hinnata selle usaldusväärsust, ning selgitatakse täpselt kõike seda, mis on vältimatu uurimisprotsessi mõistmiseks. Kvantitatiivse uuringu meetodikirjelduses tuuakse kindlasti välja uurimisobjekt (s.o vaatlusüksused laiemalt mõistetuna: uuritavad isikud, kollektiivid, artiklid, reklaam jne), koht, muutujad, piirangud jm, valimi moodustamise alused. Oluline on esitada ka uuringu tulemused, soovitavalt püstitatud hüpoteeside või uuringu eesmärkide kaupa, kasutades lisaks tekstile ka arvandmeid, tabeleid, skeeme. Kui uurimuses on saadud n-ö lisaandmeid, mis ei seondu otseselt uurimisprobleemidega, aga võivad muudes seostes siiski huvi pakkuda, võib esitada need lisa(de)s. Tulemuste juures tutvustatakse ainult antud töö tulemusi, neid ei suhestata veel muude uurimustega ega anta neile hinnangut. Arutelu osas suhestatakse saadud tulemused varasemate uuringute tulemustega ning osutatakse nii kokkulangevustele kui erisustele
Olulised parameetrid meeles pidamiseks: operatsioonisüsteem (UNIX variant, Linux v. Sun, MS Windows XP v. Vista, Mac vm); riistvara ja telekommunikatsioonifirmad masinad (arvutid, telefonid, emärkmikud jm) ning side (nii traadiga kui traadita võrgulahendused), mille vahendusel informatsiooniga töötada. Arvutid ja võrguühendused on järjest kiiremad ning võimsamad. Lisaks tekstile audio ja video edastamine arvuti, andmeside vahendusel jne. Andmebaasidele, einfole juurdepääsu võimalused: *veeb; *kompaktandmeplaat; *trükiväljaanne, *sidusreziim (tekstikeskkond), *magnetlint jm.; kasutajad Lõpptarbijad, kelle jaoks kõik eelnev toimib. Üksikkasutajad, raamatukogud, infoasutused jt. Mida rohkem on sidusinfot võimalik kasutada, seda enam selle kasutamist ka uuritakse. Infosüsteemid
Lavastaja tegeleb alguses loo põhiprobleemidega ning laskub hiljem detailideni, seetõttu kerkivad väiksemad probleemid esile just proovide lõpuperioodil. Lavastaja pilt algsest ideest täpsustub tegevuse käigus. Kuna lavastaja on läbi mõelnud vaid tähtsamad asjad, kujuneb tema pilt lavastusest proovide käigus. Kunstiteose vormistamine kujuneb aja jooksul. Esimestes proovides keskendutakse põhiliselt tegelaste olemusele ning tekstile, kesksel kohal on näitleja. Kui on jõutud proovisaali, hakatakse tegelema ka valgustuse, tehniliste küsimuste, näitlejate liikumiste ja asukohtadega. Lavastus terviku ning erinevate kunstide sümbioosina (lavakujundus, heli, valgus jms) on kesksel kohal prooviperioodi lõpus. Proovides, kus mingi stseen "ruumi pannakse", keskendub lavastaja sellele, et kohad, muusika, valgustus jm näitlejatega kokku sobiksid. Need proovid on olulised, kuna lavastaja hakkab näitlejate tööd kogu
3) Too näide, mida sina saaksid reaalselt teha kodukandi heaks. 1 p ________________________________________________________________________ 3. Keskkonnakaitse. Vasta küsimustele, tuginedes tekstile, põhiseadusele ja oma teadmistele. 3 p ________________________________________________________________________ 1p 17 Uute kaevanduste rajamise plaan on ajanud kihama Ida-Virumaa Maidla valla
-20. juunil 1869.a. 1860-ndatel aastatel algas eesti rahvuslik ärkamine. Lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga oli ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning peo läbiviijaks. Tartusse kogunes 51 meeskoori ning puhkpilliorkestrit 845 lauljaga/mängijaga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi laulud "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile - kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääramise teel. Iseseisvas Eestis hakati üldlaulupidusid pidama iga viie aasta tagant (1923-1938). Peale II Maailmasõda jätkus laulupidude traditsioon. Eesti ooper Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul
kuid leian, et nii saab ära hoida rikkumisi. Kindlasti võiks kohaliku omavalitsuse poolt olla rakendatud kontroll, kus käiakse vaatlemas huviringe. Siin saan tuua näite, kus ühes piirkonnas toimuvad ühtedel kellaaegadel erinevad huviringid aga mõlemas on üheaegselt samad noored. Samuti tuleks noorte seas läbi viia küsitlusi, et loodavad huviringid lähtuks noorte vajadustest mitte noorsootöötaja, kultuurikorraldaja jt soovidest. Tuginedes eelnevale tekstile, saan tugevusteks välja tuua, et kohaliku omavalitsuse tasandil on hariduslikud programmid mitmekesised, sest programme luuakse nii kooli kui ka kultuuri- jt. asutuste poolt. Nõrkusteks võib lugeda vähest või olematut koostööd ning huvihariduse rahast sõltumist. Kuigi huvihariduse raha on mõeldud selleks, et võimaldada noortel osaleda huvihariduses, mis üldjuhul on jäänud just rahaliste ressursside taha (perede halb majanduslik olukord, transpordi puudumine jne
