Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel, mis tõestab organismide sugulust ja ühiseid eellasi (sarnasused molekulaartasandil). Kultuurtaimede ning koduloomade aretus- ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Cuvieri oli paleontoloogia rajaja. Fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise. Tema seisukoht oli, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistisi pidas ta loodukatastroofides hukkunud organismide jäänusteks. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed- samblad ja algelised sõnajalgtaimed. 11.2
sorteerimata ja ümardamata osadest. Rabenemisel ehk füüsikalisel murenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja parema vee läbilaskvuse. Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. Rabenemise käigus muutub lähtekivim peenemaks, samal ajal toimub porsumine, millem käigus suureneb saviosakeste hulk ja murend rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku. Mulla tekkes on tähtsaim kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet. Viimane kuhjub lähtekivimi pinnale ja mikroorganismid hakkavad seda lagundama taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähetekivim lõpuks mullaks. Lähtekivimi tera suurusest oleneb mulla areng ja omadused.Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, veereziim ja inimene.Mullas on esindatud aineoleku kõik 3 faasi:
ka jääkristallidest. Udu on valkja värvusega (tingitud kiirguse hajumisest veepiiskadelt) ja tekitab niiskusetunnet. Reljeefse pinnamoega maastikul tekib udu, kui õhk liigub mööda mäekülge ülespoole ja jahtub adiabaatiliselt (temperatuur muutub rõhu muutuse tõttu); üksiti peab õhumass olema piisavalt stabiilne (tõusvate õhuvoolude ehk konvektsiooni asemel tekib kondenseerumine). Udu tekib tavaliselt just tuulepoolsel mäeküljel. Võrdlemisi oluline on udu tekkes või kadumises tuule mõju. Selle tugevnedes segunevad niiskus ja soojus kiiremini, mistõttu udu tõenäosus väheneb. Keskmise või tugeva tuule korral areneb udu vaid siis, kui aluspinnalähedane õhukiht jahtub küllalt kiiresti. Kiirgusliku udu korral (nõrk tuul ja selge öö) jahtub õhk umbes 1 ºC paarimeetrises kihis, mistõttu tuule tugevnedes kaob kiirguslik udu kergesti. Kuid advektiivne udu võib ilmneda ka tugeva tuule korral, kuna jahtumine on sel juhul tavalisest palju võimsam
Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O) Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises Fe3+ - hemoglobiini koostises Anioonid Kabonaatioonid (HCO3- ja CO32- ) hingamisel tekkinud CO2 lahustub raku tsütoplasmas Fosfaatioonid (H2PO4- ja HPO42- ) fosfolipiidide koostises (rakumembraanis) I- - kilpnäärmehormoonides, joodi puudust nim. struumaks 2
selektsioon primaarsetes lümfoidorganites: a)T-rakud tüümuse; b)B-rakud luuüdis Perifeerne tolerantsus: immunoloogiline ignorantsus, autoreaktiivsete lümfotsüütide anergia või deletsioon sekundaarsetes lümfoidorganites, regulatoorsete T-rakkude poolt vahendatud supressioon. Autoimmuunsus – immuunreaktsioonide esinemine organismi enese antigeenide (autoantigeenide) vastu. Selle tekkes on oluliseim tolerantsus mehhanismide häirumine. Lisa nt tüümuses tekkiva tolerantsuse ja B-rakkude tolerantsuse teket. 2. Immuunreaktsioonides osalevate rakkude tsirkulatsiooni tagavad mehhanismid. Vere- ja lümfiringe tagab selle, et immuunrakud saavad organismis tsirkuleeruda. Lisaks on olulised erinevad molekulid (selektiinid,integriinid,kemokiinid jne). Neutrofiilide ja monotsüütide tsirkulatsioon
lingudena. DNA-s asuvad nende valkudega seondumiseks kindlad piirkonnad, mida nimetatakse toese/tellinguga seotud piirkondadeks SAR (i.k, scaffold-associated regions) või maatriksiga seotud piirkondadeks (i.k, matrix attachment regions MAR). S/MARs paiknevad transkriptsiooniühikute vahel, st geenid paiknevad kromatiini lingudes ning geen võiks teoreetiliselt avalduda ka nii, et DNA jääb toesevalkudega seondunuks. Kromosoomide mitootilise struktuuri tekkes osalevad lisaks veel üht tüüpi valgulised kompleksid, mida nim kondensiinideks ja kohesiinideks, mis kuuluvad SMC valkude perekonda (structural maintenance of chromosomes).Tegu on dimeersete (funktsionaalne on kahest identsest valguahelast moodustunud struktuur) molekulidega, mille vabad otsad osalevad kromatiiniga seostumises ja hüdrolüüsivad ATP-d, et DNA liigutamiseks energiat saada. Milles seisneb C-väärtuse paradoks?
