantaasia ,,The Vaudevillains" 2000. aastal asutas Sander teatri Bel-Étage ning 2003. Aastal Bel Étage'i tantsuorkestri The Swing Swindlers. Ta on olnud teatris lavastaja ja näitleja ning kuulub mittetulundusühingu Teater Bel- Étage juhatusse. FILM JA TELEVISIOON Sander on mänginud filmides ,,Iskelmäprinssi", ,,Senkiföldje", ,,Candles in the Dark" ja ,,Kallis härra Q", samuti teleseriaalides ,,Kättemaksukontor". Ta on lavastanud kolm filmi, nende seas ,,Varas" ja ,,Berlin 1945: Musik Unter Bomben", mida näidati ka 2008. Aastal Cannes'i filmifestivali lühifilmide programmis. Ta oli teleseriaalide ,,Tantsud tähtedega" saatejuht, ta on olnud ka saatejuht ,,Eurovisiooni Eesti voorudes"
• Olete kindel? Sellel on ju ka plusspooli Raadio ja televisooon • Erinevus • Üks on helis • Teine helis ja pildis • Sarnasus • Tekstile üles ehitatud • Tugevused • Raadio: • Saab aru, kas räägib tõtt või mitte - hääl väriseb, jamab • Helile keskendumine • Televisooon: • Annab emotsioone edasi • Suudab ühendada kõik ajakirjanduslikud variandid • Nõrkused: • Raadio: • Ainult heli • Televisioon: • Hajutab tähelepanu • Eelised pabermeedia ees • Värsked asjad palju kiiremini • Telekanalid • ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2, TV3 • Raadiod • Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4, Elmar, Star FM, Uuno, KUKU, Klassika, Raadio Tallinn, Sky Plus, • Avalikõiguslik • ERR - ETV, ETV2, ETV+, Vikerraadio, Raadio2, Raadio4, Klassika, Tallinn • Reklaamivaba • Eraõiguslik • Raha teenimine • Meelelahutus • Eestis ostetakse saateid sisse
· Kontakt välismaaga peaaegu puudus · Raamatute hind oli odav ja tiraazid suurenesid · NN sotsialistlik realism teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud · August Jakobson, Juhan Smuul · Represseerimised · 1945 hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar 1950ndad · 1953 suri Stalin · 1954 1956 - küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse · 1956. aastast nn Hrustsovi sulaaeg · Loomingu Raamatukogu (1957) · Keel ja Kirjandus (1958) · Eesti Televisioon (1955) Juhan Smuul (1922 1971) · Esikkogu ,,Karm noorus" 1946 · Poeem ,,Järvesuu poiste brigaad" 1948 · ,,Poeem Stalinile" 1949 · Poeem ,,Mina kommunistlik noor" 1953 · ,,Kirjad Sõgedate külast 1955 · ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" 1957 · ,,Muhu monoloogid" 1968 · Näidendid: ,,Lea", ,,Kihnu Jõnn e Metskapten", ,,Polkovniku lesk e Arstid ei tea midagi", ,,Pingviinide elu e Enne kui saabuvad rebased"
Seda seepärast, et noor indiviid ei tunne veel seda niinimetatud õiget tööelu, ja talle on lihtne läheneda just sellest suunast, kust nad on kõige haavatavamad. See tähendab, et mida rohkem raha sa pakud, seda suurem on sanss, et ta võtab selle koha vastu. Loomulikult on see variant kõige lihtsam kuid sageli esineb sellel ka paar miinust. Nimelt tänapäeva noored on haritud inimesed kui mitte hariduselt siis harituselt. Nende infokanaliteks on meedia erinevad osad: televisioon, internet, raadio, ajalehed ja ajakirjad. Need on kohad kust nad ammutavad informatsiooni välismaiste töökohtade kohta. Nad uurivad kõiki plusse ja miinuseid ning sageli satub neile kätte ka hulgaliselt valeinfot. (See on see, mida levitatakse selleks et tööjõud ei läheks riigist välja.) Loomulikult kaasnevad välismaise töökohaga ka ohud. Tihtipeale esineb mitmeid tööandjaid, kes valetavad töö sisu kohta või jagavad valeinformatsiooni palga kohta. Ja siit tulevadki välja
ta tunneks rühma traditsioone. Perekonda loetakse kõige väiksemaks rühmaks. ,,Rahvusrühmi võivad moodustada geograafilis-kultuurilised jaotused nagu piirkond, osariik, linn või küla. Etniliste, rassiliste, usuliste või ametialaste tunnuste põhjal moodustuvad veelgi selgepiirilisemad rahvarühmad." Uute rühmade loomisel luuakse ka uus folkloor. Näiteks industriaalühiskond on kaasa toonud arvutifolkloori. ,,Tehnoloogia: telefon, raadio, televisioon ja paljundusmasinad on kiirendanud folkloori levimist." Identiteedi määratlemine folkloori kaudu Identiteet on samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, kultuurilistel, ideoloogilistel või riikkondlikel tunnustel. ,,Sissekanded raamatute esilehtedele on osa kirjalikust folkloorist. 19. Sajandi folkloristid kippusid rahvaluule mõistet piirama vaid suuliselt edasi kanduva materjaliga, kuid 20. Sajandi