· väljendused on loomulikud ja lihtsad; · ei liialdata võõrsõnadega; · hoidutakse tõlkevääratustest; · välditakse paljusõnalisust; · välditakse sõnakordusi, kasutatakse rikkalikku sõnavara; · kirjutatakse nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · ei kasutata slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoidutakse võõrkeelte mõjust eestikeelsele tekstile. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee)
halvemate tulemustega kui HAS, eriti just töömälu osas, kuigi erinevusi intellektuaalses plaanis gruppide vahel ei täheldatud. Uuringu tulemused näitavad tugevat seost töömälu ja tähelepandamatuse kui hüperaktiivsuse ja impulsiivsuse vahel. 2. 3. "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes" Kui enamus lapsi loeb jutustavaid tekste, kasutavad nad kognitiivseid ressursse, et vastavalt tekstile koostada mentaalne mudel. Siiski on palju lapsi, kellel on probleeme loetust arusaamisega, sest nad ei suuda piisavalt tähelepanu koondada ning oma töömälu efektiivselt kasutada. See artikkel arutab, milliseid strateegiaid on võimalik kasutada, et lugemisest arusaamine ning töömälu rakendamine tulemuslikumaks muuta. 8 2. 3. 1. Mentaalne mudel
Võideldi kõige ägedamalt neli tundi, lõpuks aga tuli saatus täieliku võiduga meie poolele üle. Siis, laiali aetuna, põrmu paisatuna, ilma jäetuna relvist, embleemidest, sõjamasinaist, kogu sõjavärgist, oli vaenlane sunnitud selja pöörama ja püüdma põgeneda, kuhu iganes suutis, sellise väleduse ja meeleheitega, et jõudis peaaegu korraga välja nii sõjapiirkonnast kui tervest provintsist..... Allikakriitiline lähenemine tekstile: Kuigi kirjeldus on kaasahaarav ja ulatuslik, ei tule see paraku ajalooallikana arvesse: seda ei saa autentseks kirjelduseks lugeda, kuna täpselt samade sõnadega kirjeldatakse rohkem kui pool sajandit varem hoopis üht teist lahingut. Nimelt leiame Gustav Adolfi mälestuseks kokkupandud kogumikust (Gustavus Magnus.....), p.83-106 August Buchneri kõne Rootsi vägede Leipzigi lahingus (7. septembri iididel 1631. aastal) saavutatud võidu puhul
Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia kontsert Bürgermusse saalis. Kava sisaldas siis: sümfoonilise muusika, kammer muusika, koori, katkendeid oopereist, soolokontsert. Aastas 2 3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises Looming : " Laul rõõmule ! , " Kuldrannake " , " ööunenägu " Piirikivi tekstile. " Pilvedele " , " Malemäng ", umbes 200 koorilaulu. 5 kantaati,-" Rändaja ja tähed". Vokaal sümfooniline muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng " Kalevala " , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett. Miina Härma ( 1864 Kõrveküla 1941 Tartu ) Esimene eesti naishelilooja, naisorganist ja dirigent ning veel pedagoog. Isa oli tal kool meister. 14 aastaselt läks ta Tartusse Saksa gümnaasiumi. 1883 a. astus ta Peterburi
Täisgraafiline prindilehekülg võtab umbes 1.4 MB. Viimase aja standardiks on kujunenud laserprinter, mille eraldusvõime on 600x600 dpi (ingl.k. dots per inch, punkti tolli kohta). Laserprinterite juhtimiskeelena on levinud Hewlett Packardi HP PCL5, nüüd ka PCL6. Standardiks on saanud PostScript-keel. PostScript on Adobe'i firma loodud dokumentide küljenduskeel. PostSript-fail (PS-fail) on puhas tekstifail, mis sisaldab lisaks teie poolt kirjutatud tekstile ka kujunduskäske. Erinevalt teistest printimiseks kasutatavatest failitüüpidest on PS-fail printerist sõltumatu. PS-faili on võimalik ühtmoodi välja printida iga printeriga. Lihtsam on muidugi neil, kelle laserprinteril on sees PostScript-kaart, teised peavad installeerima oma arvutisse lisaks abiprogrammi, mis oskab PS-failidega ümber käia (näiteks GhostScript). Termoprintereid kasutatakse eriotstarbelisteks töödeks, näiteks kauplustes vöötkoodide printimiseks.
