Sissejuhatus. Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne), mis funktsioneerib koos vastava töökorraldusega. Ladudes kasutatakse erinevaid riiuleid, mis on paigutatud lattu ja seatud sobivaiks vastavalt konkreetse ettevõtte vajadustele. Riiulid jaotatakse peenkaubariiuliteks ja kaubaaluste riiuliteks ning neist arendatud eririiuliteks. Riiulite kasutamise eesmärgiks on kasutada efektiivselt lao põrandapinda ja võimaldada laos efektiivset tööd. Laotehnoloogiad jaotatakse: · Traditsiooniline tehnoloogia - madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega · Peenkaubatehnoloogia peenkaubariiulid vahekoridoride erinevate laiustega · Ruumi säästev tehnoloogia o kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega o virnastamine ...
sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast. Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid valgustajad loodus- ja täppisteadusi. Mikroskoop ja teleskoop andsid alguse loodusteaduste arengule 17.sajandil. Loodi heliotsentriline (helios-päike; ehk planeedid tiirlevad ümber päikese) maailmapilt, mille vastu sõdis katoliku kirik. Tehti kindlaks ja kinnitati praktikas, et kehaline maailm allub teatud seadustele, mida on võimalik võrrandites ehk matemaatiliselt väljendada. Giordano Bruno väitis, et universumil polegi keskust ja päike on vaid üks paljudest tähtedest. Galileo Galilei (1564-1642) mõisteti süüdi samade vaadete eest
optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis Tõeline kujutus – antud punktis lõikuvad valguskiired ja sinna jõuab valguseenergia. Kui asetada sinna punkti ekraan, tekib ekraanil kujutis. Läätse valem Suurendus Sfäärilised peeglid – läätsedega analoogilised omadused. Koondavale läätsele vastab nõguspeegel ja hajutavale kumerpeegel. Optilised riistad: Luup 10x, Mikroskoop 1000x, Teleskoop (oluline on nurksuurendus) Valguse laineomadused – valgus on elektromagnetlaine. Difraktsioon ehk paindumine. Interferents ehk lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumise amplituudi jaotus. Peegeldumine. Murdumine. Sõltumatu levimine. Dispersioon (murdumisnäitaja sõltuvus lainete sagedusest). Hajumine. Polarisatsioon Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon.
Kuuautoga läbisid nad 27 km, kiirusega kuni 13 km/h. Koguti kokku 94,7 kg kivimiproove. Apollo 16 jättis Kuu orbiidile väikese tehiskaaslase, mis jäi orbiidile 34 päevaks ja uuris peamiselt magnetvälju ja päikesetuult. Teel tagasi Maale käis Ken Mattingly avakosmoses. Apollo 16 pardal Kuule reisinud kuldplaatidega ultraviolett-teleskoop oli esimene seade, mis tegi astronoomilisi vaatlusi mõnel teisel taevakehal peale Maa. Teleskoop vaatles nii Maa atmosfääri kui kaugemaid udukogusid ning täheparvi. 16 2.8. Apollo 17 Apollo 17 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi kuuenda ja viimase Kuul maandunud lennu 7.-19. detsember 1972. Apollo 17 meeskonda kuulusid komandör Eugene A. Cernan ja juhtimismooduli America piloot Ronald B. Evans ja kuumooduli Challanger piloot Harrison H. Schmitt. Cernan ja Schmitt on siiani viimased inimesed, kes on Kuule astunud
Maa liikumine jagatakse kolmeks: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber tiirlemistasandi ja telje pretsessioon orbiidi suhtes. 8. Mis on planeedid? Planeedid on rändavad tähed, Maa sarnased ja samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. 9. Kirjelda Kuu ja Päikese varjutust. Kuu ja Päikese varjutused on kolme taevakeha sattumine ühele joonele. Esimesel juhul jääb Kuu Maa varju ja teisel juhul jääb Päike Kuu varju. 10. Milleks kasutatakse teleskoopi? Teleskoop on astronoomiainstrument, millega suurendatakse vaadeldavat kauget objekti. Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pinnalt ja määrata täpset vaatesuunda Maa suhtes. 11. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptun ja Pluuto. Lisaks nendele veel ka mõnituhat väikeplaneeti
