Kokku umbes 200 000 inimest. India kogukond asub Mumbai linna ümbruskonnas ja neid kutsutakse parsideks (Parsi s.t. inimesed Pärsiast). Nad lahkusid 8. saj. pKr. kodumaalt, kuna moslemid kiusasid neid taga. Kohalik India valitseja lubas neil sinna elama asuda eeldusel, et nad õpivad ära kohaliku keele, järgivad sealseid kombeid puhtuse ja abielu osas ega kanna relvi. Püha raamat, uskumused, sümbol Zarathustrale omistatakse pühasid tekste (Gatha hümnid), mis on koondatud Avesta raamatusse, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks puhuks loodud tähestikus. Säilinud on ainult fragmendid, sest enamus tekste kadus seoses tagakiusamisega Iraanis. Tänapäeval kasutavad nad versiooni, nimetusega Khurda Vesta, mis koondab jumalateenistuseks vajalikke tekste. Nad usuvad, et on üks kõrgem Jumal: looja, tark isand Ahura Mazda (Ormuzd). Tema vastaseks on Angra Mainju (Ahriman), kes esindab pimedust, kurjust, kannatusi, haigusi ja surma
tõusu kogu euroopas? Johann Gottlieb von Herder 3. Milliste sündmuste poolest on 19. sajand eriti rikkalik? Mis nende tagajärjel tekkisid? Revolutsioonide poolest, nende tagajärjel tekkis suurem osa Euroopa väikesi rahvusriike. 4. Loetle 3 võimalust (vt slaid 4) ning too näited konkreetsete heliloojate teostest (väike mõtlemispähkel) Kasutades rahvamuusikat. Kasutades folkloorseid tekste. Kasutades rahvusliku sisuga programmilist muusikat. 5. Nimeta 3 rahvusromantilist koolkonda (Norra, Taani ja Soome on kokku Põhjamaade koolkond) Põhjamaade koolkond Tšehhi koolkond Venemaa koolkond 6. Nimeta igast koolkonnast vähemalt 2 heliloojat. Põhjamaade koolkond - EDVARD GRIEG; JEAN SIBELIUS Tšehhi koolkond – BEDŘICH SMETANA; ANTONIN DVOŘAK Venemaa koolkond – MIHHAIL GLINKA; SERGEI RAHMANINOV 7
•1972. aastal lisandus Rujasse Jaanus Nõgisto. •1981. aastal tekkis täielikult rujamaanja ja lõi nagu lööklaine hetkeks väga kõrgele- nad olid tohutult popid. Urmas ja teater •1978. aastal läks ta tööle Nukuteatrisse •1989. aastal loobus ta näitlemis ametist ja tegeles ainult „Rujaga“. •Hiljem tegi kaasa Noorsooteatris ühes lavastuse „Jonny“ Luule •Ajalukku võiks Alender minna ka poeedina. •Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka satiirilisi tekste. •Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-1985, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvusega. Mälestusi ja muljeid VALDO RANDPERE REIN RANNAP „Temas oli palju omadusi, millega ma üldse ei „Kuigi Alender oli silmapaistev rockmuusik, oli
sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Luulede struktuur · Kareva kujundid on võimalikult puhastatud liigsetest kõrvalassotsiatsioonidest, luuletus keskendub ühele nägemusele, pildile või kesksele motiivile. · Kareva armastuslüürika on originaalne, liigub tundeväljenduses pigem ütlematajätmistes kui otsesõnu väljendatud tunnetes. Reliigiast · Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: "Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekraani kaudu" (Väljataga 1991). Sakraalsus, religioossus Paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena: "Sest sealpool on valgus
..................................................... 18 Lugemine Lugemisoskuse mõiste Lugemisoskust ei käsitleta enam ammu kui varases koolieas omandatud pädevust. Lugemisoskuse all mõistetakse teadmiste ja oskuste süsteemi, mida inimene arendab kogu elu, sest internet, erinevad meediad, aga ka moodne kirjandus esitavad lugejatele üha uusi väljakutseid. Lugemisoskus on võime mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste, et omandada teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3
