Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
Kes tõmbab piiri olemise ja olemasolu vahel? V: Thomas Aquinost 14. Kes ütles, et "Hinge tunned tegudest."? V: Thomas Aquinost 15. Milliseid Jumala tõestusi Thomas Aquinost kasutab, millist mitte? V: kosmoloogilist ja teleoloogist kasutab, aga ontoloogilist ei kasuta 16. Milles seisneb kosmoloogiline ehk maailmaruumiline Jumala tõestus? V: Juba universumi olemasolu tõestab, et keegi on selle loonud - see ei saa olla tekkinud iseenesest ja eimiskist, sest igal asjal on põhjus 17. Mis on teleoloogiline ehk eesmärgipärasuse Jumala tõestus? V: Jumal on, sest universumis ilmneb selge kord ja sihipärasus: tõrust tõuseb tamm, tähed liiguvad ennustatavat trajektoori mööda, kõik näib täitvat mingit eesmärki või plaani 18. Mis on ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus? V: see et inimese peas on olemas kujutlus täiuslikust olendist, mis tõestab Jumala olemist sest kuidas see teadmine muidu inimese pähe on tulnud, kui täiuslik olend pole seda sinna pannud 19
ühiskondlikult nagtiivse tulemuse. Sama liigi reegel ehk tõlgendamisel lähtutakse sõnade ja terminite liigist, mitte ei üritata ühte kokku panna eriliigilisi termineid. Nt ,,Koerad, kassid ja muud loomad" tähendab koduloomade loetelu, mitte ei kuulu sinna gruppi ka leopardid, lõvid ja ninasarvikud. Ühene välistab vastupidise reegel ek reegel või mõiste ei saa omada rohkem kui ühte tähendust. 2. Teleoloogiline ehk eesmärgipõhine tõlgendamine, siin pööratakse tähelepanu reegli või printsiibi mõtte ja eesmärgi leidmisele, jättes sõnade tähenduse tahaplaanile. Siin on ettevalmistusmaterjalil palju kandvam roll, kuna need on ainsad allikad lisaks intervjuudele autoritega, mis annavad võimaluse leida õigusakti sätete mõte ja eesmärk. 3 5. Solicitor vs Barrister
haldusõigus ja karistusõigus. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava, mis tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Seaduse tõlgendamine · Grammatiline tõlgendamine lähtutakse eelkõige keele reeglitest. · Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigusloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist. · Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist lähtuv tõlgendamine, lähtub normi eesmärgist. · Ajalooline tõlgendamine tuleb vaadata millised olid akti looja eesmärgid selle loomisel, peab asetama ennast tema aega. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust (aktuaalsust): vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile (on vormi suhtes sekundaarne). Teiseks lähtus Aristoteles analoogiast sellega, kuidas käsitööline loob mingist materjalist mingi eseme. Vorm, mille käsitööline materjalile annab, peab tema arus juba eelnevalt olemas olema. Looduse toimimine on samamoodi teleoloogiline: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. Jumal Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Loomulike liikide fikseeritus ja füüsilise maailma igavene olemasolu tulenevad tema põhjuslikkuseprintsiibist ning mateeria ja vormi lahutamatust ühtsusest. Kui mateeria ei saa kunagi eksisteerida nii, et tal poleks mingit vormi, ning vormid on
- Kohtupraktika ja teadlaste arvamus Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas on oluline instrument õiguse tõlgendamisel, arendamisel, õiguskindluse tagamisel. Praktika on poolte vahel välja kujunenud. Nt kauplusepidaja ja tellija vahel; nende vahel on välja kujunenud praktika, kuidas kauba tellimus ja nende suhtlus välja näevad. Seda praktikat saab arvesse võtta, kui tuleb hinnata poolte kohustusi ja õigusi. 7. Tõlgendamismeetodid: - grammatiline - süstemaatiline - teleoloogiline - ajalooline TsÜS § 3 tõlgendamisel juhindutakse seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Tõlgendamisel kasutatakse ka teadlaste arvamusi. 8. Õiguse edasiarendamine Peamiseks meetodiks on analoogia (TsÜS § 4). Eristatakse seaduse ja õiguse analoogiat. Õiguse analoogiat aitavad rakendada tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 9. Tsiviilõiguse printsiibid e aluspõhimõtted: 1. Hea usu põhimõte. Selle rikkumine nt tehingu tegemisel ei too kaasa tehingu tühistamist
