Hauatempli juurde · Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad · Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus · Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua · Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud · Seinad kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega · Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal IV Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst · Ben-ben monumendid kiviplokkidest laotud, tipud püramiiditaolised (päikesekultus), kiljem obeliskid üks 4nurkne kiviplokk · Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid · Egiptuses oli u. 700 jumalat · Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked
püsivusele. Seal leiab õigustuse meie olemasolu keelekollektiivina, rahvusena. Müüt on seega võim, vägi. Müüdi võim(sus) ilmneb ta lepituslikkuses ja sidususes. Sellisena astub müüdi võim vastu looduse või ka poliitilisele (ülem)võimule" Intertekstuaalsus Definitsioon: teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. Mõiste pärineb Julia Kristevalt (1966). (i.k. `The Bounded Text', 1980: 3663, `Word, Dialogue, Novel' (ibid.: 6491). > tekst kui märgisüsteemide võrku, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Nn. Keeleline pööre humanitaarteadustes > Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale" (1916) M. Bahtin > dialogism, heteroglossia R. Barthes "Autori surm" H. Bloom > mõjuäng F. de Saussure
selle kategooria abil eristab ka kirj. suundi realistlik romaan romantiline kirjeldus (Platonovi stiil ühendab “ühendamatut”: abstr. aluseid konkr. predikaatidega) 2) Retooriliste figuuride olemasolu: seosed, mida kirjeldab Jakobson: grammatiliste figuuride seosed, mis tekivad süntagmaatilisel teljel – kordus, antitees, parallelism. 3) vaatepunktiga seonduv: subjektiivsus objektiivsus modaalsus 4) monovalentsus vs. polüvalentsus (seosed teiste tekstidega, võõrad hääled, “sõna on juba asustatud”.) Loeme teksti lineaarselt. Kuidas see muutub kujuteldavaks maailmaks. Väljamõeldisel rajanevas tekstis üleminek fraasidelt terviklikule kujutlusmaailmale. Süntagmaatika – uus mõiste ‘narratiivne süntaks’. Teose süžeeline ülesehitus, loogilis-kausaalsed seosed, mis moodustavad tekstiterviku. Toetub natuke Proppi süntagm. muinasjutu-kirjeldustele. Lähtub lingv. terminitest. Vaatab narratiivi kui
püsivusele. Seal leiab õigustuse meie olemasolu keelekollektiivina, rahvusena. Müüt on seega võim, vägi. Müüdi võim(sus) ilmneb ta lepituslikkuses ja sidususes. Sellisena astub müüdi võim vastu looduse või ka poliitilisele (ülem)võimule” Intertekstuaalsus Definitsioon: teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. Mõiste pärineb Julia Kristevalt (1966). (i.k. ‘The Bounded Text’, 1980: 36–63, ‘Word, Dialogue, Novel’ (ibid.: 64–91). > tekst kui märgisüsteemide võrku, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Nn. Keeleline pööre humanitaarteadustes > Ferdinand de Saussure “Cours de linguistique générale” (1916) M. Bahtin > dialogism, heteroglossia R. Barthes “Autori surm” H. Bloom > mõjuäng F. de Saussure
2.5.2. Piibel kui Lääne õiguskultuuri tüvitekst Igal tekstil on oma struktuur ja kontekst, mis määravad ühe või teise teksti toimeulatuse kultuuri "kogutekstis." Mõne teksti tähendus võib olla nii suur ja kaugeleulatuv, et neid nimetatakse kultuuri tüvitekstideks. Sageli iseloomustab tüvitekste sakraalsus. Tüvitekstiks muutub mingi tekst või ka kultuuriavaldus just oma 1. siirete rohkuse tõttu teistesse kultuuri valdkondadesse 2. seotuse tõttu teiste tekstidega 3. mõjuvälja tõttu kogu ühiskonnale. Tüvitekst on mingi kultuurilise identideedi keskmes. Piibel on kogu õhtumaise kultuuri tüvitekst, kõrvuti CIC. Mis võiks olla eesti õiguskultuuri tüvitekst? 4. LÜHIKOKKUVÕTE LOENGUST BÜTSANTSI ÕIGUSAJALUGU Rooma õiguse pärijateks keskajal olid: 1. Rooma-katoliku kirik 2. Germaani hõimud 3. Bütsantsi keisririik Rooma õiguse ühtne areng dominaadi ajal lakkas, kujunesid erinevad arengutendentsid
Üks linnriikidest, El Mirador, muutub umbes 4.-3. sajandil eKr piirkonnas juhtivaks. Peale tema langust, umbes 3. sajandil pKr tuleb rääkida paljude võrdsete linnriikide süsteemist, millest mõned küll kerkivad teistest esile, kuid on pidev konkurents, mis muutub kiiresti (ajaloolises mõttes kiiresti). 3.-9. sajand on nn maajade klassikaline periood. Seal t on teada hulgaliselt maajade hieroglüüftekste. Tegemist on valdavas enamuses kuningate enesekehtestus/ eneseülistus tekstidega. Maaja linnad ei olnud väga suured (suurimas linnas, Ticalis, oli kuskil 100 000 inimest, enamasti aga paar kuni paarkümmend tuhat inimest). Linn koondus ümber rituaalkeskuse, mille ümber laiusid radiaalselt kvartalid (elamukompleksid). Keeruline on tõmmata linna ja maa vahele piiri, kuna radiaalteed jätkusid ka linnast väljaspool. Valitseja kandis tiitlit ahau (püha isand), ta oli jumalale lähedal ning jagas lähedust jumalatele läbi sugulussidemete
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte võ...
