MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
Nimi nimetuse allosa. NIMEDE LIIGITUS. Objekti tähtsuse ja suuruse järgi. Mikro- ja makro (toponüümid.) Kronoloogiline liigitamine tuleb ette kohanimede ja isikunimede puhul. Nimekihistused tunnustega. Päritolu järgi. Nimede analüüs keelsuse järgi (kas eestikeelsed või muu) Primaarsed või sekundaarsed. Primaarsed nimed tulevad üldnimest, sekundaarsed nimed tulevad omakorda nimest (Pühajõgi ja Pühajõe tänav sekundaarne), arbitraarsed on väljamõeldud nimed. Tekkeviisi järgi: loomulikud ja tehislikud. Tehakse vahet, mis on rahvasuus tekkinud või mingi komisjoni ettepaneku puhul pandud. Struktuuri järgi: lihtnimed ja liitnimed, tuletised. Kõige tavalisem liigitada nimeobjekti enda järgi, e millele me nimed oleme andnud. Nimeobjekt=denotaat=tähend=nimetusalis. Elusolendite nimed ja elutute asjade nimed. Suur osa termineid pärineb kreekakeelest. Elusolendite nimed. Isikunimed e antroponüümid, tuleneb kreekakeelest. Neid saab jagada
ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maa tuum paikneb 2900-6378km sügavusel, ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. 8.Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma:tard- ehk magma-,moonde ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenudkivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt settee kuhjumisega. Maakoores kõrgenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid umber uuteks mineraalide kooslusteks- moondekivimiteks. 9
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on ...
rändrahnud. Eestis puuduvad arvestatavad metallimaakide varud PINNAMOOD (Mõistete leht on vihiku vahel-pähe!!) PINNAMOOD ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, mis koosneb mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. PINNAVORM maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Kõige sagedamini jaotatakse pinnavorme nende tekkeviisi alusel: 1. LIUSTIKUTEKKELISED PINNAVORMID Voored leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää kuhje ja kulutuse (voorte vahelised nõod) koostoimel. Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti
NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Kollektiivse kaitse pakkumine liikmetele WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon - alguses Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe; Eesti liitus 1999 - Tollimaksude alandamine, kaubanduse elavdamine, abistamine investeerimisel IMF - Rahvusvaheline Valuutafond; Eesti liitus 1992 - Kooskõlastada rahvusvahelist rahandust, valuutakursside kõikumist jne Pilet 5. 1. Kivimite jagunemine tekke järgi. Kivimite ringe. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid - Tardkivimid moodustavad umbes 4/5 maakoorest, nad on tekkinud sügaval maakoores sulanud materjali tardumisel või pärast seda, kui see materjal on vulkaanidest maapinnale pursanud. Vastavalt sellele, kas tardkivimid tekkisid sügaval maakoores oleva magma aeglasel jahtumisel või vulkaaniliste protsesside tulemusena maapinnal, eristatakse süvakivimeid ja purskekivimeid
ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Üherindelises ja ühevanuselises puhtpuistus on üks puistuelement, üherindelises kahe puuliigiga puhtpuistus on kaks puistuelementi jne. Ka võivad ühe puuliigi puud samas puistus jaguneda mitme puistuelemendi vahel, näiteks kuus esimeses ja teises rindes. 6. Mis on lihtpuistu ja liitpuistu? Vormilt jaotatakse puistud lihtpuistuteks (üherindelisteks) ja liitpuistuteks (mitmerindelisteks)
Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas ookeanide all ~ 50km, mandrite all ~ 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. GEOLOOGILINE AINERINGE Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim
2. Nimede liigitused. Nimede keelsus. Nimeuurimise terminoloogia. Objekti tähtsuse ja suuruse järgi liigitatakse nimesid mikrotoponüümideks ja makrotoponüümideks. Kronoloogiliselt on tekkinud eri aegade nimekihistused. Päritolu järgi liigitatakse nimed eesti- ja muukeelse algupäraga nimedeks NING primaarseteks (tekkinud sõnast), sekundaarseteks (nimest) ja arbitraarseteks (väljamõeldis). Tekkeviisi järgi liigitatakse loomulikeks ja tehisnimedeks. Struktuuri järgi liigitatakse liht- ja liitnimedeks ning tuletisteks. Nimede liigitus nimeobjekti järgi 1) Elusolendite nimed: o antroponüümid = isikunimed: individuaalnimed (nt eesnimed), rühmanimed (nt perekonnanimed) ja muud (nt patronüümid). o zoonüümid = loomanimed. Loomanimed on koduloomadel, harva metsloomadel o mütonüümid = mütoloogilised nimed o teonüümid = jumalusnimed
järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). * Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. *Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja
Tuleb arvestada, et saviosakeste kuju erineb tunduvalt Stokes'i valemis eeldatud sfäärilisest. Seepärast ei anna setteanalüüs pinnaseosakeste mingit faktilist mõõdet, vaid sellise sfäärilise tera ekvivalentse diameetri, mis langeb vees sama kiirusega, kui tegelik plaatja kujuga tera. 2.10.3 Pinnase liigitus terastikulise koostise alusel Pinnaseid liigitatakse mitmesuguste tunnuste alusel. Liigitada võib tekkeviisi ehk geneesi järgi, terastikulise koostise alusel, plastsusomaduste järgi vi võttes aluseks tugevuse ning kokkusurutavuse. Olenevalt kohalikest traditsioonidest ja ka esinevatest pinnaseliikidest kasutatakse erinevates riikides ja ka erinevates ametkondades erinevaid liigitussüsteeme. Eestis on seni kasutatud endise NSVL GOSTe ja kogu senine 18 ehitusgeoloogiline teave baseerub nendel. Seepärast on veel pika aja jooksul oluline
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
Tavaliselt roomeprotsessi. Sellist tugevust nimetatakse igitugevuseks. väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest. ***1.8 Pinnaste liigitus Liigitada võib pinnaseid näiteks tekkeviisi ehk 2.3 Pinged kohalikust koormusest. Pinnasele mõjuvast = - m sin 2 geneesi järgi, terastikulise koostise alusel, plastsusomaduste järgi või võttes vertikaalkoormusest põhjustatud pingete leidmiseks kasut aluseks tugevuse ning kokkusurutavuse
loodusoludelt madalamatest osadest. Eesti kõrgeim koht on Haanja kõrgustikul asuv Suur Munamägi (318 m). Eriti madal ja tasane on Lääne-Eesti, mis hõlmab Lääne-Eesti saarestiku, Lääne-Eesti madaliku ja Pärnu madaliku, maapinna kõrgus ületab seal harva paarikümmet meetrit Eesti pinnamood on kujunenud erinevate tekketegurite toimel. Pinnavormid jaotatakse tekkeviisi järgi nelja rühma: kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kõik need erinevad üksteisest nii tekkemehhanismi poolest kui ka selle poolest, millisel geoloogilisel ajal nad on kujunenud. Maa planetaarse arengu etapil valdasid kosmogeensed tegurid, seejärel lisandusid geoloogilised, hiljem bioloogilised ning viimastel aastatuhandetel ka inimtegevusest johtunud protsessid.
Tuleb arvestada, et saviosakeste kuju erineb tunduvalt Stokes'i valemis eeldatud sfäärilisest. Seepärast ei anna setteanalüüs pinnaseosakeste mingit faktilist mõõdet, vaid sellise sfäärilise tera ekvivalentse diameetri, mis langeb vees sama kiirusega, kui tegelik plaatja kujuga tera. 2.10.3 Pinnase liigitus terastikulise koostise alusel Pinnaseid liigitatakse mitmesuguste tunnuste alusel. Liigitada võib tekkeviisi ehk geneesi järgi, terastikulise koostise alusel, plastsusomaduste järgi vi võttes aluseks tugevuse ning kokkusurutavuse. Olenevalt kohalikest traditsioonidest ja ka esinevatest pinnaseliikidest kasutatakse erinevates riikides ja ka erinevates ametkondades erinevaid liigitussüsteeme. Eestis on seni kasutatud endise NSVL GOSTe ja kogu senine ehitusgeoloogiline teave baseerub nendel. Seepärast on veel pika aja jooksul oluline tunda GOSTidel rajanevat klassifikatsiooni
• Pankreatiit, peritoniit (vereplasma suurenemine vedeliku kõhuõõnde tungimisega kõhuõõnde), iileus kogunemise tõttu (astsiit) Neeru kaudu vedelikukaotus (nt polüuuria) Hemorraagiline Suurte verekoguste kiire kaotus Selgitage välja trauma mehhanism šokk Isegi kui trauma ei näi tõsine olevat, ja analüüsige vigastuse tekkeviisi tuleb arvestada võimalike siseelundite Patsient tuleb hoolikalt läbi vigastustega ja suure verekaotusega vaadata (põrnarebend vms) Kontrollige vererõhku ja pulssi Pidage silmas löögijälgi ja turseid • Aneurüsmirebend pehmetes kudedes!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
