Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine TEISMEIGA Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.TEISMEIGA............................................................................................................................4 2.EELTEISMEIGA.................................................................................................................
Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida. Va...
Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Tütarlastel algab ja lõpeb murdeiga varem, kui poistel. Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne kõpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv. Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Vanuseliselt loetakse tütarlastel puberteedi alguseks 9.-13. aastat, keskmiselt 11.a. ja poistel 10.-14. aastat, keskmiselt 12.a. Hilinenud puberteediks loetakse, tütarlastel > 13.-14. a., poeglastel >15.-16. a. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired. Murdeeas ägen...
*kainikuiga- Iseseisvuse oluline suurenemine. Selle vanuseastme arengulesanne on trmu, tkuse, kohuse ja vastutustunde kujundamine. *murdeiga- ehk mrsikuiga thistab lapseea lppu. Sisemised ja vlimised vastuolud, konfliktid, trkav iseseisvus ja takerdumine lapseplve. Perioodi arengulesanne on oma identiteedi leidmine. Aru saada kes ma olen ja kes ma tahan olla jne. Seksuaalse mina otsimine, kuidas inimene tajub enda sugupoolt missugused igused kohustused sellest tulenevad. *noorukiiga- teismeiga. Vastuolud ja probleemida aga suudetakse neid ise selgemalt lbi melda, analsida ja tulevikuvljavaateid kaaluda. Langetatakse juba kindlaid otsuseid oma tuleviku suhtes, sageli hakatakse selle plaani teostamiseks ka juba samma astuma. Tusab huvi maailmas toimuva vastu. Suhete areng. 4) Kasvatus- inimese arengu sihikindel suunamine ja mjutamine, vimaluste pakkumine igaklgseks arenguks. 5)Vanemate kasvatuslesanded * Turvalisuse tagamine, eeskujuks olemine, normide ja vrtuste esindamine,
TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju
Nautlev totenism-võib tappa ja süüa. Loobuv totemism-tootem asja ei tohi tappa ega süüa. Askees ja selle erivormid Askees- keha piinamise kaudu jumaliku valgustatuseni jõudmine Positiivne askees- söögi, joogi jms liialdused Negatiivne askees- toidust, joogist, rääkimisest, pesemisest, vahekorrast loobumine Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi Riitused, mis aitavad viia inimese ühest sotsiaalsest või seksuaalsest seisundist teise. Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse naises läbi puhastuse. Kui laps sünnib tehakse puhastus rituaalid emale. Järgmine aste on täiskasvanuks saamine. Riietus annab aimu kas on täiskasvanud või laps
sarnanemisele. Me tahame kuuluda gruppi ja need kes seda ei oska, mõtlevad teistmoodi ja julgevad oma arvamust ka välja öelda, satuvad sageli noorukieas kiusamise ohvriks. Kiusajad on tavaliselt see vaikiv enamus, kes ei julge välja astuda ja öelda: `' Nii ei tohi''. Ka täiskasvanutele on raske teise inimese eest välja astuda. Samas on hoiatatud, et need, kes `'vooluga kaasa'' lähevad võivad täiskasvanute maailmas langeda veel suuremate kuritarvitamiste ohvriteks. Teismeiga on enamikele väga raske. Tuleb saada täiskasvanuks ja välja mõelda, mida elult tahetakse ja tekivad küsimused- Kes ma olen? Mis on minus erilist? Paljud ehk ei leiagi oma tõelist `'mina'', sest on terve elu püüdnud sarnaneda kellegi teisega. Siiski on kogu see protsess vaja omal nahal läbi elada, kuna just siis suurendame edaspidises elus vajalikku kogemustepagasit. Mina arvan, et selleks, et tänapäeva ühiskonna massides läbi lüüa, tuleb
"Kuristik rukkis" Raamatu autoriks on Jerome David Salinger, pärit Ameerikast. Ta suri tänavu aasta jaanuaris, olles 91aastane. Raamat "Kuristik rukkis" avaldati 1951. aastal, Eestis 1961. aastal. Teos räägib teismelisest poisist Holden Caulfield'ist kes vihkab kõike mida vihata võimalik on. Talle ei meeldi miski, ning kõik käib talle närvidele. Holden ei suuda omale sõpru saada, kuna poisi vaated elule on hoopis teistsugusemad kui tema koolikaaslastel või perel. Raamat on kirjutatud mina-vormis, ning alguslehtedel jääb mulje et nooruk on teiste suhtes üleolev ja lihtsalt ärahellitatud kuna tema vanemad on väga rikkad. Üsna pea selgub aga et ta ei pea ennast teistest paremaks ja üritab sulanduda teistega ühte. See kujuneb talle aga päris keeruliseks ning üritus teistega ühte kuuluda kukub läbi. Raamatu lõpuosas suudab ta küll teistega mõistvam olla, kuid üldjoontes jääb tema suhtumine ellu ...
