» Harjutustöö Koostaja: Virgo 2. Muuda veeriseid järgnevalt: all 1,8 üleval 1,9 vasakul 3,0 paremal 2,1 (topeltkõps joonlaua tumedal osal > lehekülje häälestus) 3. Muuda normaallaadi järgnevalt: · Font - verdana15 · Reasamm 2 · Lõikude vahed enne 6p ja pärast 12p · Anna tekstile rööpjoondus (Parema hiire klahviga klõps normaallaadi ekraaninupul > muuda...) 4. Kontrolli kas kogu kopeeritud tekstil on normaallaad 5. Anna pealkirjadele Pealkiri 1 laad 6. Muuda Pealkiri laadi järgnevalt: · Font - Verdana14 paks kiri · Joondus keskele (Parema hiire klahviga klõps Pealkiri 1 ekraaninupul > muuda...) 7. Iga uudis algab uuelt lehelt, lisa leheküljepiirid. (Ctrl+Enter) 8. Lisa leheküljenumbrid. Tee nii, et esimesel kolmel lehel numbreid ei näidata.
keelatud). Samaan sõna,varustus,rituaalid. Sõna samaani tekst esindab suulist pärimus-tekste ei kirjutata üles,samaan võib teksti luua kohapeal,teksti esitab s alati varustuses ja rituaalidega ühenduses,samaanid olid ja on kirjaoskamatud. Varustus rõivastus, trumm, piip, kott, mask, abilised loomad(varustus piirkonniti erinev) Samaanitrumm kujutab maailam kõiksuse kolme korrust, taset.Need on maa-alune korrus, maa ja taevas.Samaanitrumm annab tiruaalse maagilise sise ja tekstile rütmi, on tähtis transi loomise vahend. Rituaalid on vajalikud ühenduse saamiseks vaimude ja teiste maailmadega, võimaldavad samaanil vaime endasse kogude, on alati seotud sõnmaagia ja samani varustusega, võivad s lisaks transile viia vahel teadvuse kaotamiseni. Viikingid Mõiste tuleneb muinasskandinaavia sõnast vik(,,laht"), st viiking on laheinimene. Elasid skandinaavia ja Jüüti ps-l; rootsi,norra,taani,islandi(laste)esivanemad. Saarlasi kutsuti ka läänemere viikingiteks. Vk
keelatud). Samaan sõna,varustus,rituaalid. Sõna samaani tekst esindab suulist pärimus-tekste ei kirjutata üles,samaan võib teksti luua kohapeal,teksti esitab s alati varustuses ja rituaalidega ühenduses,samaanid olid ja on kirjaoskamatud. Varustus rõivastus, trumm, piip, kott, mask, abilised loomad(varustus piirkonniti erinev) Samaanitrumm kujutab maailam kõiksuse kolme korrust, taset.Need on maa-alune korrus, maa ja taevas.Samaanitrumm annab tiruaalse maagilise sise ja tekstile rütmi, on tähtis transi loomise vahend. Rituaalid on vajalikud ühenduse saamiseks vaimude ja teiste maailmadega, võimaldavad samaanil vaime endasse kogude, on alati seotud sõnmaagia ja samani varustusega, võivad s lisaks transile viia vahel teadvuse kaotamiseni. Viikingid Mõiste tuleneb muinasskandinaavia sõnast vik(,,laht"), st viiking on laheinimene. Elasid skandinaavia ja Jüüti ps-l; rootsi,norra,taani,islandi(laste)esivanemad. Saarlasi kutsuti ka läänemere viikingiteks. Vk
1P Viikingid Millist päritolu on paljud idaslaavlaste naaberrahvad? 1P Araabia päritolu ning ka Bütsantsist rahvas. Millised olid teksti A järgi russide Venemaale tuleku asjaolud? 2P Viikingid tulid Venemaale, sest Venemaal valitses valitsemises kaos, ning slaavlased tahtsid, et russidest keegi vürstina võimule tuleks Millise ajaloolise isiku nimi on allikas A puudu? 1P Rjurik varjaagipealik, kes tuli Novgorodis võimule. Millise tekstile A vastukäiva seisukoha esitab tekst B? 1P Et ei tohiks ikka muu maa elanikku oma riiki, eriti võimule, lasta. Sest muidu oma kultuur hääbub.
Asjaajamine 1. Dokumendi tunnusjooned a)autentsus- see on dokument, mis säilitab oma esialgse usaldusväärsuse ja tõestusväärtuse. Dokumendi algsete omaduste (struktuur, kontents, kuju, sisu) säilimise läbi aja. Päritolu võib usaldada. b)terviklikkus- tähendab, et dokument on täielik ja muutmata. c)Usaldusväärsus- dokument ei ole võltsitud, on tõene. d)kasutatavus- dokument, mida saab välja otsida, esitada ja interpreteerida. Dokumentide vahelised seosed sisaldavad infot, mida vajatakse toimingute mõistmiseks, mille käigus dokumente loodi ja kasutati. e)täpsus, vastavus, täielikkus- dokument peab veatult kajastama seda, mida edastati, otsustati või tehti. Dokument peab toetuma tegevust, millega ta on seotud või mida ta tõendab. 2. Asutuse asjaajamise eesmärgid- Iga asutus jälgib, et : *tema tegevuse käigus jäädvustataks tõene info (p...
