§ Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile § Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 § Balti eraseadus 1864 - Eestis! § Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 § 1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni § Koodeks on seadustekogu § Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a 76. Nimeta seaduse tõlgendamise meetodid? Grammatiline,ajalooline,süstemaatiline ja teleoloogiline 77. MIs on grammatiline tõlgendamine? Lähtub sõna tähendusest 78. Ajalooline? Lähtub sellest kuidas ajalooline seaduseandja asjadest aru sai. 79. Teleoloogiline? Mõttekohane/eesmärgipärane. 80. Süstemaatiline? Lähtub õigusnormi süsteemis (asukohast) 81. Mis on üldsäte ja erisäte? Üks tõlgendamise meetodeid. Ülsäte on üldisem, erisäte täpsem. Kohaldamisele kuulub erisäte. Vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja.
Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahel...
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
Uudo Pragi "Sissejuhatus inimgeograafiasse" KOKKUVÕTE Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (üh...
http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täide...
Lisaks pole egoistil kasulik omahuvi seisukohalt egoismi kui printsiipi avalikustada. Egoismi paradoks on, et egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistlikuks. Lisaks on eetiline egoism vastuolus meie intuitsiooniga (Teiste aitamine on moraalselt väär, kui puuduvad kaalukad tõendid selle kohta, et see tooks toimijale kasu.). FLFI.02.003 Eetika alused 35. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed!
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
Lisaks pole egoistil kasulik omahuvi seisukohalt egoismi kui printsiipi avalikustada. Egoismi paradoks on, et egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistlikuks. Lisaks on eetiline egoism vastuolus meie intuitsiooniga (Teiste aitamine on moraalselt väär, kui puuduvad kaalukad tõendid selle kohta, et see tooks toimijale kasu.). 35. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? FLFI.02.003 Eetika alused Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36
Teema 4. Põhimõisted: 80 TEEMA V. ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE 81 § 1. Tõlgendamise mõiste 81 § 2.Tõlgendamise viisid ja võtted 81 P.1. Grammatiline tõlgendamine 81 P.2.Loogiline, sh teleoloogiline tõlgendamine 82 2.1. Loogiline tõlgendamine 82 2.2.Teleoloogiline tõlgendamine 83 P.3. Süstemaatiline tõlgendamine 83 P.4. Ajalooline tõlgendamine 84 P.5. Tõlgendamine ulatuse järgi 85 § 3
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (t...
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Õigusriik on pigem idee riigist. Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. Ühes käes võim ja jõud (mõõk), teises käes õiglus. Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) – õigusriiklikuks käitumiseks. Lubatud on ainult see, mis on lubatud – avalikus õiguses. Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses. Õigusriigi tunnused: 1) formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest. a. Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. b. Obje...
määrava tähtsusega Marxi jaoks. Suur osa saksa idealismist on filosoofia vanas mõttes, st suured ontoloogilised süsteemid oleva kui terviku kohta, kus ühiskond on kõigest üks aspekt ja kindlasti mitte kõige tähtsam, nagu seda oli valgustajatele ja sotsialistidele. Inimühiskond oli nende jaoks arenev nähtus, mis teeb mõtetuks ühiskonna jaotumise valgustajaid järgides õigeteks ja valedeks. Eelnev oli PARATAMATU etapp, aga mitte väär. See areng ise on teleoloogiline, kus areng suundub oma lõppeesmärgi suunas, mis on juba selle arengu algusesse sissekirjutatud: · Herderil oli see Jumal, mille kaudu inimesed muutusid õnnelikumaks, · Kantil seisnes see progress inimeste ratsionaalsuse ja moraalse vabaduse kasvus, mis määratud looduse poolt (sarnasus valgustajatega), · Hegelil aga vaimsuse objektiivne omadus, mille loogilisus ja ideaalsus langes kokku Jumalaga.
sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õiguse tõlgendamine on seaduse mõtte väljaselgitamine seaduse rakendamisel. Tõlgendamise viisid: a) Grammatiline (keelelistel alustel, lähtuvalt sõnastuse uurimisest) - uuritakse seaduse sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldisest või spetsiaalsest juriidilisest tähendusest ja grammatikareeglitest. Praktikas kasutatakse seaduse grammatilist tõlgendamist sageli kombineeritult koos mõne teise tõlgendamisvõimalusega; b) Teleoloogiline (normi mõttes/eesmärgist lähtuvalt) - teleoloogiline tõlgendamine tegeleb seaduse eesmärgi väljaselgitamisega. Teleoloogilise tõlgendamise kaudu selgub seaduse otstarve, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas pidama. c) Ajalooline e geneetiline (tõlgendamine selliselt nagu ajalooline seadusandja aru sai) - ajaloolisel tõlgendamisel uuritakse seaduse eesmärke selle vastuvõtmise ajal, samuti seaduse tekkelugu. Üldjuhul ei piisa ajaloolisest tõlgendamisest, vaid lisaks tuleb
Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) "viis teed" Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm 93. jumalatõestused Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650)) Pragmaatilised argumendid- Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, siis saan usu läbi päästetud, kui Jumalat ei ole, siis ei kaota ma temasse uskudes midagi.) 94. Teleoloogiline argument ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; otstarbekohasuse
teatud püsivusi.) Parim kodanik oli parima loomutäiusega, eeskujuliku moraalse käitumisega inimene. Headuse domineerimist kurjuse üle indiviidi käitumises hinnati kui kõrgeimat õiglust, kui ühiskonna kõlbluse alust, milleta pole ei õiguskorda, seadust ega õigusmõistmist. Kõrge moraal tekitab häid poliitilisi institutsioone; Platon pidas sobivaimateks valitsejateks kõrgeima õiglustundega filosoofiliselt koolitatud tarku inimesi. Kolmandaks, antiikne poliitiline mõtlemine oli teleoloogiline: nii inimesed kui loodus on loodud ja elavad kindla eesmärgi nimel. Inimene on olend, kes looduse poolt on loodudki sotsiaalse elu jaoks. Aristoteles: ,,Inimene on loomult polis´lik olend". Sotsiaalsuse loomulik algne vorm on perekond (otstarve järglaste saamine), vahepealne on asundus (otstarve majandustegevus) ja kõrgem riik, polis. Riigi otstarve omakorda on täiuslik voorus, kõigi kodanike voorusliku elu, jumalikule seisundile viiva intellektuaalse avanemise eudaimonia
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
2. Kitsendav või täiendav vastavalt asjaoludele.Näiteks: kohtunik allub ainult seadusele aga tegelikult ka alamal seisvatele aktidele.Kohtuniku ametiriietus on määratud määrusega. Tõlgendusvõtete järgi: · Grammatiline e keeleline kuritegu on õigusvastane tegu, mis on karistusseadustikus määratletud ja karistatav. · Süstemaatilis-loogiline uuritakse normide vastuvõtmise asjal, mis olud,tingimused siis kehtisid · Ajalooline · Teleoloogiline e eesmärgipärane uuritakse, mis eesmärgil on õigusakt tehtud. Juriidilise tähenduse järgi: 1.Ametlik sellega tegelevad riigiorganid,-seletuskiri mida teg.selle muudatusega on tahetud teha. a) Normatiivne b) Kasuaalne 2.Mitteametlik -igaüks võib ise tõlgendada. 15.ÕIGUSSUHE JA LIIGID Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe,millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
1. Strukturalismi 2. Subjektivismi 3. Tehnokratismi 4. Dogmatismi * 5. Mesosotsioloogia tähistab 1. Moraalset sotsioloogiat 2. Keskastme sotsioloogiat * 3. Lihtsat sotsioloogiat 6. Auguste Comte kirjutab kolmest teaduse arenguetapist. Need on 1. Teoloogiline, metafüüsiline, positiivne * 2. Agraarne, metafüüsiline, positiivne 3. Teleoloogiline, feodaalne, teoloogiline, 4. Tehnoloogiline, metafüüsiline, positiivne 7. Elton Mayo kohaselt peab sotsioloogias kasutama 1. loodus- ja täppisteaduste uurimismeetodeid 2. nii loodus- ja täppisteaduste meetodeid kui oma erilisi uurimismeetodeid 3. oma erilisi uurimismeetodeid * 8. Kes autoritest rõhutas esimesena, et sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte? 1. Max Weber 2. Auguste Comte 3
Tõlgendamismeetodid · grammatiline mida ütleb tekst? · Loogilis süstemaatiline missugune on tähendus? 1. võrdlev rahvuslikust õiguskorras väljuv 2. konformne PS-ga vastavuses olev · ajaloolis-geneetiline 1. geneetiline seaduse tekkeloo ja seadusandja objektiivse tahte väljaselgitamine 2. ajalooline õig mateeria ajalooline interpretatsioon · teleoloogiline seaduse eesmärgi ja mõtte väljaselgitamine · konsekventne kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega? Halduse toimimine eraõiguslikes vormides Avaliku halduse kandjad võivad esineda ka eraõiguse subjektina. · Kasutab eraõiguslikke vorme põhitegevuse toetamiseks (ostab kontoritarbeid, autosid; abiteenistujad töötavad töölepingu alusel).
