Sarnaselt saab pilte ka näiteks veebilehtedelt otse teksti paigutada. 2. Kasutades Insert menüü käsku Picture valikuid. Reeglina läheb avanevate valikute seast vaja käsku From File, mille peale avaneb kõrval nähtav dialoogiaken, milles saame oma arvuti ketastelt/ kataloogidest otsida soovitud graafikafaili ja selle teksti lisada. Sellisel meetodil saab lisada kõigis levinumates graafika failivormingutes salvestatud pilte. Samas valikus on ka käsk Clip Art, mille abil saab tekstile lisada programmi tootja (antud juhul Microsoft) poolt kasutada antud pildikogumikku kuid nende kasutamist ei soovitata, sest nad on laialt levinud ja väga isikupäratud. 3. Viimase võimalusena saab lihtsamaid skeeme/pildikesi luua ka tekstitöötlusprogrammi oma joonistusvahendeid kasutades. Graafika vormindamine tekstis Enamasti soovitakse lisatud pildi suurust ja paigutust muuta, teha saab ka muud.
· Oluline koht Tormise loomingus on ühiskonnakriitilistel teostel, mis on kirjutud 1970. ja 1980. aastatel. 1972 kirjutas ta kantaadi "Lenini sõnad", kus Tormis kasutas Lenini teostest vaid neid väljavõtteid, kus nõuti rahvaste täielikku üheõiguslust ja enesemääramise õigust. Kuna teksti autor oli Lenin, ei saanud keegi kantaadile midagi ideoloogiliselt ette heita. Tormis on kirjutanud veel tsüklid "Liivi sarkasmid" ja "Stagnaaja laulukesi" Hando Runneli tekstile. Tunnustused · 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika- aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · Aastal 2006 nimetati ta Vigala valla aukodanikuks. · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja · 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk lõppesid Tormise loominguga
Meil võib olla korraga ka mitu eelnevat arvamust, lugemise käigus me kontrollime neid, teeme valiku vastavalt sellele, mis leiab kinnitust ja mis lükatakse ümber. Vaja on mõista ka ajaloolist distantsi. Samas ei ole ajaline vahe mitte lahutav kuristik vaid kandev pind. Oluline on Gadameri arvates ajaline distants kui ajaline sild. Tõlgendaja ja teksti vahel olev pikem ajaline distants aitab näha teksti objektiivsemalt. Eelarvamused, millega tekstile läheneme peaksid olema pigem küsimused, mille teksti tõlgenda- mise käigus kas ümber lükkame või mida kinnitame. Objektiivsuse huvides peaksime eelarvamused endale selgelt välja tooma ja seeläbi mitte laskma end neist mõjutada. Mõistmise protsessi juures räägib Gadamer ka ajaloolisest teadvusest. See on see ajalooline kontekst, milles tõlgendaja asub ja millest ta end tahes-tahtmata laseb mõjutada kuni ta ei ole sellest teadlik
Kahe tulba vaheline ala ( tühi ala ) Enne tulpade tegemist tuleb soovitud tekst ära märkida ja jälgida, et sellese kasti ei jäänud valikud tervele dokumendile. Tulpasid on vaja ju kindlale tekstile, mitte kogu teie tööle. Teksti on võimalik kujundada ka tööriistaribalt. Selle töö lihtsustamiseks võiks tõsta kaks ülemises ääres kõrvuti paiknevat tööriista riba kahele eraldi reale, kuid see pole kohustuslik. 1. Tuleb liikuda kahe tööriista riba vahele, teise tööriistariba alguses on kolm üksteise kohal paiknevat punktikest, nende peale liikudes muutub kursor neljas suunas näitavaks nooleks, see
1. Mida tähendab renessanss itaalia keelest? Renessass tähendab itaalia keeles taassündi 2. Millised olid renessansi erinevad perioodid? Renessansi perioodid: -14.saj- eelrenessanss e trecento -15.saj- vararenessanss e quattrocento -16.saj- kõrgrenessanss e cinquecento 3. Mis olid tähtsamad keskused Itaalias? Veneetsia, Firenze, Milano, Genova 4. Mis tähendas renessansis eneseteadvus? Inimene sai aru, et ta peab ise ennast arendama, õpiti antiikaja filosoofiat, mütoloogiat. 5. Milline oli humanistide arusaam inimesest? Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. 6. Millised jooned avaldusid vararenessansi arhitektuuris? Sakraalarhitektuuris - silindervõlv ja ümarkaar, dekoratiivsete vormide rikkus, palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontalsete simsside, ...
