muutunud (geeni- ja kromosoommutatsioonide tõttu). Genoommutatsioonide jaotus Genoommutatsioonid jaotatakse kahte tüüpi: * euploidsus - haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine; * aneuploidsus - kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne. Nii euploidsus kui ka aneuploidsus võib põhjustada fenotüübi muutusi ja osa heteroploidsuse tüüpe omab evolutsioonilist tähtsust. Genoommutatsioonide tekkepõhjused Endomitoos (Endometrioos on haigus, mille puhul emakaõõnt voorderdavat limaskesta (endomeetriumi) kudet kasvab ja toimib väljaspool emakat.) Viljastumisel osaleb diploidne gameet Ristuvad erineva kromosoomi arvuga vanemad Häired meioosis Downi Syndroom 21. kromosoomi trisoomia sündroom on kõige sagedasem inimese autosoomiga seotud kromosoomhaigus. Seda leitakse keskmiselt 1:800 vastsündinust. Ainuüksi kliiniliste tunnuste
Herpes Mis on herpes? Herpese ehk ohatise tekitajaks on viirus, millel on kaks alaliiki: esimene põhjustab huuleohatist ning teine valulikke villilisi lööbeid suguelunditel ehk suguelundite ohatist. Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks inimeste seas kogu maailmas ning viirusesse nakatunute arv kasvab. Ülevaade Ohatis on väga sage haigus, 50. eluaastaks on viirusega nakatunud 80% inimestest. Enamus pole oma haigusest teadlikud, kuna herpes lööb sagedasti välja vaid 20 protsendil viirusekandjatel. Nakatutakse haige inimese kehavedelikega läbi vigastatud naha või limaskestade. Viirus jääb organismi kogu eluks ja kaitsevõime languse korral kutsub esile infektsiooni ägenemisi. Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text style Fourth level Second level ...
Söömishäired Mis on söömishäired? Kui mõtted söögist on hakanud täitma tervet päeva. Kui toidust on saanud vaenlane. Peamiseks eesmärgiks on saanud dieedipidamine. Haigus, mis võib lõppeda surmaga. Kes sellesse haigestuvad? Toitumishäired võivad tabada nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Tuntud on nad aga peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena. Kuidas haigestutakse? Harilikult algab kõik mõõdukast dieedipidamisest, mis läheb üle rangeks enese ja toiduvaliku jälgimiseks ja/või söömasööstudeks, mida on raske peatada. Tekkepõhjused Märkus kehakaalu suhtes Vägivald, ahistamine Igasugused probleemid Lähedaste toetuse puudumine Madal enesehinnang jne. Anoreksia nervosa Enim märgatav söömishäire on söögiisutus ehk anoreksia . Anoreksia on tahtest juhitud nälgimiskuur. On äärmuslikult kõhnad. Enamasti on selle häire tunnused ühtemoodi ja arstide poolt hästi ära tuntavad. Haigel ...
SÜDAMEINFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned; veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist; SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt valud südame piirkonnas,hingeldus ning väsimus. Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest, kui suur ning millises südame piirkonnas kahjustus on, samuti...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem 011K ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin selle teema Askaridoos ehk solgetõbi, kuna mul ei ole sellega ennem kokkupuudet olnud ja see nimi oli minu jaoks täiesti tundmatu. Seega tahtsin saada teada sellest tõvest ning uurida, milles see täpsemalt seisneb. ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI 1.1 ÜLEVAADE Askaridoos- askaridaas ehk solgetõbi on nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Nakatumine toimub pinnases leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt...
VÄRVIPIMEDUS VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Värvipimedus on seotud kolvikeste (valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemise ja ruumilise lahutusvõimega) häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli deuteranoopia (rohelise värvi tajumise võimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Protanoopia (protanomaalia) Võimetus tajuda punast, oranzi ja kollast. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Deuteranoopia (deuteranomaalia) Võimetus eristada punast ja rohelist. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Tritanoopia (tritanomaalia) Võimetus tajuda sinist ja kollast (esineb harva). VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID...