senise keelendi asemele või kõrvale. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Ntheris (= petis, nurjatu, kelm), hüüs (= vara, hüvis), joht (= teps, küll mitte), amak (= kuni), kuumatõbi (= palavik), väekargamine (= deserteerimine), lõhna andma (= valu andma, läbi sõimama, läbi peksma), salpeeterhapu naatron (= naatriumnitraat), tõmbamise-
Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme ("Inimsuse piirid" , koguteos "Luigelaul"). Paljud laulud on pühendatud kunsti põhiolemuse küsimusele ("Muusikale" , "Minu klaverile"). 9 Tekstid Schubert oli suuteline looma laule igasugusele tekstile. Kõige rohkem armastas ta pisut sentimentaalseid, lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse elu-olu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele. Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid
elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas olid Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised.Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935
Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks XX sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Gustav Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa selles moodustavad koorilaulud, millest muidugi "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest "Tormide randa" ka korduvalt lavastatud. On loonud teatri- ja filmimuusikat, kantaate, klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud koorilaule nii mees-, nais-, kui ka laste- ja segakooridele. Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina
ARVE VORMISTAMINE Selle peatükiga töötamiseks vajad tabelitöötlusprogrammi. Pildilõiked on tehtud MS Excelist. SISSEJUHATUS Iga ettevõtlusega tegelev inimene peab esitama klientidele dokumendi, millele on kirjutatud ARVE. Arve koosneb tavalisest kahest ühesugusest poolest. Üks pool jääb arve esitajale ja teine arve saajale. Arvel peavad olema esitatud järgmised andmed: · müüja nimi, aadress ja registreerimisnumber või isikukood, · arve number ja väljastamise kuupäev, · ostja nimi ning aadress, · kauba või teenuse nimetus, kogus, hind kroonides ning kaupade ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga, · kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast, · kaupa või teenust müüva füüsilise isiku allkiri. Joonis 5.7.1 1 TEKSTANDME...
lõpus tehakse kokkuvõte antud peatüki kohta. Kokkuvõte koosneb tööst tulenevatest teaduslikult argumenteeritud olulisematest järeldustest ja ettepanekutest. Järeldustest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses formuleeritud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti, kas püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust või need kummutati. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid ja järeldusi. Samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid tekstile ega kirjandusele. Järeldustena tuuakse välja töö kõige olulisemad tulemused. Ettepanekutes esitab töö autor seisukohad ja lahendused olukorra parandamiseks uuritavas valdkonnas, välja võib tuua edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Töö kokkuvõttes tuleb märkida töö teoreetiline uudsus ja praktiline väärtus. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate
`` Francois de La Rochefoucauld, 1613-1680 oli prantsuse kirjanik 6 KUIDAS TREENIDA MÄLU? Kõiki võimeid ja omadusi saab inimene arendada. Halba mälu pole ühelegi normaalsele inimesele sündimisel kaasa antud. Halb mälu on arenemata, kasutamata mälu.Enamikul inimestest (umbes 60%) on eriti hea visuaalne mälu - nad peavad meeles nähtut. Mõned ainult heidavad pilgu tekstile ja see on juba jäädvustatud. Teised omakorda meenutavad kergemini kuuldut või lõhnu. Uurimused tõendavad, et vanemad inimesed unustavad küll äsjatoimunu, aga ammuseid sündmusi mäletavad hästi. Asi on nimelt selles, et mediaatorite aktiivsus väheneb ja uut on raske meeles pidada. Et noorusaja head mälu säilitada, tuleb mälu treenimisega tegelda terve elu. Väga vähesed inimesed tunnistavad ju, et neil on väga hea meelespidamisvõime. Samas on välja töötatud
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
ning enamus asju jäi viimasele minutile. Arutasime õpetajaga millised mängud võiksid üldiselt kuuendale klassile huvi pakkuda. Otsustasime 5 arvamismängu, kahoot’i ning liikumismängu kasuks, sest need on arendavad ning panevad proovile õpilaste teadmisi nendes valdkondades. Ristsõnad tegime valmis ühe internetilehe abil. Ristsõnade küsimused mõtlesime välja ise, toetudes õpiku tekstile ning oma varasematele teadmistele. Ristsõnas oli kokku 7 küsimust, mis hõlmasid teemasid, mille peaks olema läbi töötanud iga 6-nda klassi õpilane. Kahoot’i mängu tegime samuti valmis internetis. Sealgi koostasime ise küsimused, milleks inspiratsiooni saime kuuenda klassi ajaloo õpikutest, internetist, kuid väga palju tulid kasuks ka varasemad teadmised. Küsimusi oli kokku 19. Küsimused olid koostatud Mesopotaamia, Egiptuse, Hiina, Babüloonia, India ja Vana-Kreeka kohta.
mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. Kuna ta järgis sõna ning püüdis edasi anda kõneintonatsiooni, siis hakati teda nimetama retsitatiiviks. Retsitatiivi tekkimisega tärkas võimalus proovida taasluua antiikteatri etendusi. Helilooja ja laulja Jakopo Peri kirjutas tolle aja tuntud poeedi Ottavio Rinuccini tekstile esimese uues stiilis ooperi "Daphne", mis lavastati 1597-1598. aastal ühe jõuka firenzelase majas. Kuna autorid järgisid antiikteatri eeskuju, oli teose süzee pärit antiikmütoloogiast (metsanümf Daphne, kes selleks, et pääseda pakku teda jälitava jumala Apolloni eest, muudab end loorberipuuks). Voolavad ja elegantsed värsid, liigutav muus. ning Peri hea osatäitmine kindlustasid etendusele suure menu ja seda korrati järgnenud aastail veel mitmel korral
Language) formaadis meta-andmete kirjeldamise ja sündikeerimise vorming, mida kasutatakse ühe veebilehe sisu kuvamiseks teisel veebilehel, teavitades kasutajaid toimunud uuendustest. RSS vorming võimaldab kasutajal lugeda kokkuvõtteid huvipakkuvatest veebiportaalidest ja blogidest ilma neid lehti külastamata. Blogi Blogi (ingl. k. blog) ehk ajaveeb on lihtne ja käepärane vahend regulaarset uuendamist nõudvate veebilehtede loomiseks. Blogid kannavad endas lisaks tekstile ja hüperlinkidele ka mitmesugust multimeediumi sisu – fotod, heliressursid ja videod. Blogide olulisemateks sotsiaalseteks funktsioonideks on võimalus kasutajatel lisada postitustele kommentaare ja linkida end blogi uudisvoo „jälgijaks“. Sotsiaalvõrgustikud Sotsiaalvõrgustikud koondavad suurel hulgal erinevate huvidega indiviide. Registreerudes sotsiaalvõrgustiku kasutajaks avaneb võimalus jagada oma mõtteid, huvisid ja tegevusi ning leida mõttekaaslasi
klassifitseeritud ühega kolmest arvamusest: a.) soovitatav b.)ebakindel c.)mittesoovitatav. Viimaseid peetakse ravimatuteks haigusteks, see tähendab, et ka muudes Vana-Egiptuse tekstides pole leida nende raviõpetust. Lisaks on iga haiguse kohta toodud välja selle nimi, (arstlik) läbivaatlus, diagnoos ja ravi. Vastavalt Breastedile on Smithi papüürus koopia iidsemast papüürusest, mis pandi kirja umbes 3000-2500 e Kr. Kommentaar 69 seletava märkusega lisati tekstile alles mõni sada aastat hiljem. - (Otter 1995: 9; The Edwin Smith Surgical Papyrus) Vasakul Elbersi papüürus, paremal Smithi papüürus. 4 Arstiteadusega seotud jumalad Vana-Egiptuses seostusid arstiteadusega kaks jumalat: Thot ja Isis. Thot oli tarkusejumal, kes võttis kasutusele kirja, arendas matemaatikat, muusikat ja looduslike vahenditega ravimist. Ta kirjutas ka kõige iidsemad meditsiinialased
tertsiaarkirjandusega: arvustuste, ülevaadete, bibliograafiate ja raamatustatistikaga, ja see võimaldab keskenduda tekstist väiksematele või suurematele elementidele – ühelt poolt nähtustele nagu võtted, teemad ja troobid, teisalt žanrid ja süsteemid. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva lugemine - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Poeetiline keel - kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine,
stiilis(monoodia- kompositsioon juhtiva peahääle ja allutatud akordilise saatega). 1581.a. kirjutas VincencoGalilei(astronoomia isa)trakaadi varasema polüfoonilise muusika vastu. Giulio Caccini teostekogu 1601.a. kannab nime "Uus muusika" selle eesõnas nõutaksa ,et muusika oleks allutatud sõnale. 1594.a. esimene ooper Dafne eraetendusena Corsi palees ,muusika autor Jacopo Peri. Kaks järgmist ooperit olid Perilt ja Caccinilt samale tekstile Euridice. Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias.Tema esimene ooper Orfeo 1607 Mantovas. Teosed: 10 madrigaliraamatut, ballette, vaimukikud ja ilmalikud
denotatsioon -- Barthes'i sõnul on see viimane konnotatsioonidest. Otsene tähendus. Poststruktualistlikus perioodis muutub termini kiri tähendus, mis nüüd märgib erinevate koodide põimumist ja üksteiseks muutumist tekstis. S/Z kasutatavad koodid jagunevad kaheks: traditsioonilisele teksti süzeele omased a) hermeneutiline kood, kus otsitakse tõde b) prohereetiline kood, mis tähendab inimese võimet ennatlikult mõelda, tegevuse kood avatud tekstile omaseid koode on kolm a) kultuurikood ehk millised kultuurilised referendid vastavad tekstile (nt teaduslik, retooriline, kronoloogiline kood) b) sümboolne kood, kus käsitletakse sümboleid (nt surma sümboolika) c) seemid, mis kujutavad endast teksti väiksemat sisulist ühikut, nt "rikkus". Tekstis toimub koodide põimumine ja sageli ei saa ühtegi neist lugemisel eelistada "Semiootilises seikluses" kirjeldab Barthes teksti ja teose vahekorda:
küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme ("Inimsuse piirid" , koguteos "Luigelaul"). Paljud laulud on pühendatud kunsti põhiolemuse küsimusele ("Muusikale" , "Minu klaverile"). 4. Tekstid. Schubert oli suuteline looma laule igasugusele tekstile. Kõige rohkem armastas ta pisut sentimentaalseid, lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse elu- olu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele. Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid.
