Lämmastik 1. Mittemet. Ja nende ühendite omaduste võrdlev iseloomustus. 2. mittemet. Ja nende ühendite kasutamise valdkonnad 3. Mittemet. Ja nende ühendid looduses sealhulgas elusorganismides 4. Süsiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli ringkäik looduses. LÄMMASTIK N (ld.k. nitrogenium- salpeetri tekitaja) Leidumine Lämmastik esineb looduses nii lihtainena kui ka ühendites. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lihtainena leidub lämmastikku kõige rohkem atmosfääris, kus õhu koostises on teda 78,1 mahuprotsenti. Ühendite koostises leidub lämmastikku erinevates mineraalides, eelkõige nitraatides ehk salpeetrites (NaNO3 tsiili salpeeter, KNO3 india salpeeter). Joonis NaNO3 Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide a...
kohtuasja, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda. · Pea päevikut - märgi kuupäevaliselt üles sulle tehtud vägivallateod ja ähvardused. · Säilita ja kogu tõendusmaterjali - hoia alles ähvarduskirjad, e-mailid, arstitõendid, SMS-id jms. Lähenemiskeeld Lähisuhtevägivalla all kannatanul on võimalik oma eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks kohaldada lähenemiskeeldu. Kaitset vajav isik võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist, eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lapsed lähisuhtevägivallas On suur tõenäosus, et vägivallatsejaga koos elavad lapsed näevad pealt vägivalda ja on toimuvast vägivallast rohkem teadlikud, kui nende vanemad arvata oskavad. Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline
kahjustamise liigid ei ole vastutuse abil reguleeritavad 3) kui arendajad ei võta ise meetmeid, peab seda tegema pädev asutus (meil kkinsp?) 4) lõppkokkuvõttes maksab arendaja, ka hindamise kulud 5) mõjutatud või tõenäol mõjutatud isikutel õigus nõuda pädevalt asutuselt tegutsemist 6) juurdepääs õigusemõistmisele 7) LR võib keht rangemaid nõudeid Kkkahju tekitaja aluseks võetud äritegevus (kes mingi tegevusega teenib kk nimel kasu). Kehteala: EÜ dirdega regul tegevused; biol mitmekesisus (EÜ dir elupaigad ja liigid ja LR õiguse alusel loodud kaitsealad). Ennetamine ja kkseisundi taastamine: Arendajal (meil: nii kkteenistus kui e/v) (omaalgatuslikult, ootamata ettekirjutust) või pädeval asutusel tuleb võtta õigel ajal ennetavaid meetmeid /
Subjekt on riik. Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik- õiguslikult põhjustatud kahju korral, sõltumata sellest kas toiming oli õiguspärane või õigusvastane. Riigi või a-õ jur isiku poolt a-õ suhtes avaliku võimu volitustega tekitatud kahju hüvitamine. Subjekt on a-õ jur isik. Nt kodaniku arreteerimine. Peab vaatama, kas kahju tekitaja täitis avaliku võimu ülesandeid või mitte. Riigivastutus kitsamas tähenduses on ainult riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik- õiguslikult ja õigusvastaselt põhjustatud kahju korral. Riigivastutus kõige kitsamas tähenduses on vastutus RVastS-e alusel. Riigivastutuse seaduse eesmärgid: 1) kaitsta üksikisikuid riigi õigusvastase käitumise eest;
Osa baktereid eritab toksiine oma elutegevuse käigus. Teine osa on mürgised alles pärast nende surma (lagunedes). Inimorganismi satuvad toksiinid: * õhu kaudu (piisknakkus, nt tuberkuloos) * toidu ja joogiga (toidunakkus nt salmonelloos) * naha-, limaskestade kaudu (kontaktnakkus, nt süüfilis) * siirutajate kaudu (puukborrelioos), mulla kaudu (teetanus) virulentsus haiguse tekitaja patogeensuse aste. Teetanus takistab lihaste lõdvestumist; satub organismi mikrohaavade kaudu. Botulism äge toidumürgitus, mis lõpeb närvihalvatusega. Peiteperiood 12-36 tundi. Takistab lihaste kokkutõmbeid (ka nende, mida me ise ei kontrolli, nt. hingamiselundkonna lihased) Algab valudega lihastes ja hingates; topeltnägemine; neelamine häiritud. Tuberkuloosi tekitajaks Kochi kepike. multiresisdentne bakter immuunne rohtudele.