Mida annab inimesele haridus? Inimene õpib sünnist saati. Julgen väita, et haridustee algab juba lasteaiast. Esimeste mänguasjadega kaasneb nuputamine ja loogika kasutamine. Pärast lasteaeda suundume me põhikooli, kooliastmesse kus toimub enamus inimese kujunemisest. Uued sõbrad, teismeiga ja võibolla ka esimesed armumised. Selles elufaasis omandame me haridusliku baasi millega suundume edasi oma valitud teele, olgu selleks siis kas gümnaasium või kutsekool. Soovi korral läbime ka ülikooli. Just nii kulgebki meie haridustee. Eesti Vabrariigis on haridus tasuta ja väga kõrgelt hinnatud nagu ka vanal ajal. Haritud inimene ei künna ega kaeva kraave kätega, vaid aitab nõuga, ehk teeb mõttetööd. Keskajal tuldi maalt linna õppima ja palgati eraõpetajaid
lastel endil kergem elus pärast edasi saada. Olen sellest aru saanud, sest oskan alles nüüd raha õigelt hinnata, kus seda napib ning endal ka algelised töökogemused olemas. Suur vahe on rahal mis on ise teenitud, või niisama taskurahaks saadud. Eelnevale toetudes ütlen ka seda, et kasvatus ja kasvamine peab olema omavahel kooskõlas. Lapse kasvatus oleneb täielikult lapse kasvamisest. Kui laps on jõudnud teisme ikka, pean ma sellega ka arvestama. Iga laps elab oma teismeiga vastavalt oma iseloomule üle ning kõik oleneb ka sellest, kui mõistvad on vanemad. Mina kui tulevane isa tahaks, et minu lapsed elaksid minust sõltuvalt oma teismeea võimalikult valutult üle. Kasvatusmeetoodid on asjad, mis võivad olla järgimiseks, kuid mina ei pea vajalikuks nina raamatus istumist ning täpseid soovitusi järgida. Kõige paremaks kasvatusmeetoodiks ütleks mina, et on kõikide vahepealne. Kogu aeg ei saa raiuda ühte ja
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Maailmas elab peaaegu 7 miljardit inimest. Iga üksikisik on mingil viisil ainulaadne, mis mõne inimese arvamuse kohaselt on ideaalne, kuid sellegipoolest üritab enamik populatsioonist kellegagi sarnaneda või kedagi matkida. Ka viimastel sajanditel tekkinud subkultuurid põhinevad kellegi arvamuste, maailmavaate, elustiili ja kõige sagedamini just välimuse jäljendamisel. Tänapäeval on tänavad täis emosid, punkareid, metalliste ja muid muidu silmatorkava välimusega inimesi, kuid kui algselt olid nad originaalsed ja huvitavad, siis praeguseks on nad sulandunud halli massi, sest neid on lihtsalt liiga palju. Parem oleks olla originaalne, mitte matkida kedagi teist, tegutseda enda tõeliste tõekspidamiste järgi ja olla täpselt selline nagu hing ihkab. Samas aga sunnib tänapäeva inimkond üksteist jäljendama või teistelt ideid kopeerima. Näiteks võib ju mõelda, et kui riided, mid...