Jan Kausi romaan „Tema“ on teos, mis võib jätta lugejat algul ükskõikseks ja segadusse. Kuid lugedes edasi avastad peaagi, et sinu kätte on sattunud armastusromaan. Kaus jätab eelkõige romaani peamõtte saladuseks, kuid tasapisi ilmuvad vihjed ja killud, mis viivad tervikule lähemale. Romaani mina tegelane Siim, kes on rikkas reklaamimees , põgenedes maale tädi juurde elama hakkab kirjutama päevikut - teatud sorti pihtimust. Kahe kõva kaane vahele jääb palju kõrvalisi tekste mis ümbritsevad peamõtet, mis räägivad mina tegelase perekonnast, naabrimees Aadust, Puerto Ricost pärit gigolost Jose Corazonist ja Neljast Koerast. Kuid Romaani keskmeks on ikkagi Tema , reklaamiemehe suur armastus, tõeline iludus Mirjam. Kuid peale traagilisi sündmusi kaotab, Siim, kes muidu nii egoistlik, võime nautida elu. Mirjam on noor stjuardess, kellel on juba seljataga ebaõnnestunud abielu Andreasega
Muusika küsimused ja vastused! Juudi muusika ! Kristel-Heleri Järvi! Viimsi Keskkool! 7.G! 1. Mida tähendab sõna "juut"?! V: Nad on etniliste tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.! ! 2. Kuidas nimetatakse juudi riiki, mis ajast eksisteerib praegune juudi riik?! V: Iisrael.! ! 3. Milline religioonil põhinev raamat on ühine juutidel ja kristlastel?! V: Vana testament! ! 4. Kuidas nimetatakse juutide pühakoda ja õpetajat, kes seal pühasid tekste selgitab?! V: Sünagoog ja rabi.! ! 5. Mis pill on "sofar"?! V: See on sarvepill, mis on valmistatud kõverast oinasarvest.! ! 6. Nimeta 2 tuntud juudi muusikut, heliloojat.! V: Gustav Mahler, Pal Abraham.! ! 7. Kes olid leviidid?! V: Nad olid ühed Iisraeli 12 suguharust. Põlvnesid Leevist ja olid preestrid.! ! 8. Mis on kinnor?! V: Kin...
Minu unistuste elukutse Minu unistuste elukutse on saada näitlejaks. Ma tahaks olla vähemalt natuke kuulus näitleja, sest siis keegi ei räägi liiga palju sinust ajalehes. ma tahaks, et ma ajaks inimesi naerma või ültsegi ma tahaks, et inimesed tuneks rõõmu mida ma teeks siis. Kui ma tahan näitlejaks saada siis minu eesmärgid on: käia näitlemis ringides, kuulata seal mida teha tuleb, õppida tekste pähe mida antakse jne. Näitleja peab oskama hästi näidelda. Kui ma saaks näitlejaks siis ma käiks reisitel, teeks kas või oma videosid ja annetaks nendele raha kellel vaja. Näitleja saab head palka tall peab olema veel inimesi kes on tema partnerid kes aitavad tal arentada oskusi kuidas veel näidelda. Ma näitleks ka koos teistega ja teeks videosid kui mõni kord vaja. Minu põhi mõte on telekasse saada. See ongi põhi mõtteliselt kelleks ma tahaks saada, ja mida ma teeks kui ma näitleja oleks ja, et ma oleks natuke kuulus. ...
Liiv on ka ise öelnud, et teda inspireeris palju Peipsi järv ja koduküla lihtsad karjametsad. Seesugune lihtne pilt tekib Liivi luuletusi lugedes silme ette ja sellest leiab igaüks midagi tuttavlikku ja kodust. Meelisteemaks võib pidada ka aastaaegu, millest Liiv üsna palju kirjutas, populaarseimaks ilmselt sügis, mille mitmepalgelisus lubab kujunditega mängida ja annab võimaluse luua värvikaid ning huvitavaid tekste. Tema luuletused sügisest võibki tinglikult jagada kaheks, need, kus ta loob sügisest pildi kui millestki säravast. Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind Ja teise osa sügisest moodustavad luuletused, mis oma alatoonilt on pigem nukrad. Kirjeldab
Totalitaarne reziim on poliitiline reziim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses reziimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Riik kontrollib kogu kultuuri, samuti ka kirjanike ja nende teoseid. Rahvale hakati keelama ebasobilikku kirjandust. Nõukogude võimu ajal hakati survestama Eesti kirjanikke looma valitsuse ideoloogiat propageerivaid ilukirjanduslikke tekste. Eesti kirjanikelt nõuti sotsialismi levitamist, helgest tulevikust heietamist ning aktuaalsete probleemide käsitlemist, mille määras valitsus. Juhan Smuul, kes alustas luuletajana, otsustas, et hakkab Nõukogude võimuga koostööd tegema. Sellega pälvis kirjanik mitmeid preemiaid. Samuti oli kirjanikel võimalus ka välismaale minna ning seal oma loomingut arendada. Enamik kirjanikke pagesidki välismaale ning said seal väga edukaks. Kuid luuletaja