Viitamine teose ilmumisaastale Teose ilmumisaasta kirjutatakse viites autori nime järele. Nime ja aastaarvu vahele koma ei panda, nt (Allik 2003). Kui viidetes kasutatakse sama autori mitut ühel ja samal aastal ilmunud allikat, lisatakse aastaarvule a, b, c jne. Nt (Allik 2003a; Allik 2003b; Allik 2003c). Viitamine Interneti-tekstile Interneti-tekstile viitamise sobivaim viis on viitamine autori kaudu, nt (Neeme). Anonüümsele tekstile viitamisel märgitakse sulgudesse märksõna (Achilleus) või märksõnad (Eesti Keele Instituut). Viidatud allikad esitatakse tähestikjärjestuses kasutatud allikate (kirjanduse) loetelus. 11 KASUTATUD ALLIKATE LOEND Loetellu lisatakse ainult need allikad, millele tekstis on viidatud. Kasutatud allikate kirjed esitatakse autorite ja pealkirjalühendite tähestikjärjestuses. Kirjeid
4.Miks on kirjandusteose vorm oluline? Vormi järgi jagatakse kirjandust nö kõrgematesse ja madalamatesse zanritesse. 5.Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Näiteks laiendada või piirata oma levikut; muuta oma vormi (nt kirjalikust suuliseks) Internet annab võimaluse olla väga paljudele kättesaadav, samas saab luua kirjandust ainult piiratud hulgale inimestele. Reklaami abil saab tõsta raamatute ostetavust. Raamatu tekstile saab anda uue vormi ekraniseeringu või kuuldemängu näol. 6,Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Suuline tekst on autentne. See tähendab, et ta on ühel kujul olemas ühekordselt. Näide: kui vanaema jutustab lapselapsele muinasjuttu mitu korda, teeb ta seda ju iga kord veidi erinevalt: muudab hääli, mõningaid sõnu vms. Kirjalik tekst seevastu on küllaltki püsiv 7.Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Kirjandust on keeruline üheselt
4. Johannes Brahms, Anton Buckner, Max Reger, Paul Hindemith, Richard W agner, Gustav Mahler. 5. Mahler kasutas vokaalset soolohäält. Tema laulutsüklid olid vokaalsümfoonilised teosed. Ta kirjutas ka sümfooniaid. 6. Kaheksas sümfoonia on ettekandekoosseisult grandioosne: 5-kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks.Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn, teine osa tugineb Goethe ’’Fausti’’ II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika on muusika, mis püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirja kajastuvat süžeed või filosoofilist ideed. 9. Straussi helilooming hõlmab peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat.
4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn ,,Veni creator spiritus", teine osa tugineb Goethe ,,Fausti" II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirjas kajastuvat süzeed või filosoofilist ideed. 9. R. Strauss kirjutas peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. 10
paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. 1. Laulupidude ajalugu 1.1 Esimene üldlaulupidu Laulupidude algatajks on J.V.Jannsen, kes aravas et eestlased vajavad samasuguseid seltse ja hinguid nagu sakslastel. Teiseks tähtsaks kujuks laupidude traditsiooni loomisel oli Alekdander Kunileid. Selletõttu loodi 1865.aastal Tartus laulu- ja mänguselts „Vanemuine“, mis sai eeskujuks paljudele eestlastele. Vanemuine kavatses korraldada suure üle-eestilise laulukooride
Seina peal on Koidulast tehtud viimane pilt. Laua peal on morfiumisüstal, mis olid mõeldud valu leevendamiseks. Diivani peal on ka paar kirevat juturaamatut - enne surma püüdis Koidula viimse hetkeni oma tütardele eesti keele selgeks teha. Kokkuvõte Lydia Koidula oli oma aja üks suuremaid luuletajaid. Tema luuletusi on tõlgitud 16 keelde, samuti on Koidula üks kõige viisistatuim eesti luuletaja, juba tema eluajal oli viis loodud 25 tema tekstile. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks aktiivsetele inimestele, kel palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. Kahjuks Koidula tütardel järglasi polnud, ent Koidula vennapoegade lapsed elavad veel praegugi (Saksamaal). Koidula on hiljem sissekirjutatud ka paljudesse teistesse eesti kirjanike näidendeisse: A. Undla-Põldmäe ,,Viru laulik ja Koidula" (1967). Samuti on Koidulast kirjutatud luuletusi tema kirjasõbra Fr. R. Kreutzwaldi, A. Haava, J