tütre. saladusest. Tiinat. Kasutütar sureb ja tänab Margust. 5. Näidendi tähtsaim probleem. Sõnum lugejale. Põhjenda oma väiteid, viidates näidendi tekstile. Kunagi ei tohi inimesi halvasti kohelda, hoolimata nende olemusest, välimusest või käitumisest. Me kõik oleme võrdsed ja see ei anna õigust kedagi kiusata või alavääristada. 6. Anna hinnang loetud näidendile, põhjenda. Annan loetud näidendile 4 5-st, sest mulle ei meeldinud ootamatu ja kurb lõpp. Siiski oli näidend hästi kirjutatud ja tragöödia kohane.
koraalideks. vaimulike koorilt a · Tema käsul koostati ka koraalide kogum, mis valmis cappella. 604. aastal ja sellest ajast peale hakatigi ainult neid · Vaimulik koorilaul viise kasutama jumalateenistustel. oli mitme sajandi · Koraalide viis oli avaralt arendatud, aeglase vältel ühehäälne. rütmiga, mis allus tekstile (puudus kindel taktimõõt) · Kogu viis oli algusest lõpuni ühesuguse tugevusega · Meloodiad olid puudusid dünaamilised varjundid. kristlaste seas · Lauldi ladina keeles. levima hakanud · Tekstid olid kanoniseeritud palved ja ülistused juba Vana-Roomas Jumalale. ning pärinesid · Meloodiate märkimiseks kasutati neumasid, mis Palestiinast. kirjutati teksti kohale
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.A...
Samas pole neist ükski algupärane vaid nad kõik on kui erinevate kultuuride kogum. Justkui kõik teosed oleks kopeeritud, muutes teksti vaid natuke siit ja sealt ning segades selle olemust. Antu näiteks võib tuua Thomas de Quincey, kes kirjutas Baudelairest kreeka keeles nii keeruliselt, et selle mõistmiseks kirjtas ta ka eraldi sõnaraamatu. Mõistan, et praeguseks on teostest eemaldatud Autor, seega muutub tekstide lahtimõtestamine tarbetuks. Üritades tekstile uuesti anda autori kuju või olemust muutub kogu katse seda teha mõtetuks. Selline käitumine on aga iseloomulik Kriitikale. Üritatakse teksti lahti seletada, otsides selle seest Autorit. Seega peetakse Autori olemasolu tema hiilgeajaks ning sellega ka Kriitika püüdlusi lahti mõtestada autorit ka kriitikute hiilgeajaks. Seega võib järeldada, et kuna enam ei ole suuremat tähtsust Autoril ei ole ka suuremat tähtsust Kriitikal.
Macintoshi MacOS operatsioonisüsteemis. (Blogger). TXT Tekstifail ehk txt on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. Tekstifail on ainult teksti sisaldav arvutifail. Tekst koosneb sõnadest, lausetest, lõikudest ja lehekülgedest. Sõna "tekstitöötlus" tähendab tekstiga manipuleerimist. Enamasti mõeldakse sõna "tekst" all sellist teksti, mis on salvestatud ASCII koodis, st. ilma igasuguse vorminduseta. Lisaks tekstile kasutatakse arvutites veel selliseid objekte nagu graafika, numbrid (kui nad pole esitatud ASCII koodis) ja programmikood. Kõige lihtsam tekstifail on TXT vormingus fail, mis sisaldab puhast teksti, ilma kujunduseta, ilma tabeliteta, ilma erinevate kirjastiilideta teksti, ei sisalda graafikat, video ega heli. TXT formaadis tekst on vormindamata lihttekst, mis koostatakse ASCII/ANSI kooditabeli alusel. TXT formaat põhineb ASCII-täheregistril, mis lubab kasutajal kirjutada teksti
Kasutatud on lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise ega vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud. Eriti hindas Harri enda lauludest: "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve". Need laulud trükiti ka 1998. aastal Kirikumuusika Liidu poolt. Harri on ka loonud mitu kaunist jõululaulu segakoorile. 1996. a pühendas ta Tallinna Kaarli koguduse segakoorile Ps 51 tekstile kirjutatud pikema laulu "Loo mulle, Jumal, puhas süda" ning 1992. aastal oma naise mälestuseks soololaulu "Requiem aeternam". Lisaks neile pühendas Harri Hella Tedderile tema 75. sünnipäevaks 11. juunil 1996. aastal kirjutatud 7 soololaulu, mis on käsikirjast "Üksnes Jumala juures on mu hing vait". Nendel aastatel kirjutas Harri Kõrvits veel ka lastele kahe- ja kolmehäälseid laule, mis samuti on käsikirjas.