Kuid need jäävad ainsateks kordadeks, kus tal õnnestub Viinist välja sõita. Schuberti kunsti eest võitlevad tema sõbrad. Nende kaudu hakkavad ilmuma tema teoste üksikud vihikud (alates 1821.a-st, piiratud tiraais, ainult asjaarmastajaile), mis talle aga kuigi suurt materiaalset kasu ei too. Alles 1826.a., siis kui Schubert muusika on juba laialt levinud rahvamasside seas, hakkavad muusikakirjastajad talle esitama väikseid tellimusi. Kui Schubert lõpetas oma 40.laulu Goethe tekstile, pöördusid tema seltsimehed suure kirjaniku poole, lootes äratada tema huvi Schubert loomingu vastu, kuid viimane ei vastanud. Ka teine Goethe laulude vihik, mille Schubert talle saatis 1825. a., jäi tähelepanuta. Schuberti loomingust korraldati tema eluajal üksainus avalik kontsert, kuid see toimus alles mõned kuud enne tema surma. Kolm korda õnnestus Schubert kuulata oma muusikat teatris, kuid ükski lõpetatud ooper lavale ei pääsenud. Armas, poeetiline
kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". 19 Gustav Ernesaks Lydia Koidula Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös
järgmised tõendid on 1550. aastast. sel ajal oli reisimine enesekoolitamise võimalus. *1.laulutekstid kirjutatud 1660, avastati 1990.a alguses rootsist ühe mõisa arhitektide jooniste vahelt, mis olid mõisavastased laulud *järgmine leiti 1680.a käsikirjana "nõelamängulaul", avastati aga 1930ndatel. kuulub mardipäevast vastlapäevani olevasse perioodi, kuhu kuulus nt ebaõnne äraviimine. *1. trükitud tekst oli 1695a kristjan kelchi kroonika, tuginedes varasemale tekstile, tulles tagasi Damaskuse laulude juurde, tõestas, et on armastuslaulud *esituslik suur kogu Knüppferilt (kadrina pastor) ------> periood, kus RL traditsioon muutus(19.saj): laulu traditsioon on seotud elustiiliga ja kui muutub elustiil, muutub ka traditsioon EESTI RAHVALAULUTRADITSIOON regilaulu stiilid: 1) tekstitasandil: a)muusika - rütmid, toonid, a-cappella, Lõuna-eesti lauludes refräänid, pille ei kasutata
mis kirjeldab üht versiooni kolmanda osapoole mõjust arvamuse kujunemisele tendents, et inimeste mõtted on mõjutatud sellest, mida nad arvavad teisi inimesi mõtlevad. Vaikuse spiraal n seotud juhtgrupi efekiga , kus eessammujaid toetakse seetõttu, et nad on teistest ees. 6. Kultuurikeskne vaade massikommunikatsioonile. Kultuurikeskne lähenemise võidukäik algas 1980ndatel, kui toimis pööre meediumilt ja suurtelt sotsiaalsetelt küsimustelt taas tekstile. Meedia on ise kultuur, mille kasutamisega on võimalik väljendada oma elustiili, näidata oma kuuluvust. 1980ndatel tulekuga alustati massikultuuri teisiti käsitlema, kui varasemates lähenemistes oli see olnud peamiselt negatiivsetes terminites kirjeldatud, siis sajandilõpu meediateoreetikud püüavad vaadata populaarset kultuuri neutraalsemalt. Chicago koolkond. Koolkonda liikmed algasid massikommunikatsiooni uurimise, eriti Robert Park ja tema õpilane H. Blumer, rõhustasid
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste...