ettepanekul, aastal 1672 vastu Kuningliku Seltsi liikmeks. Tuleb silmas pidada, et optika oli ala, mis 17.sajandil paelus nii teadlaste, kui ka laiemate hulkade tähelepanu. Saavutatud edu kihutas Newtoni uuele tööle. Ta valmistas veel teise teleskoobi, mis oli eelmisest tublisti parem. Tehtud teleskoobid äratasid Cambridge´is suurt huvi. Teated Newtoni teleskoopidest ulatusid Londoni Kuningliku Seltsini. Viimane palus Newtonit saata temale see uus leiutis tutvumiseks. Londoniski äratas teleskoop suurt huvi ning, et tagada Newtonile leiutaja au ja õigused, saadeti riista ladinakeelne kirjeldus Pariisi kuulsale Huygens´ile. Pildil on toodud Newtoni peegelteleskoop, mis praegu seisab Londonis, Kuningliku Seltsi raamatukogus ja kannab kirja: " Leiutatud sir Isaac Newtoni poolt ja valmistatud tema enese kätega, 1671." 7 Aastal 1704 ilmus Newtoni optikaalane uurimustöö "Opticks", mis äratas inimeste huvi kõikjal üle maailma
Astronoomia tähendab kreeka keeles täheteadust. Astronoomia on teadus, mis käsitleb taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "loogia", vaid "noomia" kreeka sõnast nomos ,,seadus". Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia andmestikku kogutakse peamiselt astronoomiaobservatooriumides elektromagnetkiirugst registreerides ning atmosfäärivälise astronoomia meetodeid rakendades. Astronoomia põhjapanev tähtsus avaldub selles, et temal rajanevad ajas ja ruumis orienteerumise põhimõtted, mida rakendatakse nii maapealses tegevuses kui ka liikumsiel Päikesesüsteemis ja koos Maaga maailmaruumis. Astronoomia laiem eesmärk seisneb teadusliku maailmapildi kujundamises. Uurimisobjektid moodustavad üldjoontes hierarhilise jada, mi...
Kuulsaimad füüsikud Albert Einstein 1879 1955 Eri- ja üldrelatiivsusteooria väljatöötamine Paljude arvates 20. sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu ma...
Occam - uskus, et me võime usaldada oma meeli selles osas, milline maailm tegelikult on; et me võime maailma läbi vahetu kogemuse tundma õppida ning ei pea muretsema selle pärast, mis jääb meie kogemusest väljapoole. asjade seletamisel ei ole vaja teha mitte mingeid ebavajalikke, üleliigseid oletusi või püstitada eeldusi. Teaduslik revo: Kopernikus - heliotsentriline teooria - maa tiirleb ümber päikese, vastandus kirikuga. Galilei - maailm = matem. teleskoop, matem. maailmavaade, inimene loodusnähtus. Newton - universum, gravitatsiooni seadused. Jumal oli matemaatik. Bacon - empiirik - vaatlus, loodusnähtuste korduv registreerimine. Descartes - skolastiline arutlus "mõtlen, olen olemas." Tõsiasjade paikapidavuse loogiline tõestamine. Briti imperism Hobbes - inimene kui masin. kõik koosneb ainest, monistlik, inimene isekas, demokraatia on ohtlik. Locke - keha vaimu duaalsus. teadmised kogemusest. põhiemo: nauding & valu. kaasasündinud
Kool Universumi varane evolutsioon Referaat Koostaja: Klass: Koht 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus................................................................................. 3 2. Kosmoloogia............................................................................... 4 3. Paisuv Universum.................................................................... 5-6 4. Inflatsiooniline arneguetapp.................................................... 7-8 5. Kiirgusdominantne arneguetapp............................................
Mary Poppins LÄÄNETUUL. Oli esimene kevadpäev.Jane ja Michael teadsid seda kohe, sest nad kuulsid mister Banksi vannis laulmas, ja aastas oli ainult üks päev, mil ta seda tegi.Neile jäi se hommik alatiseks meelde.Esiteks – see oli esimene kord, kus neid lubati hommikueineks alla tulla, ja teiseks – mister Banks kaotas oma musta mapi.Nii et see päev algas kahe erakordse sündmusega. „Kus on mu MAPP?“ karjus mister Banks, tiirutades hallis ringi nagu koer, kes ajab oma saba taga.Ja ka kõik teised hakkasid ringi jooksma – Ellen ja missis Brill ja lapsed. Isegi Robertson Ay tegi erilisi pingutusi ja pööras ennast kaks korda ringingi.Lõpuks avastas mister Banks ise mapi oma kabinetist ja tormas sellega halli, hoides seda kõrgel pea kohal. „Nõnda,“ ütles ta, nagu hakkaks pidama jutlust, „minu mapp peab seisma alati seisma ühes kohas. Siin.Vihmavarjualusel.kes pani ta kabinetti?“möirgas ta. „Sina ise, mu kall...