c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine - rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki- nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke - seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega - toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes
Etendused kestavad kuni 6 tundi ning on 2 ühetunnist vaheaega --jalutamiseks. Wagneri ooperite tegevus on väga aeglane, kuid täis sügavaid ja kirglikke tundeid. 20. sajandil mõjub see venitamisena. Teemad kaasaegsed -- rikkus, võim, au. 1997. aastal toimus samaaegselt Wagneri festivaliga kongress "Tuleviku naine. Naisetüübid Wagneri ooperites." -- naised ohverdavad end armastatu päästmiseks. Arutatakse ka Wagneri rolli fasismi tekkes ja lähedasi perekonnasuhteid Hitleriga. Wolfgang W. püüab hitlerisõbralikkust igati maha pesta. ISIKSUS "Mina olen kunstnik -- ma pole Bach, kes pidi raha teenima." Kunst tähendas talle religiooni. MUUSIKADRAAMA - OOPER = KUNSTITEOS. Oli järjekindel ideede teostamisel: · ooperiteater ideest kuni teostuseni · Wagneri ühingu asutamine (toetaja Ludwig) WAGNER JA PUBLIK ~1850 publiku teadvusesse kui helilooja ~1860 rahvusvaheline tuntus
26. novembril 1997. aastal ilmus ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung kokkuvõte Stephane Courtois' eessõnast «mustale raamatule» pealkirja all «Sadu miljoneid surnuid». Sissejuhatuses artiklile rõhutatakse, et Stephane Courtois teab, millest räägib. Oli ta ju ise pikka aega seotud kommunistliku liikumisega Prantsusmaal. Stephane Courtois annab oma kirjutises algatuseks ülevaate kommunistide kuritegudest, rõhutades terrori ja vägivalla osa kommunismi tekkes ja püsimises. Isegi kui suuremad vägivallateod hiljem samade kommunistide poolt eksituseks kuulutatakse, ei muuda see süsteemi olemust. Selleks on igasuguse vastupanu halastamatu mahasurumine ning armutu terror. Kommunistliku terrori ohvrid Kui palju siis on kogu maailmas kommunistliku terrori ohvriks langenud inimesi? · Nõukogude Liit - 20 miljonit inimest · Hiina - 65 miljonit inimest · Vietnam - 1 miljon inimest · Põhja-Korea - 2 miljonit inimest
Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Viimastel aastatel on polaaröö järjest külmemaks läinud ka arktilises stratosfääris ning ühtlasi süvenenud arktilised osooniaugud. Antarktika omadele jäävad nad mõõtmetelt ja "sügavuselt" senini alla. Osooniaukude tekkes on võrdväärselt tähtsateks põhjusteks atmosfääri saastamine potentsiaalselt osooni keemiliselt hävitavate ja kliima jahenemist põhjustavate gaasidega. Stratosfääri süvenevat talvist jahtumist põhjustavad just needsamad kasvuhoonegaasid, mis on alumises õhukihis soojenemise põhjuseks. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) Kasvuhoonegaasidel neeldunud kiirgus taaskiiratakse alati kõrgema temperatuuriga
2010; WHO 2010; Merck & Co., Inc. 2010; Padrik 2007). 3.OLEMUS Inimese papilloomviirus on välisümbriseta DNA viirus ja kuulub Papaviridae sugukonda. Kindlaks on tehtud enam kui 100 erinevat viiruse genotüüpi, millest 45 on seotud genitaal piirkonna nakkusega. Viirus nakatab kahjustunud koha basaalseid epiteelrakke ja tulemuseks on haiguslikke rakkude rohknemine kudedes. Enamikel juhtudel piirab HPV viirus end ise. HPV infektsioon võib osaleda pahaloomuliste muutuste tekkes. HPV erinevad genotüübid nakatavad erinevaid epiteeli liike (Slassarenko 2009). 3.1. Jagunemine 3.1.1 Madala ja kõrge riskiga genotüübid Genitaal-HPV nakkus on jaotatud onkogeensuse alusel (Slassarenko 2009): Madala riskiga genotüübid - HPV 6, 11, 40, 42, 43, 44, 54, 61, 70, 72, 81, 89. Esimesed kaks neist võivad nakatada genitaaltrakti kui ka ülemisi hingamisteid, suuõõnt, silmasidekesta. Kõrge riskiga genotüüpid - HPV 16, 18, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58, 59.
otstarbeks registreeritud. 7. Fotodünaamiline ravi(vt.BK ravi) Ka eduka ravi järgselt võib samal inimesel tekkida edaspidi uusi kasvajaid. Varajane kasvaja avastamine tähendab lihtsamat ravi ja väiksemaid arme. Nahavähi tekkepõhjused ja mehhanismid Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Üheks suurimaks nahavähi tekitajaks on ultraviolettkiirgus.Heledanahalised inimesed,kes viibivad palju päikese käes,haigestuvad sagedamini kui tumedanahalised.Nahavähi tekkes on eriti tähtsad lapsepõlves saadud päikesepõletused.Samuti võivad põhjustada nahavähki ka kemikaalid.Hästi tuntud on arseeni vähki tekitav toime.Kroonilised naha mehhaanilised,termilised või põletikulised kahjustused pikema aja jooksul võivad samuti viia nahavähi tekkele. Nahavähi teket soodustavad riskifaktorid võivad olla nii pärilikud kui ka elustiilist põhjustatud. Kui teie perekonnas on esinenud nahavähki, tuleb samuti tähelepanelikult jälgida nahal toimuvaid muutusi
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid VARS Vart koos lehtedega kui taime maapealset osa nimetatakse võsuks . Võsu mõistega toonitatakse ka varre ja lehtede suurt vastastikust seost nende tekkes, kasvus , arengus ja funktsioneerimises. Üksiktaime arengus areneb vars pungast- taimevarre peatelg ladvapungast , külgharud peateljel arenevatest külgpungadest. Varre põhitunnused: *maapeale asetus *võime kaua kasvada pikkuses tänu ladvapungas asuva kasvukuhi tegevusele *lehtede kandmisele *hargnemisvõimele *radiaalsele siseehitusele *rohketele enamasti kollateraalsetele juhtkimpudele. Kuid neid tunnuseid ei esine siiski kõikide taimede vartel.