· riik taastati tänu vastupanu- liikumisele Charles de Gaulle · sisepoliitilised probleemid: - kommunistide populaarsus - tihedad valitsuskriisid · 1968. a. rahutused 1968 · 1968. a. rahutused (M. Kurlansky "1968") - Pole kunagi olnud aastat, nagu seda oli 1968, ning on ebatõenäoline, et ealeski veel sellist tuleb. - Mässati erinevate asjade vastu (nt L-Berliinis USA vastu!) - Tegurid: 1) kodanikujulgus; 2) täiesti uus põlvkond; 3) vihati sõda; 4) televisioon. - See oli põlvkond, kes väiksena kuulis lugusid Auschwitzist, ...; vanem põlvkond õigustas Hiroshimat - 1968. a. tulid sõnavarasse "must", "palestiinlane", "yippie". - Eeskuju hakati võtma töölisklassist. - Toimus esimene südamesiirdamine (irooniline!) - Esimene aasta, kui Hollywoodil vabadus vägivalla kujutamisel. - Samas: MLKi tuli põlata seepärast, et oli jõukast perest pärit. - Samas: Poolast juutide lahkumine (jäi ca 1000!)
Segu tantsust, võitluskunstidest, muusikast ja mängust capoeira tõid Brasiiliasse Aafrika orjad. Põliselanike jälgi võib leida kõikjal Brasiilia kultuuris, köögist sõnastikuni. Kõigis Brasiilia osades elab veel põliselanikke, kuigi neist paljud on mõjutatud lääne kultuurist ja nende keel on väljasuremise ohus. Rahvusliku identiteedi loomisel mängib olulist rolli veel ka Globo suurim riiklik televisioonikanal. Televisioon on tähtsaim infoallikas brasiillastele. Brasiilia põliselanik INIMESED Läbi oma ajaloo on brasiilia näinud palju erinevaid inimesi ja praktikaid. Brasiilia on paljude erinevate etniliste gruppide kokkusulamis punkt. Ebaõiglust on tihti näha pigem erinevate sotsiaalsete klasside kui eri rasside vahel. Siiski on nahavärv brasiilia ühiskonnas üks märk, mille järgi saab ka sotsiaalset klassi paika panna: tumedama nahavärviga inimesed on tavaliselt madalamast klassist.
kaudu, omades ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega. Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik- õiguslikud korporatsioonid näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik-õiguslikud asutused näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu. 1.2.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine Kui eraõiguslikke juriidilisi isikuid on Eestis tuhandeid, siis avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid on riigi ja kohalike omavalitsusüksuste kõrval vaid kümmekond. Seadusandja peab igal üksikul juhul otsustama, kas avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine on põhjendatud, ning selline otsus leiab väljenduse vastava seaduse vastuvõtmises. Seega saab öelda, et Eestis
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 Lapsepõlv.....................................................................................................................3 Raadio ja filmid...............................................................................3-4 Sõjaväeteenistus.................................................................................4 Screen Actorsi ametiühingu president ja televisioon...................................................5 Poliitikas osalemise algusaastad..............................................................5 Abielud ja lapsed...............................................................................6 California kuberner.............................................................................6 1976-nda aasta Presidendi valimis kampaania.............................................6-7 1980-nda aasta Presidendi valimis kampaania................