Gustav Ernesaksa lugude analüüs 1 „Mu isamaa on minu arm“ Gustav Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile Moskvas Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsis. Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte
ka enda sees vastavat materjali olemas vaid püütakse loometeose kaudu see endas esile kutsuda. Tekstil on alati kaks otsa. Üks on selle kirjutaja, teine lugeja. Ei ole oluline, kui õilishingeline on luuletaja, ta vastutab alati, mis juhtub tema teksti lugejaga. Praeguse suure mulisemise ajastul ei tõuse nimetatud fakt küll esile, kui ei ole oma mõju kaotanud. Kui kirjutaja teab, et vastutab, siis ta ei pillu sõnu hooletult. Sõnades on jõud, see on fakt. Vormi abil võib lisada lihtsale tekstile nii mõnedki tähenduskihid juurde või mitmekordistada selle jõudu, mis juba olemas on. Vorm pole juhuslik - see on valik, et tulemus oleks lugejas maksimaalne. Eesti luule on täitsa arusaamatu. See küll räägib inimestega otse, kuid sisust on väga raske aru saada. Mida kirjanikud oma riimidega öelda tahavad, on raske mõista. /.../ Kuratliku sünagoogi kohal ilmub roiskuvast järvest jumala ukse ees ilmub vahutavast ihast vallatu inglikese kannikal vladimir prussokov
kaunistusi , koomiline ooper. ning selles imiteeriti linnulaulu. * OOPER: taastas C.W.Cluck *Ooperites mutus tähtsaks selle sisu, kostüümid, lavakujundus ja muusika allutati tekstile ja sündmustiku mõttele. * Balletti kasutati äärmiselt vähe. *Tekkis uus ooper PÄÄSTMISOOPER (kus peategelane hakkab juba surema kuid siis keegi tuleb ja
peaks olema, et saada soovitud ametikohale. RÜHMATÖÖ VÕIMALUS. Paaris arutada autori rollide üle ning kindlasti pakkuda omalt poolt roll, mida kirjeldustes pole. Rühmatöö tulemus (4 punkti) Võimalik roll + põhjendused Arutlev roll – tekstis püstitatud probleemid lahendatakse ja arutletakse läbi. 3. Identifitseerimine tekstis (6 punkti) a) Millise identiteedi saavad ehk milline kuvand luuakse kahest naisajakirjanikust? Lisaks tekstile vaata graafikut. Kasuta tekstinäiteid. (4 punkti) I. Tuuli Jõesaar – Luuakse kuvand väga eeskujulikust ja korralikust inimesest. Tundub, et ta kontrollib oma tegevuse alati üle. Ei jaga endast eriti informatsiooni. II. Piret Lakson – Luuakse kuvand noorest inimesest, kes on huvitatud ühiskondlikest ja sotsiaalsetest teemast. Hakkaja inimene, kes on eeskujuks igale värskelt ülikooli lõpetanud noorele ilmakodanikule
meil kõigil on ühine ajalugu ning tahe elada omal maal. Ärkamisajal omas laulupidu võibolla natuke rohkem poliitilist tähendust ja sellel oli kindel eesmärk eestlased vabaks laulda, kuid tänapäeval annab see lihtsalt võimaluse tähistada meie esivanemate pingutusi meie vaba maa nimel. Esimesel laulupeol lauldi kaks eesti keelset laulu Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile. Teised lauldud lood olid vaimulikud lood. Eestis oli helilooming tol ajal haruldane siis koosnes kava peamiselt saksa heliloojate teostest, aga laulude sõnad tõlgiti eesti keelde, et ei kõlaks ühtegi võõrkeelset lugu. Tänapäeva laulupidude repertuaaris on viis lugu, mida lauldakse igal laulupeol ja mis on muutunud eestlastele kui kroonijuveeliks. Need on esimesest üldlaulupeost „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ ning lisandunud on veel Friedrich Saebelmanni "Kaunimad
Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka kuus ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ooperid · 1946 Pühajärv (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis) · 1949 Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis) · 1955 Käsikäes (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas)(käsikiri TMMis) (2. red. 1965 Mari ja Mihkel)
Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine. Selle alla kuuluvad kindlasti ka aeglaselt ja selgelt rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik öelda tahab .Mina üritan rääkida kõva ja selge häälega ning hääldada sõnu korrektselt. Paljud inimesed kaotavad ära sõnalõpud või kasutavad kõnekeeles lühendeid. Rahulikus tempos rääkimine on hea, kuna inimene saab rahulikult mõelda oma järgnevatele sõnadele või tekstile. Olukorras, kus üritatakse põnevat infot kiiresti edastada muutub jutt segaseks, kuna kõneleja ei suuda oma mõteteses juttu korrektselt paika panna. Sellest võib tekkida ka niiöelda kuulujutt, kuna inimesed ei saa kõigest täpselt aru ja räägivad seda isemoodi teistele edasi. Õige tempoga rääkimine aitab vältida suhtlemises tehtavaid vigu. Info edastamisel on kõige tähtsam see, et oleks teada, millest rääkida. Peab olema piisavalt pädev