energeetilise ainena, biosünteesis keha ehitusainena · toidu lipiidid sisaldavad rasvas lahustunud vitamiine ja essentsiaalseid (eluks vajalikke, elutähtsaid) rasvhappeid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Lipiidide ehitusüksused: 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: · glütserool kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides · kolesterool küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja · sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 36 süsinikku
Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine. Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Veel on termoregulatoorne toime. Vesi osaleb kehavormide säilitamises. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest. *Na, K - elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektrilistepotensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad on oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca on oluline osa erutuse tekkel ja levikul; mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil
ametinimetus aegade jooksul. Tuginedes erinevate teadlaste uuringule on Eesti rahvuslik kultuur saanud palju mõjutusi eri päritolu allikatest, ka kaardistamise ja maamõõtmise valdkonnas. Eesti maamõõtmis- ja kaardistamise kultuuri juured on kahtlemata jäänud Rootsi kuningriigi valitsemisaega meie territooriumil, kuna sel perioodil avati siin Tartu Ülikool ning sealsetel astronoomidel ja geograafidel on väga oluline roll eesti rahvusliku geodeesia ja kartograafia tekkes. Samuti esitasid olulist rolli Eesti alade kaardistamisel Rootsi kuningriigi meremehed ja kutselised maamõõtjad, kes Liivi sõja järgselt asusid Läänemere idaranniku alasid kaardistama. (Potter, Treikelder 2011) Eesti kartograafia alguseks võib pidada 19. sajandi algusaastatel (1794-1810) krahv Ludwig August Mellini Rootsi aja maamõõdutulemustel põhinevat Liivimaa atlase loomist. Mellini juhtimisel koostatud Liivimaa atlaseks koondatud Vana-Liivimaa
5 Sile - (sER) (mille pinnal ei ole ribosoome), kus sünteesitakse rasvhappeid, fosfolipiide (maksarakud) või steroide (neerupealistes, Leydigi rakkudes) või osaleb detoksikatsiooniprotsessides jääkainete lõhustamine (maksas pestitsiidide ja kartsinogeenide muutmisel veeslahustuvateks kehast väljutatavateks ühenditeks), glükogeeni ainevahetuses, membraani tekkes ja taastootmises. 6. Lüsosoomid - Lagundav kehake - sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme (proteaasid, nukleaasid, glükosidaasid, lipaasid, fosfolipaasid), pH ~4,7. Autofagosoom lagundab raku enda vananenud osi. Fagosoom lagundab rakku pinotsütoosi teel või fagotsütoosiga haaratud materjali. 7. Mitokonder Toodavad orgaaniliste ainete oksüdeerimisel energiat, mis talletatakse ATPna. Raku ,,jõujaam". 8
Demokritose, Platoni, Aristotelese ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Algseks peeti vaimset ilu, mis ei avaldu niivõrd kauni vormi ega sellest saadava meeldiva meelelise muljena kui otstarbekuse, korra ja mõistuspärasusena. Milline on kaunite kunstide kontseptsiooni roll esteetika kui distsipliini tekkes? Eristada kunsti loomist ja kunsti näiteks loodusest. Seetõttu ka kunsti ilu käsitlus on erinev looduse omast, mis omakorda viis esteetika kui teaduseni. Milline on Alberti kunstikäsitlus? Tooge välja mõned selle olulisemad jooned. Geomeetria olulisus. Proportsioon. Valgus-vari. Mõõtkavad. Proportsioonidesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Millist rolli mängib kunstiakadeemiate loomine esteetika arengus?
Kõõm hakkab üldjuhul tekima puberteedieas, saavutades maksimaalse väljenduse tavaliselt 40.- ndates aastates. Haigus on ebatavaline vanematel inimestel, kuigi mõnikord võib seisund püsida eluaegselt. Probleemi esineb veidi rohkem meestel kui naistel, mis võib olla seletatav meessuguhormoonide tugevama mõjuga ja meeste suuremate rasunäärmetega. Enamasti on kõõm tingitud geneetilise fooniga haigusest seborroilisest dermatiidist, olles selle kergemaks vormiks. Kõõma tekkes on süüdistatud nii kuiva kui rasust nahka, pea pesemist liiga sageli või liiga harva, stressi, kehva toitumist jm. Kuigi mõned neist faktoreist võivad soodustada peanaha ketendust. Kõõma on võimalik edukalt kontrolli all hoida, kuid kahjuks mitte välja ravida. Kergetel juhtudel piisab vaid igapäevasest pea pesemisest, mis vähendab naha rasusust ja ketendust. Tugevamat ketendust kontrollivad sageli meditsiinilised, spetsiifiliste toimeainetega sampoonid, millest enamus on
Piimas on rida lühikeseahelalisi küllastatud rasvhappeid, millised on kolesterooli suhtes neutraalsed. Piimas olev steariinhape (küllastatud rasvhape) langetab vere kolesteroolisisaldust. Paljud arusaamad piimast on ajaga muutunud. Põhilised hirmud on olnud seotud piimarasvade ja südamehaiguste seostamisega. Ameerikast alanud rasvavaba piima buum on nüüdseks möödas, piimarasvad ei olegi nii suured süüdlased veresoonte lupjumises e. ateroskleroosi tekkes. Lääne -Euroopas on hakatud rehabiliteerima piima küllaldast kasutamist täiskasvanutel. Nimelt vaid väike osa piimarasvadest (kuni 14%), võivad suurendada kolesterooli sisaldust veres. Piimas on mitukümmend erinevat rasvhapet, neist umbes pooled langetavad vere "halva" kolesterooli sisaldust. Ei tohi unustada, et meie organism vajab piimarasvu ja kolesterooli pidavalt elutegevuseks, eriti aju ja närvikude.