tahtma.. Reklaamis reklaamitakse, aga kõike võimalikku, et seda hakkaks inimesed ostma. 4. Sisuturundust meediaväljaannetes väga suurelt pole, nt kui Postimehe veebis ilmub 300 artiklit päevas, siis sisuturundusartikleid on nendest vaid mõned protsendid. Aga näiteks Äripäevas on sisuturunduse käibemahud kasvuteel. "Sisuturunduse osakaal kogu reklaamikäibest on hetkel 11 % ning arvatakse, et lähiaastatel tõuseb see 20-30 %. 5. Kõige sagedamini võib leida sisuturundus tekste firmadega seotud persoonilugudes ja ka firmade poolt pakutavate teemade promomis lugudes. Sisuturundust leiab: Ekspress Meedia alt ehk siis Eesti Ekspress, Maaleht, Eesti Päevaleht ja Delfi. 6. Kui inimesed seda ei erista siis nad ei teaks mis on oluline ja mis mitte. Ajakirjanduslikul sisul on kõik uuriv ja oluline. Sisuturunduses on oluline ainult see, et saaks enda asju reklaamida jne. 7. Ekspress Meedia, Ekspress, Maaleht, Eesti Päevaleht ja Delfi.
funktsioon. Nii ühendame üldmõiste vanavene kirjandus alla nii kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne." (Lotman "Poeetika lühikursus") Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide kirjutatud tekstid) Kirjandus meelelahutusena Tõlgendus e interpretatsioon Kuidas mõista kirjanduslikku teksti? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest
K I M I Suuline esitus Oskan kirjutada lühikest ja lihtsat teadet Oskan teha märkmeid ja koostada väga Oskan koostada lihtsat seostatud teksti Oskan kirjutada selgeid ja detailseid Oskan keerulisi teemasid täpselt ja Oskan esitada selge ja ladusa, (näiteks postkaarti puhkusetervitustega) lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tuttaval või mulle huvi pakkuval teemal. tekste mulle huvi pakkuvas üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või N ning täita ankeete (näiteks hotelli tänamiseks. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles teemaderingis. Oskan kirjutada esseed. alateemad ja olulisemad punktid ning põhjenduse, millel on loogiline
Huumoriajakirjas Strekoza ilmub varjunime Antosa Tsehhonte nime all jutustus "Kiri õpetatud naabrile". Sellest saab alguse Tsehhovi esimene loominguperiood, mil ta kirjutas väga kergelt tekste põhjalikult viimistlemata, sest plaanis tulevikus siiski arstiks saada, kuid pidi kirjutama perekonna ainelise kitsikuse tõttu. Esialgu lõi ta humoorikaid lühinovelle, kuid peagi asendus huumor satiiriga. Kui üldiselt olid 19. sajandi vene realistid seisukohal, et inimene on sünnipäralt hea ja kõik halb temas tuleneb ühiskonna mõjudest, siis Tsehhov nii ei arvanud. Ta pärines ise "väikeste inimeste" (väikekodanluse
aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles. Luulekogu "Puudutus" on ilmunud 1981.aastal, D. Kareva oli siis 23-aastane.
· Eduard Wiiralt elas aastatel 1898-1945. · Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. · Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. · Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Viiralt hakkas õppima Tallinna kunsttööstuskoolis. · Pärast Tallinna kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Viiralt 1919 aastal õpinguid Tartus Pallases. · Olles õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud1). · Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. · 1922-1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Pariisis. · Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud,
Kokkuvõte ,,Internet ja isiksus" Mati Hint Internetis olles ei jõuta süvamõtlemise etappi. Sellepärast kiirelt unustatakse ning kultuur hakkab hääbuma. Internet pole täiesti negatiivne ega positiivne, kuid tekitab sõltuvust. See on ajupesu, mis võib viia diktatuurideni. Ajus toimub jätkuv ümberorganiseerimine. Kui mingit tegevust korrata tihti, siis tekivad sellega ajus seosed. Internetis kiiresti edasi liikudes ei jõua aju neid valmis luua. See paneb aju ootele, et seosed käivituksid. Klikkimine tegevusena on vastupandamatu. Tihti pole sellel mingit eesmärki. Klikkimisest on raske võõrduda, tahetakse jätkata. Internetis olles on keskendumisvõime nõrk. Pidevalt tehakse uusi klikke. Loetut ei mõisteta nagu raamatu lugemisel. Veebi lugejad veedavad internetis ühes kohas vähe aega. Paljude saitide eesmärgiks on tähelepanu hajutamine. Sellega kaasneb kosmopolitiseerumine. R...