loogiline tõlgendamine) tähendab, et uurimisobjektiks on õigusnormide omavaheline mõtteline seos, sest sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. ü Geneetiline ehk ajalooline tõlgendamine uurib õigusnormi vastuvõtmisel valitsenud seadusandja eesmärke ja õigusakti n-ö tekkelugu, kontrollides, kas teatud terminile varasemalt antud tähendus on tänapäeval sama ja sellisena kasutatav. ü Teleoloogiline tõlgendamine peab välja selgitama õigusnormi otstarbe ja eesmärgi ning selle väärtussüsteemi. 37 Õiguse süsteem. (Slaid 15) Õiguse moodustavad erinevad õigussugukonnad. Viimased ühendavad lähedasi õigusperekondi. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks ja need omakorda õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks,
3) nn vahegrupp (Skandinaavia maad). 1) keelelis- grammatiline Era ja avalikuõiguse eristamine: 2) süstemaatiline 1) Huviteooria 3) teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv 2) Subjektiteooria 4) ajalooline TSÜS § 3 3) Täiendatud subjektiteooria avaliku võimu kandja antud suhtes.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud....
Norme tuleb võrrelda teiste normidega, teksti vahelise seose leidmine. (koht nt avalikus õiguses) Selle tõlgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. Ajalooline- kui tõlgendades tõlgendatakse kunagi eksisteerinud norme. Tõlgendamise eesmärgiks on välja selgitada, milline oli ajaloolise seadusandja kavatsus sellega. Tuleb analüüsida vanasid õigusallikaid. 45. Õigusaktide teleoloogiline tõlgendamine. Teleoloogiline- on eesmärk välja selgitada õigusnormi looja eesmärk. See on kehtiva õiguse puhul ehk praegune õigus. 46. Normatiivse, kasuaalse ja doktrinäärse tõlgendamise juriidiline tähtsus. Ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine. Normatiivne- õigustloovate aktide tõlgendamine. Pädev riigiorgan võib tõlgendada või õiguskantsler põhiseaduse alusel. Ka riigikohus tõlgendab õigustloovaid akte ja PS tõlgendamine.
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits ([email protected], kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304) Õppekorraldus Ave Tiisler ([email protected], 7375977, Näituse 20 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013 · Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest. · Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õig...
” ja “Milline on normi mõte?” Ei subjektiivne ega objektiivne tõlgendamine saa toimuda ilma grammatilise tõlgendamiseta kindla tõlgendamisvõtte kasutamiseta. Tänapäeva tõlgendamise metoodikas eristatakse järgmisi tõlgendamise kaanoneid: 1) tõlgendamine sõnade tähenduse alusel ehk grammatiline tõlgendamine; 2) süstemaatiline ehk loogiline tõlgendamine; 3) tõlgendamine tekkeloo järgi ehk ajalooline tõlgendamine; 4) tõlgendamine seaduse eesmärgi järgi ehk teleoloogiline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine – juriidiliste erialaterminite ja muude õiguskeeles käsutatavate tähistuste semantika selgitamine, milles on oma osa ka süntaksil ehk keele grammatikareeglite käsutamisel. Normatiivaktide grammatiline (filoloogiline; keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ühel sõnal võib sageli olla mitu tähendust, mis teksti
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ...