sajandi I poole Euroopa kirjanduses: futurism,ekspressionism,dadaism,sürrealism jne. Eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku. Teine läheneminese modernismile on kirjanduslookeskne. Selle puhul peeatakse moderismi alagusajaks umbes aastat 1910- kui alustatakse futurismist või aastat 1890- kui laustatakse sümbolisimist Kolmas vaatenurk põhineb teoorial: modernismi defineeritakse eelkõige teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles sundumuses keskendumist tekstile ja keelele. Tõeline kunstitöö juhib pilgu aknale endale, mitte akna taga olevale. Modernistliku kirjanduse põhitunnused järgib arusaama,et teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompsitsioon- algus,keskpaik ja lõpp. Kasutab unenögusid, müütilisi arhetüüpe,motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne. Luulest kaob traditsiooniline meetrum,seda asendab vabavärvss või vabarütm
Õpperada oli ilus ja korras, rajal oli piisavalt prügikaste. Infrastruktuur oli väga korralik ja meeldiva välimusega. WC ja tähised olid korras. 3) Õpperaja informatiivsus (teabe piisavus, raja vaadeldavus, objektide arusaadavus jms) Õpperada oli informatiivne. Rajal oli loetavaid silte ja huvitavat informatsiooni. Rada oli vaadeldav ja kõik objektid arusaadavad. Suured, loetavad teeviidad: Informatiivsed sildid: Lisaks tekstile ka pildid: 4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur jms) Õpperada oli mitmekesine. Sai jalutada metsavahel, käia vaatetornis, nautida rabas mööda laudteed jalutamist. Maastik oli atraktiivne, pärandikultuur oli olemas. 5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks? Rada oli füüsiliselt vigastuse tõttu veidi koormav. Kuna rada vahetas tasandeid oli vahepeal üsna raske grupiga kaasas püsida
arv sentimeetrites ning kirjutada see valitud väljale. Sama on ka lõiguvahede puhul – kas enne lõiku (Before) või pärast lõiku (After) ning samuti kirjutada valitud number valitud väljale. Lõiguvahede mõõtmine käib aga punktides (pt). Lõiguvahe ja taane on alati hea ära seadistada juba lõigu sätete seast, et oleks sobiv vaikeseade, mida lõigule või kogu tekstile korraga määrata. Seda saab teha, kui valida alt paremast nurgast väike nooleke (kirja Paragraph (Lõik) kõrval) ning täita väljad endale sobivalt. Leheküljepiiride (Breaks) määrangud Hästi vormistatud dokumendis ei lõpe lehekülg uue lõigu esimese reaga ega alga eelmise lõigu viimase reaga. Selleks kasutataksegi leheküljepiire. Leheküljepiire saab lisada dokumenti suvalisse kohta või siis määrata, kuhu neid automaatselt paigutada. Kui soovite määrata, kuhu Word neid
Raske oli see sellepärast,et 19. saj. juhtivkunstnikud Wagner, Liszt ja Berlioz arvasid, et sümfoonia selles vormis, millisena ta esineb viini klassikutel, on end ammendanud. Brahms ei saanud ka "mõõdukate" romantikutega ühineda (Mendelssohni epigonid), kes kordasid, kergelt uuendades, vanu sümfoonilise žanri esindajaid. Brahms on tunnistanud, et lõi oma instrumentaalpalade meloodiad lauldes neid kindlale tekstile, enamasti kasutas oma isiklikke laule. See täitis kindlat dramaturgilist funktsiooni. Joondudes Beethovenist trakteeris Brahms oma tsüklilisi teoseid kui instrumentaalset draamat, osad olid ühendatud kindla poeetilise ideega. Hoolimata sellest, et Brahms pöördus rahvamuusika poole ja õppis klassikutelt reljeefsust, oli tema muusika keeruline. Muutliku ja paljutähendusliku sisu edasiandmine nõudis detailirohket, peent štrihhi.
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Ees...