4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone. Noore Underi looming ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918). Viimast saab nim siurulikuks Underiks. Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili. Tuntumaid tekste ,,Ekstaas" selles osas. ,,Verivalla" (1920) lõpetab Noore Underi perioodi ja alustab uut. Loomingu kõrgpunktiks on aastad 1927-1930, mil ilmusid 4 värsiraamatut: lüürikakogud ,,Hääl varjust" (1927), ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ja ,,Lageda taeva all" (1930) ning ballaadikogud ,,Õnnevarjutus" (1929). ,,Hääl varjust" peetakse parimaks ja terviklikumaks luulekoguks, kus vastanduvad ja ühenduvad realism, sümbolism ja ekspressionism, objektiveeriv nägemus ja isiklik elamus
Eestikeele tasemetöö harjutamine : Proosa sõnade järjekord võrdlemisi vaba , proosa tekste liigitatakse sisu ja pikkuse järgi Luule sõnad on järjestatud korrapärase rütmi järgi Haiku jaapani lühike luulevorm mille sisuks on ilusast looduspildist saadud elamus . Valm luulevormis jutustatud mõistulugu , mis on õpetlik ja tegelasteks on enamasti loomad . Paroodia millelegi sõbralikult pilkav jäljendus Sisu keel
luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga. Oluline ka ühinemine rühmitusega Siuru (1917). Hüüdnimedeks: Sänna Trubaduur ja Paaz, mis tabavad tema loomingu ja isiksuse tuuma. Looming Adson on olnud Eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja. Võrumurdelisi tekste sisaldavad kõik tema 9 luulekogu. Tema teostes peegeldub eesti luule arengulugu. Luulekogud Esimene luulekogu "Henge palango"(1917) "Vana laterna"(1919) "Roosikrants"(1920) "Kaduvik"(1927) "Katai, kibuvits nink kivi"(1928) "Pärlijõgi"(1921) "Lehekülg ajaraamatust"(1937) "Värsivakk"(1959) "Rahumäe kannel"(1973) "Luuletused"(1990) Marie Under Tutvus Marie Underiga 1913 ning hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson armus Underisse. Underile mulje
6. Kuidas otsingut teostades määratleda kuupäev? Tooge näiteid www.neti.ee ja www.google.ee põhjal! 7. Kuidas otsingut teostades määratleda failivorming? Tooge näiteid www.neti.ee ja www.google.ee põhjal! 8. Nimetage veebipõhiseid entsüklopeediaid ja sõnastikke! 9. Kuidas salvestada veebilehte nii, et ta oleks väga lihtsalt asukohast avatav? 10. Kuidas käib failide allalaadimine veebilehelt? 11. Kuidas on kõige otstarbekam kopeerida pilte ja tekste dokumenti, et säiliks õige vormindus? 12. Kuidas muuta prinditava dokumendi veeriseid, paberi orientatsiooni, formaati? 13. Nimeta põhilised printimissuvandid!
Andrus Kivirähk Koostaja: Rühm: A. Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17.august 1970.aastal ja on eestikirjanik. Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust Töötab hetkel Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Andrusel on naine ja kolm last Andrus Kivirähk sai kuulsaks 1990.aastate algul,Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984.aastal Ta on tuntud eestikirjanik,nii täiskasvanute,kui ka laste seas. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud senarist filmis Lepatriinude jõulud.