8. Eesti looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted on esitatud dokumendis Agenda 21. + keskkonna strateegia. Õige vastusevariant. 9. Paljudes riikides valitsevat näljahäda aitaks kõige paremini leevendada: a) elanikkonna juurdekasvu pidurdamine, b) välisabi suurendamine, c) toitumisharjumuste muutmine, d) majandussüsteemi täiustamine. 10.Taastuva loodusvara näiteks on: a)nafta, b) kivisüsi, c) maagaas, d) vesi . 11.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud: a) tahmaosakestel, b) happelistel oksiididel, c)orgaanilistel hapetel, d) külmutusseadmete freoonidel. 12.Kasvuhooneefekti süvenemine tuleneb eelkõige sellest, et atmosfääris on tõusnud: a) CO2 kontsentratsioon, b) SO2 kontsentratsioon, c) NO2 kontsentratsioon, d) O2 kontsentratsioon 13.Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine on
· mimikri, · polüklonaalne aktivatsioon. Immuunpuudulikkus on põhjustatud sageli ühest geeni defektist; autoimmuunsus on tavaliselt polügeenne. Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks: · liigeseid kahjustav reumatoidartriit, · kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex) · pankrease insuliini tootvaid rakke hävitav lapseea suhkurtõbi. Tagajärgede erinevusest hoolimata on autoimmuunsete haiguste tekkes mitu sarnast joont, andes alust arvata, et haiguste põhjustes ja arengus mängivad sageli rolli samalaadsed tegurid. Oluline osa immuunreaktsioonis on T- lümfotsüütidel ja antikehadel. T-lümfotsüüdid on oma ja võõra antigeeni äratundmise aluseks. Nemad koos antikehi tootvate B-lümfotsüütidega vastutavad selektiivse kaitse eest võõrastest mikroobidest pärit valkude ja muude antigeenide vastu, samal ajal kui oma organismi antigeenid jäetakse puutumata
See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks. Siiski, tänapäeval on näidatud, et mõned kaasaegsed bakterid suudavad rauda oksüdeerida ka ilma hapnikuta. Seega võisid seda tüüpi bakterid osaleda punaste rauda sisaldavate vöödiliste setete tekkes. 2. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. 16SrRNA geenide olulisus ja sobivus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel. Lynn Margulise hüpotees eukarüootse raku tekkest endosümbioosi teel. Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid.
DNA-s asuvad nende valkudega seondumiseks kindlad piirkonnad, mida nimetatakse toese/tellinguga seotud piirkondadeks SAR (i.k, scaffold-associated regions) või maatriksiga seotud piirkondadeks (i.k, matrix attachment regions MAR). S/MARs paiknevad transkriptsiooniühikute vahel, st geenid paiknevad kromatiini lingudes ning geen võiks teoreetiliselt avalduda ka nii, et DNA jääb toesevalkudega seondunuks. Kromosoomide mitootilise struktuuri tekkes osalevad lisaks veel üht tüüpi valgulised kompleksid, mida nim kondensiinideks ja kohesiinideks, mis kuuluvad SMC valkude perekonda (structural maintenance of chromosomes).Tegu on dimeersete (funktsionaalne on kahest identsest valguahelast moodustunud struktuur) molekulidega, mille vabad otsad osalevad kromatiiniga seostumises ja hüdrolüüsivad ATP-d, et DNA liigutamiseks energiat saada. 30. Milles seisneb C-väärtuse paradoks?
küüslaugu antibakteriaalse ja kasvajatevastase toime. Et küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, piisab 1-2 küünest päevas. Küüslaugu tugevat lehka vähendavad soe piim, koor, majonees, sidruniviil, peterselli- või sellerileht. Kui kasutatakse toorena, siis kindlasti söögi alla, lõhn kaob kiirelt. Mumio. Mumio on Kesk-Aasia mäestikest kogutav mäevaik ehk mäepalsam, mille tekkes pole veel selgust. Koostisse kuulub nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. Puhas mumio on musta või tumepruuni värvi vees täielikult lahustuv aine. Kasutamist on ta leidnud rahvameditsiinis mitmesuguste krooniliste (sealhulgas seedimishäired, neeruhädad, allergia, astma, naistehaigused, mitteparanevad haavad-haavandid) ja äkiliste (luumurd, migreen, gripp) vaevuste leevendajana. Kasutamiseks lahustatakse mumio soojas vees (näiteks 2-3 grammi klaasitäie vee kohta) või
70-90 protsendil migreeni all kannatavatest vaevas sama häda ka üht vanemat, enamasti ema. Suure protsendi tõttu uuringutel on migreeni iseloomustatud kui pärilikku häiret. Uurimiste käigus pole aga õnnestatud välja selgitada , kas päritud migreenikalduvuse näol on ikka tegemist geneetilise kodeerimisega või hoopis õpitud käitumisega. Lapsed pärivad vanematelt ka viisi, kuidas toime tulla emotsioonide, suhete ja stressiga, ning nendel käitumisviisidel on peavalude tekkes oluline roll. (Stromfeld, Weil, 2006). Haigusel võib olla perekondlik eelsoodumus, kuid täpne põhjus, milles päritav tegur peitub pole teada, kuid see avaldub aju veresoonte, vegatatiivse, endokriinse ja ensümaatilise süsteemi häiretes. (Loogna, 1987). 2.2. Migreenialdis isiksus Migreenialdis isiksus on lausa maniakaalselt täpne ja korralik, pedantne ja perfektsionistlik. Kannatavatel inimestel on sageli madal enesehinnang ja nad vajavad teistelt pidevalt tunnustust
