Unenäod Mirell Vanaaseme MJ112 Mis on unenäod? Unenäod on teatud unefaasis tekkivad nägemis, kuulmis, lõhnatundmis, puutetundmiskujutised ning ideed ja emotsioonid. Unenäod tekivad unefaasis, mida saab väga hästi jälgida ka väljastpoolt, sest selles unefaasis liiguvad magaja silmad. Paljud inimesed väidavad, et nad ei näe unenägusi, kuna nad unustavad need lihtsalt nii kiiresti ära. Mis on unenäod Unenäod on ka meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks
Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4. Millised on põhilised kõrvaosad ja nende ülesanded? Väliskõrv (kõrvalest, välimine kuulmekäik) Trummikile hakkab võnkuma, saadab helid edsi keskkõrva. Trummikile kaitseb keskkõrva külma, mikroobide eest. Keskkõrv (Luukesed: vasar, alasi, jalas) Luukesed võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Sisekõrv (tigu, tasakaaluelund) Tekkivad närviimpulsid saadetakse piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse, hoiab tasakaalu. 5. Milline on helilainete liikumise teekond kõrvas? Kõrvalest kooondab helid kuulmekäiku- jõuavad trummikileni. Trummikile paneb võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva jõudnud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked tekitavad närviimpulsse, mis liiguvad piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse. 6. Kuidas tekib lõhnaaisting
Minu ökoloogiline jalajäg Enne eesti keele loengut ei ole mõelnud ökoloogia teema peale. Internetis on palju uudist kus inimesed räägivad või kirjutavad, et kuskil surevad loomad, veekogused reostuvad ja õhk hingamiskõlbmatu. Kõik need probleemid tekkivad, sellepäras et me kasutame kilekotid ja lihtsalt viskame neid õues ära, tehased välja valavad jäätmed vette ja heitgaasid tulevad autost välja. Kas ma teen midagi, et kuidagi loodust säästa? Kui te vaadate minu igapäeva harjumese peale, siis võite kohe öelda, et mina ei ole keskkonnasõbralik inimene. Ma kasutan väga palju vett: kui dusi all käin, kui pessen nõusi ja koorin kartuleid vett jookseb kraanist. Prügi on meil sorteerimata, viskame kõik ühele prügikastile
(Gaasi aatomitest vabanendud elektroonid ja varem vabad olnud elektroonid saavad laengu mille tagajärjel muutub õhk elektri juhiks). Esimene säärane ionseeritud kiht asub 50-65km kõrgusel maast ja neelab raadio lühilaineid. Nähtus esineb üksnes päeval. 4. Termosfäär- Paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla kuni 800km paksuse kihi. Termosfääri nähtuste hulka kuuluvad virmalised mis tekkivad u 100 km kõrgusel maast elektronide ja ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atmosfääri rikastuvad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid mis põhjustabki virmalisi. 5. Eksosfäär- Atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800 km ja läheb järkjärgult üle planeetide vaheliseks ruumiks. Maakera põhiline energia allikas on päike. Maale langeb päikese kiirgusest vaid kadu väike osa. Seegi aga moodustab meie jaoks
Pärast steriliseerimist ja säilitamist nitrit sisaldus veelgi vähenes. Mõlemad, nitrit ja nitraat, reageerisid teiste kostisosadega ja polnud enam määratavad nagu anorgaanilised nitrit ja nitraat. Askorbaatide ja polufosfaatide lisamine liirendas nitriti lagunemist toores lihasegus (batter). Kuumutamisel madalatel temperatuuridel (70-80°C) nitriti vähenemine aeglustub. Nitrosoamiinid Juba 1970 aastal pööratu tähelepanu soolatud lihatoodetes nitrosoamiinide tekkele. Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide moodustumine sõltub aminorühma struktuurist ja teisest lämmastiku sisaldavast ainest, ka reaktsiooni tungimustest (pH, amiiini leeliselisus, temperatuur). Nitrosoamiinide teke
Seedeelundkond · Tagab gaasivahetuse, mis on edasikandmises mõne organismi oluline eluegevuseks vajalike liikumisel. rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. Erituselundkond · Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi · Eemaldab kehast mittevajalikke oksüdeerimisel tekkivad aineid. süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja · Hingamiselundkonna hulka kusiti. kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus · Lisaks erituselundkonnale toimub gaasivahetus õhu ja vere osalevad ainete eritamises ka vahel
Adaptatsioon iseloomustab suurt spetsiifilust. Adapteerides tugevateke ja väga kõrgetele toonidele, säilib tundlikkus madalate toonide suhtes. Adaptatsiooni füsioloogiline tähtsus seisneb kesknärvisüsteemi efektiivse töö tagamises optimaalse hulga signaalide vastuvõttuga. Madal õhurõhk. Aga vaatamata sellele et adaptatsiooni protsessid koguaeg toimuvad meie organismis, see protsess ei ole nii kiire , et vabastada inimorganism kõrvaltoimetest, mis tekkivad näiteks lennukis või mäe, kõrgendiku tipus. Niisuguses keskkonnas toimivad inimese organismile kaks tähtsat tegurit: hapniku vähesus ja gaaside paisumine. Madalama õhurõhu tingimustes on hapniku osarõhk õhus langenud. Tänu vere punalibledes (erütrotsüütides) leiduva hemoglobiini( hapniku kudedesse kandja) omadustele, jääb hemoglobiini hapnikuga küllastatus 90% ni hoolimata lennuki salongi rähu langemisest lennu ajal
· Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. · Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehakaalust. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. · Tagab gaasivahetuse, mis on oluline eluegevuseks vajalike rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. · Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi oksüdeerimisel tekkivad süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringelundkond · Transpordib kehas aineid. · Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2)veresooned; 3)süda · Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. · Vereringe kaudu toimub ka immuunsüsteem.
korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi seda kõrgem tundlikkus. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab nimetatakse eristusläveks. Kvaliteet Kvaliteet on täpsus aistimisel. Kvaliteet näitab, kui täpselt oleme võimelised erinevate meelte kaudu aistinguid vastu võtma. Aeg Aistingud tekkivad suhteliselt kiiresti. Näiteks võtab puuteaistingu teke aega umbes 130 millisekundit. Ruum Aistingute abil saab määrata ärritaja asukohta ruumis. Aistingute ükdised seaduspärasused: Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine Näiteks kui satume ereda valguse käest hämarase tuppa, ei näe me alguses midagi. Mõne aja pärast on silmad hämarusega harjunud ja me hakkame taas selgelt nägema. Sisenedes
mustikaid surutakse kuni kestade lõhkemiseni Tooraine peenestatakse kiiresti, sest pikemaajaline kokkupuutumine õhuhapnikuga halvendab mahla kvaliteeti. Seemneviljastel tuleb vältida seemnete purustamist, sest peenestatud seemnetest tekib mahlale mõrkjas maitse. Marjameski töötlus- Töötlemise eesmärgiks on rakkude tsütoplasmaatiliste membraanide läbilaskvuse suurendamine. Kuumtöötlus: vee või auruga, temperatuuril 65-80 °C, külmutamine- aeglasel külmutamisel tekkivad jääkristallid, mis lõhkuvad taimede rakud, mahl eraldub sulatamisel kergesti, töötlemine iooniseeriva kiirgusega- kõige effektiivsemad kiirgusdoosid on 400 kuni 600 rad., ensüümidega või elektrivooluga- külm fermentatsioon (toatemperatuuril 6-36 t), kuum fermentatsioon (30-150 min temperatuuril 50°C), kasutatava fermenti inaktiveerimiseks protsessi lõpus viljameskit kuumutatakse 80-85 °C-ni. Töötlemisel ensüümpreparaatidega mahla valjatulek kasvab 5-20 %.
lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. [2] 1.4 Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutus valitakse niisugune, mis kindlustab terasele vajaliku struktuuri ja soovitavad omadused. Jahutuskiirust saab reguleerida erinevate jahutuskeskkondade valikuga ja nende temperatuuri muutmisega. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kui seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Karastamise seisukohalt on oluline karastuskeskkonna jahutusvõime kriitilistel temperatuuridel 650-500oC (austeniidi minimaalne säilivus) ja 300-200oC (martensiidi tekkimise algus) Süsinikteraseid karastatakse vees. Vesi jahutab 300-200oC piirkonnas liiga intensiivselt, kuid vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt ainult piirkonnas 600-500 oC
.3km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga; · Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad; · Norraliustikud. Jää kulutuse tulemusena: · Eesti aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30..80 meetri paksune kiht. · Jää kulutuse tulemusena Ppeipsi, Võrtsjärve nõod. Jää geooloogiline tegevus (Otepää, Birka; Island,basaldis; Norra, graniidid) Jää geoloogilisel tulemusel tekkivad: · Glatsiaalsed settes: 3..7 mahuprotsenti moreeni liustikus · Limnoglatsiaalsed setted · Fluvioglatsiaalsed setted
kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid. Selle vältimiseks küllastatakse vedelad rasvad vesinikuga ja saadakse küllastunud rasv. vedel rasv + H2 (katalüsaator) tahke rasv Sellel reaktsioonil põhineb taimerasva saamine õlidest lähtuvalt. kui rasv + NaOH propaantriool + Na-sool - tahke seep kui rasv + KOH propaantriool + K-sool - vedel seep Tehisrasvad Transrasvad ehk tehisrasvad tekkivad, kui taimset rasva tööstuslikult küllastatakse. Kasutatakse: Majapidamistööstuses Jäätistes Pakendatud valmistoitudes Enamikuis küpsetistes Popkornis Jne. Küsimused Mis on rasv teise sõnaga? Nimeta rasva füüsikalisi omadusi. Nimeta rasvade ülesandeid. Kuidas jagunevad neutraalrasvad? Miks on enamus veeloomi paksu rasva- kihiga?