Mary Poppins LÄÄNETUUL. Oli esimene kevadpäev.Jane ja Michael teadsid seda kohe, sest nad kuulsid mister Banksi vannis laulmas, ja aastas oli ainult üks päev, mil ta seda tegi.Neile jäi se hommik alatiseks meelde.Esiteks see oli esimene kord, kus neid lubati hommikueineks alla tulla, ja teiseks mister Banks kaotas oma musta mapi.Nii et see päev algas kahe erakordse sündmusega. ,,Kus on mu MAPP?" karjus mister Banks, tiirutades hallis ringi nagu koer, kes ajab oma saba taga.Ja ka kõik teised hakkasid ringi jooksma Ellen ja missis Brill ja lapsed. Isegi Robertson Ay tegi erilisi pingutusi ja pööras ennast kaks korda ringingi.Lõpuks avastas mister Banks ise mapi oma kabinetist ja tormas sellega halli, hoides seda kõrgel pea kohal. ,,Nõnda," ütles ta, nagu hakkaks pidama jutlust, ,,minu mapp peab seisma alati seisma ühes kohas. Siin.Vihmavarjualusel.kes pani ta kabinetti?"möirgas ta. ,,Sina ise, mu...
Piiranguks on kallis aparatuur ja piiratud signaal. 7. · Nivelliir o Kõrgtäpsed (±0,5mm/km) o Täpsed (±3mm/km) o Tehnilised (±10mm/km) o Silindrilise vesiloodiga (elevatsioonikruviga) o Kompensaatoriga o Optilised o Elektroonilised · Niveleerimislatid (2tk) o Jäigad o Liigendiga o Teleskoop o Cm või mm jaotisega o Koodjaotisega Nivelliiri kontroll: 1. NÕUE. Ümarvesiloodi telg peab olema paraleelne nivelliiri põhiteljega. 2. NÕUE. Niitristiku keskmine niit peab olema risti niveliiri põhiteljega. 3. NÕUE (PEANÕUE). Pikksilma viseerimiskiir peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (elevatsioonikruviga nivelliiril). Peale nivelliiri ümarvesiloodi järgi horisonteerimist peab
1. Galileo panus teadusesse: * Katsed magnetismi, gravitatsiooni, liikumise jmt vallas. 1.1 Leiutised: * Kompass * Termomeeter * Täiustatud teleskoop 1.2 Teosed: ,,Tähtede sõnumitooja" ,,Päikese plekkidest" ,,Komeetide olemusest" ,,Liikumise seadused" ,,Dialoog uuest teadusest" ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" (Raamat ,,21 maailmakuulsat teadlast") 2. BIOGRAAFIA - GALILEO GALILEI 1564-1642 Galileo sündis peres, kus isa oli muusik. Isa pidas teda väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Galileo eksperimenteeris pidevalt.
Järgivel.ajami põhimõte-Nim.el.ajamit mis kindl.etteantud täpsusega töö- masina (täiteorgani) liikumise vastavalt suvaliselt muutuvale sis.juht.sig.-le. See võib olla mehaaniline või el.sign. mis muutub laias diapasoonis suvalise ajalise seaduspärasusega. Oma olemuselt on järg.ajam kõrvalekalde põhimõttel töötav suletud süsteem. Järg.ajam jaguneb juht.viisi järgi:pidevatoimelised, katkend- toimelised (releetoimelised, impulsstoimelised). Kasut: raadio teleskoop antennid, metalllõikepingid,robotid ja manipulaatorid, automaatmõõtesüsteemid. 30. Releetoimeline alalisv.järgivajam-Sis.-ja välj.suuruste anduritex on potentsiomeetrid, millised moodus. Nn. Potentsiomeetrilise kõrvalekalde mõõturi. Mittetundlikkuse tsooni vähendamine võib esile kutsuda el.ajami võnklemise tasakaaluasendi ümber.(norm.mittetundlikus on regul.2-3kraadi peale). Selle vältimisex on sobiv täiendada süsteemi kõrvalekaldesign.esimese ja
Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni magnetväli on, nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides. Neptuunil on veel Suur Tume Laik, mis on Jupiteri laigu külm analoog. Temperatuur Neptuunil on -235 kraadi C. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. Neptuunil on ka kaks kaaslast Triton ja Nereis. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi päikesesüsteemis liigub planeedi tiirlemisele ja pöörlemisele vastassuunas. Teise kaaslase, Neireisi orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist on muutuv. Kuu- ja päikesevarjutus Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese, kuuvarjutuse ajal katab aga Maa vari Kuu.