tuleviku tagada. Usu küsimus- seaduse teksti ajalugu. Need tekstid vormistati kõik sama moodi ja kallite materjalidega sest tegemist oli on püha tekstiga. Kirjalik kultuur hakkab arenema ja selle põhikandjaks on kloostrid, sest seal säilitatakse tekste, kirjutatakse tekste jne. Seal olid olemas nii auditooriumid kui õppekord, ülikoolides oli ja on võimalus suhelda endast targematega või sama tarkadega, kogenud inimestega. Selleks on vaja tegeleda tekstidega, korrata ja lugeda neid. Õigust õpiti läbi kiriku ja kloostrite(kus tekkis juristiharidus) ning on mõlemas väga sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita. Kristluse ja ristiusustamise periood on oluline, sest ka kirjandus hakkab arendama seda eetilist kataloogi. III Peatükk. Õiguse ristiusustamine 1.Usk ja õigus Varane kirik allus õigusele ja tegeles õiguslike küsimustega. Alates Milano tolerantsusediktist
kaanonis sisaldunud teoste vahel. Intertekstuaalsus Kirjandus ja müüt 37.Intertekstuaalsuse mõiste Intertekstuaalsus on teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu (autori surm uut teksti pole võimalik luua autor laenab ja uurib teisi tekste.) Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti autor kirjutab vaid teksti, ei ole looja. Lugeja loob seosed teiste tekstidega (ühte teksti lugedes tekib seos teisega). Kirjandust saab selle järgi pidada ka kui omavahel seotud tekstide kogumiks. Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise. Kirjandusteose tähendus kirjandustradistiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna olemusest) ja suhtes sellega. Intermediaalsus kuidas teksti vahendatakse erinevates tekstides. Olulisem ongi seoste tabamine, teiste tähenduste avamine, nt libahundi teema jooksem
Talviku luulekogu "Palavik", mida pole väga näinud. Katsetati Viidingu peal psühhiaatrilisi ravimeid, hüperaktiivne. Eristumine kogu aeg oluline. Viiding hakkab pärast keskkooli õppima Lavakunsti kateedris. Asub näitlejana tööle, töötab Draamateatris. Teeb rolle, mis palju teatrilukku läinud, hakkab ka lavastama. Tema loomingut silmas pidades tuleb tähele panna, et lavastab peaasjalikult absurdidraamasid, nt "Godot´ oodates". Kirjutab paralleelselt luuletusi, esineb oma tekstidega. Esinemine lauluvormis, esinemiste algus pundis Algotrio (?). Hiljem hakkavad paarisesinemised Tõnis Rätsepaga. 9 1968 Realistliku ingli laul 1971 Detsember 1973 Käekäik 1974 Selges eesti keeles 1975 Armastuskirjad 1978 Ma olin Jüri Üdi 1980 Elulootus 1983 Tänan ja palun 1991 Osa
Sellised referaadid tulevad arvesse eelkõige võõrkeelsete tekstide lühendatud tõlgetena. Hinnatakse üliõpilase oskust esitada kokkusurutud tekstis kõige olulisem originaaltekstist ja tõlke puhul selle sisulist ja keelelist vastavust originaaltekstile. Kontseptuaalne referaat on üliõpilastööna kõige sobivam, sest selle kirjutamine eeldab refereeritava teksti sisu ja põhiidee mõistmist ja adekvaatset edasiandmist. Kui on tegemist tekstidega, mis pärinevad erinevatelt autoritelt, kes võivad kasutada erinevaid mõisteid, siis tuleb refereerimisel leida neid tekste ühendav metakeel. Hinnatakse üliõpilase oskust analüüsida erinevaid tekste , tuua välja neid ühendav või eristav põhiidee ja kui vaja, esitada see omas mõistetesüsteemis. Oluline on referaadi loogiline ülesehitus. See tagatakse referaadile selge ja täpse eesmärgi püstitamisega. 2.2. Essee
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejär...