3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 4. Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja. Ühik N , 1 N on selline jõud, mille mõjul 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s². 8. Elastsusjõud jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab kehale tagasi anda esialgse kuju. 9. Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses olevaid kehi. 10. Hõõrdejõud - Seisuhõõrdejõud tekib, kui kehale mõjub liikumapanev jõud, aga keha liikuma ei hakka seda takistab seisuhõõrdejõud.
8. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Põhilised allikad on keskkonnasündmused, sissetung/sõda, kultuurilised kontaktid, innovatsioon, populatsiooninihked ja difusioon. Difusioon kultuurielementide levik. Kõige tähtsam muutuste tekitaja. Uued ideed, teod, tehnoloogia arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja üh-lt ühiskonnale. Kultuuriline lõtk Kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloofia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 9. Muutuste omaksvõtmine (agendid) ja muutuste tüübid (227-229) Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused
Rs sisetakistus A töö N võimsus Magnetostaatika F jõud E elektrivälja tugevus q laeng B magnetiline induktsioon v kiirus magnetilise induktsiooni vektori ja kiirusvektori vaheline nurk I voolutugevus ds juhi element vektorina F jõu suurus B magnetilise induktsiooni suurus v kiiruse suurus R ringjoone raadius m osakese mass nurkkiirus (suurus) f sagedus µ0 magnetiline konstant r uuritava punkti kohavektor magnetvälja tekitaja suhtes nurk kiirusvektori ja uuritava punkti kohavektori vahel µ keskkonna magnetiline läbitavus Elektromagnetism EMJi indutseeritud elektromotoorne jõud 7 magnetvoog t aeg B magnetiline induktsioon S pinnatükk vektorina Ii induktsioonivoolu tugevus R takistus N1 ja N2 keerdude arv poolis I1 ja I2 voolutugevus poolis 1 ja 2 magnetvoog poolis
Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega U(klemmipinge). Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. ***Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U = v l B sin V- juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes B- magnetinduktsioon l- juhtmelõigu pikkus - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel ***Näide: Tartu-Tallinna kiirrong sõidab kiirusega 108 km/h piki magnetilist meridiaani kulgeval teelõigul. Kui suur pinge tekib elektromagnetilise induktsiooni tõttu vaguniratta telje otstele? Rööbaste vahekaugus on 1524 mm ja Maa magnetinduktsiooni vertikaalkomponent Eestis 48 T. 2. Faraday katsed
sest need avaldavad head mõju lemmiklooma tervisele, vähendades samal ajal väljaheidete kogust. Paljud toidud suurendavad riski haigestuda bakteriaalsetesse haigustesse, mis võivad sattuda põhjavette ja see omakorda tõhustab põhjavee saastumist ning mitmed toidud suurendavad loomade metaaniemissiooni. Selleks, et väljuvaid gaase piirata tuleks panna rõhk lihatoidule. Kõige väiksem süsihappegaasi jalajälje tekitaja on kanalihapõhine toit. Seega lasub peremehel kohustus valida lemmiklooma jaoks õige toitumiskava. Eelkõige ongi soovitatav loomade eest hoolitsejatel valmistada ise oma lemmikutele vastav toit. Paljud inimesed püüavad oma lemmikutest teha taimetoidulisi loomi, isegi kui nad kuuluvad loomtoiduliste hulka. Üldiselt ongi tervislikum taimne toitumine, kuid siiski mõnede loomade jaoks, nagu näiteks karnivooride hulka kuuluvad kassid, on see kahjulik
vahetamine tagab efektiivse tööülesannete täitmise ja on strateegiline funktsioon, et meeskond töötaks ühtselt ning sünergiliselt. Kommunikatsiooniteooria üks rajajaid Fiske (1997: 39) on määratlenud kommunikatsiooni kui info liikumist subjektilt „A“ subjektile „B“. Bovée ja Thill (1995: 7) määratlevad seda kui informatsiooni ja idee vahetusprotsessi organisatsioonis. Teoreetik Argenti (2009: 128) meelest on sisekommunikatsioon oma olemuselt üksteist austava sisekliima tekitaja. Pace ja Faules (1994: 21) määratlevad sisekommunikatsiooni kui info edastamine ja interpreteerimine organisatsiooni liikmete vahel. Kõik teoreetikud on jõudnud sisuliselt ühele seisukohale, et sisekommunikatsioon on vähemalt kahe indiviidi poolt jagatav informatsioon, kus üheks pooleks on informatsiooni edastaja ja teisel poole informatsiooni vastuvõtja. Siin võiks kirjeldada, kuidas töö on üles ehitatud, millistele küsimustele töös vastuseid