mis on kõige ilusam asi taevas. Aga nagu teistegi planeetide puhul, nõuab Saturni vaatlemine kannatust, head teleskoopi ja stabiilset atmosfääri. Saturni ketta läbimõõt on ka parimal juhul ainult 21 kaaresekundit. Ehkki rõngaste süsteem on veel 2,25 korda suurem, jääb see siiski väiksemaks kui näiteks Jupiter heades tingimustes. Asub ta Lõvi tähtkujus Lõvi pea läheduses. Saturni rõngad on aimatavad juba 25-kordse suurendusega, kuid 80 mm objektiiviga teleskoop suurendusega 50x näitab neid kui planeedi kettast lahutatud struktuuri. Ketta ääred on kergelt tumedamad, luues Saturnist kolmemõõtmelise pildi. Planeedi ketta vari rõngastel suurendab veelgi ruumilisust. Rõngaste silmatorkavaim detail on tume Cassini pilu, mis lahutab välimist A rõngast ning laiemat ja heledamat B rõngast. Raskem on leida Encke pilu, mis asub A rõnga välisservas. Saturni kettal pilvkattes võib märgata tumedaid
sodiaagi tähtkujudeks seda tegelikult olla - (jäär, sõnn, kaksikud, vähk, lõvi, neitsi, kaalud, skorpion, ambur, kaljukits, - taevakehadelt saabuv kiirgus pärineb erinevatest aegadest veevalaja, kalad) - põhiliseks vaatlusvahendiks on teleskoop (põhiosad objektiiv ja okulaar) - teleskoope on ka kahte tüüpi: - kuna maakera pöörlemistelg ei ole orbiidi tasapinnaga risti, siis muutuvad aasta - refraktor objektiiviks on lääts jooksul ka päikese alumise ja ülemise kulminatsiooni kõrgused (23,5 o)
oleks tüielikult sisenenud noole tugedesse • lukustuseadme fikseerimiseks tuleb noolt pisut alla lasta Noole pöördemehanismi lukustamine • pööratakse lukustusava augud kohakutti • Pannakse labi lukustusavade vastav lukustussõrm 27.Kopp-laaduri stabiliseerimisjalgade ülesane, liigtus ja töö juhtimine Kopplaaduri stabiliseerimisjalgade ülesanne on masin horisontaali viia kopa abiga. Liigitatakse stabiliseerimisjalag: Teleskoop ja külgedelt tulevad stabiliseerimisjalad. 28.Kopp-laaduri laaduriga veokite laadimine Püüdke olla taganttuule. Nii väldite tolmu sattumist masinasse. Enne kopa tühjaks kallutamist sõitke veoautole nii lähedale kui võimalik. Kui veoautokasti pikkus on võrdne kopa laiusega, siis tühjendage kopp alati keskele. Kui kast on kaks või enam korda pikkem, siis laadige esmalt veoauto esisosa. Ärge tühjendage koppa ühe järsu liikumise abil. Pöörake koppa järk-järgult ettepoole kuni
pöörlev struktuur. Parananenud raadioteleskoopidega oli võimalik määrata gaasilist vesinikku ka teistes galaktikates. Seitsmekümnendatel avastati Vera Rubini uurimustes gaasi pöörlemiskiiruse kohta galaktikates, et kogu nähtav mass (tähed ja gaas) ei ole kooskõlas gaasi pöörlemise kiirusega. Sellise probleemi lahendiks on toodud välja, et galaktikates esineb suures mahus nähtamatut tumedat ainet. Alates 1990. aastast kui saadeti orbiidile Hubble'i teleskoop, on teadmised tumeda aine ja kaugete galaktikate olemasolust ja ehitusest tunduvalt paranenud. Arenenud tehnika, mis suudab registreerida inimestele nähtamatuid spektrijooni ning aitab avastada ka selliseid galaktikaid, mida Hubble ei suuda. On suudetud leida ka uusi galaktikaid sellest piirkonnast, mille vaatlemist blokeerib Linnutee. Galaktikate jagunemine kuju järgi Galaktikate tüübid vastavalt Hubble järjestusele. E tähistab elliptilist , S spiraalset
EVALD AAV (1900-1939) Temale kuulub esimese Eesti ooperi looja au. Hooajal 1928/29 esitati Estonia teatris esmakordselt tema ooperit Vikerlased. Tallinna Konservatooriumi olid lõpetanud esimesed professionaalsed lauljad, kes lavastuses kaasa lõid. Ooperi sisuks 12. sajandi eestlaste vasturöövretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. Ajaloolis-psühholoogiline draama. URMAS SISASK (1960) 13 aastasel Sisaskil oli oma tehtud 5 m kõrgune tähetorn ja Galilei tüüpi teleskoop prilliklaasidest. Tähistaeva teemadel alustas ta muusika loomist juba 14 aastaselt, siis valmis tema esimene klaveripala sel teemal Kassiopeia, mis kuulub hiljem koostatud Tähistaeva tsüklisse lastele. Praegu töötab Sisask Jänedal, kus sealse mõisa lossitornis on tema rajatud muusikatähetorn-planetaarium, kus öistel tundidel taevast vaadeldes ongi sündinud enamik tema teostest. 10