Caecius III kirjutas üles senatikõnesid ning koostas ka oma vanasõnakogumiku, millest osad on meieni jõudnud ka tänapäeval. Saturnuse värss – roomlaste kahepoolne värss, kummalgi pool kaks või kolm rõhku Atellaan – improvisatsiooniline olustikuteemaline jant Atellast, tegelasteks koomilised tüübid; jättis jälje rooma komöödiale. Varane Rooma kirjandus Arhailine kirjandus algas 3 saj eKr kreeklasest orja Livius Andronicuse tekstidega. Mugandas ja tõlkis Kreeka tekste, nt „Odüsseia“. Triumf – võidulaul, mis on pühendatud väepealikele, olümpiavõitjatele. Esitasid sõdurid, tehti ka võitjate pilkamist. Kontaminatsioon – mitme alusteksti kokkusulatamisel uue teose loomine Rooma teatris kaotati koor ja tantsulava, alguses ei kasutatud maske. Näitlejateks olid orjad ja vabakslastud, esitati liigendatud etendused. Komöödiad, naeruvääristati kreeklasi. Pantomiimid. Lugemisdraamad. Demeter
ennustustekstid. Vanima kihistuse moodustavad pidevate ja katkendlike joonte kolmekaupa kombitsioonidest moodustatud 8 kolmikmärki e trigrammi ning nende omavahelistest kombinatsioonidest moodustatud kuumärgid e heksagrammid. Igal heksagrammil on nimi ja nad kujutavad endast varju (yin) ja valguse (yang) erimääralisi kombinatsioone, mis kirjeldavad lihtsal viisil looduse ja inimese seisundeid ja mida kasutatakse ennustamiseks. Vanasti kirjutati kilpkonna kilpidele, palju tekstidega kilpe on säilinud ja leitud, kõige vanemad tähemärgid, piktogrammid jne. Filoloogidele tänuväärne materjal Inimene on suhtes tegelikus elus toimuvate elementidega, taeva ja maa vahel, hingad õhku ja seisad jalaga maa peal. Hiinlased ei armasta väga abstraktseid mõtteid, tundub meile müstiline, sest me ei saa aru. Alati on muidu seotud olnud praktiliste vajaduste või ülesannetega nende kultuur ja mõtlemine.
võrdlusväärtust vastavalt maatriksi mõõtmetele. Kui maatriks on ruutmaatriks või veege on rohkem kui ridu, otsitakse otsiväärtust esimesest reast, muidu aga esimesest veerust. Näide: Sisestades puu liigi, kuvatakse teile selle liigi hind NB! Funktsiooni LOOKUP jaoks peab piirkond, kust otsitakse otsiväärtust olema alati järjestatud kasvavalt. Tekstifunktsioonid Lisaks arvudele ja arvutamistele on Excelis võimalik opereerida ka tekstidega. Excelis on hulk funktsioone, mis teevad tehteid tekstidega. Tekstifunktsioonidega saab eraldada teksti osi, otsida sõnu, eraldada sõnadest üksikuid tähti, kustutada liigseid tühikuid, muuta väiketähti suurtähtedeks ja vastupidi. Tekstiosade liitmine Tekstandmete jaoks on olemas ainult üks tehe - sidurdamine ehk tekstide ühendamine, mida tähistatakse märgiga &. Tühikute lisamiseks pane see jutumärkide vahele.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 ...