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
Tooteelutsükli mudel (faasid) Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turundus- Turu Turu Turuosa Saagikoristus eesmärk loomine, hõivamine, kaitsmine, , rentaabluse tarbija eeliste brändilojaals tõstmine, teavitamine, rõhutamine use toote poolehoiu säilitamine kõrvaldamine võitmine Käive Väike, Kiiresti Stabiliseeruv, Kahanev kasvav kasvav kahanev Kasum Negatiivne,v Kasvav, Kahanev Kahanev, äike suurim väike, 0, negatiivne Konkurents Puudub Suureneb Suur Kahanev Tarbijad Liidertarbijad Esmastarbija Hilinenud Mahajäänu...
2. Avalik-õiguslik vaidlus a) Institutsionaalne aspekt - avaliku võimu kandja (i) Riik, kohalik omavalitsusüksus või avalik-õiguslik juriidiline isik (ii) Avalikku ülesannet täitev eraisik b) Funktsionaalne aspekt - avalik-õiguslik suhe poolte vahel (i) avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul; (ii) modifitseeritud subjektiteooria haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu (iii) teleoloogiline tõlgendus haldusvaidluse ja tüüpiliste eraõiguslike vaidluste vahel peab olema erinevus, mis õigustab avaliku õiguse kohaldamist (iv) praktilised argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu II. Eriregulatsioon 1) Halduskohtu pädevuse piiramine HKMS § 4 lg 1 a) Teistsugune menetlus üksikisiku õiguste riive korral lõppastmes kohtumenetlus (i) Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus: iseäranis üldaktid
inimese tegevuse kohta. organismi otstarbekat ehitust, seisab harmoonias · Kategooriline imperatiiv selle objekti olemuse ja otstarbekusega. · Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal · See on objektiivne otstarbekus. ajal olla maksev üldise seadusandluse · Otstarbekusele rajatud vaatlus on teleoloogiline. põhimõttena. · 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA · Anna oma tahtele üldkehtiva seaduse vorm · Me võime otsustada tundelisest või · Du kannst, denn du sollst! mõistuspärasest otstarbekusest lähtuvalt.
Erijuhtumid: a) rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine; b) põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne). 3) Ajaloolis-geneetiline tõlgendamine: a) geneetiline tõlgendamine: seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne. 5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe. Haldusõigusnorm reguleerib vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel
Õppetöö valitud seltskonnale. Aristotelese vaated: 1. Vormiõpetus- rõhutab, et igal asjal ja nähtusel on olemas sisu ja vorm. Vorm on olulise sisust. Vorm on püsivam ja tähtsam. 2. Põhjusõpetus- leidis, et igal asjal on neli tüüpi põhjusi. 1. aineline ehk materiaalne põhjus 2. vormiline põhjus 3. mõjutav põhjus 4. lõpp ehk eesmärgiline põhjus ehk teleoloogiline ehk otstarbekuse õpetus Moraali filosoofia ehk eetika. See on vooruse eetika ehk areete. Voorused jagunevad intellektuaalseteks voorusteks (neid saab õpetada) ning moraalseteks voorusteks (neid saab omandada kasvatuse tulemusel). Vajalikud on ka mõningad sotsiaalsed voorused, nagu tervis. ,,Terves kehas terve vaim". Peab olema selline tervis, mis ei takistaks inimese arengut. Jõukus- mis on kesktee- sest ühelt poolt on halb, kui isik on väga rikas (ahnus) või väga vaene (õelus ja
Kineetiline tõestus Mis pani asjad liikuma? See sai tõuke sellelt ja see sellelt...aga mis andis selle esimese tõuke? Jumal 4. Kosmoloogiline tõestus Mis tekitas korrapärase maailma? Maailm oleks võind olla ju ka korrapäratu. Kuna maailmas valitseb korrapära, võib järeldada, et maailm ei tekkinud juhuslikult, vaid läbi kellegi, kes selle korra lõi. Lugeda: Nietzsche! 1. Miks ta ütleb, et ma olen dünamiit? 2. Mida arvab kristlikust religioonist? Uued jumalatõestuse viisid: 1. teleoloogiline tõestus David Hume: *vahendite vastavus eesmärgile N: inimese silm keeruline organ ei toimiks muidu, kui silma tuhanded osad oma ülesannet ei täidaks *vastuargument Charles Darwinilt 2. ,,eelhäälestuslik" tõestus Darwin: jumal lõi looduse selliselt, et ta areneb loodusliku valiku teel Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on. 3