18. Kiirguspüromeetrite põhimõtted ja skeemid. Kiirguspüromeetrid kasutavad keha kiirguse spektri kogu energia sõltuvust temperatuurist. Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan- Boltzmanni integraalse kiirguse seadusel keha soojusvoo ja tema temp-i seose kohta reaalsetele kehadele: E 0 = 0T 4 , kus keha mustusaste, 0 absoluutselt musta keha kiirgustegur (konstant) Skeemid: Radiatsioonpüromeetri teleskoop 11 1 - objektiiv 2 piirav diafragma 3 - termopaarid 4 - okulaar 5 silma kaitseklaas 6 kummitopendiga tuts Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad 2 õhuke vilkplaat 3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt. Rõhu mõõtmise meetodid. Rõhumõõteriistade
Suurandmetega seonduvad võimalused ja ohud Sissejuhatus Informatsiooni hulk on ajas muutunud tohutult. Kui arvutite algusaegadel oli informatsiooni napilt, siis tänapäeva maailm on informatsioonist üleküllastunud. See toob endaga kaasa määramatul hulgal võimalusi, kuid samas peitub suurandmetes ka palju peavalu ning isegi ohte. Aastal 2000 alustas tööd „Sloan Digital Sky Survey“, mille teleskoop New Mexico osariigis kogus esimese paari nädalaga rohkem informatsiooni kui oli kogutud terve astronoomia ajaloo jooksul. Dekaadiga kogunes selle arhiividesse rohkem kui 140 terabaiti andmeid. Projekti järeltulija „Large Synoptic Survey Telescope“, mis peaks ilmavalgust nägema 2019. aastal, kogub sellel hulgal andmeid aga 5 päevaga. [1] Suurandmetega ei tegelda sugugi mitte vaid kosmoseavaruste avastamisel, vaid ka tavalisele kodanikule väga lähedal
18. Kiirguspüromeetrite põhimõtted ja skeemid. Kiirguspüromeetrid kasutavad keha kiirguse spektri kogu energia sõltuvust temperatuurist. Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan- Boltzmanni integraalse kiirguse seadusel keha soojusvoo ja tema temp-i seose kohta reaalsetele kehadele: E 0 = 0T 4 , kus keha mustusaste, 0 absoluutselt musta keha kiirgustegur (konstant) Skeemid: Radiatsioonpüromeetri teleskoop 11 1 - objektiiv 2 piirav diafragma 3 - termopaarid 4 - okulaar 5 silma kaitseklaas 6 kummitopendiga tuts Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad 2 õhuke vilkplaat 3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt. Rõhu mõõtmise meetodid. Rõhumõõteriistade
Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideer...
Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad...
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAA...
Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu Merkuur ...
hoone järele. Tähetorn ehitati endise piiskopilinnuse varemetele. Lühikese aja jooksul töötasid kaks ajutist observatooriumi, Tartu Tähetorni tänapäevane hoone ehitati 1808-1810. 1813. aastal asus tööle energiline ja andekas Friedrich Georg Wilhelm Struve. Ta seadis tähetorni töökorda ning tellis sinna juurde instrumente, muu hulgas suure Reichenbach-Erteli meridiaanringi ja tollal maailma parima Fraunhoferi teleskoobi. 43 Fraunhoferi teleskoop. 42 Zeissi refraktor. Allikas: Paljud tähetorni juhatajad peale Struvet on Taavet Rootsmäe Tartu Tähetorni Kalender samuti olnud silmapaistvad teadlased ning kollektiiviga. Allikas: Tartu Foto: 1914 Tähetorni Kalender igaüks on toonud kaasa uue uurimissuuna. Kui Struve uuris peamiselt kaksiktähti ning ülejäänud ka peamiselt kosmosega seonduvat, siis
Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike.