Asjad ja tegevused millest kultuur koosneb, on kultuuri tekstid ja praktikad, mida ei saa siiski üksteisest lahutada ja mis on omavahel läbipõimunud. Kõik praktikad vajavad tekste. Kultuur on kollektiivne nähtus, sest tähendused on võimalikud ainult suhtluses, läbi kodeerimise. Teiselt pool on kultuur ka individuaalne, sest iga inimese kultuuriline elamismaailm/omamaailm on erinev, iga üks kokku puutunud erinevate praktikate tekstidega. Kultuuri põhiline ülesanne on tagada meie maailmapildi kognitiivne adekvaatsus. See kuidas maailma kirjeldame ja teistele edasi anname oleks maailma struktuuri toimimisega kooskõlas. Kui keskkond muutub ja me ei saa enam vanade vahenditega hakkama, siis on vaja uusi. See võib olla ka juhul, kui liigume ühest keskkonnast teise ning vajame uusi vahendeid oma kultuurilise keskkonna mõistmiseks. Loeng 2 Kultuur ja kultuurid
Peatükkide pealkirjad tuleks paremini esile tuua; 4) töö maht on suur, sest püütakse kaante vahele mahutada kogu materjali, mis töö valmimise jooksul kogutud on. Töös võiks olla rohkem konkreetsust ja vähem sõnu. 55 Kust leida abi- ja lisamaterjali ajaloo uurimistööde kirjutamiseks? Anu Raudsepp. Ajaloo õpetamise metoodika käsiraamat. Tartu, 2006 nõuandeid, kuidas töötada tekstidega, piltidega, esemeliste allikatega ja suuliste allikatega Eesti Rahva Muuseum hulgaliselt küsitluslehti erinevatel teemadel Eesti Kirjandusmuuseum õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusest osavõtjate tööd, mitmesuguste konkursside materjalid Maakondade muuseumid kodukoha ajalooga seonduv Arhiivid: Riigiarhiiv, regionaalsed arhiivid, koolide arhiivid, asutuste ja ettevõtete arhiivid Kroonikad koolide, ettevõtete kroonikad Koduarhiiv dokumendid, perekonna fotod jne
kõnes. Suhtlemisstrateegiate ja suhtlemistaktika vähene tundmine, millest tuleneb oskamatus valida suhtlemisstiili. Oskamatus arvestada partnerit, s.t. kujutada ette partneri rolli. Suhtlemismotiivide arenematus, millest tulenevad negatiivsed hoiakud, vähene vajadus luua kontakte ja jätkata dialoogi. Koolis takistab arenguhälvetega laste suhtlemisarengut oskamatus töötada kirjalike tekstidega, millest eakohase arenguga õpilane hangib mahuka teabe suhtlemisest ja käitumisnormidest. 8. Kõne mõtestatud tajumine. Kõne tajumine toimub vähemalt kahel tasandil — sensoorsel ja pertseptiivsel. Kui valmidus tajumiseks on olemas, hakkab kuulaja (lugeja) otsima ütluse mõtet. Nimetatud tegevus kestab selle mõistmiseni paralleelselt keeleüksuste äratundmise, analüüsi ja sünteesiga. Toimub pidev hüpoteeside püstitamine ja valik alternatiivide hulgast.
1930ndate aastate lüürik ja lüroeepik B. Alver. Üks lähtekoht on dekadentsilik esteetika, teine alus võiks olla kaevumine kõrgromantilisse kirjandusse ja eriti lüroeepilisse loomingusse. Alver on selles mõttes huvitav autor, et ta mingis mõttes debüteeriks mitu korda. "Lugu valgest varesest" ilmus 1931. aastal ja esimene Alveri poeem. Irooniline haritlusluule. See, et ta hakkab luulele üle minema üllatavalt pikkade lüroeepiliste tekstidega, ei ole üldse mitte juhuslik. Seda annab seletada taustade kaudu. 11. oktoober 2010 "Tolm ja tuli" võiks olla II järgu sissejuhatuseks. Väga tihti nimetatakse seda debüüdiks (see on esimene lüürika raamat). Alveri puhul on pilk mitmekesisem. Me näeme dekadentlikku pilti "Tolmus ja tules", aga näeme muid asju ka, mida nt Talviku debüüdis ei ole. Silma torkab ka see, et see on väga kõrgtasemeline ja professionaalne debüüt luulesse
Õpitakse tundma, milline oli kunagi kehtinud õ eesmärk, ettekujutused õ-st), 2) geneetiline (kunagi eksist-d õ käsitletakse tänapäeva õ eelastmena ja nii konstrueerub õ mõistmisel teatud astmestik, mis on pidevas arengus); 3) kogemuslik fn ( teadasaamine olnust). Õppides tundma erinevas ajas ja ruumis kehtinud õ-st tekib võimalus näha alternatiivseid võimalusi. Võrdlemine õ-s on ajaloo osa. , kuulub õ mõistmise juurde. Õ puutub kokku õ tekstidega alates ajast, kui on ilmusid need tekstid. 1.2.4.Õiguse dogmaatika ehk jurisprudentsÕiguse teooria. Nimetatakse ka dogmaatiliseks õigusteaduseks või praktiliseks õigusteaduseks. Analüüsib objektiivset õigust, kehtivaid õigusnorme. Temaga üsna lähedane on võrdlev õigusteadus. Sellegi huviobjektiks on süsteemi saadus ehk norm ja esmaseks ülesandeks on teiste õigussüsteemi struktuuride ja neis jõustunud normide sisu selgitamine. See aitab kaasa oma õiguskorra mõistmisel.