Mumps Parotitis epidemica Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Haigestumusnäitajad Eestis 2003-2007 2003.a. registreeriti 35 haiget. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Haigestunutest suurem osa olid vaktsineeritud (20 inimest) 2005.a. registreeriti 29 haiget, 2004.a. 132 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 72,4%. 44,8% haigetest olid lapsed vanuses 5-14a. 2006.a. registreeriti 17 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 76,5%. 47,0% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. 2007.a. registreeriti 18 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 77,8%. 61,1% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Haigustekitaja: Paramüksoviirus Levib piisknakkusena hingamisteede kaudu Viirus eritub nakatunu sülge mõni päev enne sümptomeid ja uriini paari nädala vältel nakatumisest Viirus tungib vereringesse ni...
Meile on kahjuks need suhteliselt kaugelolevad ja oma päritolumaa ja kultuuri tõttu võõrad. Kuid me ei saa neid eirata, hetkelise majandusmudeli tõttu. Tihti tuleb ette kaubavahetust nimetatud riikidega. Ja kuna meil Eestis on peaaegu kogu turg, mis käsitleb elektroonikat, arvuteid ja ka riide ning olmekaupu osaliselt Aasia turust otseselt sõltuvuses, tuleb tihtipeale enesele selgeks saada põhitõed vajalikes valdkondades. Arvestuse ja arvepidamise tekkepõhjused ja nendega seonduvate teemade arutelud lähevad erinevatel huvigruppidel reeglina lahku. Iga huvigrupp lähtub oma vaatevinklist ja seetõttu ka tekivad põhimõttelised erinevused. On sisse tulnud mõisted vajaduspõhine arvestus, majanduslik arvestus, passiivne arvestus ning teisigi selletaolisi. On sisse tulnud viimase kümnendi jooksul hulk standardeid, mõisteid ja seadusi. Mis nagu eelduste kohaselt peaksid kergendama arvepidamist, raamatupidamist ja korrasolekut üldiselt
Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile. Tsivilisatsioonide tekkepiirkondades oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele ja metallitöötlusele. Need kaks olid ka peamised tsivilisatsioonide tekkepõhjused. Igas tsivilisatsioonis kujunes lühikese ajaga kihistunud ühiskond – rikkamad inimesed moodustasid ülemkihi, kelle seas oli ka ühiskonna juht või pealik. Rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid. Pealikut austasid kõik ning ülemkiht koos pealikuga jagas ülejäänud kihtides rahvale käske, juhtis usulisi kombeid ning mõistis kohut. Niimoodi kujunesid välja riigid ja riiklus. Igal tsivilisatsioonil oli oma kindel territoorium ja riigikord. See on
maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
· Miks ei taha kolleeg koostööd teha, kuigi see oleks mõlemale kasulik? · Miks tuleb mõni tööle väga vara, teine jääb aga alati hiljaks? · Kuidas tulla toime stressiga? · Milleks pidada arutelusid töökultuurist? Organisatsioonilise käitumise olemus · Inimeste käitumine tuleneb nende vajadustest, elukogemustest ja väärtushinnangutest · Organisatsioonides esilekerkivatel probleemidel pole ühest ja ideaalset lahendust, tuleb leida probleemide tekkepõhjused ja kavandada edaspidist tegutsemist. Organisatsioonilise käitumise mõiste · Organisatsiooniline käitumine on teadus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid · On seotud inimest käsitlevate sotsiaal- teadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia Organisatsioonilise käitumise eesmärgid · Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes · Saada aru, miks käituvad inimesed nii, nagu
Ülevaade Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest niis uremuse kui haigestumuse osas meeste seas esimesel kohal. . Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale suitsetamisest loobumist. Teisteks riskifaktoriteks on tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad ained: asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid. Suitsetamine ...
materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega Nicole Maria Klais; 11 H langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
.................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine.....................................................................................7 5. Tulekahjude tekkepõhjused..............................................................................................................8 6. Ohud.................................................................................................................................................9 6.1. Suits .........................................................................................................................................9 6.2. Leegid ja temperatuur ....................................................
Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostuse tekkepõhjused.....................................................................................................3 3. Naftareostuse mõju elusloodusele............................................................................................4 3.1 Linnud....................................................................................................................................4 3.2 Lindude puhastuse võimalikkus........................................................................................
Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 1. Põlemine....................................................................4 1.1 Põlemisprotsess...........................................................4 1.1.1 Tulekahju...............................................................5 1.1.2 Tulekahjude tekkepõhjused...........................................5 1.1.3 Tulekahju võimalikud tekke põhjused..............................5 1.1.4 Sisetulekahju arenemine..............................................5 2. Tulekustutisvahendid.....................................................6 2.1 Tulekustutite liigitus.....................................................6 2.1.1 Lähtuvalt tulekustusainest liigitatakse tulekustutid...............7 3. Esmaabi põletuste korral........................................
kommunistid kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine . Vaenlasteks tunnistati kõik võõrriigid ja teised rahvused ( juudid, mustlased, slaavlased ) Vaenlased tuli kõik hävitada . Fasistlik diktatuur kehtesati Itaalias 1922.a. Natsionalistlikul liikumisel oli palju toetajaid Saksamaal . 5. Diktatuur: Diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43) Diktatuur tänapäevases tähenduses on valitsemise vorm, kus juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Selle piiramatu võimu aluseks on kehtiv põhiseadus Tihtipeale puudub sellises riigis valitseja vahetamise demokraatlik võimalus. Rahvas selles riigis tavaliselt kardab oma valitsust, kuna valitsus võib kasutada vägivalda teistsuguste arvamuste maha surumiseks. Piiratud on sõnavabadus. Valitsev partei
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond VÄHENE AJA PLANEERIMINE Aine lõputöö Juhendaja: Valvo Paat Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................3 1 Tekkepõhjused ja analüüs.....................................................................................4 2 Võimalikud lahendused.........................................................................................6 Kokkuvõte................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..................................................................................................9
Millised on olulisemad etapid ajaloo kiirenemises? Millised on olnud olulisemad tehnoloogilised leiutised 19.-20. sajandil ja kuidas on need muutnud inimeste elu (mille poolest paremaks ja milliseid probleeme on endaga kaasa toonud)? Millised on suuremad probleemid, mille inimkond peab lahendama 21. sajandil? Mis on säästva majanduse peamine tunnus? 3. Globaalprobleemid (vaata ka ,,Maailma rohelise ajaloo 17. peatükki) Mida tähendab globaalne ökoloogiline kriis? Mis on selle kriisi tekkepõhjused? Loetle olulisemad globaalprobleemid. Miks neid nimetatakse globaalprobleemideks. Vali üks globaalprobleem (peale kliimamuutuse), kirjelda lühidalt selle tekkimise mehhanismi, põhjuseid ja võimalikke lahendusi. 4. Film ja arutelu ,,Ebameeldiv tõde" (An Inconvenient Truth). (Võib kasutada ka muid allikaid selle kohta info korjamiseks) Kliimamuutus. Defineeri, mis on kliimamuutus. Mis on kliimamuutuse peamine põhjus? Milliseid tagajärgi arvatakse sel olevat
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
kes loeks siis ega nad ise vabatahtlikult raamatuid lugema ei hakka. Kuid kui interneti kasutamine süveneb siis võib kahjuks arvata seda,et lugemine sureb välja.Kui noored võtaksid lugemise tõsiselt käsile oleks võimalik seda uuesti esile tõsta.Mida oleks väga vaja,et meie oma eesti keel välja ei sureks. Probleemi aken Probleemi olemus tekkepõhjused Noored ei huvitu raamatutest raamatu kokkuvõtted on võimalik Noorte arust on lugemine igav ja mõtetu netis saada kui vanemad ei loe kodus siis ei hakka ka laps raamatutest huvituma
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Koostaja: Kaido Sagur Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Asukoht Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Ökoloogilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leid...