Muutus on seotud ühe ühiku e organisatsiooniga, mis säilitab läbi kogu protsessi oma identiteedi. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Üks ühik: Org sees inimesed omavahel on rahulolematud olemasoleva olukorraga, saadakse aru, et midagi on vaja muuta ja otsitakse parim lahendus, parim eesmärk, saavutatakse konsensus ja läbi koostöö viiakse see ellu. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Dialektiline teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus (mitmekesises) maailmas, kus on vastastikku põrkuvad kaks erinevat arusaama. Areng toimub läbi konflikti. Mitu ühikut. Evolutsiooniline Mitu ühikut. Muutused toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade, ühenduste ja ühiskonna vahel vastastikkuses koosmõjus
· Ei pruugi olla õiged. Normatiivsed moraaliteooriad püüavad moraalse elu komplekssust arvestades anda siiski võimalikult selge ja ühese vastuse küsimusele, mida moraal meilt nõuab. Olulisemad normatiivsed eetikateooriad: · Vastavalt sellele, kas primaarse eetilise väärtuse kandjaks on tegu ise, teo tagajärg või inimese karakterijoon, jaotatakse: deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos kr. k siht, eesmärk. · Consequence ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus
Esimeses lõikes on üldine reegel, punktides on täpsustused Tsiviilõiguse ajalugu Code civile (romaani) Saksa tsiviilseadustik (germaani) Balti eraseadus (Tsaari Venemaa ajal loogud 1864(?)) Vene NFSV tsiviilkoodeks Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965) Tsiviilseadustiku üldosaseadus (1992-2002) Tsiviilseadustiku üldosaseaduse üldmõisted §3 – tõlgendamise meetodid: grammatiline (loetakse sõnade tähendust) teleoloogiline (seletab seaduse eesmärgi või mõtte) süstemaatiline (lähtub õigusnormide süsteemist, tõlgendatakse vastavalt asukohale, §8 lg 2) ajalooline (lähtub ajalooliselt seadusandja tahtest) Üldnorm on üldisem ja erinorm on täpsem! §3 on järjestus järgnev: süstemaatiline, grammatiline, teleoloogiline. (see ei ole reegel). §8 lg 2 – grammatilisest ei piisa, tuleb vaadata süsteemi (Peatüki nimi)
organisatsiooniga, mis säilitab läbi kogu protsessi oma identiteedi. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Üks ühik: Org sees inimesed omavahel on rahulolematud olemasoleva olukorraga, saadakse aru, et midagi on vaja muuta ja otsitakse parim lahendus, parim eesmärk, saavutatakse konsensus ja läbi koostöö viiakse see ellu. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektooris peaks areng kulgema. 16 Dialektiline teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus (mitmekesises) maailmas, kus on vastastikku põrkuvad kaks erinevat arusaama. Areng toimub läbi konflikti. Mitu ühikut. Evolutsiooniline Mitu ühikut. Muutused toimuvad organisatsiooni ja temaga
· Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. o Kutse-eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika) Eetika teooriad: · Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika hea ja halb asuvad väljaspool teooriadi. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. · Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla. Moraalireeglid:
1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. 1.5 Tsiviilseadustiku üldosa seadus Seaduse tõlgendamine. Meetodid: grammatiline, ajalooline, teleoloogiline, süstemaatiline. Tõlgendamismeetodite järjekorda pole!!! Grammatiline-sõna tähendusest lähtuv tõlgendamine. Ajalooline- Nii nagu ajalooline seaduseandja sellest aru sai. Teleoloogiline- Mõttekohane/eesmärgikohane. Teos-asja mõte/iva- tuleb sõna teoloogiline. Normi mõttekohane tõlgendamine. Süstemaatiline- lähtub normide süsteemist(asukohast). Üks peamisi tõlgendamis meetoteid on üldsäte ja erisäte. Üldsäte on üldisem ja erisäte on täpsem
Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tõlgendaja esitab siin küsimuse: millist eesmärki teenib norm, mis on selle mõte. Selle tõlgendamisvõtte kriteeriumid tulevad eelkõige õiguse objektiivsetest eesmärkidest, kuhu kuulub eelkõige "õigluse idee", õiguse põhimõtted. Erinevalt ajaloolisest tõlgendamisest mõistab teleoloogiline tõlgendamine mitte niivõrd seda, mida õigusakti vastuvõtmise või andmise ajal mõeldi, vaid õigusakti enda või selle sätte momendil esinevat tähendust ja eesmärki. Tähtsust ei oma niivõrd ajaloolise seadusandja ettekujutused, kui antud ajas kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tõlgendaja peab küsima: millist eesmärki teenib norm, mis on antud normi mõte? Tõlgendamine ulatuse järgi Tõlgendamise ulatus võib olla erinevate aktide tõlgendamisel erinev.