Lämmastik: ~78% Süsihappegaas: ~5% Väljahingamisel jääb õhus sisalduva lämmastiku hulk samaks. Fotosüntees Hingamisel väljub organismist süsihappegaas. Seega peaks süsihappegaasi sisaldus õhus kogu aeg suurenema, ja hapnik õhust otsa saama, mille tagajärjel hukkuksid kõik elus organismid. Seda aitavad ära hoida taimed, mis võtavad päeval oma roheliste osade (peamiselt lehtede) abil süsihappegaasi. Mullast saavad taimed juurte abil vett. Süsihappegaasist ja veest tekkivad valguse abil suhkrud, tärklis jt. ained (vt. Joonis 2.1). Seejuures eraldub taimest õhku hapnikku. Taimedes toimub fotosüntees, mis tähendab ainete tekkimist valguse toimel. Joonis 2.1 Põlemine Tule saamine ja kasutamine oli erakordselt tähtis juba ürginimestele. Välgust süüdatud puu, metsapõleng või vulkaanipurse andis tuld, mida kasutati kaitseks metsloomade vastu, soojendamiseks ja toiduvalmistamiseks. Põlemine toimub hapniku osavõtul, seejuures pääseb
Lainepikkusest 13. Milline on värvuselt must keha? Kui keha neelab kõiki värvi valgusi, siis on keha must. 14. Milline on kollane keha? Keha, mis peegeldab ainult kollast värvi valgust. 15. Mille poolest erineb valguslaine teistest elektromagnetlainetest? 16. Põhivärvused on sinine, roheline, punane. 17. Kui üks pigmentidest puudub ei teki inimesel vastava värvuse aistinguid ehk värvipimedus. 18. Vari piirkond, kuhu ei kandu valgusenergiat. 19. Miks tekkivad kitsa pilu taha heledad ja tumedad triibud ? Sest tekib valguse interferents kahe või mitme laine liitumine ruumis, mille tulemusena tekivad tugevdavad või nõrgendavad piirkonnad. 20. Millal tekib valguse püsiv interferentspilt? Püsiv interferentsipilt tekib ainult siis, kui liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt. 21. Miks kaks tavalist lampi ei põhjusta püsivat interferentspilti? Kuna lambid
6. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel? Elektronmikroskoobi leiutamine võimaldas avastada uusi rakustruktuure ja uurida rakkude siseehitust. 7. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. a) Kõik organismid on rakulise ehitusega. b) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. c) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Selgitage Rudolf Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. a) Rakud tekkivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu). b) Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel. c) Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel.
tekkida transrasvhapped. Tarbimisel suurtes kogustes põhjustab veresoonte sisekesta, põhjustades südame- veresoonte haigusi. Margariin Vana tootmistehnoloogia korral sisaldas palju transrasvu. Alates aastast 1990 on valmistamisviisi muudetud. Praegu toodetavates margariinides Rama on küllastatud rasvade kogus tootes 0,5 % või alla selle. Kõik kuumtöötlemisega seotud rasvad, nagu näiteks päevalilleõli ja margariinid, ei ole head, sest rasva keemiline koostis muutub kuumutades, tekkivad inimorganismile halvasti mõjuvad transhapped. Transrasvhappeid võib aga saada ka lihast ja piimatoodetest. Looduslikult on lehmade ja lammaste lihas, piimas ja piimatoodetes. Võis on 2-5% transrasvu. Protsentides on vaja näitada toidu koostisosa siis, kui see esineb toidu nimetuses, pildina või on oluline antud toidu eristamiseks muudest toodetest. Euroopa Liidu maades ei ole kohustust esitada transrasvhapete sisaldust toidu
ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss radooni tütarproduktid. Radoon Kuna tegemist on gaasiga, siis on kiirguse peamiseks märklauaks hingamisteed ja kopsud. Välisõhus on radooni kontsentratsioon tavaliselt väike ega kujuta endast ohtu inimese tervisele. Hoopis teine on olukord hoonetes. Meie kliimas, kus maja peab pidama tuult ja sooja, võib hoonealusest pinnasest ruumide siseõhku tunginud radooni tase hoonetes olla
atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paiknevate osoonikihti moodustavate ühenditega. Osooniauke põhjustavad ained CFC- kloorfluorsüsinikud Halogeensüsivesinikud Cl(4)C-tetrakloorsüsinikud Trikloroetaanid UV-kiirguse mõjul need gaasid lagunevad ja vabastavad kloori aatomid, mis hävitavad osooni. Polaarsed stratosfääripilved Polaarsed stratosfääripilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15 25 km kõrgusel tekkivad pilved. Need pilved põhjustavad osooniauke, sest soodustavad keemilisi reaktsioone, mis vabastavad kloori, aga kloor on osoonikihti lõhkuvate keemiliste reaktsioonide katalüsaator. Kuna stratosfäär on kuiv, siis moodustavad seal pilved harva, kuid külmade polaartalvede ajal seda siiski juhtub. Miks on osoonikihi hõrenemine halb? On kahtlusi, et bioloogilisteks tagajärgedeks on näiteks nahavähija katarakti riski suurenemine, kahju taimedele, ookeanites planktonite vähenemine.