2. Tekst on orienteeritud saatjale адресант(emotiivne funktsioon) 3. Tekst on orienteeritud vastuvõtjale адресат– pöördumused, käsud; (Konatiivne funktsioon) 4. Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) – Kontakti kontrollimine ja loomine 5. Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6. Tekst on orienteeritud tekstile – ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline) Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse
Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja". Esinemisloast: Ernst Enno tekstile tegi Rannap paar lugu - "Nii vaikseks kõik on jäänud" ja "Need ei vaata tagasi"olid hüvastijätuks kuldsete 60ndatega. Ka Ruja ei vaadanud enam tagasi. Hard rock tuli läbi nende Eestimaale. 1971. aastal ilmus Jüri Üdi luulekogu "Detsember". Ilma selleta olnuks eestikeelset hard rocki väga raske teha. Sealt saadigi pealkirjata tekst, mis võeti linti järgmisena ning millele pani Rannap austusest Led Zeppelini vastu pealkirjaks "Zeppelini triumf". Ses loos oli
Nii nagu märgid (märkija ja märgitu), pole ka kood Semiootilises uurimises võib eristada kolme põhiobjekti: midagi lõplikku. · märk; Ta areneb ja muutub pidevalt sedamööda, kuidas · koodid ehk süsteemid kuhu märgid asetsevad; arenevad ja · kultuur, kus koodid ja märgid toimivad. muutuvad meie kogemused. Semiootika keskendab oma tähelepanu tekstile. Teine oluline erinevus on vastuvõtjale (retsipiendile) Kultuur on tähenduste kogum (süsteem), mis võimaldab antud inimestel oma keskkonnas toime tulla (efektiivselt positsioon. tegutseda) Märk on: · füüsiline, aistingute abil avastatav asi; Semantija ja pragmaatika · see viitab muule kui iseendale; · tema kasutaja peab aru saama, et tegu on märgiga
vastused, et uudis vaatenurgast lahti kirjutada. 2. Vajaliku info liigid. Teine vastamist ootav küsimus on, millist liiki infot on tuuma lahtirääkimiseks vaja. Sellest seisukohast saab info jagada nelja rühma: - uudise teema arendamiseks on alati vaja fakte ja arvamusi. - uudise elavaks ja loetavaks tegemiseks on vaja detaile ja tsitaate - uudise panemiseks konteksti on vaja taustainfot - uudise serveerimiseks võib lisaks tekstile minna tarvis ka visuaalset materjali. Kõige tähtsamad on faktid. Kehtib reegel: fakte pole kunagi liiga palju. Peab olema avatud ka ebatavalistele faktidele. 3. Info allikad. Uudis saab olla nii hea kui on tema allikad. See küsimus jaguneb mitmeks alaküsimuseks. - Esiteks, kellelt saab puuduvat infot, kelle abil saab kontrollida olemasolevaid fakte ja kes võiks juhatada uute tundmatute allikate juurde. Kasutada mitut allikat ja neid kontrollida mitmest allikast üle. Kes saaks
“) Kokkuvõte Eesti kirjanduse ajaloo ühe tähtsaima isiku – Juhan Liivi – elulugu on siin referaadis põhietappi- dele toetudes kirja pandud. Meelega ei ole tahetud muutuda detailseks ja üksikasjalikuks eluloo- kirjeldusel, sest autor ei tahtnud, et Juhan Liivi luule tema muserdava elu varju jääks. Teisalt ei saa täiesti mööda vaadata mõnedet seikadest kirjaniku elus, kui tahetakse mõista Liivi luulet. See-tõttu ongi püüdnud autor panna kirja olulisima, lisades üldisele tekstile detailseid mälestuslugusid ning mõningaid pisifakte. Loodusluule valikul on autor lähtunud eelkõige isiklikest eelistustest ja arusaamadest. Juhan Liivi loomingus on vähe selliseid luuletusi, mis rangelt ühe žanri alla kuuluksid. Seetõttu osutus siinko-hal ainuõigete luuletuste leidmine, mis vastaksid täpselt teemale, pea võimatuks. Lisaks on autor arvesse võtnud erinevate allikmaterjalide soovitusi ja näiteid Juhan Liivi loodusluule teemade jaoks.