Ta näitab, et patukahetsuse sakrament huvitus alates 16. sajandi keskpaigast üha enam indiviidi seksuaalsusest, mis tuli puhastumise eesmärgil viimase detailini üles tunnistada. Kui algul olid patukahetsuse huvipunktis lubatud ja keelatud armuvahekorrad, siis hiljem asendus see "liha" problemaatikaga keha, aistingute, naudingu olemuse, himuruse varjatuimate võbeluste, lõbu peenimategi nüansside ja nõusoleku problemaatikaga. 2. Minupoolne arvustus tekstile Tekst on esmapilgul raskesti mõistetav ning tervikuna seda kui seksuaalsuse ajaloona käsitleda ei saa. Autori ideed ja mõtted arenevad justkui omapäi kaldudes kursist tihti kõrvale. Siiski, kui vaadelda Foucaulti käsitlust 19. sajandi sekitabudest, siis pean temaga nõustuma kuigi arvestades teksti pealkirja, ootaks sisuliselt rohkem elulisi näiteid ja kindlaid fakte sellele ajajärgule iseloomulikust seksuaalkäitumisest. Samuti
sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal.(1) Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 18. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm.(1) Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääratlemise teel
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid?
koosviibimised - schubertiaad (muusika, vein, väljasõidud ja kirjandus). tema teoseid trükiti. ei saanud vaesuse tõttu abielluda. oli kiire muusikakirjutaja. looming : soolo laule üle 600, sisuks on armastus, pettumus, aga leidub ka laule surmast, loodusest. üheks tuntumaks tema lauluks on vaimuliku sisuga laul "Ave maria ". Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole. Sissel , Bryn Terfel . 71 üks laulu ta loomingust on kirjutatud Goethe tekstile. ja ka ballaad "Metshajdjas" on Goethe tekstile. see räägib: läbi öise metsa ratsutab isa haige pojaga, kus näeb metshaldjat oma tütardega mängima meelitamas. muusikas antakse edasi hobuse gallopitamist. esitab: Dretrich Fischer-Dieskau. schubertil on ka laulu tsükklid : "ilus möldrineiu" ja "talvine teekond".talle kuulub kõige esimene romantilne sümfoonia muusika ajaloos. see on tema 8. sümfoonia ja seda kutsutakse "lõpetamata sümfiooniaks", sest sellel on ainult kaks
ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. 3. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? - Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades
teosed enamasti programmilised esmatähtsad eetilised ja filosoofilised probleemid Sümfooniad osad arv varieerub kahest kuueni kokku 9 sümfooniat tipuks loetakse 8.sümfooniat, seal väljendub enim idee „Muusika on isiksuse ja massi mõjutamise üllamaid jõude“. Kestab ca 1,5h ja tohutu esitluskoosseis. 1910.a esiettekandel oli 1029 esitajat. tuhande sümfoonia ehk 8.sümfooniat jaotub 2-osaks vastavalt tekstile: 1) keskaegne nelipühahümn „Veni, creator spiritus“ 2) Goethe „Faust“ Viimane sümfoonia oli Kantaatsümfoonia „Laul maast“.; kõige isiklikum teos; Tekst pärineb Hiina Tangi ajastu luulekogumikust „Hiina flööt“; kõige kaalukam on finaal „Hüvastijätt“; esiettekannet Mahler ise ei kuulnud, see toimus 1911.a Münchenis, pool aastat peale tema surma. Richard Strauss (1864-1949) saksa helilooja
• Allikas keeldub rääkimast • Rahustad maha - räägid argistel teemadel, meeilsed teemad • Küsimuse teise nurga alt esitamine • Ei vasta kõigile küsimustele • Lähended teistmoodi • Palub osa infost välja jätta • Jätad välja - varem kokku lepitud või vahetult peale selle välja ütlemist • Olete kindel? Sellel on ju ka plusspooli Raadio ja televisooon • Erinevus • Üks on helis • Teine helis ja pildis • Sarnasus • Tekstile üles ehitatud • Tugevused • Raadio: • Saab aru, kas räägib tõtt või mitte - hääl väriseb, jamab • Helile keskendumine • Televisooon: • Annab emotsioone edasi • Suudab ühendada kõik ajakirjanduslikud variandid • Nõrkused: • Raadio: • Ainult heli • Televisioon: • Hajutab tähelepanu • Eelised pabermeedia ees • Värsked asjad palju kiiremini • Telekanalid • ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2, TV3 • Raadiod
Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1) kirikumuusika e vaimulik muusika; 2) õukonnamuusika. ilmalik; 3) rahvamuusika. Kirikumuusika oli alati ühehäälne ja saateta. Kirikumuusikas eristati kahte põhilist laulmisviisi: 1) psalmoodia e palvelaulude laulmine kindla teksti järgi ja see pärines juudiusuliste kuninga Taaveti aegadest. Psalmoodia oli vabavärsiline, seetõttu lühike ja korrapärane. 2) hümnoodia- palvelaulude laulmine vabalt valitud tekstile. Ilmalik muusika meieni on säilinud vaid väheste näidete põhjal. Rohkem on säilinud õukonnamuusikat. Rahvamuusikat peeti ülikute poolt patuseks, selle üle oli range kontroll ning see ei tohtinud sattuda trükki. Keskaja vaimulik muusika Gregoriuse laul (koraal). Paavst Gregorius määras keskajal kindlaks jumalateenistuste korra. Iga päev toimus peamine jumalateenistus- missa. Lisaks sellele 8 tunnipalvus. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks
Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid 19.-20. sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni Missa Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks, neid nimetatakse ordinaariumiteks Suur osa tekstidest muutub aga igal päeval vastavalt kirkukalendrile, neid nimetatakse propriumideks. Gregooriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregooriuse koraal. On roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul Toetub proosa tekstile On saateta, rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist) Tüüpiliselt ladinakeelse tekstina, erand kreekakeelne Kyrie eleison (Issand halasta) Viimastel aegadel on püütud mõnel pool kujundada ka rahvuskeelset gregoriaani, kuid erilise eduta Gregooriuse laulu tüüpe: Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes. Noodikirja sünd Oluline muutus noodikirjas sündis 12
üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude 5ade heliloojad. 5 Teosed 1969. aastal meeskoorile loodud "Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski) on erakordselt ekspressiivse väljenduslaadiga, jõulise poliitilise alltekstiga teos, üks dramaatilisemaid eesti koorimuusikas üldse 1974. aastal kirjutatud "Laulja" Kristjan Jaak Petersoni tekstile (meeskoorile, orelile ja löökpillidele) on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tormis seostab "laulja" ja "valguseallika" kujundid Petersoni tekstis Ernesaksaga, kasutades teoses muusikalisi tsitaate kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm" 6 Kasutatud allikad http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm https://en.wikipedia
LUDWIG VAN BEETHOVEN Nagu iseenesest langeb silm ühe pildile, mis meile tugevat kindlat meest näitab. Meie saame pildilt aru, et see üks kuningas on, kellest kõneleme, kuningas ei mitte kuldkrooniga, vaid kuningas iluhelide riigis. Ludwig van Beethoven on see mees, kes ka seni ajani veel iluhelide sünnitamises mänguriistade tarvis maailmas esimene oli ja on. L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õ...
Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Tuntud on vokaalsümfoonilised teosed ,,Johannese passioon", ,,Stabat Mater", ,,Magnificat", Te Deum", ,,Patukahetsuse kaanon". Samas on ta jätkanud ka instrumentaalmuusika loomist, jõudes näiteks viimati 4.sümfooniani. Arvo Pärdi jaoks on väga oluline, kuidas tema teoseid interpreteeritakse, esitatakse. Ta teeb koostööd maailma parimate muusikute ja orkestritega. Tänaseks on Arvo Pärt saanud arvukalt aunimetusi ja preemiaid
mitmest vokalistist, Ruja esimesed lood laulis sisse hoopis Raul Sepper, hiljem kahanes Ruja vaid rockikoosseisuks ja Alender sai solisti koha endale Trubaduur · 197274 oli ta üks mitmest vokalistist hipilikus "rockkommuunis" Andromeeda · 197476 juhtis Alender Teravikku, ühte omapärasematavangardsemat Eesti rockbändi üldse · 197980 laulis Alender legendaarses Propelleris, kus just tema tuli ideele teha pühale tekstile "Eile veel" (biitlite "Yesterday") uus veider viis · Urmas Alender kui autorlaulja, helilooja ja poeet oli enamasti ja teenimatult Alenderi kui rockvokalisti varjus · Täiesti unustatud on Alender kui näitleja, kuigi just sel alal oli ta kõrgharidusega spetsialist · Töötas 1980ndate keskpaigani Eesti Riiklikus Nukuteatris, kus tal oli vähemalt üks võimas roll: nimiosa (post)modernistlikus satiiris "Gulliver ja Gulliver", millele Ruja tegi muusika
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja rää...