Kuid kas see on ka ohutu? Igapäevane ekraani ees olemine ei ole sugugi ohutu meie tervisele. Ere ekraan rikub silma nägemist, mida on näha meie ümber olevatest inimestest kellest aina rohkem on hakanud kandma prille. Samas ei kahjusta see vaid su silmanägemist vaid ka füüsilist tervist. Inimesed veedavad enamuse ajast arvutitaga istudes umbses ruumis ning ei liiguta ennast. See oma korda kahjustab südant. Tihti tekkivad ka vähese liigutamise tõttu üle rasvumised ning see soodustab muid tervise hädasid . Kuid ainult tervis pole see mis on ohustatud. Tänapäeva tehnoloogias on veel palju turvalisusega seotud riske. Väikese pingutusega on lihtne kahjustada arvuti turvasüsteemi ning kopeerida kõik andmed ümber. Kahjuks võib sellest olla aga rohkesti pahandust kui avastad ühel heal päeval, et sinu panga arve on tühjaks tehtud.
EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega
funktsioonide järsku halvenemist. ● Haiguse soodsa kulu tundemärgid on järgmised: ● esialgsed sümptomid sensoorsete häirete ja nägemishäirete kujul; ● toimub häirete täielik remissioon; ● 5 aasta pärast ei täheldata funktsioonide halvenemist. Kliinilis-neuroloogilised sümptomid ● Ühe SM-i haige sümptomid võivad jahmatamapanevalt erineda teise sama haigust põdeva inimese sümptomitest. ● Kõik tekkivad sümptomid sõltuvad sellest, millises kesknärvisüsteemi osas on plaadike või kahjustus formeerunud. ● Sensoorsed häired ● Nägemishäired ● Peapööritus ja koordinatsioon ● Liikumisraskused ● Spastilisus ● Kusepõie funktsiooni häire ● Suguelu probleemid ● Meeleolu kõikumised ● Väsimus ● http://imgarcade.com/1/multiple-sclerosis-myelin-sheath-damage/ (31.01.15) Õe osa psühhosotsiaalsete probleemide leevendamisel
puukest. Eesti looduslikud liigid kasvavad kuni kolme meetri kõrguste põõsastena. Neid võib kasvatada ka iluaedades, kuid nad võivad kergesti metsistuda. Erinevatel kibuvitsaliikidel pole vanarahvas vahet teinud ja nii on ka nende rahvapärased nimed ühised. Kokku on neid väga palju. Orjaroos, orjavits, orjapuhm ja teised sellised näitavad tema kasutamist varasematel aegadel. Kibuvitsa teravate ogadega kaetud vitstega peksti orje, et valu ja piinad ning tekkivad vigastused suuremad oleksid. Kuid tal on ka südamlikumaid nimesid, nagu koidukannid, okasroos, metsroosipuu, neitsi-kannid või neitsilill. Nii et kibuvitsad on tähistanud nii hirmu ja valu kui ka ilusaid õnnehetki. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada
Reaktiivmootori tõmbejõud on seda suurem, mida rohkem õhku ja kütust satub põlemiskambrisse. Kaasaegsete mudellennuki- reaktiivmootorite tõmbejõud on 1-3 kg. Süüteküünalt on tarvis segu süütamiseks ainult käivitamisel. Mootori töötamisel süütab värske segu juba põlevad gaasid ja põlemiskambri kuumenenud sein. Joonisel on kujutatud mootori tööjärjekord: ●Klapp on avatud, värske küttesegu täidab põlemiskambri. ●Segu süttimine. Põlemisel tekkivad gaasid paisuvad, rõhk põlemiskambris suureneb, klapid sulguvad ja gaasid suunduvad resonantstorusse. ●Paisuvad gaasid liiguvad resonantstoru lõpuni, tekitades põlemikambris hõrenduse, mille mõjul klapid avanevad. ●Põlemiskamber täitub värske seguga. „Gaasikolb“ liigub tagasi põlemiskambri suunas, rõhudes värskele segule. Kasutatud allikad ● Www.coptercam.ee
Rakvere Ametikool MT14 Elena Tamsalu Maavärinad Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2014 Maavärinad Mis on maavärin? Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Kuidas tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. Maavärinaid esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka mujal. Vulkaanipursete tagajärjel Koobaste varisemise tõttu