tarvis end üldse vaevata." -) 1740 aasta autoriteetses leksikonis seisab: "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustustest ja kristlikust elust." -) 1600 aastate paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse (critique) keeles ladina keelest võetuna käibele mõiste kriitika. See kujuneb 17. 18. sajandi keskseks mõistet. Alul tähendab ta lihtsalt asjatundlikku antiiksete tekstide hindamist. Tööd tekstidega. Alul oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt. Seejärel pöördutakse kiriku vastu, edasi riigi vastu ja lõpuks ka vabaduse ja valgustuse enda vastu. -) Teism tavapärane kristlik õpetus jumalast. -) Deism ratsionaalne käsitlus, et jumal on maailma perfektsena loonud, seejärel aga ei sekku enam selle käiku. -) 1620 kui esimesed inimesed Ameerikasse randusid, oli see aeg, kust edasi kolisid paljud suurimad Euroopa ajud just sinna ning tänapäevaks veel ongi kogu jõud sinna
kaitsmist ja säilitamist. · Kriitika mõiste kujuneb 17.-18. saj. keskseks · Religioon mõisteks. · Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed · Alul tähendab see lihtsalt asjatundlikku antiiksete positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku tekstide hindamist. Seega oli tööd tekstidega. lepingu ja seaduste pühaduse. · Kriitika · Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde · Niisiis oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt. küsimus. · Seejärel pöördutakse kiriku vastu. · Ta kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. · Pärast riigi vastu.
koostöö, mis tekitab segadust ka eesti lastekirjanduse statistikas, sest Tungal on kataloogides märgitud välismaise pildiraamatu teksti autoriks, mitte tõlkijaks. Eesti lastekirjanduse aastanimestikes on need tekstid paigutatud seepärast algupärase lastekirjanduse ridadesse. Sel sajandil võib aasta-aastalt näha algupärandite osakaalu suurenemist. Sooja vastuvõttu leiab iga kodumaine lasteraamat. 1.2. Intertekstuaalsus Intertekstuaalsus on tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, võõraste tekstide olemasolu tekstis. Tänapäeval räägitakse intertekstuaalsetest suhetest ka muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid
metafooriline -- ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega orientatsioon alltekstile -- ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid F. Schleiermacher (1768-1834) -- pastor, filosoof, teoloog. Eristab kahte arusaamise liiki -- tekstist (grammatiline) ja teksti autorist (psühholoogiline), kusjuures viimane on olulisem. Schleiermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. Schleiermacher 1819 a. formuleeris tõlgendamise reeglid: psühholoogiline, tõlgendamine alaku teemast, s.o üldisest, ülevaatest hermeneutilise ringi rakendamise vajalikkus stiili täielik mõistmine. Stiil ei kuulu ainult keele valdkonda, vaid on autori mõtlemisviisi peegeldav