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. Emotvism- väidab, et moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24. Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo-deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada. Ja reegli- deontoloogilised teooriad- moraalselt õige käitumine üldreeglist. Teleoloogilisi teooriad nim ka naturalistlikeks
3. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 25 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja kolm Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki 4. Põhiseaduse tõlgendamine, tõlgendamise eesmärk on ühe sõnastuse mitme erineva tähendusvõimaluse vahel valiku tegemine. On neli meetodit, lingvistiline, süstemaatiline, ajalooline ning teleoloogiline. - lingvistiline argumentatsioon- grammatiline, keeleline ja sõnaline. Viitab sõnade tähendusele nii nagu nad kirjas on. Eristatakse sõna tähendusena tavalist ja tehnilist tähendust. Tavaline viitab igaühe arusaamisele sõnade jm märkide tähendusest. Kasutusel on just tavakeele jaoks olulised argumendid. Abiks on keelelised käsiraamatud. Tehniline tähendus viitab seaduses kasutatavate sõnade erialakeelelisele tähendusele . mõiste
enda elus ja isikus. Kuid Platon jäi oma hingelaadilt eelkõige helleeniks, kelle erksat ilumeelt ja kunstnikusüdant ei suutnud andumine kargele mõistusele ei rahuldada ega ka hajutada. Seetõttu võime tema küpsemas ning iseseisvamas loomingueas täheldada esialgse dualistliku käsitlusviisi mahendumist eetika- alastes mõtisklustes ja ühenduses sellega küllalt avaralt hindavat pöördumist elu reaalse tegelikkuse ning selles leiduvate hüvede poole. Üha selgemini kehtivusele pääsev teleoloogiline printsiip ideedeõpetuses aitas ka metafüüsiliselt tasandada reed kahe maailma vastuolus, mis viimaks just eetikas soodsa aluse senisest positiivsemale elukäsitlusele loob. Nii rangelt kui ta ka ei piitsuta meeleliste 8 naudingute ja lõbude propageerimist inimelu peamise eesmärgina, möönab ta ometi, et headuse idee võib realiseeruda ka meelelises ning esemelises maailmas. Rõõm kõigest
käsitleda. Kui lähtume inimestest kui mõistus olendist, kus ajalugu on mõistusolendite loodud. Mõistusolenditel on kokkulepitud plaan, kuidas nad käituvad. Mõistusolendid toimivad teadlikud ja lepivad kokku püüdlusi ja sihte. See kehtib ainult võimalikkuse tingimustel. Nt mesilased töötavad kollektiivselt, aga sellest ei moodustu ajalugu. Mida sellises olukorras teha, kui inimesed on lapsikud, egoistid jne? Pakub teleoloogiline käsitlusviisi. Tuleb teada Kanti mõttestruktuure ja arukategooriaid tuleb teada – pole sellist asja nagu „eesmärk“. Seega see ei ole ranges mõttes teaduslik käsitlus. Teloloogiline käsitlus viis on nagu „just nagu“ oleks – käsitleme võimalikkusena; inimese kokkulepitud plaan seda pole, aga miski muu. See peaks olema kooskõlas sellega, mis oleks kooskõlas nähtumustega. Esimene väide. Võimed, mida nii või naa realiseeritakse. Kaasasündinud võimed.
vajadus ei saa rahuldatud. - Vajadused on eesmärgid otstarbed. - Igat tunnet iseloomustav lause on seotud niisiis selle otstarbega. - Orgaanilise elu valdkonnas valitseb otstarbekuse printsiip. - Rahuldus mille ma saan, kui vaatlen elava organismi otstarbekat ehitust, seisab harmoonias selle objekti olemuse ja otstarbekusega. - See on objektiivne otstarbekus. - Otstarbekusele rajatud vaatlus on teleoloogiline. - Me võime otsustada tundelisest või mõistuspärasest otstarbekusest lähtuvalt. - Meil on meelelise naudingu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime. - Reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm. - Üksnes otsustusvõime annab meile maailmas kui ühtses tervikus orienteeruda. - Me kasutame otsustusvõime "terve mõistuse" nime all. - Otsustusvõime tegevuse tulemuseks on praktilise eelistamine teoreetilisele inimest puudutavates küsimustes.