USA-sse. Ent 1942 tuli ta tagasi, kuigi sõda ei olnud lõppenud. Detsembris 1962 lõpetas ta "Sõjareekviemi" ("War Requiem"), mida peetakse üheks tähtsaimaks inglise kooriteoseks. 1948 asutas Britten Aldeburghi festivali ja1976 sai ta eluaegseks peeriks. Paljude teiste autasude seas sai Britten Teenete ordeni, seda kolmanda heliloojana Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. Teised Britteni tuntumad teosed on ooper "Peter Grimes" ja "Suveöö unenägu" William Shakespeare'i tekstile. Mõned Britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid, olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile. Britten oli ka korralik pianist ning kandis mõnikord klaveril ette kammermuusikat ja saatis kammerlaule, kuid on pidanud klaverit taustapilliks. Ta on pälvinud ka Taani kõrgeima muusikalise tunnustuse Sonningi fondi muusikaauhinna, mida annab välja Lonie Sonning Music Foundation. Iennas Xenakis 20
keelatud samanismitehnika.samanismitehnika sõna,varustus,rituaalid. Samaani tekst esindab suulist pärimust, teksti ei kirjutata üles, ta võib teksti luau koha peal. Teksti esitab samaan alati varustuses ja rituaalidega ühenduses. Nad on/olid kirjaoskamatud. Varustusse kuulusid trumm,rõivastus,piip,kott,mask,abilised loomad.Piirkonniti võis varustus erinev olla -Samaanitrumm: kujutab maailma kõiksuse kolme korrust,taset. Maa-alune korus,maa ja taevas annab rituaalidele maagilise sisu ja tekstile rütmi, on transi loomise vahend- Rituaalid: on vajalikud ühenduse saamiseks vaimude ja teiste maailmatega.Võimaldavad samaanil vaime endasse koguda, on alati seotud sõnamaagia ja samaani varustusega. Rituaalid võivad lisaks smaani transile viia,vahel isegi teadvuse kaotamiseni
Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Uuelt leheküljelt algavate töö esimese astme pealkirjade ja järgneva teksti või teise taseme pealkirja vahele tuleb jätta tühi rida, samuti pealkirja ja sellele eelneva teksti vahele. Kolmanda ja neljanda taseme pealkirjad järgnevad nii tekstile kui ka eelmise taseme pealkirjale tavalise reavahega, samuti on tavaline reavahe nende ja järgneva teksti vahel. Sissejuhatust, kokkuvõtet, resümeed, kasutatud allikate loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri
Brasiilia ja Kanadametsadest, sest nendes riikides on kõrge metsasus ning paberitootmiseks sobivad puuliigidning vastav tehnoloogia, mis on küllalt kallis. Milliste riikide metsatööstusettevõtted on kõige eesrindlikumad ja tulemuslikumad? Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafi rmad. Arenenud riigile. Tabelist on näha, et riik ekspordib töödeldud puitu, mis annab suuremat kasumit. Töötlemata (ümarpuitu) ekspordis ei ole. Järgnevalt võib õpilastele lisaks õpiku tekstile rääkida, et: • Peaaegu 350 mln inimest elavad metsades või nendega piir - nevatel aladel ning mets on nende jaoks tähtis elu- ja tuluallikas. • Metsades elab 80% maismaa bioloogilistest liikidest. • 20% maailma süsinikdioksiidi (üks kasvuhoonegaasidest) mahu globaalsest suurenemisest on seotud metsade väljaraiega. • Metsad kaitsevad muldi, ühtlustavad jõgede äravoolu ning vähendavad selliste loodusõnnetuste esinemist nagu üleujutused ja maalihked.
Mahlevil on 2-6 osani. Tal on kokku 9 sümfooniat. Ta nimetas on 9. sümfoonia ümber- kantaat sümfoonia ,,Laul maast". Ta tundis, et 9. on kahtlane number, et see ei jääks viimaseks, kuid siiski jäi. Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, see on senikuulmatu kestus. See kestab ligi 1,5 tundi. Seal on tohutu esituskoosseis seda on nimetatud ka tuhande sümfooniaks, sest esinemisel oli 1029 muusikut. See jaotub 2 suureks osaks vastavalt tekstile. 1. osa algab ühest katoliiklikust hümnist ,,Veni, creator spiritus" ( tule looja vaim). Richard Strauss (1864-1949) Saksa helilooja ja dirigent. Sündis Münchenis. 5 aastaselt õppis klaverit, 6 aastaselt komponeeris esimese muusikalise pala. Veel õppinud viiulit ja kompositsiooni. Esimese dirigeerimiskogemuse sai 20 aastaselt Meiningeni sümfooniaorkestrit juhtides. Töötas ka Beriliini ja Viini ooperis, üle poole sajandi tegutses dirigendina. Looming
Eestis oli regilaul üldlevinud ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid rahvalaulude repertuaaris üldiselt esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud.Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi
1. BAROKK KUNSTIS: 17.-18. saj. I pool Sünnikohaks peetakse Itaaliat Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoo...