,,Hädas suhtlemisega" 1. Inimesed on sotsiaalselt ebavõimekamad ning tekib üha rohkem jõhkardeid ning perverte. Samuti peatub inimeste areng. Ning näiteks ajakirjanikud hakkavad kirjutama üsna labaseid tekste ning jätavad vahel mõne vea ka meelega sisse, et rohkem kommenteerijaid oleks. Näide tekstist: ,,Interneti kui kollektiivse aju asemel oleme saanud sõnavabaduse sildi all võimendatud kultuurituse, anonüümsed jõhkardid, virtuaalsed hukkamised." Näide tekstist: ,, Näide tekstist: ,, Suhtlusmeedia suurimaks probleemiks pidaski Hennoste lugejatega manipuleerimist. Juba tekstide pealkirjad on koostatud nii, et keegi ei saa neist
Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Nad kirjeldasid elu inetut ja triviaalset poolt, ilma ideaalide ja väärarvamusteta. Tüüpilised naturalistide teosed portreteerisid autoreid endeid, nende pere ja sõpru. Tõe jutustamise tähtsuse tõttu muutus lugu kohati ekstreemseks. 22)Shishsetsu (watakushi-shsetsu), mina-romaan, Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. 23)Shinkankaku-ha Uussensualism, liikumisele, millele pandi alus a1924. Sündmuste moraalse sisu eitamine, olulisem pigem vorm kui sisu. Kolmandas isikus jutustamine (nagu tähtsusetu kõrvalseisja). 24)sengo bungaku - sõjajärgne kirjandus, Hilisem Shouwa (1945-75) (on kirjas lähemalt ''mida iseloomustab sõjajärgne proosa :P 25)jiyshi (shintaishi)- vabavärss
valitud tunduvalt mitmekesisemaid sõnastusvõimalusi. Kuid viimasel pooleteisel aastal on kriitikat hakanud kirjutama ka mõned noored luuletajad- prosaistid ja nendegi sulest on Rõhu veergudel ilmunud nii mõnigi põnev arvustus. Järgmisel aastal lisandub aga ka tõlkerubriik, mille ettevalmistustööd praegu käivad. Selle eesmärgiks on anda avaldamiskogemus noortele ilukirjanduse tõlkijatele ning tuua lugejani ka muuilma noorte autorite põnevaid tekste. Esimest korda sai see välja hõigatud paari nädala eest ning juba praegu on tulnud noortelt tõlkijatelt palju küsimusi, mõned huvitavad ettepanekud ja elavat vastukaja, nii et usun, et sellest saab lugejale ajakirja juures kindlasti põnev täiendus.'' (Postimees.1.12.2014) ''Uuringud näitavad, et lugemine on sirguva sugupõlve seas järjest ebapopulaarsem harrastus. Esimest sünnipäeva tähistav Värske Rõhk õnneks lõhub neid mustreid.
informatsioon olemas – sellepärast kasutaski arst mitut erinevat allikat peale enda mälestuste ning jättis kirjeldamata asjad, millest ei olnud temal ja teistel konkreetseid tõendeid. Rieux kirjutab terve raamatu nii, et räägib justkui kõrvalseisjana endast, kuid tegelikult on tema üks tähtsaimatest tegelastest ning mulle jäi ka mulje, et siiski enamus mälestusi, mida kirjeldati, olid tema omad ning teiste tekste kasutas palju vähem. Rieux puutus kokku peaaegu kõigega, mis toimus. Kuna ta oli arst, siis tegeles ta ise ning ka teised tema sõbrad, kellest romaanis rohkem räägitud, haigetega. Tema oligi see, kes avastas katku ning kellega lugu algas ja lõppes. Samuti kirjeldas ta igatsust enda naise vastu ning kokkupuuteid erinevate inimestega. Tema oli üks neist, kes oli katastroofile väga lähedal ning
Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid; 5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet 7) väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva pärimuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust; 8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi;
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 10. saj tekkis muusikasse mitmehäälsus. Organum esimene kahehäälne vaimulik laul, mille üheks hääleks on Gregoriuse koraal. 13. saj motett. Uus kirikumuusika zanr, mis oli kolmehäälne. Kõigis kolmes hääles kasutati erinevaid tekste. Renessanss 14-16 saj. Iseloomusta renessansiajastut muusikas: - Elu keskpunkt polnud enam kirik. Ilmalik muusika kogus üha enam populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism. Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? - Renessansiajastul. Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto.