Lõpuks küsimuseni välja Mis tekitas suure paugu? Mis pani selle liikuma? Vib vastata, et suur pauk ,,tegi" iseenda või et selle tekitas mingi olend- jumal. · Kosmoloogiline tõestus Lähtub maailma korrapärast. Kuidas on võimalik, et korrapärane maailm on tekkinud? Oleks võinud tekkida maailm ilma konstantsideta, korduvate sündmustega (planeedid ümber päikese). Kas kellegil oli see korrapära juba plaanis? Kristlik positsioon II · Teleoloogiline David Hume- kõik vahendid ja asjad on loodud eesmärgi pärast. Kell mõõdab aega- kõik tema osad on tehtud nii, et see kell saaks aega mõõta. Kõik kella osad moodustavad kokku terviku. Kellast palju keerulisemad mehhanismid nagu inimese silm (võimeline nägema)- silm on loodud eesmärgiga et me näha saaksime ning ta ei saanud juhuslikult kokku saada aineosakeste tasemel. Charles Darwin- Sarnasus kavanduga võib tekkida ka loomuliku valiku tagajärjel
b)võivad esineda objektiivsed tõenäosused; c) võivad esineda subjektiivsed tõenäosused. 69. Puhta riski puhul on mingi sündmuse esinemise korral tulemuseks a) kasum või kahjum; b)ainult kahjum; c) ainult kasum. 70. Puhtaid, staatilisi ja üksikuid riske a) pole põhimõtteliselt võimalik kindlustada; b)kindlustavad kindlustusfirmad; c) saab kindlustada ainult juhul, kui kmdlustaja või edasikindlustaja rollis on valitsus. 71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele; c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 72. Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach) a)väidab, et kõik teod on moraalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve; b)väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta;
a)pikad ja detailsed; b)tihti korrigeeritavad; c) lühikesed ja üldised. 54. Tüüpiline langusfaasis (tööstus)haru Euroopa Liidus on a)rõivatööstus; b)plastmassitööstus; c) Õlletööstus. 60.Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a) poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b) SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele; c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 86.,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel a) tuleneb kogemustest, mis on paratamatult seotud kultuuriga; b)tuleneb erialasest ettevalmistusest; c)tuleneb üldharidusest. U 72.Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach)
tulemuseks on uus terviklik õigusakt. KrK + HÕS = KarS Õigusaktide tõlgendamine Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: Tõlgendamise ulatuse järgi - sõnasõnaline ehk adekvaatne - kitsendav või laiendav Tõlgendusvõtete järgi - grammatiline ehk keeleline - süstemaatiline - ajalooline ehk geneetiline - teleoloogiline ehk eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi - Ametlik e ofitsiaalne - Normatiivne - Kasuaalne e põhjuslik seos tegu ja tagajärg. - Mitteametlik Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. - õigusnormide järgimine subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide ettekirjutustele.
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
· Meie funktsiooniks on elada kooskõlas mõistusega. · Platon räägib hinge harmooniast. ÕNN Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad suhted ja moraalne iseloom ning kus inimest ei vaeva süü ega ärevus, vaid teda on õnnistatud rahu ja rahuldustundega. John Stuart Mill 5. Tagajärje-eetika Eetikateooriate üldjaotus Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: · tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) · kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika · vooruseetika (loomutäiuse eetika) Tagajärje-eetika (konsekventsialism, teleoloogiline eetika) Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mitte- moraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu). Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on.
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita! Õiguse eelastmed on tava ja moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. 1. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita! Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena tunnustatud kõlbuspõhimõtted, mis on teiste sotsiaalsete normide eetiliseks aluseks. Õigus riiklikult kehtestatud (võim) käitumisnormide kogum, millele on omane riiklik sund. Need kõik mõisted on omavahel seotud, kuna tava, moraal ja õigus on sotsiaalsed normid. Õiguse aluseks võib olla ka tava, nt eraõiguses, kus kõiki asju pole regulee...
Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste 2 leinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad siiski konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsel. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5. PS tõlgendamise viisid Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 – keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon – vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid – kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge.