Johann Voldemar Jannsen, valitsuselt oli vaja luba aga sellega läks u 3.a aega ning siis jäi ainult 4 kuud ettevalmistusteks. Paljudes ringkondades walitses peo wastu umbusaldus, arwati et pidu ei kujune täiesti Eesti omaks, teised ringkonnad püüdsid aga teha takistusi, et eestlased endid üldse iseseiswalt ei saaks awaldada. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. kestis 3 päeva 2. Teine üldlaulupidu - millal toimus? kus? Kes juhatas koore? 20.-22. juuni 1879 Tartus, Karl August Hermanni, ja Adalbert Hugo Willigerode 3. Kolmas üldlaulupidu - millal toimus? kus? Kes juhatas koore? 11.-13. juuni 1880 Tallinnas, Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus 4. Kuidas olid laulupeod Eesti rahvusliku muusikakultuuri jaoks olulised? 5. Aleksander Saebelmann-Kunileid
kohtupäev) Meka II periood (615-616) 21 suurat (prohvetite lood, paradiis ja põrgu) Meka III periood (617-622) 21 suurat (prohvetite lood, uskmatute karistamine) Mediina periood (622-632) 24 suurat (seadusandlus, vaidlused raamatu rahvaga) Basmala: kõik suurad va. 9. suura algavad lausega: armuliku ja halastava Jumala nimel. Saladuslikud tähed: 1. arvtähendus; 2. memolaadsed märgid; 3. seos suurade pealkirjadega; 4. viitavad koraani araabiakeelsele tekstile, 5. tehnilised märkused ümberkirjutamisest, 6. müstilised sümbolid, millega Gaabriel koondas Muhammadi tähelepanud jne Koraani sisu: 1. Jumal, Allah, on ainujumal (tawhidi) ja pole teist jumalat tema kõrval; shirk ebajumala kummardamine, mushrik ebajumalakummardaja. 2. Inglid Dzibraill (Gabriel 2, 97; 98,2; 66,4); Miikaal (2,92); Izraiil (32,11); Iblis ehk al Shaytan (saatan, 15,30-33; 17,61; 26,94-95 jne) 3
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“ Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2013SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.....................................................................................................................4 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231.................................................................................4 1.2. Autori arvamus teosest „Kapital“...........................................................................4 2. Võrdlus eesti ühiskonnaga.............................................................................................6 2.1. Parallee...
Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. 1.Elulugu 2. Periodiseering 3.Looming Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfli...
Brunelleschiga isiklikult. Masaccio suri 1428. aasta lõpus, täpset kuupäeva ei ole teada. Legendi järgi Masaccio mürgitati kadeda maalijast rivaali poolt. Ainult neli Masaccio freskot eksisteerivad tänapäeval kindlate andmete järgi, kuigi on alles ka teisi töid, milles ta osaliselt kaasa tegi. Usutakse, et teised tööd on hävitatud. Masaccio avaldas suurel määral mõju hilisematele renesansskunsti suurmeistritele. Vasari, kellelt on pärit ka enamus fakte Masaccio kohta, tekstile tuginedes vaatlesid maalikunstnikud Masaccio freskosi, et õppida hästi maalima. Ta kujundas ümber Itaalia maalikunsti suuna, ükates ta eemale gooti stiilist ning esimest korda kujutades maailma läbi kunsti rohkem sügava, loomuliku ning inimliku osana. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Masaccio http://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/m/masaccio/biograph.html http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss A. Remmel, Peatükke kunstiajaloost, 1989. lk 91-92 Lisad:
KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeele miinused 1.Piiratud funktsionaalsus 2.kood avalikult nähtav 3. Vähe töövahendeid Skriptikeeli on palju , kuid enimlevinud on : · JavaScript o laialtlevinud (Netscape, internet Explorer)
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) Kood avalikult nähtav
o Faux bourdon saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides vale bass o John Dunstable kasutas neid julgelt määras kindlaks dissonantside kasutamise korra Uued zanrid 15. sajandil o Cantus-firmus-missa ilmalik viis mitte gregoriaan, tenor bassiks o Paroodiamissa missa aluseks ei ole ainult ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos ,,paroodia" jäljendamine o Motett lihtsam rütm, ladinakeelne polüfooniline laul miss propiumi tekstile o Ilmalikud polüfoonilised laulud samad põhimõtted mis vaimulike puhul o Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist, õhtuse jumalateenistuse osa Madalmaade koolkond o Uudne helikeel Inglise tertsid ja sekstid + itaalia laululisus Imitatsiooniline polüfoonia hääled jäljendavad üksteist o Alumise hääle tenor asendub bassiga saab alguse harmooniasüsteem o A cappella võrdsete hääletga andsamblipolüfoonia o Jaguneb põlvkondadeks
Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vorm- Teose ülesehitus, struktuur või liik. Polüfoonia-Mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Homofoonia-Mitmehäälsus, kus üks hääl on teistest tähtsam. Sümfoonia-Muusikaline suurvorm sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett- Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljat keelpillist. Missa- zanr, mis põhineb katoliku kiriku jumalateenistuse tekstile. Tantsusüit-Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Gregooriuse laul-Roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta laul, millel puudub taktimõõt ning mille tekstid on ladinakeelsed. Motett-Mitmehäälne vokaalteos, mis arenes välja organumist. Madrigal-Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. Barokk-Stiil, mis oli iseloomulik 17. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.