Alates vaadeldavast versioonist on tekkinud reaalne võimalus valmistada kolmemõõtme- listest objektidest kohe kolmemõõtmelised joonised (mudelid). Varasemate versioonide korral oli see mõnevõrra raskendatud, sest kolmemõõtmeliste massiivsete kehade (solids) modifitseerimise võimalused ei olnud piisavalt välja arendatud. Kolmemõõtmelistest keha- dest saab teha juba kõik vajalikud projektsioonid ja lõiked ning soovi korral varustada need mõõtmetega ja selgitavate tekstidega. Sellele vaatamata jääme oma lühijuhendis siiski klassikalise metoodika juurde: alustada tuleb kahemõõtmelisest joonestamisest ja alles pärast küllaldase vilumuse omandamist võib üle minna kolmemõõtmelisele joonestamisele. Põhjuseid on siin mitu: 1) kolmemõõtmeline joonestamine võib osutuda algajale liialt keerukaks; 2) kolmemõõtmeline joonestamine kasutab olulisel määral kahemõõtmelise joonestamise võtteid;
Põhiallikas: R. Narits Juriidiline semantika ehk õiguskeel Eesti õiguskorra kontekstis Keele ja õiguse vahekorda puudutavaid probleeme ei saa lahendada ainuüksi lingvistide või juristide eraldi jõupingutustega. Hädavajalik on konstruktiivne koostöö. Kohtusse minnakse mitte seadust, vaid õigust otsima. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris on õigusele vastava otsustuse tegemine seotud otseselt õigustloovate aktide tekstidega. Need tekstid on normatiivne (siduv) alus õigusele vastava otsustuse leidmisel. Praktilise semantika uurimisobjektiks on seejuures keelereeglid, mis on omakorda aluseks keelekommunikatsioonis osalejate käitumisele. Wittgenstein’i reegli-mõiste kontseptsioon – sõnad ja laused omandavad konkreetse tähenduse nende rakendamise kontekstis (“keelemängus”). “Keelemängu” sisenemata polegi võimalik kindlaks teha õigusreeglit ehk formuleeringu tähendust
(if (or (< M 2) (> M 256)) (princ "nVäärtus peab olema 2 256.")) ) Seoses viimase näitega märgime, et semikooloniga algav fragment (kuni rea lõpuni) on lihtsalt kommentaar protseduuri täitmisel jäetakse ta vahele. Loomulikult tohib kommen- taariks olla kogu rida süsteemsete protseduuride alguses on selliseid kommentaare ohtrasti. Protseduuride alguses tulekski protseduurid selgitavate tekstidega korralikult varustada. See hõlbustab protseduuri kasutamist ja tema võimalikku hilisemat modifitseerimist. Kui tsükli täitmiskordade arv on tsüklisse sisenemise hetkeks teada (või otseselt arvu- tatav), siis organiseeritakse tsükli täitmine enamasti lausega (repeat täisarv lause1 lause2 ...) Täisarv peab siin olema positiivne. Näites (repeat 2 (command "UCS" "p")) täidetakse käsk UCS Previous kaks korda, st. naastakse üle-eelmisele koordinaatsüsteemile.
NB! Edaspidi proovi võimaluse korral hoida kõik kihid nutikatena. Seda nii tekstide kui tavaliste piltide puhul, sest see on suur samm mittelõhkuva pilditöötluse suunas. Teksti muutmine kujunditeks Mõne peatüki pärast jõume teemani kujunditega joonistamisest, kus saame saame täpsemalt teada, mis need kujundid on ja kuidas me saaks neid ära kasutada. Kuid siin teeme sellega juba algust, sest see on seotud aegajalt ka tekstidega. Õigemini on võimalik tekst muuta rasterdamise asemel kujunditeks, kus programm ei töötle enam piksleid vaid vektoreid. See annab võimaluse teksti kuju muuta, ilma et kaotaksime kvaliteedis. Sisesta tekst ja tee selle kihil parem klikk. Avanenud menüüst vali Convert to Shape. Muudetud kihist annab märku uus ikoon ja kujundid on nähtavad Window>Paths paneelil. Vektori kontrollpunktide asukohta saab muuta Direct Selection Tool abil.