Peagi märkas ta, et värvid tulid selgemini esile, kui ta suunas aknaluugi avast tuleva päikesekiire läbi klaasprisma. Ta avastas, et seni homogeenseks peetud valge valgus koosneb kiirtest, mis prismas murduvad erinevalt. Katseliselt näitas ta, et ühevärvilist kiirt ei saa enam osadeks lahutada. Esemete värvust seletas Newton sellega, et (valgustamisel valge valgusega) peegeldab iga ese tugevamini tagasi just tema värvile vastavaid kiiri. (Backe 1984: 51-52) Joonis 5. Newtoni teleskoop. (PublicInformation.www) 8 Mehhaanika analüütiliste meetodite arendamine ja nende meetodite rohkearvuliste rakendustega tegelemine kutsus füüsikute seas esile jahenemise füüsika ülesehitamise kartesiaaniliku programmi vastu. Üliraske küsimus jõudude päritolust võeti arutluselt. Erinevalt Newtonist endast, hakkasid njuutonlased pooldama vaadet kaugmõju (mõju läbi tühjuse) võimalikkusest actio in distans printsiipi
Kui kuu satub maa varju pimedasse ossa, toimub täielik kuuvarjutus ja kuu paistab väga nõrgalt. Päikesevarjutus saab toimuda vaid ajal, mil muu on maa ja päikese vahel.Väikesel maa-alal võib kuu siis varjutada päikese kas osaliselt või täielikult.Osalise varjutuse puhul katab kuu osa päikesest ja täisvarjutuse ajal tuleb nähtavale päikesekroon, taevasse ilmuvad tähed. 5.Milliseid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Astronoomide peamine tööriist on teleskoop.Selle peegel tehakse võimalikult suur, et näha nõrku seega kaugeid tähti ja galaktikaid.Optilised teleskoobid koguvad valgust, raadioteleskoobid raadiolaineid.Selgema pildi näiteks tähe röntgenfoto saamiseks saadetakse teleskoop atmosfäärist välja maa tehiskaaslaseks. a)Optilisi teleskoope kasutatakse selleks, et näha võimalikult nõrku, seega kaugeid tähti, planeete ja galaktikaid. b)Raadioteleskoopidega näeme, et raadiolaineid kiirgavad iseäralikud tähed, gaasipilved ja
süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasmus Rotterdamist. Inglismaal Th.Morus. Prantsusmaal Michel de Montaigne. Humanistliku mõtte keskmes on inimene, sellele lisanduvad teemad on loodus, ajalugu, keel
6. 6.1. Kuidas liigitatakse nivelliire ja kuidas nivelleerimislatte? Nivelliir o Kõrgtäpsed (±0,5 mm/km) o Täpsed (±3 mm/km) o Tehnilised (±10 mm/km) o Silindrilise vesiloodiga (elevatsioonikruviga) o Kompensaatoriga o Optilised o Elektroonilised Nivelleerimislatid (2 tk) o Jäigad o Liigendiga o Teleskoop o Cm või mm jaotistega o Koodjaotistega 6.2. Kuidas toimub nivelliiri ja nivelleerimislattide kontrollimine? Nivelliiri kontrollimine 4 nõude alusel: 1. nõue - ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega. o Kontrollimiseks pannakse nivelliir statiivile ja seatakse ühes asendis nivelliiri ümarvesiloodi mull alusetõste kruvide abil keskele. Pärast seda nivelliri pööratakse antud asendi suhtes 180°
Itaalia oli üks arenenumaid kohti. *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja Lõuna-Prantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) · Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? - Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? - Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. - Kirik oli uue muusika vastu. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut koodsa kunstimuusika vastu juba 13. saj
seisundist, see paneb head tegema. 2. Olulisemad muudatused renessanssiajal, mis toovad kaasa muudatusi filosoofias Kuna tõlgiti araabia ja kreeka teadlaste töid ld k., kõigile kättesaadav. Filo plaanis pole uute süsteemide aeg, eksperimenteerimisaeg, ümberorienteerumine, filo areng seotud kultuuri arenguga. Muutused kultuuris tingisid muutused mõtlemisest. Renessanss. Leidmise ja avastuste aeg. Peale esemete ka geog avastused, maailmapilt Tehnika arenes: kompass, teleskoop, trükipress, perspektiiv, püssirohi Kult-filo suunaks saab pidada humanismi. Hakatakse inimest tähtsustama Humanismi eeldused: kristlus, ta läänelikku vormi katoliiklikkus. In pärast lõi maailma, saatis poja Lääne kristlus oli suunatud tegutsemisele Arusaamine lunastusse läänekirikus. Sinna läbi õige eluviisi. 8. PILET 1. Roger Bacon Hindab kõrgelt teadmise praktiliselt jõudu. Teadus peaks muutma inimeste elu paremaks ja suurendama nende mõjujõudu