·1967"Väike luuleraamat" ·1969"Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) ·1978,1993"Mu isamaa on minu arm" ·2005"Löö, süda, õitsele!" · 5 3. KOKKUVÕTE Lydia Koidula oli oma aja üks suuremaid luuletajaid. Tema luuletusi on tõlgitud 16 keelde, samuti on Koidula üks kõige viisistatuim eesti luuletaja, juba tema eluajal oli viis loodud kahekümne viiele tema tekstile. Lydia Koidula suri 43 aastasena 1. augustil 1986 vähki. tema põrm maeti Kroonlinna, 1946 korraldati selle ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. 6 44. LISAD 4Lydia Koidula saja kroonisel. Lydia Koidula mälestuskivi. Lydia Koidula. 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS www.wikipedia.org www.google.ee miksike.ee 8
......................... 8 IV KOORITEOSE ETTEKANDE PLAAN ........................................................................... 10 Kokkuvõte ............................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 11 2 I ÜLDISI ANDMEID KOORITEOSE KOHTA Eduard Oja ,,Kägu kukub" on rahvaluule tekstile kirjutatud a cappella segakoorilaul. Helilooja Eduard Oja sündis 1905. aastal Tartumaal Palupõhja metsavahi pojana. Aastail 19191925 õppis ta ühel ajal Eduard Tubinaga Tartu Õpetajate Seminaris. Harjutades Tubina eeskujul hoolega viiulit, hakkas ta süvendatult tegelema ka muusikateoreetiliste ainetega. Peale õpinguid järgnes kohustuslik õpetajatöö Elva algkoolis (19251930). Õpetamise kõrval
Lehekülje vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Lehekülje vormindamine Kirjalike tööde tegemisel tuleb lisaks tekstile vormindada ka leheküljed, määrates veeriseid, lehtede orientatsiooni ehk paigutust, leheküljenumbreid, päiseid jms. Lehekülje seaded Lehekülje seadete määramiseks tuleb valida menüükäsk Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…), mispeale avaneb järgmine dialoogiaken: Vahekaardil Veerised (ingl. Margins) saad
inimeste annetatud vanu rõivaid ja kanti neid nii kaua kui need olid täiesti luitunud ja katkised. Peategelasele anti tavaliselt kõige silmapaistvam riietus ja kõrvaltegelased pidid leppima vanemate ja tagasihoidlikumatega, kuigi need olid siiski palju tähelepanu tõmbavamad kui tänapäeva kostüümid. Üldiselt oli Inglise renessansiteatris rahvas ja pealtvaatajad tähtsad. Juhul kui neil oli midagi öelda, karjusid, segasid ja rääkisid nad isegi näitleja tekstile vahele. Nõnda võis tekkida dialoog esineja ja vaataja vahel. Inimesed kasutasid oma võimu ära hea meelega. Nad jagasid kergekäeliselt nii laitust kui kiitust, vastavalt sellele, kas näitlemist teostati hästi või halvasti. Kui rahvale tundus, et näitleja ei olnud aga üldse pädev, või neile lihtsalt ei meeldinud see milline ta välja nägi, mis ta tegi või kuidas rääkis pilluti teda kõigega, mis käeulatuses oli
serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. 28. Rakendustarkvara - rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). 29. Kasutajaliides - on arvuti kasutamise keskkond, milles kasutatakse lisaks tekstile ka graafilisi elemente, kuvamaks infot ja tegevusi, mis on kasutajale saadaval. Tavaliselt toimub sellises keskkonnas instruktsioonide edastamine arvutile graafiliste elementide otsese manipuleerimise teel (nupule vajutamine, menüüst valiku tegemine jms). 30. Fail - informatsiooni kogum. 31. Kaust koht kus hoida oma faile.
Friedebert Tuglase novelli "Inimese vari" analüüs Friedebert Tuglase teos "Inimese vari" on filigraanse sõnaseadega novell. Kirjutise peategelaseks on vanem naine Maret, kes ootab koju soldatist poega. Poeg on aastaid kodust eemal olnud sõdimas ning see on jätnud igaveselt ravimatu hõõguva haava ema hinge. Ühel päeval ei saa Maret magada ja jookseb jõe äärde ning arvab seal nägevat oma poega. Ta talutab oma poja tarekesse ning ravib ta kohutavaid haavu. Hoolimata tohterdustest ja hulgast armastusest sureb poeg oma haavadesse ning ema matab ta ahastava leinaga. Tuglase novell "Inimese vari" on klassikalise ülesehitusega. Teoses on olemas nii sissejuhatus, teemaarendus, kulminatsioon kui ka puänt. Kirjutises on üks kindel sündmusteliin, mis annab tekstile sügavuse ning meeleolu. Novellidele omapäraselt on ka selles teoses vähe tegelasi, neist kahte, Maretit ja tema poega Jakobit, võib lugeda peategelasteks. No...