äratamiseks ja positiivse suhtumise esilekutsumiseks. Et tekst neid eesmärke täidaks, peab ta lisaks oma suurepärastele sisulistele omadustele olema võimalikult selge, arukas, loogiline, ladus ja korrektne. Igasugused vigaselt kirjutatud sõnad, ainsagi tühikuta lõigud, puuduvad või ülearused kirjavahemärgid, segase või vale konstruktsiooniga laused ning muud keele- ja kompositsioonireeglite vastu eksimised tulevad tekstile ainult kahjuks. Niisugused keelelised vigurid, olgu siis kavatsuslikud või siis hoolimatusest või teadmatusest tingitud, segavad lugejat, takistavad süvenemist ning häälestavad teda autori vastu. Kui lugeja on kannatlik ja ise umbeski teab, millest jutt, võib ta kirjutatust viimaks aru saada, kuid kirjutaja asi ei ole mitte lugeja intelligentsuse, asjatundlikkuse ja kirjaoskuse proovilepanek, vaid omaenese intelligentsuse, asjatundlikkuse ja kirjaoskuse ülesnäitamine ja tõestamine.
(2) Vabariigi Valitsus annab järgmise ametivande: «Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.». (3) Vabariigi Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed. (4) Ametisse astuv Vabariigi Valitsuse liige märgib vandetekstile alla kirjutades sinna vande andmise kuupäeva ja kellaaja. Vanne loetakse antuks vandetekstile allakirjutamise ajast. Ametivande andmise juures viibib riigisekretär. (5) Vabariigi Valitsuse või tema liikme ametisse astumise päeval antud Vabariigi Valitsuse, peaministri või ministri aktile märgitakse akti andmise kellaaeg.
(2 lk 30) 4.4 Lugemisjärgsed harjutused Lugemisjärgsed harjutused kontrollivad, mil määral õppija tekstist aru on saanud. Samuti võrreldakse tekstis sisalduvat infot oma kogemustega. Siin on omal kohal kokkuvõtete tegemine, vastuste vormistamine, märkmete silumine, tõlkimine, vestlus, arutlus, analüüs, uue alguse või lõpu väljamõtlemine, küsimuste esitamine autorile või tegelastele, tegelastevaheliste dialoogide koostamine jne. Tihti arendatakse tekstile toetudes ka mõnd teist osaoskust, näiteks kõnelemist (vestlus teksti teemal, millega oled nõus, millega mitte, ümberjutustus, rollimäng), kirjutamist (sisukokkuvõtte tegemine, vastuse kirjutamine artiklile, etteütlus, loetud tekstiga rööpse teksti koostamine) või kuulamist (intervjuu kirjanikuga). (2 lk 31) 4.5 Kokkuvõte Kindlasti tuleks ka lugemistunni lõpus teha kokkuvõte tunnist, sõlmida kokku lahtised otsad,
sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal. Idee Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 18. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm. Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja
sobinud: üks liialt neutraalne ja teine liialt jõuline. ja samas on see "Kui" piisavalt jõuline, et tekitada siduv kontakt. Sõnal: "sa" on samuti oluline roll, kuna sõnatähendus on isikuline, mis omakorda annab lisakaalu kogu tervikule: pöördutakse isikuliselt sinu poole, luuakse sotsiaalne side, mis leiab kohe kinnitust kui sihtgrupi isik on kahtlev või tal on arvamus... teadmine oma seisukohast (pelglik) Sõnal: "et" ei hakka peatuma, kuna tegemist on lihtsalt sidesõnaga mis annab tekstile parema ladususe ja on ka selles kontekstis neutraalne. Sõna: "seiklus" Samuti oskuslikult valitud sõna, mis on jätkuks avangardile ja moogustab sellega esimese poole. Jällegi piisavalt neutraalne. Välditud on asendussõnu nagu: "tegusus" " või nt. " tegevus " mis sobituksid oluliselt paremini antud konteksti, kuid on asendatud lohiseva sõnaga: "seiklus" Sõnad: "tegusus" ja " tegevus" oleks olnud liialt jõulised, viidates isiku laiskusele ja oleks sellega olnud ründav
privaatsuspoliitika tõttu. 26% teismelistest on desinstalleerinud mingi mobiilirakendue, kui see on hakanud avaldama soovimatuid andmeid. Eriti hoolikad on privaatsuse ning andmete avalikustamise suhtes noored tüdrukud, keelustades näitamast, kus nad hetkel asuvad. Mary Madden väitis, et teismelised on esirinnas nende hulgas, kes suudavad välja nuputada privaatsuse käsitlemise keeruka maailma enda telefonides või teistes seadmetes (Guynn, J. 2014). Siit ka vastuväide minu eelnevale tekstile, et noored ei mõista virtuaalmaailma ohtusid ning oska vastavalt käituda. Peab tõdema, et ollakse vägagi teadlikud enda tegudest ning online-keskkonnas valitsevatest ohtudest. Kokkuvõttes ei saagi ma enda algsele küsimusele ühest vastust, kuna nii privaatsus kui kaitstuse tunne on suhteline. Tuleb välja, et me oleme internetis kaitstud, kui me seda tahame ning internetis ümber oskame käia. Kaitstud on need, kes mõistavad virtuaalmaailma keerdkäike ning tunnetavad nende ohtusid.
Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. TSITEERIMINE Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Tsiteerida tohib üksnes motiveeritud mahus (1-leheküljelise artikli puhul ei tohiks tsitaat olla pikem kui üks lõik). Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada TSITEERIMINE Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: „Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt “ (Säljö, R., 2003: 263-264). TSITEERIMINE Pikema tsitaadi puhul ei kasutata jutumärke. Kui tsitaadis on rohkem kui 50 sõna või kolm rida, on soovitav kasutada tsitaati eraldi taandega lõiguna (Leki, 1998)
(Hediger 1981: 251) 3 Hediger võtab oma artikli kokku tõdemusega, et pärast Pfungsti uurimust aastal 1907 pole mittetahtliku sõnumisaatmise kohta tehtud rahuldavamaid uuringuid ning see fenomen vajaks põhalikumat tööd. (Hediger 1981: 252) Hedigeri muud biosemiootilised tööd ja tema panus Biosemiootikasse Lisaks eelnevalt esitletud tekstile on Hedigeril mitmeid töid, mis otsesemalt või kaugemalt puudutavad biosemiootikat. Algul tegeles Hediger eelkõige liikide ruumiliste piiride avastamisega, uurides juba eelpool mainitud signaalkrabide põgenemiskaugusi ning lindude talvitumisteekonda. Hilisemalt, olles saanud loomaaia direktoriks, hakkas ta keskenduma teda pikka aega huvitanud teemale – loomad tehiskeskkonnas, näiteks laboris, loomaaias, tsirkuses
vigade vältimiseks · Klient on purjus: · tee mida saad, selleks, et toimetada klient koju (takso tellida), hotellituppa juhatada vms · kui klient on niivõrd purjus, et see segab teenindamist, siis pöördu turvamehe poole ja ära hakka ise purjus kliendiga kemplema · vajadusel helista politseisse või turvafirmasse 1.10 Klient lööb külge · täna komplimendi eest tagasihoidlikult · ära osuta tähelepanu asjakohatule tekstile · ära edvista ega eputa ega anna lubadusi, mida sa ei kavatsegi täita · ilmne külgelöömine lõpeta põhjendusega, et sa ei tegele töö ajal kõrvaliste asjadega 1.11 Klient on külm kui ,,jäämägi" · võta suhtlemise aktiivsus enda kanda · käitu kliendiga soojalt ja sõbralikult, püüa äratada temas usaldust · sinu professionaalsus ja kompetentsus aitavad ,,jäämäge" üles sulatada 1.12 Klient on passiivne
VIINI KLASSIKUD Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2.laps peres) sai helilooja ka 6.lapsest Johann Michaelist, ning veel ühest vennast (pere 11.lapsest) sai Viinis laulja. * Traditsiooniliselt alustas 8-aastaselt Viini Stephani toomkiriku kooripoisina * Ise on nende aastate kohta kirjutanud, et õppis küll väga heade õpetajate juures, kuid rohkem ...
mänguline ja sümpaatne, eriti romaani alguses. Tegelaste rollustest ja ebaõnnestumistest räägitakse kerge südamega ja teatava vankumatu kiindumusega, sellise tooni abil, mida tõenäoliselt kasutaksite oma pereliikmete kirjeldamiseks. Jah, nad on hullud ... aga armastusväärsed. NAISTE JÕUD Romaani peategelasteks on kõik naised, kes töötavad erinevatel ja peentel viisidel oma õiguste kaitsmisel. Vaimude maja võib pidada naisekeskseks vastuseks maagilise realismi paradigmaatilisele tekstile: Gabriel Garcia Marquezi „Sada aastat üksindust“. Kui Saja-aastane üksindus koondub kolme põlvkonna meeste ümber, koos naistega, keda nad armastavad kui olulisi, kuid teisejärgulisi tegelasi, teeb Vaimude Maja vastupidist. Clara, Blanca ja Alba jäävad loo fookusesse, samal ajal kui Esteban, Pedro Tercero ja Miguel astuvad loo sisse, sest nad on mehed, keda naised armastavad või abielluvad. Alaealiste hulgas domineerivad naiste elus eriti kesksed kogemused, aga ka loo olulisemad
Tekstihooldaja ülesanne ongi ajakirjanike tähelepanu sellele juhtida (Kasik 2002b: 461). 7 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade tekstihooldest ja tekstianalüüsist. Töö käigus selgus, et tekstidel on võime luua oma maailm, kus ajakirjanduslikud tekstid kujundavad inimeste seisukohti ja arvamusi. Selgus, et levinud võte ajakirjanduses on tegija mitte lisamine tekstile, erinevad situatsioonid ja tegevused „juhtuksid“ justkui iseenesest ning tegijateks pole inimesed. Lahti seletati keele uurimismeetodid ning keelehoolde eesmärgid. Tekstianalüüsi poole pealt selgus, et kui analüüsida keelelisi valikuid, on võimalik teada saada, kuidas tekivad väärtused ja hinnangud ning kuidas kujundatakse inimeste ja asutuste vahelisi suhteid. 8 Kirjandus
Või siis ehk igavikust üsna veidi vähem: saientoloogide kirikusse astuja annab enne kõrgemat taset tõotuse jääda liikumisega miljardiks aastaks. Tasemeid on mitu – kuni viisteist. Üles aitavad jõuda treeningud ja saientoloogia aluste põhjalik tundmaõppimine, sellega tuleb organisatsiooni liikmetel lisaks “autentimisele” aktiivselt tegelda. Saientoloogidel puudub piibli või koraaniga sarnane üksainus raamat, nende õpetus tugineb umbes kolmele tuhandele tekstile. Nagu ühele religioonile kohane, leidub ka saientoloogidel oma “kuri”, kelle vastu võidelda. Isikustatud saatana asemel ründavad saientoloogid kaht teadust, mis kasutavad nendega üsna sarnaseid võtteid, nimelt psühholoogiat ning psühhiaatriat. Ükskõik kuidas teda defineerida, peetakse saientoloogiat võimsaimaks ning agressiivseimaks uususundiks maailmas. Nende endi hinnangul kuulub liikumisse kaheksa miljonit liiget, ehkki rahvaküsitlustel tunnistab
Johannes Brahms (1833-1897) Brahms oli saksa helilooja. Sündis ta Hamburgi linnas. Muusikust isa, kes oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, kuid oskas veel mitut pilli, andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes S...