hävitanud Itaalia maskiteatri commedia dell'arte. Goldoni kui valgustaja oli veendumusel et commedia dell'arte on kui idee, kunstiline tase seal õudustäratavalt madal. Oluliselt madal tekstide improvisatsiooniline osa. Talle ei meeldinud et kasvatuslik moment tuuakse tühiseks meelelahutuseks, lõbustab ja ei kasvata inimesi. Valgustaja tahtis kõiki alati harida jne. Goldoni meelest oli vaja teater ,,ümber kasvatada", ta mõtles ka välja kuidas seda teha: impro asendada kirjanduslike tekstidega. Goldoni kirjutas stsenaariumeid Antonio Sacchi trupile. Sacchi oli pärit suurest dell'arte dünastiast. Alustas oma näitlejakarjääri prantsusmaal, alustas balletis. Võttis isalt üle Truffaltino ehk teise zanni maski, see oli see kohmakas ja rumal zanni mitte see kaval. 1738 kolis Veneetsiasse. 42-45 töötas Peterburis, pärast seda tuli tagasi Veneetsiasse, algas koostöö Goldoniga 40nendate lõpus. Goldoni tundis teatrit / commedia
oma kaasajaga. Kui ta kedagi kritiseerib või ülistab, siis see suhestub teiste inimestega, kes temaga koos ühiskonnas tegutsesid. Selleks, et aru saada tema kasutatud sõnade kogutähendusest, peab tundma kaasaega. Selleks, et aru saada vastusest, peab teadma ka küsimust (Collingwood). Kuidas peame uurima? Kes on autor? Kellega ta läbi käis? Milline oli tema haridus? Mida püüdis elus saavutada? Miks ta selle teksti kirjutas? Milliste teiste tekstidega tema tekst suhestus? Millised oli kaasaegsed probleemid? Kuidas tol ajal kirjutati (tava, allikad, terminid)? II loeng 14.09.2012 Õnn Õnne mõiste · Emotsionaalne seisund · Seos naudinguga · ,,Õnnelik elu" mida sellega mõeldakse? Narkomaan on ühel hetkel õnnelik, kuid kas tema elu on õnnelik? · Kas õnne on võimalik objektiivselt määratleda? Kas õnne saavad määrata ka kõrvalseisjad või on see puhtalt subjektiivne (sisemine tunne)
sr-rhtlerrlirre nõLrab pikka õppirrrist või kasutusjuhendi pidevat lappamist. onraette ļ<ü-qinius otl nruidugi ka See, kas kasirta.jal on rnuundurit üldse tilrti vaja ünrber progl'an]ljleericla ja piisab. kui sellega tegeleb nlõtri nruundurite paigaldarrrisele ja hooļdarnisele pülrendrtnud t-irma. Täirislikr-rrna ja kallirrra kasrrtajaliidese puiruĮ valretatakse infot kņvarile iltluvate įiļdarltsaadavate tekstidega, kusjuures suhtlenriskeel cn valitar,. Veelgi paindlikr"rmat suļrtlenrist tnuttndririga r,õinraļdavad aga arvutiliides ja vaStav kasutajatait kvara' rrrilļe rakettdanriseļ saab arvlrti ekraanile tuua kogu ntuuttdltri, ajarni või telrttoloogiaprotsessi tööd pttudutava info, sh, tarbitud errergia tnaksumuse, võinlsuse, pinged, vooļud, töötsüklite (toodete) arvu jne. Kuigi muundureid tootvad firrlad tamivad kasr"rtaja soovi korral vastava tarkvara
Lääne-Euroopas sõnastas Tolstoi mõningad ideed. Kõikidele seadustele vastandas ta kõlbelised seadused. Suhtumine poliitikasse oli tal nihilistlik. Väärtuste sfääri kuuluvad Tolstoi järgi kõlbelised ehk moraalsed seadused. Need on inimesele looduse poolt kaasa antud. Idee kuulub Rousseaule. Tolstoi pooldas teda juba 40ndatest aastatest. Tolstoi uskus, et sündides siia maailma, on inimene oma loomuselt hea. See idee süveneb, kuna Tolstoi tutvub veel mõningate autorite tekstidega. Ta loeb Belgia autorit Proudhon perekultuuri jaoks oluline, ta oli anarhismiteoreetik. Tolstoi hakkab anarhistlikesse vaadetesse hästi suhtuma. Ta on lugenud ka Herzenit. Ta sõnastab oma mõtted kirjas V.-P. Botkinile. Botkin hindas puhta kunsti teooriat. Ta ei toeta seisukohta, et kust peaks kindlasti käsitlema sotsiaalseid teemasid. 50ndate teisel poolel on Tolstoi Botkiniga küllaltki lähedane. Otseselt ta seda teooriat ei poolda. Botkin pole radikaal, nihilist, revolutsionäär jms.