sõnade järgi, mitte vastupidi) Kohustumised, juhised ja kehtestused muudavad olukordi: maailma korraldatakse ümber sõnade järgi, mitte vastupidi. = radikaalne nägemus: ühiskond, inimkultuur ja kogu tsivilisatsioon on kõnetegude tulemus. Semiootikakoolkonna käsitlus, mis on märk Semiootika keskne termin on ,,märk. Märkide ja nende toime uurimist nimetatakse semiootikaks. 3 põhiobjekti märk, kood, kultuur. Sem keskendub oma tähelepanu tekstile ning vastuvõtjale antud positsioonile. Märk saab rähenduse alles siis kui me seda tõlgendame tähendust kandvana. Semiootiline kolmnurk(tugineb Ferdinand de Saussure arusaamisele märgist):märk ei ole keelevälise asjaga vahetult seotud, seos kujuneb mõiste vahendusel.Näita märgi mitmemõõtmelisust. Märgi ja asja vahel ei ole otsesidet, nende vahel on vähemalt üks vahendaja. Charles S. Pierce märgist: midagi, mis osutab kellelegi midagi mingis suhtes või omaduses.
· Järeldustest peaks selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses formuleeritud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti ning kas töö eesmärk on saavutatud. Ettepanekutes esitab töö autor seisukohad ja lahendused olukorra parandamiseks uuritavas valdkonnas. · Kokkuvõttes ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö eelnevates osades pole käsitletud. · Samuti ei sisalda kokkuvõte enam viiteid tekstile ega kirjandusele. Samas võib kokkuvõte anda töö edasiarendamise suunad ja edaspidist lahendamist vajavad probleemid. · Järeldused ja ettepanekud tuleb konkretiseerida ning süstematiseerida, soovitatav on nad esitada nummerdatuna või teesidena. NB! Kokkuvõtte maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatus ja kokkuvõte peaks olema nii esitatud, et neid lugedes saaks ülevaate töö
Varasemast realismist ning naturalismist oli inimestel tüdimus ning seetõttu hakkas arenema uusromantism, mis oli pühendunud looduse esiletõusule ning positiivsele filosoofiale. Modernismi mõiste all on kirjandusteaduses kujunenud kolm erinevat tõlget. Esimese tõlgendusena käsitleti modernismi kui üldmõistet, kuhu kuulusid mitmed uued kirjandusvoolud. Põhieesmärgiks oli muuta kirjanduse valdkondi. Teine tõlgendus oli kirjandusajaloole tuginev ning kolmas vaatenurk põhineb tekstile ja keelele pühendumisel. Tekstis loodi enam tähelepanu sõnadele, mitte sõnade ja lausete taha peituvatele mõtetele. 4 Modernismi voolud Modernismi voole on palju. Esialgu 19. sajandil tekkinud impressionism ja sümbolism ning 20. sajandil tekkinud futurism, kubism, konstruktivism, absurd, ekspressionism, dadaism, sürrealism. Nendest vooludest kirjeldan
vastasid». Ta ei taha, et keegi tema raamatut tõsiselt võtaks. Asko on naudinguga võtnud oma oskused ja rakendanud neid iroonilises võtmes: «Alati on ju probleem, et kujundaja võib hakata teksti ahistama ega mõista autorit. Kuid seekord olen ju autor ainuisikuliselt mina ja ma olen isegi kolm teksti tänu sellele ümber teinud, et nad sobituksid kujundusega.» Niimoodi päriselt raamatuid teha ei tohtivat: «Olen ise ju teistele õpetanud, et disainer ei tohi ennast tekstile peale suruda. Kuid siin olen ma kõik vastupidi teinud.» 4 Haridus ·· 19891995 Eesti kunstiakadeemia, tootedisaini ja graafilise disaini eriala ·· 19911992 Oslo kunstiakadeemia, sisearhitektuuri eriala Töö: ·· 19911993 vabakutseline disainer ja illustraator ·· 19931994 ajakiri Magneet, kujundaja ja küljendaja ·· 19942003 reklaamiagentuur Zoom, kunstiline juht
Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning luulekeele iseärasused. Draamaanalüüs: põhimõisted. Klassikalise vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. ja modernde teatrikontseptsiooni erinevused. Komöödia, Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus tragoodia, draama. Eepilise teksti analüüsi põhimõisted. Eepos, Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis romaan, novell, jutustus. Positivistlik kirjandusteadus. muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise
1. BAROKK MUUSIKAS 17-18 saj. algus. Rahutus, ülepaisutatud, eriskummaline, emotsionaalne. homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 2. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants 4) gigue 3-osaline soti hüppetants, kiireim osa 3. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 4. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim...