Viirused on mitterakulised, ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirustel ei eksisteeri ainevahetust ega rakulist ehitust, nad ei kasva, ei arene ning ei paljune iseseisvalt, kuid viiruste ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, nad muteeruvad ja evolutsioneeruvad. Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel...
olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Põhjusi, miks tekib lülisamba kõverdumine, on mitmeid. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul omandatud juhtudel võivad põhjuseks olla ainevahetuse häired (rahhiit) või närvihaigused (lastehalvatus, laste tserebraalparalüüs), sageli aga hoopis pidev vale istumisasend. Osadel juhtudel aga jääbki haiguse
Boliivia. Joonis 1. Atacama kõrbe asukoht 2. Kõrbe suurus ja ulatus Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see ligi 966km põhjast-lõunasse. Lisaks Atacama kõrbele on maailmas veel vaid kaks samavõrd pikka ja kitsast kõrberiba, mõlemad samuti rannikukõrbed Namiibias ja California poolsaarel. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Atacama kõrb on maailma kõige kuivem kõrb, keskmiselt sajab aastas alla 15 millimeetri. Näib otse mõistusevastane, et lausa ookeani rannal võib janusse surra. Ometi on see nii. Vaiksel ookeanil on nendel laiuskraadidel püsiv kõrgrõhkkond ning sealt lähtuvad tuuled toovad endaga kaasa kuiva ja sooja õhu. Idast kaitseb Atacama kõrbet Atlandi ookeanilt lähtuva niiskuse eest Andide kõrgmäestik, kus kõik pilved end lume näol tühjendavad. Kõrbe
Rütmihäired e. Tahhükardiad Tahhükardiad on sagedased rütmihäired ning võivad esineda igas vanusegrupis. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Need võivad omakorda olla tingitud lisajuhteteedest (Wolff-Parkinson-White sündroom), südame automatismi suurenemisest või taassisestusmehhanismist. Valdavalt on tegemist paroksüsmaalsete rütmihäiretega ehk kiire südametegevus algab ning lõpeb järsult. Sageli on rütmihäirete teke seotud emotsionaalse pinge või füüsilise koormusega. Tervel inimesel esineb füüsilisel koormusel füsioloogiline tahhükardia, mis kaebusi ei põhjusta. Tekkepõhjused ja mehhanismid Tavaliselt on südamekodade ja vatsakeste töö koordineeritud. Seda tööd juhib elektriline impulss, mis liigub siinussõlmest atrioventrikulaarsõlme ning sealt edasi vatsakestele. Ebanormaalselt kiire südametegevus võib olla põhjustatud erinevatest juhtesüste...