teket. 5.Milline on meioosi eesmärk ja tulemus? Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. Esimese jagunemise tulemuseks on kaks identset tütarrakku. Meioos on rakkude jagunemine, mille tulemusena kahekordse ehk diploidse kromosoomistikuga rakkudest tekivad haploidse kromosoomistikuga rakud. 6.Võrdle mitoosi ja meioosi toimumist. Too välja 4 erinevust. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke, aga meioosiga sugurakke. Meioosi tulemusena tekkivad rakud on geneetiliselt erinevad. Meioosil toimub 2 järjestikkust jagunemist, DNA kahekordistumine toimub ainult enne 1-st jagunemist. Meioosil 1. jagunemise profaasis toimub homoloogiliste kromosoomide vahel ristsiire. 7.Võrdle munaraku ja spermi arengut. Too välja 5 erinevust. Munarakul: Eelasrakud jagunevad looteeas, munarakk on suurem ja liikumatu, munarakkude küpsemine ei kesta lõputult (50-...), looteeas algab meioosi
Erinevad jäätmed lagunduvad looduses väga erineva ajaga, see oleneb mis materjalist on asi tehtud. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või puitu. Kindlasti ei tohi kodus põletada plastikut, kuna see on ohtlik keskkonnale ning põlemise käigus tekkivad gaasid saastavad õhku sinu lähiümbruses. Üks võimalus kuidas võidelda reostuse vastu on taaskasutus ehk jäätme korduv kasutus. Taaskasutus võib olla nii ümbertöötlemine kui ka vanade asjade uuesti kasutusele võtmine. Taaskasutus aitab vähendada saastamist ja jäätmete teket. Näiteks oma vanade riiete ja asjade viimine kogumispunktidesse. Väga vale on kõik jäätmed ühte kohta pilduda, sest jäätmetest saab ümbertöödelda palju erinevaid asju
taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30°
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
Manasseini komisjon (1882-1883) kritiseeris balti elu. Ütles, et seda peab muutma. Määras Eesti- ja Liivimaa kubermangudele uued kubernerid: Eesti alal E. Sahhovski (äärmuslane) Liivimaal M. Zinovjev 1. Haldusreform 1888 · Liivimaal rakendati Venemaa politseikorraldus riikik politsei, kes valdas vene keelt. Kardavoi (politseinik) hakkasid viina muutma, muutusid naeruväärseteks. · 1889 Vene kohtusüsteem (positiivne). Kohtuprotsess avalikuks, tekkivad advokaadid. 2. Talurahva asutuste reform 1889: järelvalve valdada üle. Hakati valdasid liitma (pos.) suuremad ja elujõulisemad vallad 3. 1892 Uus linnaseadus muutus linnakoguduse valimise kord. Nüüd saieesti jõukas mees linnavolikogulaseks saada eestimeelsus. Kulruuriline venestamine: · Kool mõisniku kontrolli alt riigi kontrolli alla · Usuõpetus ja eestikeele õpetus eesti keeles (kõik muu venekeeles)
Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile
käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp.) toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust. Teise võimalusena kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad, teraviljad jpm produktid. Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi, mida sisaldab näiteks puit, paber, kaltsud jmt. Polüsahhariidide hüdrolüüsil tekkivad mono- ja oligosahhariidid kääritatakse anaeroobselt pärmiseente abil. Saadud segus on alkoholi mahuosa kuni 16%. Pärast selitamist jm töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseksdestilleeritakse segu kuni 80° C juures. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega.
a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju c) Vananemise staadium (raugastumine)- elutalitused muutuvad kehvemaks. Taimede areng: a)vegetatiivne areng: Idand- kujunevad välja vars, juur ja lehed. b)Juveniilses staadiumis areneb toimiv juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv, moodustuvad lehed.Kasvuperiood c)Generatiivne areng: Toimub peas tekkivad tolmuterad ja emakasigimikus areneb munarakk. d)Vananemisperiood- algab kohe peale viljade ja seemnete valmimist.