Järele jäänud suur järsk auk, millel vesi alati sees on. Muistendi järgi tuleb mõis järves nähtavale iga aasta samal päeval, kui mõis ära vajus, ja kaob mõne minuti pärast taas. Eiseni avaldatud tekst põhineb Valjala kihelkonna Lõve vallast kogutud muistendil, mille on saatnud J. Ratas aastal 1896. 17. Kas teadsid, et pärimustekste saad kasutada ka uurimistöödes? Vaata kohapärimuse andmebaasi avalehelt või Eesti Rahvaluule avalehelt, kuidas eelmises ülesandes leitud tekstile korrektselt viidata ja esita oma teksti viide. 18. MÄRKSÕNAD. Tee enesetest https://sisu.ut.ee/otsing/node/4114 ja kirjuta siia, mis ei kuulu Eesti märksõnade hulka. kartus, teravmeelsus, intelligentsus, aitamine, reputatsioon, abistamine, internetisõltuvus, vaimukus, aitamine, arukus, arvutisõltuvus, reputatsioon, võimekus, vasemakäelisus, vaimukus, kartus. 19. OTSING RAAMATUKOGUDES. Kuidas nimetatakse raamatukogude
..20 SISSEJUHATUS · teema valiku põhjendus · töö eesmärgi (juhtmotiiv, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade peamistest allikatest, kasutatud materjalidest · ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Sissejuhatus vormistatakse lõplikult tavaliselt kõige viimasena, sest nii haakub ta üldise teemakäsitlusega kõige paremini. KOKKUVÕTE Kokkuvõte vormistatakse viimase peatüki järel omaette struktuuriühikuna. Kokkuvõttes ei tehta enam viiteid tekstile ega kirjandusele. Tehakse järeldused sissejuhatuses püstitatud eesmärkide täitmise kohta. Kokkuvõte peab võimaldama lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud! KASUTATUD KIRJANDUS Kasutatud kirjanduse loetellu võib võtta ainult need tööd, millele on tekstis viidatud. Viidatud allikad loetletakse autori(te) perekonnanime(de) tähestikulises järjekorras autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi
1. BAROKK KUNSTIS: · 17.-18. saj. I pool · Sünnikohaks peetakse Itaaliat · Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded · Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoo...
2. Ametikirja koostamine Kirjelda mis ja milleks on ametikiri, ametikirja tüübid jms Koosta üks ametikiri järgnevast valikust (volikiri, algatuskiri, tellimiskiri, vabanduskiri, vastuskiri jne), ametikirja vorminõuetele vastavalt 3. Tekstitöötlus, sisukorra vormistamine ja Power Point slaidiesitlus Vormista tekst kursusetöö koostamise juhendi järgi (tekst lk2-6) Koosta sellele tekstile korrektne sisukord arvutis Koosta 6-9 slaidi teksti põhjal, millele tegid tekstitöötluse (tee lühikokkuvõtte teemast, mida uut teada said, millest juttu oli) (Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks,
paigas, võib need kõik välja tuua või piirduda vaid ühe peamisega. Lõik Lõigu vahede määramiseks teeme nii: 1. Kõigepealt märgista tekst ära, seejärel ava menüü VORMING 2. Alammenüüst vali LÕIK 3. Avanevast aknakesest saadki määrata lõigu vahed. Tavalise teksti lõigu vahe on 0 (enne ja pärast vahede lahtris). Mida suurem on number, seda suuremad lõikude vahed on. Arvuti loeb lõiguks seda osa, mis jääb kahe ENTERI vahele Samast aknast saad ka tekstile ridade vahesid määrata. Seda nimetatakse rea sammu määramiseks. Reasammud klaviatuurilt: CTRL+1= reasamm 1 CTRL+2= reasamm 2 CTRL+5= reasamm 1,5
Uut seeriat saan teha Exel options ja Populari alt Edit Custom List: List Entries kirjutan ära oma seerija ja vajutan ADD Kui tahan kastis ära kustutada ainult kujunduse pean võtma Home Editing Clear Clear formats Kui tahan panna rahaühikuks näiteks inglise naela siis selle saan kätte Home Cells Format- Format Cells Number -Currency Symbol valida Englilish (saab ka parema hiireklõpsuga otse Fomat Cells) Powerpointis saab tekstile ja nupudele linke teistele slaididele teha insert object create from file. Mõttepilvel tähti ükshaaval ette tulema spiraalis animations custom animation add effect alt. Teist täpselt samasugust objekti saab home new slide duplicate selected slides.