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on valitsuskorraldus, kus võim on ühe partei või isiku käes. Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning
Haiguse ajaloost Esimese uurimuse sellel teemal avaldas inglise keemik John Dalton aastal 1794 pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta". Ta kirjutas selle siis, kui avastas, et on ise värvipime. Ta hakkas nimelt uurima, millest tuleb see, et teised suudavad küpseid ja tooreid õunu välimuse järgi eristada, aga tema ei suuda kuidagi. Tänapäeval tähendab see kindlat tüüpi värvipimedust nimetusega deuteranoopia. Tekkepõhjused ja mehhanismid Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X kromosoomi vahendusel, st. see on retsessiivne suguliiteline puue. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks Xkromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X ja üks Ykromosoom). Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. Sümptomid
a. Füsioloogiline b. Patoloogiline- diabeet Pigmentdüstroofia ehk pigmentoosid endogeesed :melaniin eksogeensed: tätoveering. Melaniin on kaitsepigment Mineraaldüstroofia Ca, K, Cu, Fe jne ainevahetushäired Kivid ehk konkremendid on kõva konsistentsiga moodustised, mis tekivad õõneselundites ja näärmetes viimajuhades oolade välja ladestumise tõttu. Olulisem nendest on Ca sisalduse muutus kaltsiumsoolade langus. Kivide tekkepõhjused: ● ainevahetuse häired ● sekreedi pais ● põletik Kivide jaotus: kristalloidsed kivid, kolloidsed kivid, kombineeritud Kivide hulk, suurus ja kuju võib suuresti varieeuda KASVAJAD Onkoloogia tegeleb kasvajaliste protsessidega. Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. KAsvaja kasb on eesmägitu ja piiramatu. Kahjustabtihti organismi rakke ja võib osutadaeluohtlikuks. Etiloogia ehk tekkepõhjused:
Mononukleoos Seletus · Mononukleoos on Epstein-Barr viiruse poolt põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. · Ülevaade Mononukleoos põetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos esineb kõige sagedamini vanuses 15-35 aastat. Keskikka jõudes on enamus inimesi viirusega kokkupuutunud ning omab veres ringlevaid spetsiifilisi viirusevastaseid kaitsekehi. Epstein-Barr viirusega seostatakse ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel inimestel. Mononukleoos on tavaliselt iseparanev ...
Gobi kõrb asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos ja katab Lõuna-Mongooliat ning Kesk-Hiinat (joonis 1.1.) 2. Kõrbe suurus, ulatus Gobi kõrbe pindala on ligi 1 300 000 km2 ja on seega suuruselt maailma neljas kõrb. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni, idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani 1.1. Gobi kõrbe asukoht mäestikuni. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi kõrbe näol on tegu külma, sisemaa kõrbega. Temperatuuri amplituud on -40oC talvel (joonis 3.1.) kuni +50 oC suvel. Põhjuseks on kõrbe kaugus ekvaatorist, kõrgus merevee tasemest (ligi 900 meetrit) ning külmad tuuled Siberi Steppidest.
Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste põhikriteeriumid: tugev mõju lugejate elule, sündmus on ebatavaline või ootamatu, sündmuses on tugev konflikt. Meediaeetika reeglid: erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamuse välistamine. Pseudouudiste peamised tekkepõhjused: omanike survel, persoonidele, kes kord juba lehes olnud, keerulised sündmused. Uudislugu: sündmuse värskus, sündmuse mõju lugejatele, sündmuse geograafiline lähedus. Uudise pealkiri: uudis algab pealkirjast. Head pealkirjad on lühikesed ja löövad. Pealkirjas ei kasutata üldsusele tundmatuid isikunimesid ega lühendeid. Arvamusloode funktsioonid: selgitada sündmusega kaasnevaid muutusi ja edaspidist mõju, veenda lugejat, andes juhtnööre, kritiseerida
NAMIBI KÕRB ASEND JA ULATUS Namibi kõrb on teadaolevalt vanim kõrb maailmas. See asub Aafrika mandri ja Aafrika maailmajao edelaosas Namiibia riigis. NAMIBI KÕRBE ASEND Läänes piirneb Namibi kõrb Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrbe laius on 50-160 km, pikkus 1600km. ning pindala 80 000 km2. KLIIMA JA TEKKEPÕHJUSED Namibi kõrb on tekkinud kahel põhjusel. Esiteks ta asub pöörijoontel, kus on aasta läbi kõrge rõhk, laskuvad õhuvoolud ning sademeid ei teki. Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus, mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Kõrbe idaosas Suure astangu jalami lähedal sajab aastas 80-100mm. Atlandi ookeani rannikul kül...