Mart Saar Mart Saar oli rahvuslike traditsioonide rajaja eesti muusikas. Kõige eredamalt väljendus see tema koorilauludes.Side rahveloominguga oli kahepoolne,sest Saar kasutas oma loominguslisaks rahvaviisidele sageli rahvaluulest pärinevaid tekste. ELULUGU Mart Saar sündis Suure-Jaani lähedal Hüpassaares.Talle meeldis seal väga ja ta võis väga kaua looduses kõndida. Tema isa oli külapillimees kes teadis noodikirja ja Mardile oli ta väga suureks eeskujuks.Tema isa oskas väga huvitavalt improviseerida. Suure-Jaani maakonnas ei leitud varsti paremat klaverimängiat kui Mart Saar. PETERBURI KONSERVATOORIUMIS Kuigi oli ta´l rahalisi raskusi otsustas ta siiski minna Peterburi.Ta kirjeldas oma päeva
Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia tsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia. Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel. Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webbern ja Alban Berg. Lisaks muusikale huvitus Arnold Schönberg intensiivselt teistest loomevaldkondadest. Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks
Keelpillideks olid põhiliselt kinnor, lüüra ja lauto ning puhkpillideks salmei, sofar ja flööt. Põhilised teadmised muusika kohta pärinevad osaliselt väljakaevamistelt, millest olulisemad on toimunud Assüüria aladel, ning ka piiblist, kus mainitakse mh kinnorit jm pille. Kirja oli muusikat pandud vähe, Egiptuse ajast pärinevad mõned hümnitekstid, samuti on leitud muusikakoosseise või pille kirjeldavaid tekste, kuid noodinäiteid on vähe ja umbes 4-5. saj e.m.a.
Internet võib sisaldada valeinfot. Enamus info, mida leida võib on üle kontrollimata, seetõttu ei pruugi see olla tõene. Leheküljed ja tekstid sisaldavad ka palju inimeste enda arvamust, mis mõjutavad lugejaid. Tektsid võivad olla vigased. See tähendab seda, et seal on ohtralt kirjavigu. Kui inimene on harjunud lugema neid vigaseid jutte, mõjutab see tema kirjakeele oskust. Internet on ka sõltuvust tekitav. Uuringud on näidanud seda, et inimesed, kes loevad linkidega läbi pikitud tekste, saavad sellest halvemini aru kui inimesed, kes loevad paberile trükitud sõnu. Tegelikult teeb internet mõlemat, nii rumalamaks kui ka targemaks. Internetti kasutades tuleb olla ettevaatlik ning ei tohi lasta sellel ennast liigselt mõjutada. Tuleb osata vaadata ja hinnata infoallikaid. Üldiselt sõltub kõik inimesest endast, kui palju ta laseb internetil enda üle võimust võtta. Martiina Põder
· Hasso Krull on sündinud 31. jaanuaril 1964. · Ta on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija. · Krull lõpetas Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooria eriala. Luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. 2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku "Pesamuna". Selle esimene köide "Pesa" koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 20002012. Teine köide "Muna" sisaldab luulesarju ajavahemikust 19872012, mõned neist varem tervikuna avaldamata ("Osa / tervik" 198789, "Kaksikkirved" 1990). Raamatule "Luuletused 19871991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukaimaks raamatuks. Krulli raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust
Kasvas üles väga luksuslikult (tõenäoliselt oli ta kuninga poeg). Ühel päeval sai Siddharta oma müüriga ümbritsetud kodust välja ja nägi kolme inimest: rauka, surejat ja askeeti. Selle tulemusel loobus oma seisusest ja hakkas elama askeedina ning õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis on kõige tähtsam meditatsioon mõtlus. Budism on jagunenud kaheks theravada ja mahajaana budism. Mahajaana on rohkem levinud.
Missa ja Reekviem Missa on liturgilise muusika vorm (missatsükkel) ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile. Missa ordinaariumiosa tekstide hulka kuuluvad Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad olla muusikas jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on
Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne).
Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest.
Trükimuuseum areneb avatud stuudioks. Seal on võimalik läbi teha erinevaid trükitehnikaid. Muidugi käib muuseumis ka töö dokumentidega, et uurida Eesti ajalugu ja see talletada. Trükimuuseumis näeb viite kõrgtrükipressi ja rohkem kui 40 komplektist koosnevat kollektsiooni metallist ja puust laokirjadega. Seal näidatakse ka kuidas erinevad masinad töötavad. Oma käega saab katsuda paberile valmis trükitut, pilte ja tekste. Trükimuuseumisse jõudes, peale pikka otsimist oli esimene asi, mida märkasime suur kiri APARAAT. Hakkasime mõtlema, et kas see koht on kuidagi seotud lahedate pidudega,mis tartus toimuvad. Kuna pidude nimeks on Apareiv. Kinnitust me sellele ei saaud ja uurida ka ei viitsinud. Järgmine asi, mis kohe silma hakkas oli kohvik, mis polnud trükimuuseumiga väga seotud aga nad eksisteerisid üksteise kõrval sõbralikult. Meie giid Maarja oli äärmiselt
Vokaal-sümfooniline muusika 1.Oratoorium- on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on ,,Messias". 2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umb...