3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine – liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 4. Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus – nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus – kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik – m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud – suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja. Ühik – N , 1 N on selline jõud, mille mõjul 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s². 8. Elastsusjõud – jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab kehale tagasi anda esialgse kuju. 9. Raskusjõud – jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses olevaid kehi. 10. Hõõrdejõud - Seisuhõõrdejõud – tekib, kui kehale mõjub liikumapanev jõud, aga keha liikuma ei hakka – seda takistab seisuhõõrdejõud.
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
Tallinna 32. Keskkool Süüfilis Referaat Koostas: Ailar Väärtmaa 9.B Õpetaja: Krista Kiisler 2010 Sisukord Tallinna 32. Keskkool.....................................................................................................................................1 Süüfilis.............................................................................................................................................................1 Sisukord...........................................................................................................................................................2 SÜÜFILIS................................................................................................................3 Levik.......................................................................................................................
Välismõju Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid. Välismõju võib olla positiivne või negatiivne. Ühiskonna heaolu aspektist on positiivne välismõju aktsepteeritav ja valitsuse sekkumist eeldab pigem negatiivse välismõju juhtum. Piqou maks ja subsiidium Vahendid välimõjude reguleerimiseks: Pigou maks on mõeldud negatiivse välismõju tekitaja maksustamiseks, saavutamaks seeläbi sotsiaalselt efektiivset tootmismahtu. Pigou subsiidium on lisamakse välismõju tekitajale saavutamaks negatiivse välismõju minimeerimist või positiivse välismõju stimuleerimiseks. Konkurentsi- ja infotõrked Konkurentsitõrkeid tekitavad näiteks tehnoloogiline eelis, asukohast tulenev eelis, mastaabiefekt, tooraine erinev kättesaadavus, litsentsid ja patendid. Informatsiooni hankimist tuleb üldjoontes vaadata kui ühte võimalikku tootmiskulu.
Ründavrealism- J. Mearsheimer („Suure poliitika teooria“)- põhieeldus, et riigid alati otsivad rohkem võimu, riikide eesmärk on hegemoonia. Ründav strateegia võib olla edukas. Tasakaalustamine pole alati tõhus. Kaitserealism. S.Walt („Ohu tasakaalustamise teooria“)- riigid üritavad säilitada oma hetke positsiooni, sõjaline vallutus pole tihti väärt tasakaalustamise pärast. Tuumarelvad on vajalikud, et tasakaalustada võimu jaotust. Suurriikide konfliktide tekitaja: Bipolaarsus (vähem võimalusi sõdida, rohkem võrdlus, tasakaalustamise tagajärjed on selged) vs multipolaarsus (rohkem võimalusi tasakaalustada, vähem vaenulikkust) Unipolaarne (pole suurriikide konf, kui on ainult üks suurriik, tasakaalustamise potensiaal siiski olemas) Miks tekib SR konflikt? *Võim on tasakaalus või tasakaalust väljas (palju võimu hoiab ära konflikti?; konflikt, et ära hoida hegemooniat)