2) Õigussuhte objekt (NB! võib olla mitu objekti) 3) Tuleb teostada subjektide kontroll 4) Välja tuua õigussuhte sisu 5) Abstraktsiooniprintsiip (kohaldub siis, kui tegemist on omandi printsiibiga) omandi õiguse 3 elementi: käsutamine (õiguslikul kujul otsustamine, ainult omanikul), kasutamine (sihtotstarbeline tarvitamine), valdamine (Tegelik võim valduse üle. otsene/kaudne valdus) Tõlgendamise erinevad viisid: ajalooline, süstemaatiline, grammatiline, teleoloogiline Eksamiküsimus: § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastasest tegudest. Tehing - toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (ühe või mitmepoolne).
(määrab põhiseadus) *Kas seadusest madalam akt on tsiviilõiguse allikas? Jah *Kas põhiseadus on õigusallikas? Jah § 2. Tsiviilõiguse allikad: · Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (1) · Tava tekib käitumisviisi pikaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. (2) § 3. Seaduse tõlgendamismeetodid: · Grammatiline lähtub sõnade tähendusest (loeme, saame aru) · Teleoloogiline normi mõttekohane tõlgendamine (tekst mitmeti tõlgendatav, aga ühte moodi mõistetav nt tapmine on karistatav). · Süstemaatiline tõlgendamine normi asukoha või süsteemi järgi *füüsiliste isikute puhul Nt normid räägivad isikust § 11., et saaks aru, kas tegu on juriidilise või füüsilise isikuga. · Ajalooline lähtub ajaloolise seadusandja tahtest (ENSV tsiviilkoodeks) (Kuidas mõistis ja sai sellest aru seadusandja
See ei ole allikas - Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon) - Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus Paragrahv 1. Sätestab selle, mida reguleerib Tsiviilõiguse allikad seaduse tava Tõlgendamismeetod : - Grammatiline tõlgendamine lähtub sõnade tähendusest(teksti tähendus ) - Teleoloogiline tõlgendamine normi mõttekohane tõlgendamine; mis on normi mõte, nt teise inimese tapmine, esimene inimene, teine inimene, kolmas inimene teist inimest ei tohi tappa, aga kas esimese inimese tapmine on lubatud?? - Süstemaatiline tõlgendamine tõlgendamine normi asukoha, süstemaatika järgi; nt. normid räägivad isikust, ( nt füüsilise isiku par.) see norm on ise grammatiliselt ebaselge. - Nt par 11- piiratud teovõimega isik-kas on füüsiline v juriidiline isik
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta ...
normatiivne(arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda,sõnastatakse reeglid) metaeetiline. (analüütiline., tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega, nt mis on moraal, mida tähendab hea jne.uurimus eetikast). Emotivism- moraalne hinnang väljendab ainult hindaja emotsioone ja ei saa seetõttu olla ei tõene ega väär.järelikult pole olemas ka moraalset teadmist. 23. Teleoloogiline eetikateooria- leida kokkuleppeliselt mingi moraaliväline väärtus, millele rajada moraaliteooria. Teo teeb moraalseks tema tagajärg välise väärtuse suhtes. Deontoloogiline eetikateooria- leida puhta mõistuse abil objektiivne väärtus moraalist enesest. Sel juhul ei sõltu moraalne tegu tagajärgedest, vaid reegli järgi toimimisest. Kanti eetika ja utilitarism: eetikaküsimus tugineb metafüüsikale
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu). Nii utilitarism kui ka eetiline egoism on teleoloogilised teooriad. Utilitarismi järgi on mingi tegu moraalselt hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (kõigi nende kasu, keda tegu puudutab) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üleüldine kasu. Eetiline egoism
kandideerimiselkonkureerimisel. Kõrgema vabadusastmega individuaalmajanduslik otsustamine viib tavaliselt kõrgemale üldisele majanduslikule kindlustatusele (Raudjärv, 1995, lk 41). See ongi turumajanduskorra põhiline eelis käsumajanduskorraga võrreldes. Kuna turumajanduskorra tingimustes on tarbija lõplik otsustaja, peavad tootjad ja turustajad parema lõpptulemuse eest omavahel võistlema. 19. Teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine ärieetikas Tänapäeval eksisteerib õige mitmeid (äri)eetika teooriaid. Oluliseks lähtekohaks on hinnang tegevusele ja tagajärgedele. Teleoloogiline lähenemine. See hindab tegude õigust või väärtust vastavalt tagajärgedele. Tegu on õige ja hea, kui tulem on kiiduväärt (olenemata sellest, milliste vahenditega see saavutati). Deontoloogiline lähenemine. See põhineb ideel, et tegevusel on sisemine moraalne
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
on sõltumatu ajaloolisest seadusandjast. Mõlemaid ülaltoodud tõlgendamisviise tuleb lugeda nn. teleoloogilisteks, sest mõlemad püstitavad kindlad eesmärgid. Tänapäeva tõlgendamise metoodikas eristatakse järgmisi tõlgendamise kaanoneid: 1) tõlgendamine sõnade tähenduse alusel ehk grammatiline tõlgendamine; 2) süstemaatiline ehk loogiline tõlgendamine; 3) tõlgendamine tekkeloo järgi ehk ajalooline tõlgendamine; 4) tõlgendamine seaduse eesmärgi järgi ehk teleoloogiline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine juriidiliste erialaterminite ja muude õiguskeeles käsutatavate tähistuste semantika selgitamine, milles on oma osa ka süntaksil ehk keele grammatikareeglite käsutamisel. Normatiivaktide grammatiline (filoloogiline; keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ühel sõnal võib sageli olla mitu tähendust, mis teksti
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on te...
aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust. 7. PS tõlgendamise viisid 3 Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge. 8
Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2.Milles seisneb teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevus 6.Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele. Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei heaks või halvakskäitumise tagajärjed. tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve (turvatunne, õnn, heaolu) saavutamiseks. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? Normatiivne eetika uurib milles seisneb moraalne käitumine ehk milline käitumine on moraalselt õige ja milline on halb. Meta eetika uurib eetikatermineid endid laksumata otsustustesse, milline tegu on iseenest eetiline. Metaeetika erineb normatiiveetikast, mis konstrueerib eetikateooriaid ja esitab moraaliotsustusi mitmesuguste teoreetilisteraamistike sees. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline ehk tagajärje eetika deontoloogiline ehk kohuse eetika. Tagajärje eetika puhul teevad käitumise moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed, Kohuse eetika puhul on mõned teod vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudelt ainult instrumentaalset väärtust, tagajärgedel aga seesmist väärtust. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist
moraali või kõlblusnormid muutuvad ajas ja erinevad ka kultuuriti, seda seisukohta nimetame kõlbluse e moraali realitivism. See ei tähenda, et kõik on lubatud. Tema positiivseks omaduses on sallivus, mis isegi läheb liiga suureks. Eetika teooria võib jagada kolme suurde rühma: 1. kirjeldavad eetika teooriad, mis ei kirjuta ette mida tohib ja mida ei tohi teha, vaid kirjeldavad õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Nt Aristotelese eetika. 2. tagajärje-eetika e teleoloogiline väidab, et käitumise teevad moraalselt positiivseks või 10 hukkamõistu väärivaks meie tegude tagajärjed. Ntks utilitarism. Karuteene hukkamõistu vääriv. 3. kohuse-eetika väidab, et käitumise väärtus peitub temas eneses. Mõned teod on kõigele vaatamata kohustuslikud. Karuteene kahtlemata positiivne, kuna tahtis head. Kanti kohuse-eetika meie tegudel on palju motiive, näiteks auahnus, soov silma paista, edevus ja
Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) John Stuart Mill: Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad suhted ja moraalne iseloom ning kus inimest ei vaeva süü ega ärevus, vaid teda on õnnistatud rahu ja rahuldustundega. Tagajärje-eetika: Konsektventsialism, teleoloogiline eetika. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Altruism on isetu hool ja omakasupüüdmatu, ennastohverdav teguviis. Egoismi vastand. Altruistlik on Thomas Hutchesoni sõnul näiteks vanemate armastus oma laste vastu. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise,
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
üldse võimatuks järelikult on ebaeetiline võlga mitte (tavaliselt vanem, pensionilejäänud isik ettevõtte endisest kõrvaldada metsa tervishoiu huvides ja mille metsast väljapressimine"?Isik, kellel on piisav aktsiapakk, võib hakata tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või juhtkonnast, kes ettevõtet hästi tunneb), kes mitte ainult et väljatransportimisega metsa ei kahjustata). Säärane toodang firmat ründama, nõudes, et see ostaks tema aktsiad ära deontoloogiline arutlus? Miks?Deontoloogiline arutlus
kasumit saab maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasumi saamise viisid ohustavad jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) · põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas · alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8
kasumit saab maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasumi saamise viisid ohustavad jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8
kasumit saab maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasumi saamise viisid ohustavad jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas; alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve. 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