Arutelu Arutelu peamisteks ülesanneteks on: · kõige olulisemate tulemuste väljatoomine; · järelduste ja ettepanekute tegemine; · töö edasiarendamise võimaluste analüüs. Järeldustest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud ülesanded. Arutelus võib püstitada uusi probleeme, mis tulenesid töö tulemustest. Arutelus ei tõsteta töö eelnevate osade tekstilõike mehhaaniliselt kokku. Arutelus võivad sisalduda viited tekstile ja kirjandusele. 8 Kokkuvõte Töö tulemused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükina. Kokkuvõtte võib esitada ka numereeritult või teesidena. Kokkuvõte ei püstita uusi probleeme ega tõsta töö eelnevate osade tekstilõike mehhaaniliselt kokku, samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid tekstile ega kirjandusele. Uurimustöö sisule esitatavad nõuded
silmapaistvamad muusikud, kandes ette muuhulgas ka Eugen Kapi teoseid. Peale Leningradi vabastamist blokaadirõngast 1944. aastal Nõukogude armee poolt, läks E. Kapp tutvuma sealsete kohalike inimeste ja linnaga. Leningradis olles kirjutas Eugen palju patriootlikke koorilaule. (Kõrvits 1964: 36, 43) Kolmeteistkümnendal üldlaulupeol 1950. aastal tuli ettekandele E. Kapi kantaat ,,Rahva võim", mis oli loodud Paul-Erik Rummo tekstile. Alates 1952. aastast töötas Eugen Tallinna Riiklikus Konservatooriumis rektorina. 1953. aastal kirjutas Eugen Fr. R. Kreutzwaldi 150. sünnipäeva tähistamiseks tsükli soolohäälele ja klaverile ,,Kodumaine loodus", mille tekstidena kasutati Kreutzwaldi luulet. 1956. aastal lavastas ,,Estonia" teater Eugen Kapi balleti ,,Kullaketrajad" ning tema ooper ,,Talvemuinasjutt" lavastati esmalt teatris ,,Vanemuine". 1960. aasta üldlaulupeoks valmis a cappella kantaat ,,Läänemeri- rahumeri" R
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
sajandi Eestima a juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Erne s ak s Tallinna Kons e rv atooriu mi s koorijuhtimisprofe s s o rina. Te m a õpilaste hulga s olid Jüri Variste , Harald Uibo , Kuno Areng , Olev Oja , Eri Klas ja paljud teis e d . Gustav Erne s ak s a looming on väga ulatuslik. Põhio s a selle st mo o d u stav a d koorilaulud , neist "Mu isa m a a on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud oma ette rahvusliku säilivus e sü m b oliks. Erne s ak s a loomingu s s e kuuluvad ka viis oop erit , neist " Tormid e randa " on ka korduvalt lavastatud. Gustav Erne s ak s a üks tuntumaid koorilaule on " Hakka m e , m e h e d , mine m a ". Publitsisti ja m e m u a ri stina avalda s Gustav Erne s ak s 5 raam atut, milles on ühte sulatatud mäl e stu slik autobiogra afiline ja doku m e nta aln e kultuurilooline aine s:
Vermeeri järgi tuleks selgusele jõuda, mis on teksti skopos (eesmärk)? Kellele tõlgin? Kellele jään seejuures truuks? Kas tõlgin kultuuri või autorit? Või semiootilisest vaatepunktist kellele teen märgid mõistetavaks või jätan ära, sest on ju seegi märk omaette. Samas on kultuuriruum alati intertekstuaalne. Seetõttu ei saa eristada, millised tekstid on primaarsed. Õigupoolest ei eksisteeri ühtki puhast teksti ja see tähendab, et mille alusel panna tekstile piirid. Tõlkija peab kindlaks tegema tõlgitavuse astme ja töötama välja tõlkestrateegia. Minu strateegia on toetuda märkide ülekandmisel autoriteetsetele tõlkeallikatele st antud artikli terminoloogia tõlkimisel toetun eesti keelsetele feministlikele tekstidele. Kasutan paralleltekstide abi ja võrdlevat meetodit. 3
Milleks? Et kindlustada kõigi vajalike huvide identifitseerimine ja rahuldamine. 14. Kasutusjuhtude mudel vs kasutusjuhtude diagramm Diagrammid on UMLi tehnika kasutusjuhtude illustreerimiseks. Diagrammid ja seosed ei ole põhi fookus, pigem peaks keskenduma mudelile ehk see pikk kaunis tekstidokument, kus on kogu asi detailselt, laialt ja mõistlikult lahti kirjutatud, ehk eelda, et su lugeja on primitiiv ja sa tõesti pead iga sammu eriti üksikasjalikult välja kirjutama. Rõhk tekstile, mitte diagrammile! AGA - kuna diagrammid pole ikkagi täiesti kasutud, siis Mardi pro tips on how to make the best use case diagrams evaaaa 1. Joonista esmaslt lihtne kasutusjuhu diagramm kooskõlas tegutseja-eesmärgi loeteluga. Kasutusjuhu diagrammile joonista esialgu ainult kasutajaeesmärgi tasemelised kasutusjuhud (alamkasutusjuhud lisa hiljem, kui üldse & laiformaadis kirjelduse keerukamatest laiendustest) 2. Primaarsed tegutsejad joonista süsteemist vasakule poole. 3
40. Riigikogu eelnõude rekvisiidid. Seaduseelnõu rekvisiidid on: 1) märge "EELNÕU" seaduseelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas; 2) seaduse pealkiri; 3) eelnõu teksti lõpus vastuvõetava seaduse allkirjastamiseks Riigikogu esimehe ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi; 4) seaduse vastuvõtmise koha ja kuupäeva märge; 5) märked eelnõu algataja(te) ja algatamise kuupäeva kohta koos algataja (või tema volitatud esindaja) allkirjaga. (2) Eelnõu tekstile lisatakse Riigikogus menetlemise käigus Riigikogu kodukorra seadusest tulenevad rekvisiidid. 41. Legaaldefinitsioon Õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames. 42. Määruse eelnõu seletuskirja eesmärk. Seletuskirja eesmärk on põhjendada eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade määruse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest. 43. Määruse eelnõu seletuskirja osad on: 1) sissejuhatus;
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak.......................................................................................................................................