Superinfektsioon organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat. Hakkavad paljunema mikroobid, mis tavaliselt on tasakaalustatud/pärisitud. 11. Antibiootikumide mõistliku kasutamise põhiprintsiibid Ainult siis, kui on tegemist bakteriaalse infektsiooniga. Ainult vastavalt tundlikkustestile (laboris isoleerida tekitaja ja määrata tundlikkus). Üks konkreetsesse haigustekitajasse toimiv antibiootikum. Vältida kombinatsioone ja laia spektriga antibiootikume, jätta need reservpreparaatideks. 12. Ravimijääkide toiduainetesse sattumise vältimine - mida saab teha loomakasvataja 13. Vasikate kõhulahtisuse tekkepõhjused On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead
Superinfektsioon – organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat. Hakkavad paljunema mikroobid, mis tavaliselt on tasakaalustatud/pärisitud. 12 .Antibiootikumide mõistliku kasutamise põhiprintsiibid Ainult siis, kui on tegemist bakteriaalse infektsiooniga. Ainult vastavalt tundlikkustestile (laboris isoleerida tekitaja ja määrata tundlikkus). Üks konkreetsesse haigustekitajasse toimiv antibiootikum. Vältida kombinatsioone ja laia spektriga antibiootikume, jätta need reservpreparaatideks. 13. Ravimijääkide toiduainetesse sattumise vältimine - mida saab teha loomakasvataja keeluaegade jälgimine; keelatud ainete mitte kasutamine (sh ka ravimid, mis pole mõeldud antud loomaliigile kasutamiseks, kui just veterinaar seda ei kirjuta); ravimite kasutamine ainult
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
Enterococcus (E.faecalis) Streptococcus (S.salivarius, ssp thermophilus, S.brevis) Sporogeenid: B.cereus, B.licheniformis Spooride säilumine 100%, arvukus 5x 10 3 spoori/ml Clostridium tyrobutyricum Pärineb silost ja allapanust; arvukus sõltub aastaajast (suvel 1 spoor/ml) B. Weichenstephanensis psührotroof: Toodab ka külmas piimas proteaase ja peptidaase nn magusa kalgendi tekitaja 2. Gramnegatiivsed: Alcaligenes (A.tolerans) Starterkultuuride ehk juuretiste päritolu: Esinevad toormes piisava arvukusega (aedvili) Tootmisvahendid on eelnevalt inokuleeritud (tünnid) 1. Materjal eelmisest fermentatsioonist (vadak) 2. Lisatakse teatud koguses kindla liigilise koosseisuga juuretis defineeritud kultuur 7
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Tänu viiruste ja bakterite maailmas avastamisele 19. Sajandi teisel poolel saadi teadlikuks sellest, kuidas haigused levivad, ja õpiti neid vältima. Inimesi hakati haiguste vastu vaktsineerima ning suurt tähelepanu pöörati hügieeniolude parandamisele. Ka haigete eest hakati 19. Sajandil hoopis paremini hoolitsema. 1665. Aastal Robert Hooke’i poolt ning sellele instrumendile tugine -vaid avastusi mikrobioloogias. Nii näiteks avastas Louis Pasteur (1820–1895) 1877. a siberi katku tekitaja ja töötas 1885. a. välja marutaudivaktsiini. 1882. a avastas Robert Koch (1843–1910) tuberkuloositekitaja. Wilhelm Conrad Röntgen Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsilise instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taaskord lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud
pädeva hüpoteesi kohaselt esineda. Sellisel puhul tuleks lähtuda ettevaatusprintsiibist, mille kohaselt vältida tuleks juba keskkonnakahju ohu tekkimist. Mida tead „saastaja maksab“ printsiibist? Kui keskkonnale tekkivad negatiivsed mõjud on siiski vältimatud, tuleks nendega seotud kulude kandmisel lähtuda saastaja maksab printsiibist. Selle põhimõtte kohaselt kannab keskkonnakahjudega seotud kulutused kahju tekitaja, mis peaks kaasa tooma keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamise. Millised on keskkonnaõiguse kesksed mõisted? Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.
veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Hingamisteed ja Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsud kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja Seedeorganid söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk.