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
tekkemehhanism on teistsugune. Need on kitsad, tihti ainult 1-2 kilomeetrit laiad siuglevad süvendid, mis jooksevad läbi laavatasandike. Suurim neist, Vallis Schröteri ehk Schröteri org, algab Tormide ookeanis oleva Herodotuse kraatri juurest ja keerdub 160 kilomeetri pikkuselt ümber selle, lõppedes siis ootamatult. Schröteri orust kirde suunas, Prinzi kraatri ümbruses, leidub veel pool tosinat looklevat vagu, kuid nende leidmiseks on vajalik juba vähemalt 8- tolline teleskoop ja head vaatlusolud. Algul interpreteeriti looklevaid vagusid kui kuivanud jõesänge, ent vee täielik puudumine Kuult toodud pinnaseproovides on sundinud otsima teisi teooriaid. Tänapäeval arvab enamik teadlasi, et need vaod on tekkinud kuuma, väheviskoosse laava kiirel voolamisel. Sarnaseid kanaleid on leitud ka Maal, Havai vulkaani Kilauea ümbruses. Kivi Kuul Kuu kraatrid
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
1987 Ian Shelton avastab supernoova 1987A. 1987 Kanada, Bailey, Borwein ja Borwein kasutavad iteratiivseid modulaarvõrrandite hinnanguid elliptiliste integraalida jaoks ning superarvutit NEC SX-2 ja arvutavad pii 134 miljonit komakohta. 1989 Z vahebosoni resonants annab tunnistust kolmest kvark-lepton generatsioonist. 1989 Voyager 2 saadab pildid Neptuunist. 1990 Kosmosesse saadetakse Hubble teleskoop. 1992 COBE sateliit avastab ebaühtlused kosmose taustkiirguses, mis on tingitud Suure Paugu aegsest struktuurist. 1992 Galliumdetektori abil detekteeritakse päikeselt saabuvad neutriinud: päevas toimub anduris umbes 1.6 reaktsiooni. Tulemus on väiksem, kui seni päikese toimimist käsitlevatest mudelitest arvutatu. 1994 Zhihong Xia tõestab, et kolmest kehast koosneva süsteemi liikumisvõrrandid ei ole integreeritavad ja liikumine on
115-Milleks kasutatakse ehitustõstukeid? Materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste tõstmiseks korrusteele: santehniliste tööde, viimistlustööde jms teostamise ajaks. 116-Kuidas liigitatakse ehitustõstukid tõstemehhanismi tüübi alusel? a) Tross-tõstemehhanism b) Hammasratas-tõstemehhanism c) Hüdrauliline jagunevad omakorda: sarniir-hoob, teleskoop, parallelogramm 117-Kuidas liigitatakse hüdraulilised tõstukid tõstemehhanismi tüübi alusel? a) Tross-tõstemehhanism b) Hammaslatt-tõstemehhanism 118-Nimetage ehitustõstukite tüübid konstruktsiooni alusel. a) Masttõstuk b) Sahttõstuk c) Trosstõstuk d) Kopptõstuk e) Iseliikuv ja autotõstuk 119-Mille vahel mõõdetakse tõstuki töölava max tõstekõrgus? Töölaha põranda pealispinnast kuni masina toetuspinnani
Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika) 3) Ei saa vastata ühel ega teisel viisil = FILOSOOFILISED KÜSIMUSED. N: kui maailm oleks teistsugusena loodud, kas siis kukuks ka kivi allapoole? Saab ainult teoritiseerida. Filosoofia väärtus:
DEFINITSIOON on loogiline operatsioon, kus avatakse mõiste sisu või tehakse kindlaks mõiste tähendus. Definitsioonid jagunevad: Reaaldefinitsioon-tuuakse välja mõistes peegelduva eseme olulised tunnused. Selle eesmärk on eristada eset tem aoluliste tunnuste kaudu kõigist teistest esemetest. NT: ruut on nelinurk mille kõik küljed on võrdsed. Normaaldefinitsioon- on loogiline operatsioon, kus tehakse kindlaks mõistet tähistava nime tähendus. NT: teleskoop on instrument, mida kasutatakse taevakehade vaatamiseks. Defineerimisreeglid Definitsioon peab olema võrdne- defineeriva ja defineeritava mahud peavad olema võrdsed. (Ei tohi olla liiga kitsas ega lai) Definitsioonis ei tohi olla ringi- mõistet ei tohi defineerida sama mõiste kaudu, mis ise muutub mõistetavaks defineeritava kaudu. NT: Pöörlemine on telje ümber liikumine Definitsioon peab olema selge- kasutada ei või segaseid väljendeid
pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. (Allikad 5, 8, 10) Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. (Allikad 5, 8, 10) Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal (Luna-3, NL). Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. (Allikad 5, 8, 10)
populariseerimisel. Mõtlejad võisid just selle abil seista üksteisega tihedamas kontaktis. Vaimset läbikäimist õpetlaste vahel soodustas omakorda seegi, et ühise läbikäimise keelena kasutati tollal pea eranditult ladina keelt. Seoses uue võimalusega teadmiste populariseerimisel hakkas tõusma ka üldine haridustase. Lisaks trükikunstile tuli tol ajal kasutusele veel muidki tänapäevaks laialdaselt levinud tehnilisi vahendeid astronoomidele teleskoop, meresõitjatele kompass. Need iseenesest üsna silmapaistmatud tehnilised saavutused on etendanud küllalt mainimisväärset osa nii teaduslike avastuste kui ka nendega seostud uute tunnetuste ja mõtete tekkimisel. Reformatsioonil oli nii poliitiliselt kui kultuuriliselt pelgalt usuelu sündmusest ulatuslikum tähendus. See aga ei tähenda, et me peaksime nägema selles otsest teerajajat tollasele filosoofilisele mõtlemisele. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli
17. sajandi alguses hakkasid arenema reaalteadused, mis pani aluse teadmistel põhinevale maailmapildile. Alates 17. sajandist on koostatavad kaardid omandanud üha täpsema ja faktiderohkema ilme- kaartidel on olemas mõõtkava, kuid puuduvad legendid. Kaartide koostamisel lähtusid kaardikirjastajad reisikirjeldustest, mõneti kasutati ka enda kogutud teadmisi kui oli külastatud mõnda kohta isiklikult. Tänu 17. sajandi mitmele optilisele leiutisele nagu seda on teleskoop ja Gunter'i kvadrant, muutus maamõõtmine täpsemaks. Muutus võimalikuks määrata geograafilist laiust päeval Päikese ja öösel Põhjanaela järgi. Põhiliseks mõõdistusmeetodiks oli mensulmõõdistamine (mensul e. plaanistulaud). Erinevate autorite poolt valmistatud kaartidel on Eesti rannajoon väga erinev. Tähtsamad kaardid ja autorid: · Venemaa kaart 1614,Hessel Gerritsz, Hollandi kartograaf, Eesti ala kohta on kaardil märgitud
oleviku väärikus. Vaimne hoiak: inimene on võimeline individuaalseks arenguks. Arengu sihiks peaks olema täiuslikkus. Maadeavastused:(15 saj lõpp 16 saj algus) võimaldasid kujutada maailma tervikuna. 1492 Kolumbus avastas Ameerika. Trükikunst:1440 Guttenberg. Soodustas teadmiste kiiret levikut. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna. Trükikunsti kasutuselevõtul ja levikul oli hindamatu roll. Tõusis ka üldine haridustase. Veel tuli kasutusele teleskoop ja kompass. Reformatsioon: ehk protestantlus. Reformid katoliku kiriku õpetuses. 1517 M.Lutheri 95 teesi. Tema seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada. Inimene saab Jumalaga otse suhelda, ilma preestri vahenduseta. Kuna jutlused olid ladina keelsed, ei saanud talupojad sellest aru ning tekkis rahvusliku kiriku loomise idee. Piiblite tõlkimine rahvuskeelde. See on rahvausu tõsine areng. Ei vabanenud mitte üksnes inimese vaim, vaid ka tem amaine saamahimu,
115-Milleks kasutatakse ehitustõstukeid? Ehitustõstukeid kasutatakse materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste tõstmiseks korrustele santehniliste ja elektrisüsteemide montaazi ja viimistlustööde teostamise ajal ning kõrghoonete (üle 6 korruse) põhimontaazi või müüritööde käigus. 116-Kuidas liigitatakse ehitustõstukid tõstemehhanismi tüübi alusel? a) tross-tõstemehhanismiga, b) hammasratas-hammaslatt, c) hüdraulilised: c1) sarniir-hoob, c2) teleskoop, c3) parallelogramm 117-Kuidas liigitatakse hüdraulilised tõstukid tõstemehhanismi tüübi alusel? a) trosstõstemehhanismiga, b) hammaslatt tõstemehhanismiga 118-Nimetage ehitustõstukite tüübid konstruktsiooni alusel. a) masttõstukid b) sahttõstukid c) trosstõstukid d) kopptõstukid e) iseliikuvad ja autotõstukid 119-Mille vahel mõõdetakse tõstuki töölava max tõstekõrgus? mõõdetakse hälli või töölava põranda pealispinnast masina toetuspinnani;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