värsimõõt) ja vormiküsimused. Struktralism (kuidas toimib tekst) Kirjandus on keelel põhinev kunstivorm, strukturalism kirjanduse uurimises oluline. Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel Uurib kirjanduse toimimist süsteemina Strukturalismi ei huvita, a) mida tekst tähendab, b) milline on selle väärtus vaid c) kuidas tähendus luuakse. Uus-kriitika, lähilugemine: objektiivne analüüs, keskendub ainult tekstile, eriti selle keerukamatele ja raskemini mõistetavatele osadele Semiootika: tekst kui märgisüsteem Dekonstruktsioon (1970'ndad 80ndad): teksti elemendid koosnevad märkidest, tekst on nagu kividest laotud müür, seda on võimalik lahti võtta (dekonstruktsioon) ja kokku panna, aga tekst ise muutub selle protsessi käigus Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). Tõusis põhiliseks meetodiks 19
Connecticut "The Constitution State" Karl Naarits Silver Käsper Siim- Joosep Saulep Pärnu Koidula Gymnasium October 2011 Statehood: January 9, 1788 Capitol: Hartford (Capital City since 1875) Governor: Dannel P. Malloy Area: 5,018 square miles Famous residents: George W. Bush, Mark Twain, Igor Sikorsky, 50 Cent and Seth McFarlane Historical firsts 1836 - first revolver 1842 - first public art museum 1844 - first use of anesthesia 1895 - first hamburger, served at Louie's Lunch in New Haven 1908 - first lollipop 1933 - first vacuum cleaner 1948 - first colour television 1954 - first nuclear submarine, launched in New London Demographics Population: 3,574,097 (2010 U.S. Census) 19,3% of Connecticut residents are Italian, 17,9% Irish and 10,4% German descent The state has 77,6% White; 10,1% Black or African American and 3,8% Asian residents Geogra...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski...................................................
väljundit paberil püsikoopiaks ehk hard copyks. 5 2. Printerite tüübid Printereid klassifitseeritakse tehnoloogiate järgi, mida nad kasutavad. Aastate jooksul on arendatud arvukalt uusi tehnoloogiaid. Erinevate printimistehnoloogiatega printerid sobivad erinevate tööde jaoks, neil on erinev prindikvaliteet piltidele ja tekstile, erinev printimise kiirus, lehekülje hind, müratase jne. Näiteks ei sobi mõned tehnoloogiad üldse papile või lüümikule printimiseks. Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: 2.1 Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga
Veel tahaksin rõhutada, et ka loengu pidamiseks on erinevaid võimalusi. Ingmar Lindqvisti uuringu alusel on kindlaks tehtud, et kui avalikus esinemises on olemas üksnes tekst, see tähendab, et rõhku ei panda ka sellele, et see tekst kohale jõuaks, ehk pole näiteks täielikult kuuldav, siis jõuab tekstist kuulajani 10%, kui on tagatud teksti olemasolu ja see on ka täielikult kuuldav, siis info edastumine 25%, kui tekstile ja kuuldavusele lisatakse võimalus ka lisaks visuaalselt teksti jälgida või antakse selle pidepunktid (nt powerpoint esitlus, tahvel jne), siis jõuab sõnum kohale 85%, ja kõige efektiivsem on kui kõigele eelnevale lisada veel teisi meeli kõnetavad tegurid, nt lõhn, maitse ning emotsionaalne laeng.3 2 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 229. 3 Soom, Kaido
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