seotud magnetväljaga. • Tugev magnetväli takistab kuuma gaasi tõusu fotosfääri ja põhjustab temperatuuri languse 3000K-4500K. • Laigud näevad välja tumedad, kuna on ümbritsetud palju kuumema 6000K fotosfääriga. • Päikeselaigud avastas Galilei 1610. aastal. Pilt 3 – Päikeselaigud Päikese aktiivsus: Protuberants • Protuberants on Päikese atmosfääris intesiivne elektromagnetvälja ja plasma vastastiku mõjul tekkivad helenduvad gaasijoad ja gaasipilved • Tüüpiline protuberants ulatub välja mitmed tuhandeid kilomeetreid päikese pinnalt • Protuberants tekib umbes ühe päevaga ja võib püsida seal ühest nädalast kuni mitme kuuni Pilt 4 – Päikese protuberants Päikese aktiivus: Loited, faklid ja flokkulid • Päikeseloide on kuuma aine väljapaiskumine Päikesest • Loited tekivad siis, kui protuberantsi
tekkida ka süsinikoksiid. Väävli ja lämmastikurikka C + O2 = CO2 kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti nende elementide happelisi 2C + O2 = 2CO oksiide. Happevihmade tekkimine Keemiakursusest teame, et happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed CO2 + H 2O H 2CO3 happelisteks ja omavad seega SO2 + H 2O H 2 SO3 söövitava toime. SO3 + H 2O H 2 SO4 Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg
Interferentsiks aga nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). Kõige lihtsam on mõlema nähtuse puhul näiteid tuua seonduvalt veega. Kui difraktsiooni puhul jõuavad veelained vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda, siis interferentsi võib vaadelda näiteks visatates tiiki samaaegselt kaks kivi: kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks. Praktikas kasutatakse valguse difraktsiooni nähtust difraktsioonivõredes. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved. Üks difraktsiooni hästi iseloomustav näide on seotud samuti valgusega; näiteks CD või DVD tihedalt pakitud rajad
sajandil Euroopas, kui hakati tööstuslikult sulatama malmi ja rauda. 2. Teadusharuna uurib metallurgia, kuidas toimub tootmise ja töötlemise tehnoloogia ning heidetakse pilku metallide ja nende sulamite omadustele. Et kõiki neid metalle saavutada, on meil tarvis kõrgahje, mille abil õigetest sulamitest tekivad ka erinevad metallid. Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahi töötab sisuliselt nagu vastuvool. Keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles, kõrgahju täidis aga ülevalt alla. Ülemine osa kõrgahjul on kõige madalama temperatuuriga ning see on ka rahvakeeli ,,soojendustsoon". Mida rohkem allapoole liikuda, seda enam kasvab ka teperatuur. Keskosas toimubki juba ka raua vaikne redutseerumine ,,käsnrauaks". Keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks lubjakivi toimel. Räbu kasutatakse ära näiteks tsemendi tootmiseks. Ahju allosas toimub juba raua rikastamine
Ratsionaalne töökorraldus Tööruumide õige planeerimine, ehitamine ja sisustamine Töökoha nõutava valgustatuse tagamine Töökoormuse õige planeerimine Töötajate vaimse ja kehalise arengu mitmekülgne arendamine Korrapärane täisväärtuslik toitumine Eelnev ja perioodiline läbivaatus Uimasus, unisus, tähelepanu langus Sundasendid ja sundliigutused- skeletisüsteemi ülekoormushaigused, närvikahjustused Silmade ülepingest tekkivad laulihaste krambid, silmade ärritusnähud, silmade kuivamine Silmanägemise halvenemine Kanapimedus Tööõnnetused ja vigastused Vaimsed tervisehäired meeleolu langus, depressioon Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Õhu liikumiskiirus Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Väldi väga niisket või väga kuiva õhku Väldi liiga suurt kuumust või külma Väldi tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi
- normaliseerimine Struktuuriosad jäävad samaks, sest jahtumiskiirus on madal ( ferriit ja perliit). 4. Terase grupp lähtuvalt lõpptermotöötlusest Kuna alates 0,3% süsinikusisaldusega terastest on parandatavad, siis püüeldaksegi konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse karastamise ja kõrgnoolutuse tagajärjel. Esmalt viiakse läbi karastamine, mille tulemusena austeniit muutub martensiidiks. Sellega saavutatakse suur kõvadus, kuid jahtumisel tekkivad termopinged ja martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonile. Seda parandatakse aga noolutamisega suhteliselt kõrgel temperatuuril (450... 650 °C, jahutus õhus). Sellist karastust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parandamiseks. 5. Optimaalne karastustemperatuur, terase struktuur peale karastamist ja kõvadus HRC. Terase optimaalne karastustemperatuur on 30-50 kraadi üle A3, mis on umbes 800°C-830°C vahemikus
17. LIPP e. LIISTPARKETT · Kõikidest külgedest sulundatud massiivsest puidulippidest põrandakate. 18. KILPPARKETT · Igast küljest sulundatud kihiline kate, mille pinnakiht on vastupidavast täispuidust. · Vahe ja aluskiht täispuidust või puiduplaadist. · Pinnakihi muster moodustub ühest või 4 ruudust. 19. TAFTING MEETOD mitmenõelalisel masinal vaiba kudumine, mille puhul kudumismasina nõelad lükkavad lõnga läbi esimese alusriide nong tekkivad silmused fikseeritakse. 20. AXMINISTER VAIP · Masinal kootud vaipkate. · Koelõng kinnitatakse ning paigutatakse aluskangale mustri järgi. 21. VELUURVAIP · Kootud või taftingmeetodiga valmistatud vaipkate. · Silmused on pealt läbi lõigatud. · Läbi lõigatud silmused annavad vaibale pehmuse. 22. SILMUSVAIP · Kootud või taftingmeetodi kasutamisel valmistatud vaipkate. · Silmused läbilõikamata.