Ta on Eesti kirjanik ja ajakirjanik, Kivirähk on veel kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele- ja filmitekste. Elulugu Andrus Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. keskkoooli. Ta on töötanud Päevalehe ja Eesti Päevalehe toimetuses kolumnisti ja huumorikülje toimetajana. Aastal 1996 astus ta Eesti Kirjanike Liitu. Looming Andrus Kivirähile meeldis juba poisikesena kirjutada jutukesi. Tema loominguline tee algas 15- aastaselt humoristlike tekste kirjutades. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava Mälestused". Rehepapp Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, ilmus 2000. aastal. 2008. aastaks oli ,,Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis tegi Kivirähku 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Rehepapp ehk November Teoses elab ühel määrdunud maal kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid
KOORILAUL JA LAULUPIDUDE TRADITSIOONI KUJUNEMINE · Laulupidusid sai hakata korraldama tänu sellele, et Eestis oli selleks ajaks juba piisavalt haritud dirigente ja koorilaulukogemusega inimesi. · Kooriliikumine oli saanud alguse Lõuna-Eesti vennaskoguduse lauludest. · Koore hakati Eestis asutama 1820. aastatel kihelkonnakoolide ja kirikute juurde, juhatajateks olid koolmeistrid ja köstrid. · 19. sajandi koolis peeti muusikaõpetust väga oluliseks. · 19. sajandi keskpaiku hakati saksakeelseid koorilaule eesti keelde tõlkima ja eestikeelseid tekste viisistama. ·1860. aastate lõpul ilmus Aleksander Kunileidi eesti koorilaulude kogu ,,Wanemuise kandle healed" Saksamaa eeskujul hakati ka Eesti linnades kokku kutsuma lauluseltse. 1865. Aastal asutas Jannsen esimese meestelaulu seltsi Vanemuine, millel oli oluline osa esimese üldlaulupeo organiseerimisel. Laulupidu pühendati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Esimene üldlaulupidu ...
Geneetilise suguluse tõendiks on reeglipärased hääliku- ja tähendusevasted nii suurel arvul ja nii süstemaatilisel kujul, et see ei saa olla juhuslik. *k ungari keeles taga eesvokaalide ees k, muidu h vrd soome/eesti ungari kala hal käsi kéz Algkeele rekonstrueerimisel aitab nii sugulaskeelte materjal kui kirjalikud allikad. Nt romaani keelte uurimise abiks on suur hulk ladinakeelseid tekste. Kui vanemaid tekste pole olemas, kasutatakse siserekonstruktsiooni (arvestades häälikuseaduslike muutustega, võrreldakse ühe keele erinevaid vorme). Kuigi häälikuseaduslikud muutused on üldjoontes regulaarsed, neil võib olla erandeid. Üks erandeid tootev jõud on analoogia. HÄÄLIKUMUUTUSED Häälikumuutused võivad hakata grammatikat ,,lõhkuda", kui nad ei toimu kõigis vormides ühesuguselt. Nt astmevaheldus eesti keeles Häälikumuutuste regulaaarsus Kadu: h > Ø
et id.ajalugu tunnustataks kui eraldiseisvat ajaloodistsipliini elutähtsat osa(uurida inimese mõtlemist on sama, mis uurida inimese olemust). Väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad pm samu univ küsimusi, ideed on tsüklilised, ,,ühikideed"-meil on võimalik lahutada ühe in mõtlemine ühikuteks, mis pole originaalsed, vaid uus teoooria tekib vaid vanade ideede ühildumisel. Tekstipõhisus-ei peagi teadma eriti mõtleja enda elu kohta, vaid uurime tema tekste. Peab lugema just suuri, kanoonilisi tekste, ,,suurte mõtlejate" rida Kontekstuaalne meetod-cambridge'i koolkond alat. 1960ndatest(quentin skinner jt). 2 olulist aspekti: autori intentsioon e kavatsus- mitte mida autor ütleb, vaid MIKS? Peame tundma ka ajaloolist konteksti, teadma keda kritiseerib, keda ülistab. Peame tundma ka keelelisi konventsioone ja mida mõisted tollal üldse tähendasid. Mõjutatud ,,lingvistilisest pöördest"- (ideedeajaloo kulg)Ludwig Wittgenstein-keel