omades ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega. Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik- õiguslikud korporatsioonid – näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik-õiguslikud asutused – näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon. 3.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine Kui eraõiguslikke juriidilisi isikuid on Eestis tuhandeid, siis avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid on riigi ja kohalike omavalitsusüksuste kõrval vaid kümmekond. Seadusandja peab igal üksikul juhul otsustama, kas avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine on põhjendatud, ning selline otsus leiab väljenduse vastava seaduse vastuvõtmises. Seega saab öelda, et Eestis on avalik-
Kuidas vähendada alkoholi tarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise? Alkohol on mõnujook, mida inimesed tarbivad erinevates olukordades. Paljud tähtpäevad, nagu sünnipäev, uue aasta vastu võtmine ja jõulud, ei möödu ilma alkoholita. Need on ka ainukesed olukorrad, kus alkoholi pruukimine on sobilik. Tänapäeval on aga mõnujoogi tarbimine muutunud paljudele igapäevase elu osaks ja seda peetakse küllaltki loomulikuks. Enda purjujoomine on teatud vanuse hulgas saanud lausa trendiks ja ilma alkoholita ei plaanita ühtegi kokkusaamist või pidu. Me võime isegi öelda, et meie ühiskond on alkoholiseerinud. Kuid see ei ole asi, mille üle me võiksime uhked olla. Vastupidi, riik ja inimesed peavad leidma viisi, kuidas alkoholi tarbimist vähendada. Praeguseks on riik kõige rohkem tähelepanu pööranud alkoholi müügiaja piiramisele. Eestis on lubatud alkoholi müüa kella 10nest hommikul kuni kella 20ni õhtul. See kindlustab s...
"Ühelt poolt on õige väita, et reklaam on kunsti kõrgeim vorm, aga teiselt poolt on see õudseim nähtus üldse" Pe ter Lamborn Wibon Meie kaasaegses ja arenevas maailmas aina rohkem saab kuulsaks reklaam. Aga mida me mõtleme reklaami all? Kas see on tükike läikivat paberit ahvatlevate pakkumistega või kellegi originaalne võimalus saada rikaks? Nagu teatmik ütleb, reklaam (prants. reclame - lad. reclamo hõikuma) on teave, mida avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muu...
Ühiskonnaõpetuse 2. kursuse 1.kontrolltöö teemad 1.Tead kodakondsuse omandamise võimalusi. - isik abiellub kodanikuga - isiku lapsendab kodanik - isik taotleb kodakondsust - isik on osutanud riigile erilisi teeneid - lus soli (sünnid selle riigi territooriumil) - lus sanguinis’e (kodanik saab sündides vanemate kodakondsuse) 2. Tead Eesti kodakondsuse taotlemise tingimusi. - on elanud Eestis vähemalt 8 aastat. - on sooritanud eesti keele oskuse eksami - on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulekut - omab registreeritud elukohta Eestis - on lojaalne Eesti riigile. - vähemalt 15aastane (et ise taodelda) 3. Milliseid võimalusi pakub Eesti kodanikule Euroopa Liidu kodanikuks olemine. Õigus reisida, elada, töötada ja õppida teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Võimaldab laiaulatuslikk...