heas, võib seda esineda ka lastel. Võib olla ka geneetiline. 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 JOONIS NR 3. Rinna osas tekkinud luuhõrenemisest kujuneb küfoos ehk küürselgsus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata rinna ja seljalihaseid sirutavatele venitavatele ja tugevdavatele harjutustele. RÜHIHÄIRED on selja ja kaelavalude tekkes olulisel kohal. Nad tingivad luude, lihaste, sideaparaadi, diskide ja liigesepindade ebaühtlase koormatuse, mille tagajärjel lihased väsivad, vereringe halveneb ning inimene tunneb end ebamugavalt. Tekivad orgaanilised muutused, kujuneb välja haiguslik seisund, mis aastatega süveneb. Sageli saavad rühihaigused alguse lõdvast kehahoiakust. Eriti koormavad eluperioodid selgroole on: 1. kasvuetapp 2. koolimineku aeg 3
NH3 ,elektrilahendused, vulkaanipursked, magmavoolud, soe madal meri, tugev aurumine 9. Nimeta vähemalt 6 tõendit selle kohta , et evolutsioon on toimunud pika aja jooksul ja toimub ka tänapäeval edasi ? 1)fossiilid 2)organite homoloogilisus 3)loodete arengujärgud 4)rudimendid 5)sarnasus molekulaartasandil 6)koduloomade ja taimesortide aretustöö 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Georges Cuvier oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks. Embrüoloogia teke. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed ürgraikad. 11.2. umbes 300-350 milj a tagsi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed, mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki
Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Piia Maria Nahkur Isikutaju Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. 1
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
2 Võimalikud põhjused, miks esineb veri pleuravedelikus, on kopsude või pleura pahaloomuline kasvaja, rindkere-trauma, kopsuemboolia. Mäda leid pleuravedelikus esineb pleuraempüeemi korral ning anaeroobse infeketsiooni puhul on vedelik ka roiskuva lõhnaga. Eksudaat võib olla hägune ja tihe mikroorganismide või leukotsüütide esinemisel vedelikus. Piimjas, piimvalge või piimjalt häguse vedeliku esinemine viitab lümfisüsteemi osalusele efusiooni tekkes. Külotooraksi põhjuseks võib olla magistraallümfiteede vigastus (rindkeretrauma), maliigsed moodustised (lümfoom) või lümfiteede kasvajalised protsessid (lümfangioleiomüomatoos). Oluline on eristada külotooraksit empüeemist, selleks tuleb vedelik tsentrifuugida ning hinnata supernatanti. Mädase eksudaadi supernatant on selge ja läbipaistev. Roheline astsiidivedelik tekib sapi korral
H-d 89. Milline disahhariid on pildil? (küsimuses esineb üks neljast maltoos, tsellobioos, laktoos või sahharoos). 90. Kas pildil olev disahhariid on redutseeriv või mitteredutseeriv suhkur (erinevad disahhariidid)? Vaba aldehüüdrühmaga ehk poolatsetaalset otsa nim redutseerivaks otsaks. Kõik monosahhariidid on redutseerivad ehk oksüdeeritavad, sest ketorühm saab üle minna aldehüüdrühmaks. Disahhariidide puhul tuleb vaadelda tsüklilist O-d, mis ei osale glükosiidsideme tekkes. 91. Millisest polüsahhariidist pärineb toodud disahhariid? (üks kolmestpolüsahhariidist tärklis, tselluloos või kitiin). 92. Miks on organismidele vajalik säilitada glükoosivaru glükoosi polümeerina? Osmootne rõhk oleks langev ja rakk tõmbaks end seetõttu vett täis ja läheks lõhki. 93. Millise polüsahhariidi hüdrolüüsi katalüüsib lüsotsüüm? a) peptiidoglükaani 94. Millistel struktuuridel on kujutatud suhkrute estrid? Peptiidoglükaanil, (kõige suurem molekul)
sellisel juhul nimetatakse seda IgE vahendatud toiduallergiaks. Kui inimene sööb midagi, mille suhtes ta on ülitundlik, tekib toidus leiduvate allergeenide ja IgE-antikehade vahel reaktsioon. Selle tulemusena vabanevad sidekoerakust bioloogiliselt aktiivsed ained ehk mediaatorid, mis põhjustavadki haigusnähte. Neist enam tuntud on histamiin ja serotoniin, mis põhjustavadki allergilisi kaebusi (vesine nina, nahalööve, seedehäired jne). Ent toiduallergia tekkes ei pruugi osaleda ainult IgE-antikehad, vaid ka teised antikehad, immuunkompleksid jms. Neid reaktsioone nimetatakse mitte IgE vahendatud toiduallergiaks. Mõned toiduained, näiteks munavalge ja pähklid, võivad põhjustada nii üht-kui teistsuguseid reaktsioone. Toiduallergia võib avalduda juba mõned minutid või tunnid pärast toidu söömist, kuid ka alles ööpäeva möödudes. Selle järgi eristatakse ka kiiret ja aeglast tüüpi allergilisi reaktsioone.