Fibriini ladestumine põhjustab ka suurte kämpude teket, mis omakorda on suureks takistuseks fagotsüütide toimele. b) hüaluronidaas - hüdrolüüsib sidekoe mukopolüsahhariide, mis soodustab invasiooni. Tuntud ka spreading factor nimetuse all. c) nukleaasid - desoksüribonukleaasidel on hüdrolüütiline toime rakkude DNA-sse ja RNA-sse. d) fibrinolüsiin - lahustab fibriinikiude soodustades põletikukolde laienemist. 4) Eksudatiivse epidermiidi tekitaja sigadel ja haiguse patogenees S. hyicus on sigadel eksudatiivne epidermiit: tavaliselt võõrdepõrsastel esinev naha nekrootiline põletik (nõgitõbi), tabanduda võivad ka siseorganid, polüartriit 5) Streptokokkide morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Streptokokid on grampositiivsed, kerakujulised bakterid. Äigepreparaadis esinevad paaris või varieeruva pikkusega ahelatena. Vedelsöötmetest valmistatud äigepreparaadis esineb ahelaid rohkem. Streptokokid on liikumatud (v.a. mõned
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
SEMINARI ÜLESANDED . 1.Indrek soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha internetti ning leidis ostja O, kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 70 00 EUROT. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 EUROT. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 85 00 EURO eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud. 1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? 2. Kas O saaks lepingust taganeda? Iseloomusta olukorda ja arutle. 1) VÕS § 208 (1) - Asja müügilepinguga kohustub müüja andm...
tagasisidestatus. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Elektromagnetvälja korral on igasugune elektrivälja muutus tagasisidestatud temaga kaasneva magnetvälja muutuse kaudu. Kui laetud keha vaatleja suhtes liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tekitama või esile kutsuma. Juba põhikooli Elektriõpetuses saime teada, et elektromagnetilisel induktsioonil põhineb generaatori töö
27. Inimesel parasiteeriv ripsloom Balantidium coli koli pusarake tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ;
27. Inimesel parasiteeriv ripsloom Balantidium coli koli pusarake tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ;
Ka kõige vaesemgi mees proovis vähemalt jõuluks laari õlut valmistada. Jõulud olidki ehk kõige "märjemad" pühad. Kesvamärga pruuliti siis nii palju, et jätkuks vähemalt kolmekuningapäevani, paremal juhul küünlapäevanigi. Vanemal ajal oli teiseks tähtsaks õlletegemise puhuks mihklipäev, kui peeti lõikuspüha. Kevadistel ja suvistel tähtpäevadel ei olnud õlle osakaal nii suur, erandiks muidugi jaanipäev. Pulmades, matustel ja jootudel on õlu omanud olulist rolli pidutuju tekitaja või siis vastava meeleolu kujundajana. Viimase 150 aasta jooksul hõivas selle koha järk-järgult ostualkohol. Oma olemuselt on õllevalmistamine väga konservatiivne nähtus ning püsinud oluliste muutusteta tänini. Enamasti pruulis õlle peremees või vanaperemees. Vana ja laialt levinud uskumuse kohaselt kandub toodetud ainesse üle ka tootja isiklikke omadusi, sellesse pannakse osa hingest. Naisi tavaliselt õlleteo juurde ei lastud, kuid on teada ka üksikuid üle valla
1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetväljapõhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2. Elektrimahtuvus-laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fii-q Võrdeteguriks on 1/C C=q/fii. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaali ühe ühiku võrra. C/v=F(farad) 3
Suure-Jaani Gümnaasium Mürgid Referaat Jan-Erik Jegorov 11. klass Juhendaja õpetaja Evelin Maalmeister Suure-Jaani 2015 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Taimsed mürgid........................................................................................................................4 1.1 Jugapuu.............................................................................................................................4 1.2 Näsiniin........................................................................................
Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks. Magnetväli Voolude vastastikune mõju Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata.Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nimetatakse magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper`i seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F = k1 B I l sin"alfa" , kus võrdetegur k1 = 1. Liikuva laengu väli, Biot-Savart Laplace seadus Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdL sina*1/r ruut
6) Liigutuslik funktsioon. Ripsmete ja viburite valgud (tubuliin). Lihasrakkude valgud (aktiin, müosiin). 7) Kaitse funktsioon. a) aktiivkaitse valgulised antikehad, võõrorgaanika vastased antikehad. pH regulaatorvalgud, verehüübimisvalgud. b) passiivkaitse valgulised katted vill, suled, soomused, karvad. 8) Toksilisuse funktsioon looduslikest ühenditest on teatud valgud kõige mürgisemad. Bakteritest botuliini, botulismi tekitaja. Botoks ravi halvata närvi ülekanne lihaste vahe, miimilised lihased halvata, nägu muutub siledaks aga emotsioone ei saa enam väljendada, mõne aja jooksul süsteem jälle taastub. Taimedest kõige mürgisemaks valguks on ritsiin. Seentest kõige mürgisemaks valgust on amanitiin, falloidiin. Kõige mürgisem valk loomadel on kerakala valk tetrodotoksiin. 9) Detoksifikatsiooni funktsioon valgud võivad pöördumatult siduda teatud kahjulikke ühendeid. a) raskmetallid.
peensoole vähki, 1,1 korda piimanäärmete vähki. Meeste seas kutsub klooritud vee tarvitamine kopsuvähki haigestumise suurenemise tõenäosust. Ja kõikidele ühine tagajärg on vananemise kiirenemine 30%.robleemi lahendamine vee keetmise ja setitamisega on väheefektiivsed. Keetmisel hukkuvad viirused ja parasiithaiguste tekitajaid, kuid bakteriaalsete eoste hävitamiseks pea vett keetma vähemalt 5 minutit. Kuid näiteks viirusliku hepatiidi tekitaja hukkub palju kõrgemate kraadide juures kui on vee keemistemperatuur. Keetmisega ei ole võimalik kõrvaldada kõiki sooli, rauda, kaadiumit, elavhõbedat ja nitraate. Kloor ja selle ühendid hakkavad pikaajalisel keetmisel reageerima teadmata koguse orgaaniliste ühenditega, moodustades vähkitekitavaid soolaühendeid. Seega võib vee pikaajaline keetmine selle omadusi kooguni halvemaks muuta. Kõige lihtsam ja kindlam on pöördosmoosiga kaasaegsete filtrite kasutamine.
majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läheb arvesse turgude kasutamise kulud ja muud institutsioonidega seonduvad kulutused. 2. Pigou maks, definitsioon, näide (2 p.) ● Pigou maks ehk keskkonnamaks on sotsiaalselt optimaalse koguse juures rakendatav tootemaks, mille puhul maksumäär võrdub sotsiaalse piirkulu ja erapiirkulu vahega. Maksuga internaliseeritakse negatiivsed välismõjud ehk muudetakse välismõjude tekitaja sisemisteks kuludeks. ● Näide: Heaks näiteks võib tuua mõned aastad tagasi populaarse teema, milleks oli automaks. See tähendas, et kui su auto reostas kahjulike kemikaalidega loodust rohkem, kui riik oli kvoodiks määranud tuli maksta selle eest nö „karistustasu“. Selle eesmärk oli lisaks raha saamisele suunata inimesi ostma uuemaid ja keskkonnasõbralikemaid autosid. Hetkel seda küll ei rakendata, ent suund on keskkonnasõbralikkuse poole
Akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5%, Tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja Koldetuhk 3,7%, Meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid 0,1%, Muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms 0,6%. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. Omavalitsused on korraldavad kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõttu. Vastuvõtupunktides on erikonteineritega lukustatud ruum
objektiivne kriteerium: kas asjaolu mõjutamine oli võlgnikule kohane või mitte. Seega kui mingit kohustuse rikkumiseni viivat asjaolu ei saanud võlgnik personaalselt küll mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võib temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Süü (VÕS §-d 104, 1050) VÕS kehtib süü presumptsiooni põhimõte. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamisest süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tahtlust defineeritakse kui tulemuse teadmist ja tahtmist, olles teadlik teo õigusvastasusest. Eristatakse otsest ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse puhul on teo tegija näinud oma teo tagajärgi ette ja soovinud nende saabumist
Seadus tagab isikule, kelle mõnda sellist õigust on õigusvastaselt ja süüliselt rikutud, seadusjärgse hüvitusnõude kahju tekitanud isiku vastu 149. Õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: teo koosseis (kaitstud õiguse rikkumine ja kahju seotus sellega), õigusvastasus (õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine); süü olemasolu (süü vorm ja deliktivõime) 150. Kohus lähtub kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel kahju tekitaja süü olemasolust. 151. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi; kannatanu nõustus kahju tekitamisega, v.a juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega.Õigusvastane ei ole ka isikuõiguse rikkumine, kui see on
Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, nende töövõime langeb. Selgita stomatiidi olemust. Suu-limaskesta põletik – Tekitaja herpes simplex-viirus – Primaarinfektsioon, mille üldnähtudeks on palavik, halb enesetunne ja peavalu. – Herpeseville leidub põskede limaskestal, huultel ja keelel, sageli lõhkevad need kiiresti ja jätavad väikese erosiooni. – Igemed on punetavad, tursunud ja sageli veritsevad. - Suu on väga valulik ning laps keeldub toidust. – Paraneb iseenesest, palavik langeb 4 päeva pärast ning villid hakkavad kaduma peatselt selle järel. Milles seisneb tsöliaakia olemus?