Mis ohustab luksuses elavat inimest? Luksuses elavad inimesed võivad aja jooksul väga palju muutuda. Nende käitumine võib muutuda hoolimatuks nii enda kui ka teiste suhtes ning ei ole enam midagi ,mille poole püüelda. Inimene on harjunud sellega ,et kõik tema eest ära tehakse ja ta ei kujuta ette,et peab midagi ise millegi saamiseks tegema. Kui inimene on elu jooksul ise suure vaevaga endale luksusliku elu välja teeninud ,oskab ta seda ka väärtustada ja ei muutu hoolimatuks. Kuid on ka inimesi ,kellele tuleb luksus niisama lihtsalt kätte ja kes ei oska seda väärtustada ning arvavad ,et see on loomulik. Luksuses elavatel inimestel on olemas kõik ,mida nad oskavad tahta. Nt: autod, mis meeldivad , maja ,kus on kõik olemas teenijad , luksuslik sisustus jne. Neil on võimalik endale lubada mida tahes . Kuna neil on olemas kõik ,ei ole neil enam sihtmärki, kuhu poole püüelda, sest ei leidu as...
Väävli- ja lämmastikurikka 2C O2 2CO kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti nende elementide happelisi oksiide. Happevihmade tekkimine Keemiakursusest teame, et happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki CO2 H 2O H 2CO3 sademed happelisteks ja SO2 H 2O H 2 SO3 omavad seega SO3 H 2O H 2 SO4 söövitava toime. Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g
avastusest edasiselt välja töödatud, vaid selle eest, et tema on esitanud oma avastusi sellisel kujul nagu ta kord seda teinud on. sAntud mõtte võtaksin kokku järgmise tekstis olnud lausega:“On kulunud tõde, et uusi ja paljulubavaid piirialasid ei ole võimalik vallutada, aktsepteerimata tundmatut koos selle võimalike soovimatute tagajärgedega.” 3) Kosmostööstus on jätnud ühiskonnale mulje kui paljude hüvedega uuringutest, milledest tekkivad kahjud on paratamatud ning vältimatud ülikeerukates kosmoseuuringutes. Tekstis on rõhutud mineviku sündmustele - kosmosetööstus pole nõudnud tuhandeid inimelusid (ala et kosmoseseade kukub Maale ja hävitab osa linnast koos elanikega). 4) Kuna need kõik kolm maailmapilti olid omavahel seotud, kuid kristliku kiriku toetamisel polnud peale traditsioonide ja emotsioonide midagi õigustavat.
eraldub hulgaliselt veeauru. Vee temperatuur on tõusnud 100°C-ni, veeaur on aga tunduvalt kuumem. See staadium sobib kastmete ja puljongite kokkukeetmiseks ja pasta keetmiseks. 1.1 Keemise tunnus Mullid. Mullid tekivad siis, kui vee keemisel aine osakesed põrkuvad tugevasti üksteiste vastu. Keemisel tekivad mullid alguses alla poole ja siis võnguvad vee aine osakesed igalpool. Kui kuumutada vett ainult ühest osast, siis mullid tekkivad ainult sinna, ja keemine toimub ainult kuumas osas. Teine osa, mida ei kuumutatud on 40-60°C maksimum. http://et.wikipedia.org/wiki/Keemine
Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAM KEEVISLIIDE A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Ülesande püstitus 1. Teha keevisliite esialgne skeem, skeemil märkida külg- ja laupõmblused, koormused, vajalikud konstruktsiooni mõõtmed, sisejõud ja keevisõmluses tekkivad nihkepinged. 2. Leida lehe laius b. 3. Määrata keevisõmbluste pikkused. 4. Kontrollida keevisõmblused lõikele. 5. Teha konstruktsiooni joonis (mõõtkavas), joonisele märkida keevituse tähistuse. 6. Nimetada keevisliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöö ülesandes arvutatud poltliitega. 2. Lahenduskäik 1.Keevisliite skeem: Antud: Terasleht S235 [S]=1,5 L=900mm=0,9m F=5,6kN UNP=300 =5 mm [ ]k.õmblus =0,6[] Lehe b laius:
c)3elukuu alguseks 5. a)Kirjuta mida saab loode emalt platseta kaudu -ema verest hapnikku, toiteaineid ja antikehi b)Kirjuta 1 ülesanne, mida täidab loodet ümbritsev lootevedelik -kaitseb loodet põrutuste eest. c)Kirjuta 3 põhjust miks loode võib kahjustuda.-ema tarvitab narkootikume, joob alkoholi ja suitsetab, võib olla sünnitamiseks liiga vana. 6.Miks peavad just tütarlapsed ja naised oma tervist hoidma ja jälgima hoolega tervislikke eluviise? kuna tütarlaste munarakud tekkivad vaid looteeas ja neid elujooksul juurde ei tekki. 7. a)Nimeta kindlaim rasestumisvastane moodus kondoom+...rasestumisvastased pillid ehk suguhormoone sisaldavad tabletid b)Mis neist on kaitseks ka suguhaiguste eest? Kondoom 8.TÕENE VÕI VÄÄR. Paranda väär lause sõnaasendusega Bioloogilisest Kliinilisest surmast on veel võimalik inimest päästa, sest tema ajurakud on veel elus.(vale) Esimestel elukuudel imik tavaliselt ei haigestu, sest teda kaitsevad emalt saadud antikehad.
Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike
● Näljamängudest peavad osa võtma üks poiss ja üks tüdruk vanuses 12 kuni 18 aastat Panemi igast kaheteistkümnest ringkonnast. Mängude lõpus võib ainult üks osaleja ellu jääda. ● Võimud korraldasid mänge selleks, et tuletada meelde inimestele, et neil ei ole Kapitooliumi vastu võimu. ● Seitsmekümne neljandatel Näljamängudel esindasid 12. Ringkonda Katniss Everdeen ja Peeta Mellark, kellega tal mängude käigus tekkivad lähedased suhted. ● Katniss pakkus end vabatahtlikuks oma noorema õe Primrose eest. ● Katniss ja Peeta võidavad mängud, ähvardades mängutegijaid enesetappuga, mida nähtakse kui tegu armastusest ning samuti ka mässu katsena. Lahvatab leek ● Teine raamat, "Lahvatab leek", ilmus 2009. aasta septembris ● Raamatus tuleb juttu mässust, arvatakse, et Katniss ja Peeta aitasid sellele kaasa.
Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud&salumetsad.Pruunmullad esin. Kesk-E&Pandivere kõrvustiku moreentasandikel.Koostiselt&ehituselt E kõige paremad põllumullad.Kus on säil.looduslik talmkate,levi.liigirikkad puisniidud&salumetsad. Leetund mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele(tunnuseks on valkjashall e. Väljaühtehorisont).Näivleetund mullad levin.Lõ&Kesk-E moreenitasandikel. Tekkivad savikale v kahekihilisele lähtekivimile mis ei lase vihma-lumesulamisvett kergesti sügavamele liikuda. Gleimullad suurelt levind&om. väga Vahelduvate mullatüüp. Rühma. Ühinetunnus põhjaveeseisu&sinakas-v rohekashall gleihorisont. Soomullad E laial. Levikuga. Jagunevad madalsoo-,siirdesoo&rabamuldadeks.Iseloom. +30cm pak. Turbahorisont, all on gleihorisont. Lammimullad kujunenud siseveek. Kaldavööndeis perioodilise üleujutuse tagajärjel.TAIMKATE; Taimk. On pinnamoe ja veek
Paljude kreemidel ja seerumitel on kirjas kas seda saab kasutada naised, mehed, nooremale või vanemale kasutajale, kuivale või rasusema nahatüübile kuid tegelikult kehtivad need ühtmoodi mõlemale sugupoolele ja igale nahatüübile. Naha puhtuse eest hoolitsemist võib jagada kolmeks põhietapiks. Esimene kõigetähtsam reegel: nahk tuleb hoida puhas. Kuna surnud rakud jäävad naha välispinnale pidama ning neid pole mitte vähe-miljoneid tunni jooksul. Ka väljastpoolt tekkivad mitmesugused saastajad. Parim puhastusviis on naha koorimine. Kõige parem on kooriv preparaat. Nahka tuleks koorida ülepäeva. Igapäev ei tohi, kuna nahk tahab ka nendest protseduuridest puhata. Lisaks koorimisele tuleb nahka puhastada. Selleks sobivad mitmesugused toonikud mida võib kasutada igapäev, nii hommikul kui ka õhtul. Ka igasugused kreemid ja seerumid on head, nad aitavad nahka niisutada ja toita. Aeg-ajalt tasub nahka ka maskitada nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