(7) Suitsetamine on õpitud tava ja samuti tuleb suitsetamisest loobumist õppida ja teadlikult ette valmistada, kasutades professionaalse nõustamisteenuse abi. Suitsetamisest loobumiseks või lisainfo saamiseks suitsetamise kohta võib alati pöördudaperearsti poole. (8) 1.4 Kofeiin Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises. Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõju ka teistele elundkondadele. Kofeiin kiirendab hingamissagedust ning erituselundkonnas suurendab kofeiin neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist. Kofeiini puhul on täheldatud ka stimuleerivat toimet mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile. Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse,
Märksa sagedasem on aga üksikute kromosoomide polüsoomia. · Kõrgetasemeline (high-level) amplifikatsioon avaldub tsütogeneetiliselt kaksik-pisikromosoomidena (DM) ning ühtlaselt värvunud (HSR) või ebanormaalselt vöödistunud alana (ABR). Nende ilmingute taga on sageli väikeste kromosoomipiirkondade (väheste geenide) 10-100 või enamakordne amplifikatsioon. Pahaloomulise fenotüübi tekkes osalevad neist geenidest ilmselt ainult vähesed.Kliinilises materjalis on senini leitud vaid üksikute kromosoomipiirkondade kõrgetasemelist amplifikatsioon. 6. Evolutsiooni kohta H2 limitatsioon... IV rida 1. Metafaas , mis seal toimub, kuidas kromosoomid paiknevad jne · kromosoomid on maksimaalselt lühenenud ja spiraliseerunud, · kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile, · lõpus algab kromatiidide eraldumine. 2
haigusnähud. 4 Seega on igati soovitav pikaaegne rinnapiimaga toitmine ning nisu-, rukki-, odra- ja kaerajahust valmistatud toitude ja toodete lülitamine menüüsse alles teisel elupoolaastal (kui laps on saanud 6 kuu vanuseks). Esimeste teraviljadena sobivad lapsele kõige paremini riis, hirss, tatar ja mais. Oluline on ka teraviljatoitude järk-järguline lülitamine menüüsse alustades ühest teelusikatäiest päevas. Tsöliaakia tekkes võib määravaks olla lisaks söödud teraviljade kogusele ka teraviljade kvaliteet. Nii sisaldub kahjulikku valku enam kõvas nisus (Triticum durum) kui harilikus ehk pehmes nisus (Triticum aestivum). Seetõttu võib peensoole limaskesta kahjustus tekkida sama kiiresti nendel, kes söövad väheses koguses kõvast nisust valmistatud või suures koguses harilikust ehk pehmest nisust valmistatud toitu. Valguline koostis esineb ka suve- ja talvenisudel. Millised on tsöliaakia haigusnähud?
tõttu. Soolhape – maoseina venitus ja ärritus toidu poolt vallandavad närvilõpmetest atsetüülkoliini -> indutseerib gastriini vabanemise G rakkudest -> aktiveerib histidiini dekarboksülaasi -> muudab histidiini histamiiniks -> karboanhüdraasi aktivatsioon -> toodab süsihapet, mille üheks lõhustumisproduktiks on prootonid -> annavad sekretoorsetes kanalikes kloor-ioonidega soolhappe. Soolhappe biofunktsioonid on: toiduvalkude denaturatsioon, osalemine aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist, sekretiini vallandumise initsieerimine. Pepsiinid – tekib pepsinogeenidest HCl toimel, nad on happekindlad proteaasid, madala spetsiifilisusega. Seedimise põhikoht on peensooles., kus polü- ja oligopeptiidid lõhustatakse imenduvateks AH-ks. Pankreasenõre ensüümid: põhiosa on endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas), teine osa eksopeptidaasid (karboksüpeptidaas A ja B ). Kõigepealt vabanevad
ei vaja ATP-d) läbi rakumembraani 9. Endotsütoos: osakeste transportimine raku sisse. Ained mis ei pääse otse, satuvad rakku endotsütoosi teel. Eksotsütoos: osakeste väljutamine rakust. Oluline, kuna osakesed, mis muidu rakust ei väljuks, väljutatakse eksotsütoosi teel. 10. Vaba radikaal: molekul, mis sisaldab ühte või rohkem paardumata elektroni. Radikaalide toime: Vabad radikaalid purustavad raku struktuure. See on paljude haiguste tekkes olulisel kohal. 11. Antioksüdandid: keemiline ühend, mis on suuteline takistama vabade radikaalide ja reaktiivsete osakeste kahjulikku toimet. Antioksüdandid takistavad uute molekulide teket, seovad vabu radikaale, blokeerivad reaktsioone ja parandavad membraane. 12. Endoplasmaatilise võrgustik: Jaguneb kaheks:sõmeraline ja sile . Peamine ülesanne on lipiidide ja valkude süntees. 13. Kehalise treeningu mõju endoplasmaatilisele võrgustikule lihases. Sarkoplasmaatiline võrgustik=
K+ ehk kaalium tagab kehavedelike keemilise koostise stabiilsuse; normaalse veevahetuse; vererõhu normaliseerimise; lihasmassi suurenemise ja lihaste talitluse; süsivesikute aja aminohapete imendumise; happe-leelistasakaalu säilimise; glükoosist glükogeeni sünteesimise. Raku talituse käigus rakku sattuv liigne Na viiakse rakust välja, liigne kaalium viiakse samaaegselt rakku teostab NA-PUMP. Mg2+ ehk magneesium Osaleb luukoe tekkes,nukleiinhapete ja valkude sünteesis. Stabiliseerib biomembraane ja moduleerib ioonpumpade, kanalite ja kandjate tööd. Vajalik närvitalitluse ja lihaskoe tegevuse normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südamelihase tööd. Cl- ehk kloor - koostöös naatriumi ja kaaliumiga tagatakse organismi osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, mitmete biomolekulide imendumine, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraanipotentsiaal.