väheneb. Kolmandaks pankade konservatiivne laenupoliitika. Üks osa tarbijaid, kes on kaotanud lootuse kodulaenu saada, suunab koduostuks säästetud omakapitali tarbimisse. Selle tulevikuks säilitamine on riskantne. Lisaks jäävad neile, kes on kavatsenud kodu soetada ja harjutanud pangalaenu tagasimakseid kokku hoidma, aga ei ole laenu saanud, suured summad tarbimiseks alles. Neljas ja ilmselt põhiline ostuhulluse tekitaja on psühholoogiast tuntud tõde: kui kaupmees suudab luua defitsiidi tunde (ainult ,,hulludel päevadel" allahindlus 60%; kaupa on piiratud kogustes; pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub!), siis tarbija valib suure tõenäosusega ostukäitumise, tekib ostupalavik. Kuid kindlasti võtavad Eesti praegust majanduslikku olukorda tõsiselt paljud inimesed. Nad mõistavad kriisi saabumist. Ilmselt ei sõida nad enam autoga nii palju kui pool aastat tagasi. Kasutades rohkem ühistrantsporti
ravimitööstus on geenitehnoloogia arengust väga huvitatud, kusjuures just ravimitööstus on selle arengu teerajaja. Tänaseks on ravimiteadus jõudnud diabeedi ravis kasutatava insuliini GMO-bakteri ja hemofiilia raviks mõeldud GMO-raku loomiseni. 2006. aastal jõudis müügile insuliini aerosool, samal aastal saadi valmis esimene viiruskasvajate vaktsiin - papilloomiviiruse-vastane vaktsiin GMO-pärmirakkudes. Mullu jõudis Eesti turule vaktsiin emakakaelavähi tekitaja HP-viiruse vastu, vaktsiini tootmises kasutatakse GMO-rakkusid. Geenitehnoloogia tormilise arengu teel seisab Talpsepa sõnul aga tõsiasi, et veel ei osata geene n-ö otse elusorganismidesse viia. "Ravimitööstus panustab suuresti sellele, et muuta häid valke veelgi paremaks," märgib Talpsep. "Rekombinantsete valkude osatähtsus ravimiarenduses üha suureneb, maailma farmaatsiafirmade müügikäive kasvab eelkõige vaktsiinide ja biomolekulaarsete
· Ennast ja teisi austav · Elutark, enesekindel ja julge · Reaalse maailmavaatega · Loov, originaalne, paindlik ja avatud · Töökas, aktiivne ja sõltumatu · Eelarvamustevaba, siiras ja usaldatav · Rõõmsa- ja huumorimeelne, kelle naljad pole vaenulikud ja iroonilised. Personalitöötaja on: -Personalipoliitika kujundaja, hoidja ja edasiarendaja -Muutuste ettevalmistaja, nõustaja ja käivitaja -juhtkonna ideede elluviija ja uute ideede tekitaja -töö-ja infokorralduse hindaja ja reglementeerija -töötajate ja nende ametikohtade hindaja -arendaja ja koolitaja -informatsiooni koguja arengukavade, plaanide jm vajalike dokumentide ja andmete kohta -kokkuvõtete ja aruandluste koostaja -distsipliini hoidja ja motiveerija -töösuhete vormistaja ja töötajate üle arvestuse pidaja. Ideaalseks personalijuhiks sobib tasakaalukas isiksus, kellel on eelpool loetletud tunnusjooni
Valik: kaks korda ööpäevas vaja võtta, toime saabub juba kolme päevaga KT: GI trakti nähud (iiveldus, oksendamine, isutus), nahareaktsioonid (lööve, nõgestõbi). Aeg-ajalt kandidoos; harva leukopeenia, granulotsütopeenia, trombotsütopeenia, kõhuvalu, kõhulahtisust, stomatiit, glossiit. Nõrkus, väsimus, unetus. 4. Selgita mis on retsidiveeruv UTI? UTI kordumine. Infektsiooni tekitaja ei olnud antibakteriaalse ravi suhtes tundlik. UTI retsidiivi põhjustaja on sama mikroob. Korduvate UTI-de riskitegurid: seksuaalne aktiivsus, kontratseptsiooni kasutamine, madal östrogeenide tase, pärilik eelsoodumus ja lühike ureetra-anus’e vahemaa. 5. Miks tuleb rasedal patsiendil asümptomaatilist bakteriuuriat ravida? Kuna rasedad kuuluvad UTI tekke riskikontingendi hulka. Ravimata asümptomaatilise bakteriuuria