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
muutmise viis. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal.Põhiseasust saab muuta seadusega, mis on vatsu võetud: rahvahääletusel, riigikgu kahe järjestikuse koosseisu poolt, riigikogu poolt kiireloomulisena. 1.10PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid: Keeleline tõlgendamine (ja/või),1 Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine 2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : ·riikluse aluspõhimõtteid ·põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad põhiseaduse vastuvõtmisel langetatud olulisemaid väärtusotsuseid, väljendades Eesti riigi aluseks olevaid põhiväärtusi
kuri tegu ei pruugi olla kuritegu (sõbra saladuse väljarääkimine) Süstematiline võtab ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel arvesse mitte ainult üht normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi (ntks abikaasade ühisvara) Ajalooline ehk geneetiline uuritakse seaduse eesmärke, selle vastuvõtmise ajal samuti seaduse tekkelugu. Teleoloogiline egk eesmärgipärane - selle alusel selgub seaduse otstarve, mida peab õigusakti rakendaja arvestama. ÕIGUSE REALISEERIMINE Õiguse realiseerimine - õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. o Õigusnormide järgimine subjektid ehk isikud allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide ettekirjutustele, see ei vaja
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko...
Erijuhtumid: a) rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine; b) põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne). 3) Ajaloolis-geneetiline tõlgendamine: a) geneetiline tõlgendamine: seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne. 5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe. Haldusõigusnorm reguleerib vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel
spetsiaalsest juriidilisest tähenduest ja grammatikareeglitest; sõna võimalikud tähendused määrava tõlgendamise piirid (kus algab lünkade täitmine ja õiguse edasiarendamine) 2) Süstemaatiline – uuritakse seadusenormide omavahelist mõttelist seost; seaduse tõlgendamine põhiseadusliku väärtuskorora ning põhiõiguste kaitse aspektist. 3) Ajalooline (geneetiline) – uuritakse seaduse eesmärke selle vastuvõtmise ajal, seaduse tekkelugu TsÜS §3 4) Teleoloogiline – uurib välja seaduse eesmärgi 5) Doktriinid ja õigusteadlaste arvamused 6) Analoogia – lünkade täitmine. TsÜS §4 seaduse (teise, sarnase olukorra puhul kasutatava sätte kasutamine) ja õiguse analoogia (sarnast olukorda reguleerivat seadust ei ole võimalik leida) TSIVIILÕIGUSE PRINTSIIBID EHK ALUSPÕHIMÕTTED: 1. Hea usu põhimõte; 2. Mõistlikkuse põhimõte; 3. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõte 4
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelis...
moraalse kohustuse kehtestaja. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt Jumalatõestused 1) Teleoloogiline argument ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; Maailma ülesehitus on sedavõrd peen, korrapärane ja otstarbekohane, et seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub üleloomulik kõikvõimas mõistusega olend, kes on selle kõik kavandanud (ja kujundanud).Esindaja: William Paley. KRIITIKA: Kes kavandas kavandaja? Nõrk analoogia. Kurjuse probleem. Ühistöö argument. Klassikaline kriitik: David Hume (1711-76) Kes kavandas universumi kavandaja (Jumala)? Kui kavandaja
§ 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatiliseda a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