Kuidas reklaam mõjutab klienti. Reklaam on kuulutused, plakatid, raadio, televisioon ja interneti teel teatamised jm vahendid, mille eesmärgiks on midagi laiemalt tuttavaks teha, tarbijaid meelitada või informatsiooni levitamine mingi toote, kauba, brändi populaarsuse eesmärgil. Tänapäeva tarbimisühiskonnas tuleb toodet või teenust pakkuval ettevõttel end reklaamida, kuna konkurents on tugev. Reklaami eesmärgiks on mõjutada inimeste suhtumist, arusaamu, hoiakuid ja käitumist. Kui toote või teenuse pakkuja arvestab seda ja määrab
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadusandlus, toetused
Seksuaalsus Seksualsuus on viis mille kaudu me väljendame ja tajume ise ennast ja partnerit.Seksuaalsus on rohkem kui vahekord kaheinimese vahel see on nii füüsiliste kui ka emotsioonalsete tunnete mäng. Seskusaalsus läbib kõiki inimesi sünnist surmani.Seksuaalsus on suur osa meie elust ja olust. Seksuaalsus vanasti oli väga palju piiratud kirikupoolt. Tänapäeva seksuaalsust on mõjutanud väga palju meedia ja eriti televisioon nagu õeldakse ,et seks müüb on ka tänapäeva seks mood muutunud kui võrrelda vanaaja unistuste naist ja võrrelda tänapäeva mõnda modelli on ikka erinevus katastroofiline kui võtame aluseks sellise väikse kuju nagu Venus ja näiteks Carmen Kassi. Seksuaalsus ei ole mitte oma arvamus vaid on ideoloogia mida näidatakse telekast ja mis on muutunud aegadega kas tõesti on seksuaalsus kõigest üks ürg tung või kas seda muudavad meedia ja tänapäevased arusaamad
1.Turunduse mõiste turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks VAHETUSI, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. 2.Turunduse eesmärgid Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad vastuolud ja lõhe ning luua tarbija jaoks järgmisi kasulikkusi: *vormikasu *kohakasu *ajakasu *omandikasu Funktsioonid: a) vahetusfunktsioonid ehk tehingulised-OST,MÜÜK b) füüsilised ehk logistilised- LADUSTAMINE,TANSPORT c) abistavad funktsioonid- FINANTSEERIMINE,RISKI KANDMINE,TURUTUNDMINE,STANDANDISEERIMINE 3. Turunduse kontseptsioonid Kontseptsioon tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldkujutlust, üldist ettekujutust, arusaama, plaani,...
· sisu üldloetav või erialane · käsitluslaad kvaliteet või tabloid Ajakirjad: · ilmumissagedus nädala, poolkuu, kuu või kvartali · suunitlus üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega või temaatilise suunitlusega RAADIO · avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Klassika, Radio 4 · eraõiguslikud Elmar, Star FM, Skyplus · kohalikud Kuma Raadio, Raadio Kadi TELEVISIOON · avalik-õiguslikud ETV · eraõiguslikud Kanal 2 ja TV 3 UUS MEEDIA · Trükiväljaannete võrguversioonid Postimees, SL Õhtuleht · Iseseisvad võrguajalehed- ja kirjad Vaatleja (astronoomia ajakiri= · Portaalid meelelahutuslikud (rate), uudiseid edastavad (delfi), huvipõhised (auto24) või teema portaalid (mure) · Ajaveebid - blogid 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel)
programmi. Antud uurimisel on mõlemad telekanalid (ETV ja ETV2) avaõiguslikud. Kanal 2 ja TV3 on aga mõlemad kommertskanalid. Võtsin perioodiks ühe aasta, et oleks suurem võrdlus. Toon välja omasaadete protsendi 1 aasta jooksul ETV ja ETV2 kohta. Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud saateid ning aktuaalseid teemasid käsitlevaid saateid. Samas pakub kommertstelevisioon üha enam konkurentsi avalik-õiguslikule telekanalile, mistõttu aina rohkem on võtnud avalik-õiguslik telekanal üle kommertstelevisiooni iseärasusi, näidates infotainment'i laadseid saateid, kus ühelt poolt justkui arutatakse ühiskonna ning poliitika valdkonda puudutavaid küsimusi, kuid siiski ei laskuta sügavamasse analüüsi.
uuring; raamatupidamine; kontoriruumide koristamine; kinnisvara konsultatsioon; tööjõu koolitamine; ETV uudistesaadete tegemine; laste õpetamine Isikuteenused (lõpptarbija) : maniküür; raamatupidamine; kinnisvara konsultatsioon; laste õpetamine; arstiabi Avalikeks teenusteks nim. Teenuseid, mida korraldatakse kogutud maksumaksija raha eest. Avalikud teenused, mille kulud kaetakse riigi eelarvest: haridus, arstiabi, televisioon, raadio, looduskaitsealad, politseiabi, piirivalve jne A.t, mille eest maksab kohalik omavalitsus: koolimajandamine, ühistransport, teedekorrastus, valgustus, haljastus, raamatute laenutus vms, sotsiaalabi Teenuste üleilmastumist soodustavad: üha suurem kauplemine teenustega; edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas; rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees; valitsuste suutmatus takistada välismaisete teenuste sissetungi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