vaid alluvad. Selline käitumine kindlasti nõrgestab inimese (manipuleeritava) isiksust. Negatiivne mõjutamine inimeste puhul on võimalik siis, kui inimesed: • ei julge välja näidata, et nad saavad aru, mida nendega tehakse ja tahetakse edaspidi teha; • on harjunud (on maast-madalast harjutatud) olema manipuleerimise objektid, ning manipuleeriksid meelsasti ka teiste inimestega; • on nii "puuga löödud”, et usuvad pimesi, mida räägitakse ja kirjutatakse, st võtavad igasuguseid tekste tõe pähe; • ei oska, ei suuda ega taha analüüsida neid ideoloogiad, tekste, mida levitatakse; on tüdinenud ja väsinud, teevad näo, et neid ei huvita; • loodavad ka kuuluda kuidagi võimu juurde ja olla selle võrra tähtsamad, mida enam neid võimul olijatega seostatakse; • ei tunne ära ei demagoogiat, demagooge ega nende tegevuse tagajärgi. Eks otsene ja varjatud ajupesu ning propaganda ongi oskus ja püüe muuta pilti, millele
.......................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40 3 Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia
Lause Lause on keeleüksus, mis väljendab mingit terviklikku mõtet, tegevust. Luses peab olema öeldis- tegusõna pöördeline vorm. Öeldis ja teisied selle juurde kuuluvad sõnad peavad lauses olema kindlas vormis. Lause pikkus varieerub. Omavahel seotud laused moodustavad suuliseid ja kirjalikke tekste. Lause ehitatakse tavaliselt üles nii, et selle algusesst paigutatakse tuntud info, lõppu uus teave. Lause moodustajad Lause koosneb erinevatest tähendusosakondadest e. moodustajatest, mis vastavad samale küsimusele. Näide: Suures metsas jalutas eile väike metsavaim. Kus? Mida tegi? Millal? Kes? Tegevus- mida teeb? Osaline- kes? Keda? Kellega? Asjaolu- aeg, koht, viis hulk Täiend Selgitab nimisõna. Vastab küsimusele: kelle? Mille? Missugune? Mitmes? Mitu?
läänekiriku ja selle liturgia? Gregorius Suur Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. Kloostrid ja kirikud. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis erinevus on proopriumi ja ordinaariumi tekstidel? Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Milline on missa ülesehitus üldiselt (kaks suurt osa koos alguse ja lõpuga)? Mis on missa osad? Mida need osade pealkirjad tähendavad? eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis on gregooriuse koraal? gregooriuse laul Mis on neuma? Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad
Peame meeles pidama, et kool on ikkagi koht, kus õpime lugema, kirjutama, arvutama jne. See on asutus, kus aastad hiljem väljuvad targad ja töökad inimesed. Meie, õpilased, heidame õpetajatele tihti ette küsimuse, et miks me "seda" õpime, seda pole ju tulevikus vaja. Samas heidavad õpetajad ette meile küsimuse, et miks ei suuda me tunnis olla aktiivsed, unustades asjaolu, et see ei ole ainuke tund, kus peame suures koguses fakte ja tekste meelde jätma ning üles kirjutama. Leian, et koolis peaks käima õpetajate ja õpilaste vahel koostöö. Mõistmine, et iga üks meist annab parima Pannes kokku Einsteini ja meie eelmise Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvese öeldu tahaksin lõpetuseks sõnada, et kool peaks olema koht, kus õpilased võtavad õpitut hinnalise kingitusena ning õpetajad annavad iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa.
Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest, mitmesuguseid aimeraamatuid aga kolmandik
Etruski kunst. Levis 8.-3. saj. e. Kr. Itaalia aladel. Ühtne riik puudus, olid edukad meresõitjad, põlluharijad ja metallurgid (raud, pronks, kuld). Linnad olid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega. 7-6. saj. e. Kr. oli kultuuri kõrgaeg, kuid siis alistati nad roomlastele, kellele nende kunst suurt mõju avaldas. Kuna etruskikeelseid tekste on väga vähe säilinud on teadmised selle kultuuri kohta väikesed. Haruspeksid olid ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad. ,,Kapitooliumi emahunt" on pronksskulptuur, millel on kujutatud Rooma linna rajajaid imetavat hunti (imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