Õnnetuse põhjuseks oli raudteetööliste hooletus. Töölised aga selgitavad juhtunut sellega, et ka nende tööjõud ütleb mingil hetkel üles ja nad ei suuda oma tööd enam efektiivselt teha. Selle kõige põhjuseks oli loomulikult ületunnitöö. Mehed pidid tegema tihtipeale 14, 18 ja isegi 20 tunni pikkuseid tööpäevi. Lisaks sellele pidid nad nn kõrghooajal lausa 40-50 tunni pikkuseid tööpäevi tegema. 2. Omapoolne arvamus tekstile Minu arvates oli see tekst väga kohutav. Seda selles mõttes, et lihtsalt jube oli lugeda seda, millist elu kunagi nii paljud inimesed elama pidid. Nende elu koosnes ainult tööst, eraeluks ei jäänudki aega ja mahti. Lisaks eelnevale ei tasunud töö ennast äragi, sest inimesed elasid jätkuvalt vaesuses ja tulid vaevu endaga toime. Eriti julm oli see, kuidas kasutati odavtööjõuna lapsi ära. Selle tõttu kasvas iga järgnev põlvkond aina väetim ja nõrgem
Name Server), mis tõlgib domeeninime IP aadressiks. Domeenide all mõeldakse üldjuhul teise astme domeene (jutukas.ee, neti.ee), kuna esimene aste on "com", "ee" vms. Internetiteenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: · elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; · Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel; · FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise; · telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal; · gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid
võiks soovida ,,Sinine on sinu taevas" on tõesti kaasahaarav ning Raua teravmeelitsemine paneb sageli muigama. -Eesti Päevaleht Ettevaatust: Raua raamat võib teis paljugi pea peale keerata. Ja rebida sisimast välja tundeid, mille olemasolu te aimatagi ei osanud või mida te koguni häbenete. -Postimees Tegelastejada on õõvastavalt vaimustav! Ja siin on ka paar hirmhella ja ilusat kohta, sümbolit, kandvat pausi, mis annavad kogu ülejäänud tekstile mingi muu tähenduse, mingi kandvuse, mida tol täitsa hästi läbi- ja väljamõeldud lolluse vastu suunatud terrorismilool muidu poleks. Kokkuvõtte Kokkuvõttes hindan seda asja 5+ see oli väga huvitav. Ja tema köik kirjutatud teaosed on lihtsalt supper head sa vöid neid naerda, nutta ja igasugused emotsoone tunda mida sa varem poleks tunud. Mihkel on väga hea kirjutaja, sinu mõtted võivad temaga ühtida ja isegi sellised tegevused millest sa häbi tunned
Ka annab ta lugejale hea realistliku pildi 19.sajandi maaelust - eks see ole muutnudki Vilde üheks olulisemaks kirjanikuks realismiajastul. Kas "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos? - Mari "Mäeküla piimamees" on E. Vilde kujutanud, kirjeldanud talupoja ja mõisniku suhteid. Sea taluelu on ta kirjeldanud iroonilises häälestuses. Arvan, et tänu iroonilistele kirjeldustele, tekstile ongi see teos minu jaoks meisterlik ning psühholoogiline. Autor on kasutanud viimistletud, rikast sõnavara nii olukordade, tunnete ja välimuse kirjeldamisel. Head ja huvitavat sõnastust näeme ka dialoogides ja monoloogides. E. Vilde ei ole ka midagi välja jätnud. Ta toob esile ka kõik pahed ja koleda. Tänu sellisele tekstile võimegi öelda, et see teos on nii meisterlik kui ka psühholoogiline