põhjustades aju imfarkti. 5. Potentsiaalne oht neerupuudulikkuse tekkeks Diureesi jälgimine postoperatiivses perioodis annab informatsiooni organismi homoöstaasist. Vedeliku tasakaalu häired võivad operatsiooni järgselt olla tingitud sellest, et haige piiras vedeliku tarbimist preoperatiivselt, ta kaotas vedelikku ja verd operatsiooni ajal ning operatsioon kui stress-situatsioon soodustab vedeliku ja soolade peetumist organismis. Neerupuudulikkuse tekkes on oluline ka jälgida haige vererõhku. Shokk ja vererõhu langus potentseerivad ägeda neerupuudulikkuse teket. Oluline on jälgida naha turgorit, tunnidiureesi, eritusi haavadreenist, vedeliku bilanssi ning vedelike ülekandeid. 6. Potentsiaalne oht uriinipeetuseks Püsikateetriga haigel jälgitakse tunni- ja ööpäevast diureesi. Kui operatsioonist on möödunud 6 tundi ja haige pole avaldanud soovi urineerimiseks tuleb tema põie täitumist kontrollida
5 ülemäärasest naatriumi, - kohvi, - suhkru ja/või, - alkoholi tarbimisest ja - madalast veresuhkru tasemest. Kaaliumi puudujääk võib kujuneda: seedetrakti haiguste põdemisel, suhkurtõve puhul, kestval ühekülgsel toitumisel ja pideva stressi korral. Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad. Magneesiumi on vaja: organismis soolade koostises luukoe tekkes, tal on roll kaltsiumi ainevahetuses, südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, energia vabastamiseks ning närvide ja lihaste toimimisel, vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, süsivesikute ainevahetuse mõjutamiseks ja aminohapete aktiveerimiseks. Magneesiumi puudujääk võib tekkida, kui tarbida liiga palju töödeldud toiduaineid. Samuti võivad osades toitudes leiduvad oksaal- ja fütiinhape siduda magneesiumi organismile mitteomastuvateks sooladeks
lämmastikhappe ja lämmastikushappe: // 2NO2 + H2O HNO3 + HNO2 Kuna lämmastikushape ei ole püsiv, kulgeb reaktsioon järgmiselt:3NO2 + H2O NO + 2HNO3 Lisaks võib NO2 reageerida ka leelislahustega: // 2NO2 + 2NaOH NaNO3 + NaNO2 + H2O Lämmastikdioksiidis põlevad intensiivselt süsinik, väävel ja fosfor. Atmosfääris omab ta tähtsust väävliühendite oksüdeerimisel väävelhappeks, kuna on selle reaktsiooni katalüsaator ja seega osaline happevihmade tekkes. NO2 kahjustab ka osoonikihti. Vähesel määral tekib kõikide kütuste põletamisel. Inimesele on ta mürgine, sest kahjustab vere hemoglobiini. HNO3 lämmastikhape Lämmastikhape on üks tähtsamaid lämmastikuühendeid. Lämmastikhape oli tähtis reaktiiv alkeemikute jaoks ja seda valmistati salpeetrite reageerimisel väävelhappega. Lisaks kasutati tol ajal ohtralt lämmastikhapet ka kuldmüntide eristamiseks valerahadest, sest kuld ei reageerinud lämmastikhappega,
Mis teeb valgust valgu? Pöördudes nüüd tagasi geneetilise informatsiooni ülekande ja elujõu olemuse juurde, tuleb märkida, et ridastikku lükitud aminohapped ei ole veel valk. Näiteks suudab ensüüm rakus oma ülesannet täita alles pärast seda, kui valgusünteesi käigus kokku pandud ahel omandab teatud kindla ruumilise struktuuri. Paljud katseklaasis sünteesitud ensüümimolekulid ei hakka lihtsalt tööle, mis tõestab, et valgu ruumilise struktuuri tekkes on osaline veel midagi, mingi jõud, mis annab polüpeptiidahelale funktsionaalse aktiivsuse. Nimetagem seda jõudu siin elujõuks. Aktiivse struktuuri teket valkudel on nimetatud ka geneetilise koodi teiseks transleerimiseks. Veelgi keerulisem on lugu paljumolekuliliste kompleksidega. Eespool nimetati bakteriaalset ribosoomi (koosneb 54 valgust ja 3 RNA molekulist), kui ainsat in vitro rekonstrueeritavat organelli. Selle all mõeldakse siiski seda, et katseklaasis saab küll
Töötas gladiaatoritega ja sai sealt palju teadmisi kehast. Lisaks lahkas loomi. Laiendas loomade lahkamise teadmisi inimestele, näiteks lülisamba vigastuste osas. Uskus, et neli kehavedelikku mitte ainult ei määra domineerivat temperamenditüüpi vaid need tüübid ka toetavad kindlate haiguste esinemist. Nii kehaline kui psüühiline haigus põhinevad füüsilisel baasil. Interpreteerib Hippokratest nii, et kui sul on mingi sapp kõrge, see tuleneb kehast. Psüühika ei oma rolli haiguse tekkes. Tema loodud seisukohad valitsesid sajandeid, need hakkasid muutuma alles 17-18. saj. Isegi 20ndal sajandil on dokumenteeritud uurimusi ja praktikuid kes toetasid Galenose seisukohti. Tüüp ütles ka, et haigus ei pea inimest haarama tervikuna, asi on lokaliseeritud. Esimene avalik lahkamine toimus 1315 Bologna ülikoolis. Seda tegi anatoomik Mondino de Luzzi. Keskaeg. Tervist hakati rohkem seostama religiooniga. Haigust hakati nägema kui karistust isiku