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks ...
tekstidele. · Kolmas tasand on andmepangad, mis on struktureeritud õigusdokumentide tunnustatud kirjereeglite kohaselt ja kust on võimalik otsida sõnu dokumendi pealkirjas, tekstis või märksõnastikus. Viimasel juhul võib tekitada andmete koostalitlusvõime riigi teiste andmepankadega või lisada rahvusvahelisi teemasid. Professionaalidele ja spetsialistidele võib pakkuda näiteks tasulise lisateenusena asjakohaste õigusaktide tekstidega varustatud sidusandmeid. 3.2.6 Kultuuriainese levitamine Pakkuda kõigile kodanikele kultuuriüksuste loodud ja säilitatavat informatsiooni ning kultuuri-, teadus-, õigus-, haldus- ja majandusainest. Selle tegevuse eesmärgiks on teadmiste ja kultuuri arengul põhineva digiteerimise edendamine, austades seejuures eraelu puutumatust ja intellektuaalomandi õigusi. Juurdepääs info- ja teadmusühiskonna kultuurisektori ainesele ja informatsioonile ning
poliitilisele ja turuseaduste survele. Riigivõimu ja ajakirjanduse suhted olid määratlemata, seadused ja eriolukorrad võimaldasid kohaldada ajakirjanduse suhtes administratiivvastutust. 1934 represseeriti vapside väljaanded nende sulgemisega. 1935 loodi valitsuse juurde Riiklik Propaganda Talitus, kellelt ajalehetoimetused hakkasid saama mahukaid infobülletääne avaldamiseks lubatud ja avaldamiseks kohustusliku materjaliga, kõnede tekstidega, mis tuli avaldada muutmata kujul. Kõrvuti RPTga hakkas ajakirjandust üha rohkem kontrollima ka välisministeerium. 1939 loodi Eestis propagandaministri ametikoht, ministriks sai Ants Oidermaa. Seega oli ajakirjandus kaotanud võimaluse mõjutada Eesti ühiskonnas toimuvat. Omal kombel valmistas selline olukord ette pinda järgnenud kommunistlikule diktatuurile. Haritlane ja ajakirjanik Jakob Hurt on sõnastanud eestlaste eneseteadvuse jaoks väga olulise mõtte - et oleme
ülesannete hulka kuulub ka vigade klassifitseerimine ja hindamine, siis on tavaliselt tõlkijal võimalik vaidlustada ka ainult hinnangut, viies muutuse enda siiski sisse. 24.8 Kellele jääb viimane sõna Üldise reegli järgi on toimetatava teksti kirjutajal alati õigus, kui just toimetaja ei suuda must valgel tõestada vastupidist. Erandid on peamiselt ajakirjandus, kus toimetajad käivad oma jõupositsioonil teiste inimeste tekstidega ilma nende loata üsna vabalt ringi, ja olukorrad, kus lõpptulemuse kvaliteedi eest vastutab toimetaja, mitte tõlkija. Viimane on levinud eriti väiksemates tõlkebüroodes, mille omanik ja (pea)toimetaja on kunagi alustanud üksi vabakutselise tõlkijana, teinud endale sellisel määral nime, et kõiki tellimusi ei jõua enam ära täita, ja hakanud siis mahuga toimetulemiseks tõlkijaid tööle võtma. Kliendile lähevad tõlked endiselt tema nime alt või vähemalt
parameetrite (nime järel sulgudes olevate andmete) kaudu saab teada, millisele nupule tegelikult vajutati. Aga kuna praegu meil ainult üks nupp, siis pole mõtet lugu segaseks ajada. Nupuvajutuse juurde siis programmikood, mis sammu kaupa teeb kõik vajalikud toimingud, et tähtedena (tekstina, stringina) sisestatud tollide arvust saaks vastusesse ka tähtedena sentimeetrite arv. Aga vahepealsete arvutuste juures on vaja andmetüüpi muuta, sest tekstidega ei saa C# keeles matemaatilisi tehteid ette võtta. Küll aga on arvude jaoks loodud omaette andmetüübid. Komadega hakkama saavaks arvutüübiks on double, ainult täisarve tunnistavaks tüübiks int. Levinumate andmetüüpide (nagu näiteks string ja int ja double) omavaheliseks tüübiteisenduseks sobivad klassi Convert käsklused. Rida double TollidArvuna = Convert.ToDouble(TollidTekstina);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