KÕRBESTUMINE ANNI RUUGLA XI KLASS DEFINITSIOON Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks ehk teisisõnu toimub muldade hävinemine. Kõrbestumise protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga loodusmaastik, kus on hõre ja liigivaene taimkate või puudub see üldse Kõrbekliimale on iseloomulikud: temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul kõrge õhutemperatuur (absoluutne maksimum 59 °C), päikseline ilm (50-80% päevadest), sademete vähesus (keskmiselt 50-175 mm aastas), suur aurumine, väike õhuniiskus, tugevad tuuled. TEKKEPÕHJUSED Looduslikud tegurid: Põuad. Nende tõttu kuivavad allikad, langeb jõgede ja maa-aluste valgalade veetase, mille tagajärjel hävineb mullastiku pealmine str...
41. Hematuuria(lad. HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) koevedeliku hulga vähenemine 44. Astsiit(lad. ASCITES) vesikõht 45. Ödeem e. Turse. Koesse koguneb suuremal hulgal vedelikku ja ei imendu tagasi. 46. Põletiku kliinilised tunnused: -punetus(rubor) temp.tõus(calor) valu(dolor) turse(tumor) funktsiooni häire(functio laesa) 47. Arteriaalse hüpereemia tekkepõhjused: -vasomotoorne, -kollateraalne, - dekompressioon, -vakaatne, -põletikuline. 48. Alteratsioon põletiku 1 etapp, põletikuline reaktsioon lokaalselt 49. Proliveratsioon põletiku 3 etapp, sidekoe teke, uute rakkude vohamine Kliiniline keemia 1. Analüüsi protsessi etapid preanalüütiline, analüütiline, postanalüütiline. 2. Millises analüüsi protsessi etapis tehakse enim vigu? preanalüütilises 3. Mis on uuritavad materjalid kliinilises laboris
subduktsioon Süvikud, moondekivimid, sulab maakoor Vulkaanid, maavärinad Filipiini laam ja Vaikse ookeani laam (sukeldub) Laamade nihkumine · Murrangulõhe, maavärinad, vulkaanid · Põhja Ameerika laam nihkub Vaikse ookeani laamaga · Vulkaanide tekkepõhjused, levik o Vulkaan koht kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale o Ehituse alusel jaotatakse vulkaanid: Kilpvulkaanide e lõhevulkaanid e Islandi tüüpi vulkaanid magma on suhteliselt vedel, voolab rahulikult lõhest välja, valgub kaugele, enne kui tardub, esinevad ookeanilise laamade lahknemise või põrkumise alal. Näiteks: Island, Uus-Meremaa, Hawaii
atmosfääri hägususe 2)hajutab ja neelab päikesekiirgust 3)pilvede ja udude tekke kondesatsioonituumadeks 4) seob kergeid ioone 5)oluline osa atmosfäärikeemias 6)avaldab mõju inimese tervisele sattudes hingamisteedesse 7)mõju kliimale on kahene: otsene(kiirguslik) ja kaudne(pilvefüüsika kaudu) 15. Atmosfääri vertikaalne struktuur-Troposfäär(-20km); Stratosfäär(-50km); Mesosfäär(-85km); Termosfäär(-690km);Eksosfäär(500-10000km) 16. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused. Liikumused on laminaarsed(osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt) ja turbulentsed(osakesed liiguvad ebakorrapäraselt või kaootiliselt). Liikumisi on mitmes mastaabis(mõõdus): 1)Makromastaap võrreldav maakera enda mõõtmetega, mandrite ja ookeanite mõõtmetega 2)Sünoptiline mastaap- pikad lained, tsüklonid ja antitsüklonid, frondid 3)Mesomastaap siia kuuluvad kohalikud tuuled, pilvesüsteemid jne. 4)Mikromastaap vesipüksid, konvektiivsed rakud, termikud
uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva; seetõttu nakatumine voodipesu, riiete ja esemete kaudu on võimalik, kuid vähem tõenäoline. Sügeliste tekkepõhjused · Sügelised kanduvad edasi nahk-naha kontakti kaudu. Nooremaealised täiskasvanud saavad haiguse tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sügelisi tekitab väike nahalest Sarcoptes scabiei var. hominis, mis on vaevalt inimsilmale nähtav (mõnikord näha väikse valge täpina naha pinnal). Soodustavad tegurid · soe keskkond ja kehalõhnad · Ülerahvastatus · hügieeni vähesus · valimatud seksuaalpartnerid · tiheda olmekontakti tingimustes
Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluuülaossa. Nelipealihase kinnituskohta sääreluule nimetatakseköbruks, mis kujutab endast luustumistuuma ning mis peaks lastel sulguma 7-9 eluaasta vahel. Kui seda ei juhtu, jääb kõõluse kinnituskoha ja luu vahelekõhrkude. Luustumistuuma ebanormaalsel kokkukasvamisel sääreluule jääb iseloomulikult suur köber, mis on nähtav põlve all. Haiguse tekkepõhjused ei ole teada, kuid soodustavateks faktoriteks peetakse sagedasi pisitraumasid, mis enamasti on seotud spordiga. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Kaebused tekivad tavaliselt lapseeas 11-14 eluaasta vahel, siis kui lapse kehaline aktiivsus suureneb. Väljavõlvuv köbruke sääre ülaosas võib olla vaatlusel nähtav. Põhiliseks kaebuseks on valu sääre ülemises kolmandikus. Samuti võib esineda puutehellust antud piirkonnas. Sageli tekib valu põlvili asendis või suuremal koormusel.
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole II RAVIVIIS Kiiritusravi kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid. Põhineb sellel, et kasvaja on kii...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED.....................................................................3 1.1. Äikese jagunemine.......................................................................................... 3 1.1.1.Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt......................3 1.1.2.Õhumassisisese äikese jagunemine..............................................................4 1.1.3.Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi...........................4 1.2. Välk.................................................................................................................. 5 1.3. Kõu...................................................................
Tallinna 32. Keskkool Süüfilis Referaat Koostas: Ailar Väärtmaa 9.B Õpetaja: Krista Kiisler 2010 Sisukord Tallinna 32. Keskkool.....................................................................................................................................1 Süüfilis.............................................................................................................................................................1 Sisukord...........................................................................................................................................................2 SÜÜFILIS................................................................................................................3 Levik.......................................................................................................................
sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga SOOLSUS · Miks Läänemere soolsus on väike? · Miks Punase mere soolsus on suur? · Millises meres on soolsus suurem ja miks? Läänemeri või Norra meri Punane meri või Mehhiko laht Araabia meri või Barentsi meri HOOVUSED · Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk · Soojad ja külmad · Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva HOOVUSED HOOVUSTE tekkepõhjused · Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuledTRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus, · Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) · Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) TIHEDUSHOOVUS · KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest
Paljud inimesed aga olid harjunud karmikäelise valitsemisega ning seega oli sellistel juhtidel ka palju pooldajaid.Maailmasõja kaotanud rahvad olid rahulolematud Versailles leppega ning toetasid juhte ,kes lubasid oma rahvale tehtud ülekohtu heastada.Sõja kaotanud riikides oli kõrge inflatsioon ning majandusraskused, millest loodeti diktatuuri abil üle saada.Rahvast vihastas erakondade paljususest tulenev parlamendi aeglane otsuste vastuvõtmine. Need olidki diktatuuride tekkepõhjused. Tänu paljudele toetajatele pidigi demokraatia1930.aastatel alistuma diktatuuridele. Suured sõja kahjud ning majanduskriis nõrgestasid Euroopa riike tugevalt.Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Vaatamata sellele ,et diktaatorite ideed ja eesmärgid erinesid , oli diktatuuridel palju ühiseid jooni: ühepartei
Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga) Elementaarlaeng 1e = 1,6 · 10 ¯¹ Mudel Originaali ligilähedane koopia, loodusnähtuste seletamiseks Põhjused, miks kasutatakse mudeleid: Vt lk ..... Mõõtmine Otsemõõtmine tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt. Kaudmõõtmine otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil. Mõõtmistega kaasneb alati mõõteviga Erand loendamine heades vaatlustingimustes Mõõtemääramatus Tekkepõhjused = mõõtevea allikad: mõõteriist mõõtmisprotseduur lugemisviga mõõtja ebatäpsus parallaks nurk 2 erinevast kohast 1 punkti sihitud vaatekiirte vahel häireviga el väljad, vibratsioon, kõrvaline valgus lähteviga kasutatavate konstantide täpsus metoodiline viga meetodiebatäiuslikkus, arvutuste ligikaudsus objekt keskkonnatingimuste muutumisest ajas tingitud: soojuspaisumine aurustumine kondenseerumine Fundamentaalkonstandid
Skisofreenia Maria Yakhonina · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) · Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. · Skisofreenia on psühhooside hulka kuuluv psüühikahäire, millesse haigestumisel on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud Ülevaade · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud. Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale.
Haiti maavärin (2010) Marko Tarkin VA09 Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Haitit rängalt raputanud seitsme magnituudine maavärin, tappis tuhandeid inimesi , ja see oli tugevaim seda saart tabanud värinatest viimase 200 aasta jooksul. Haiti maavärinate ajalugu Eelmised tugevad maavärinad toimusid samas piirkonnas 1770. ja 1860. aastal seega polnud ühtki inimest, kes oleks selles piirkonnas väga tugevat maavärinat kogenud, ammu elavatekirjas. Samas 1953. ja 1994. aastal toimusid Haitis samuti väheste inimohvritega maavärinad magnituudidega 5.7 ja 5.4 ning vastavalt 2 ja 4 hukkunuga. Viimase kümnendi sündmustele keskendudes hirmutas saare idaosas paiknevat Dominikaani vabariiki 2004. aastal 6- magnituudine ma...
2. soolsus keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere soolsus - 6-8 promilli. Kõige rohkem on keedusoola. Magneesiumsoolad, sulfaadid, fioodid, kaltsiumid jne. ( viimaste osakaal väga väike. ) Kõige soolasem on troopiline- ja lähistroopiline ala. Soolsus erinev erinevates kihtides. Mere soolsust mõjutavad sademete hulk ja aurumine. 3. Hoovused kindlasuunalised veeliikumised maailma meres, millel on kindlad omadused. Tekkepõhjused : 1. triivhoovused püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled. 2. äravooluhoovused Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale. 3. tihedushoovus vee erinev tihedus( toimub selle ühtlustumine ) 4. kompensatsioonihoovus kompenseeritakse erinevad veekõrgused. Hoovuste tähtsus soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel, setete transportijad, planktoni transport, mõju kliimale. Rannikuprotsessid Rannik - mere ja maismaa üleminekuala.
Kõrbe iseloomustus Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis + kaart. Gobi on suur kõrb Euraasia mandril, Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt ka Põhja- Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega. Nii asubki Gobi kõrb mäestike vahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus. Gobi kõrb on maailmas suuruselt kolmas kõrb ja Aasias on gobi kõrb suurim. Kõrbeala lääne ida suunaline, pindala on umbes 2 milj. km2. Kõrbe pikkus on umbes 1500 km ja laiuseks 800 km. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused( kujunemise seaduspära ) Gobi kõrbes on, võrreldes teiste kõrbetega üsna külm kliima, harva võib ka esineda lund, mis tuule tõttu kohale kantud Siberi steppidest. Külmi kliimaolusid soodustab tema asukoht, ta asub kaugel Põhjas , kus kliima hoopis külmem. Pealegi asub Gobi kõrb merepinnast 900-1...
ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised: Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