funktsioneerimiseks, ·kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks, ·raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides, ·südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, ·kasvamiseks. Magneesium ·organismis soolade koostises 280350 mg * 60 g kakaopulbris, luukoe tekkes, tal on roll * 65 g nisukliides, kaltsiumi ainevahetuses, * 110 g mandlites, * 165 g maapähklites, ·südamelihaste tööks ja * 450 g piimasokolaadis, vereringe reguleerimiseks, * 1,3 kg spargelkapsas, ·energia vabastamiseks ning * 1,4 kg leht- või jääsalatis,
Sel perioodil on kaltsiumivajadus umbes kaks korda tavalisest suurem. Lk 50 ema ja laps. Kaltsiumipuudus põhjustab hammaste lagunemist ja loote skeleti formeerumise häireid. Põhiliseks allikaks on piim ja piimatooted. Neile, keda vaevab laktoositalumatus, on heaks võimaluseks sojapiim. Päevane vajadus on 800-1000 mg (Kaarma jt., 1992). 1.3.5.3 Magneesium Raseduse ja imetamise ajal suureneb organismi magneesiumivajadus tunduvalt. Magneesium aitab kaltsiumi imendumisele kaasa, osaleb luukoe tekkes, reguleerib vererõhku, on vajalik südame, aju, maksa, neerude, veresoonte ja soolestiku töös, võtab osa geneetilise materjali sünteesist ja avaldumisest ning tagab paljude ensüümide töö. Lapseootel ema organism vajab umbes 450 mg magneesiumi päevas. Magneesiumi leidub rohkesti: teraviljas (tatar, rukis, kaer, oder), rohelises köögiviljas (kapsas, spinat), köögiviljades (tomat, porgand), kaunviljades
Bioloogiline psühholoogia pöörab suurt tähelepanu pärilikkusele. Pärilikuks peetakse näiteks: temperamenditüüpi (koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline, malanhoolne), suhtlemisvalmidust (ekstravertsus, introvertsus), vaimseid võimeid (suures osas), teatud isiksuseomadusi e seadumusi 12 Pärilikkusel on suur osa mitmete haiguste tekkes, nt skisofreenia (pärilikkus annab eelsoodumuse, keskkond mõjutab avaldumist). 2. Muud psühholoogia koolkonnad 2.1. Eksperimentaalpsühholoogia Eraldusid filosoofiast 19. sajandil Rajajad G.Fechner, W.Wundt ja Helmholz Loodi esimene labor Leipzigis 1879.a. Mida nad väidavad? Füüsiline ja psüühiline seos on võimalik tänu matemaatilistele seaduspärasustele. Psüühilistel nähtustel on füsioloogilised seosed.
üldisteks transkriptsioonifaktoriteks (GTF) Kõige tavalisemad GTF-id on TFIIA, TFIIB, TFIID, TFIIE, TFIIF 1. Nad aitavad paigutada eukarüootide RNA polümeraasi täpselt promootorile. 2. Nad aitavad DNA ahelaid teineteisest lahti tõmmata, selleks et transkriptsioon saaks alata. 3. Nad aitavad vabastada RNA polümeraasi promootori küljest, selleks et viia transkriptsioon n.ö. pikendamise (ingl.k. elongation) etappi. * Mis on TBP funktsioon initisiatsiooni kompleksi tekkes? TBP on DNA ahela neljanukleotiidine järjestus Promootorist 25 nukleotiidi eespool Eukarüootse RNAP II-st sõltuv promootor sisaldab tavaliselt TATA-elementi, mille nukleotiidseks järjestuseks on TATAAA. Selle järjestuse tunneb ära TBP (TATA- binding protein). 11. Pre-mRNA põhilised modifitseerimise protsessid. Alternatiivne RNA splaissimine pre-mRNA võib saada splaissitud mitmetest erinevatest ühenduskohtadest, nii et tekivad erinevad küpsed mRNA-d, millel on
toksikante Toimub ka geenide ülekanne bakterite vahel Biokile tekib kergesti: · Hammastele · Taimeosakestele vees · Implantaatidele · Klassile · keraamikale o Piiltõmbumine: IV tüüpi piilid Paiknevad raku poolustel, kinnituvad pinnale ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda Osalevad biokile tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakeha moodustamises · Vibur o Keskmine pikkus on 10-20 µm o Diameeter 10-20 nm o Vibureid esmalt vaadeldi 1836 a C. Ehrenberg'i poolt ja 1872 a F. Cohn'i poolt o Koosneb valgust flagelliinist, mille monomeerid paiknevad viburiniidis spiraalselt ja keskel on kanal o Viburi peal võib olla ka kate e tupp, mis mood välismembraanist; sellised viburid on eriti tugevad o Funktsioon Põhiliselt liikumisorganell
Mudelid näitavad teisalt, et Botnia lahe põhjaosa ja Soome lahe idasopp jäätuvad igal aastal ka siis, kui kliima praegusega võrreldes tunduvalt soojeneks. Neis piirkondades oleneb jäätalve kestus temperatuurimuudatustest vähem kui Läänemere teistes osades. Meretranspordi seisukohalt on jäätalve leevenemine üks väheseid kliimamuutuste kasulikuks tunnistatud mõjusid. Kuid sellegi teeb küsitavaks asjaolu, mis seostub tuulisuse ja tormide tekkes toimuvate muutustega. Seega ei pruugi pehme, kuid tuuline jäätalv sugugi olla kerge talv. Tuulisuse tõttu läheb merejää kergemini liikvele ja takistab kuhjudes meresõitu. Näitena võib tuua 2002/2003.a. talve, mil jäätalv oli Läänemeres ja Botnia lahe põhjaosas keskmine, kuid Soome lahes karm, eelkõige just jääpankade kuhjumise tõttu. Tuulisuse ja tormidega kaasneb ka kõrgem lainetus. Niiskus ja sademed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