3. TAGAJÄRJED 3.1. Suur Depressioon 1929. aasta krahh viis Kuldsed kahekümnendad ootamatule lõpule. Aktsiahindade langus põhjustas pankrotte ja raskeid makromajanduse probleeme, sealhulgas krediidi kokkutõmbumine, ettevõtete sulgemine, töötajate lahtilaskmise, pankade raskusi, rahapakkumise languse ja muid masendavaid majanduslikke raskusi. (Wall...) Kuigi Wall Streeti krahh ei ole ainuke Suure Depressiooni tekitaja, peetakse seda suurimaks mõjuavaldajaks järgnevatele sündumustele. Seda saab peeta aga suurimaks majanduslikuks depressiooni tekitajaks. Krahhi tagajärjed on aga kohutavad peaaegu kõigile. See pühkis maa pealt miljardeid dollareid ja see masendas koheselt tarbimist. (Wall...) 3.2. Euroopa 1930. aastal levis Ameerikas alanud majanduskriis Euroopasse, kus eelkõige sattusid löögi alla nõrgema majandusega kontinendi ida- ja keskosa riigid. Kõige raskemal kujul tabas
akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7% meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid 0,1% muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms 0,6%. – Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. – Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. – Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. – Omavalitsused on korraldavad kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõttu
paljunemisorganid (nt. teraviljade nõgipead) Mumifitseerumine haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja säilivad pikemat aega näiteks viljapuude külge rippuma jäädes (nt. puuviljamädanik) Lehtede enneaegne varisemine lehed varisevad enne vegetatsiooniperioodi lõppu kas taimehaiguste (nt. sõstra-lehevarisemistõbi) või ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu. Sama võib juhtuda ka pestitsiidide ebaõige kasutamise korral 3. Taimehaigused tekitaja alusel 2 1. Seened kõige laiemalt levinud. Enamik haigustekitajaid seeni on mikroskoopilise suurusega. Seentel ei ole klorofülli ja nad toituvad elavate taimede kulul või surnud orgaanilisest ainest. 2. Ainuraksed - 3. Bakterid bakteritest põhjustatud taimehaiguseid nim. bakterioosiks. Eestis on bakterioose seenhaigustega võrreldes tunduvalt vähem
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne
4) sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel). 5) Pasteur märkis esimesena ka aeroobste ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. Pasteur arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Ta töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. 30. Robert Koch.Kochi postulaadid Koch tõestas siberi katku tekitaja näitel, et haiguse põhjustajaks on Bacillus anthracis, kelle puhaskultuuri süstimisel tervetele loomadele areneb välja siberi katk. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks. Esimene tardsööde keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. Bakterite värvimine mikroskoopimisel. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. Kochi postulaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