Õe-venna suhte etapid- koos üleskasvamine Rohkem suhtlemist, kui väike õde-vend umbes 3-4a (mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks) Õe-venna suhte etapid- koos üleskasvamine Agressiooni juhtumid vähenevad ( kuid nääklemist tuleb ikka ette) Konfliktid näiteks, asjade omamise teemadel Õdede-vendade vaheline agressioon ja konfliktid on seoses vanemate- vahelise agrssiooni ja konfliktidega. Õe-venna suhte etapid- teismeiga Olulisi ühiseid jooni ei ole uuringutes selgunud Suhete olemus võib varieeruda väga lähedasest ja soojast kuni väga külma ja ükskõikseni Õe-venna suhte etapid- teismeiga Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoops tema kaitsmine) Konfliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi), territoriaalsuse teemadel Õe-venna suhte etapid- noorukiiga Võib olla õe-venna suhetes madalseis
Erinevate Tubade Klubi uksed avati kell 12 ja suleti keskööl. Kõik võisid tulla ja minna, nagu soovisid. Jim muudkui luges. Kuulajad viskasid vaasi münte, mille eest lõpuks "Kehade mets" ka trükiti. „Kehade mets“ pälvis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 3. koha. Jimi isa on Ghanast pärit Kofi Ashilevi, kes sattus nõukogude perioodil Eestisse merekooli õppima, vahendab Menu. «Kui tuli teismeiga ja hakkasin päriselt tajuma seda, et ma väga eristun tänavapildis kõigist ümbritsevatest inimestest ja pidin selle kõigega tegelema psühholoogiliselt ja emotsionaalselt, siis see oli see aeg, kui ma päriselt tundsin vajadust saada mingit tuge isa poolt või taju isaliini suhtes, aga seda ei tulnud. Siis ma ei tahtnud seda ka ise minna otsima, ma olin põhimõtteliselt otsustanud, et mul
Kognitiivne areng Kas areng on astmeline? Baldwin 20.sajandi algul o Intellektuaalsel arengul on võimalikud astmed. Areng ei seisne selles, et laps lihtsalt areneb, vaid muutused toimuvad mõtlemises. Sellega saame eristada astmeid. o Astmed: sensomotoorne, loogika sarnane, loogiline, hüperloogiline mõtlemine. Flavell. Kuidas astmeid defineerida: 1. muutus on kvalitatiivne – nt väikesed lapsed hakkavad mingil hetkel meenutama, mis on millalgi toimunud. Pildid, mida näeb, hakkavad meelde jääma. Tal tuleb see nähtu meelde ainult sellisel kujul, nagu ta seda kunagi näinud on. Ühel hetkel on ta võimeline seda mälupilti ise ümber kujundama. Väike laps ei pruugi oma ema ära tunda, kui ta tuleb juuksurist. Noor i...
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik ...
Kriitiline periood - väljaspool mingit vanusepiiri enam mingi võimekus ei arene. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng. Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga. Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega. Arengupsühholoogias kaks erinevat seletusviisi: 1.Seletused lähtuvalt kasvu- ja evolutsioonibioloogiast. 2.Erinevate kultuuride mõju arengule. Kaasaegsed teooriad seovad nii pärilikkuse kui keskkonna (kultuuritaust). Pärilikkus-bioloogia arengus oluline J.J. Rousseau (1712-1778) : "looduslik" teooria. Lapsed loomult head ning ei vaja normaalseks arenguks moraalseid juhtnööre ega piiranguid. Kasvatus ja kogemus pole
ning nooruk isoleerub, tunneb, et teda ei mõisteta, et ta on mahajäetud, võõrandunud. Protsess on valulik kõigile osapooltele. (Mangs, Martell 2000:313 - 314) 5 2.1.2 Sõbrad ja iidolid Varase noorukiikka ja keskmise noorukiikka kuulub objektist loobumine ja selle leidmine. Intsestiliste armastusobjektide mahalaadimine viib selleni, et „vabalt voolav objektiliibido“ muutub kättesaadavaks uutele objektidele. Mida tugevam on teismeiga seotud infantiilsete suhetega, seda tugevam on mäss ja seda innukamalt püüdleb nooruk uute objektide poole. (Mangs, Martell 2000:315) Nooruk püüab leida suhteid nii omaealiste kui ka täiskasvanutega. Samast või vastassoost kaaslase valik on ikka veel peaasjalikult nartsissistlik. Nartsissistlik sõprus avaldub sageli vastastikuses onanismis, mööduvas homoseksuaalses käitumises, vastastikuses vaatamises, õrnusetunnete ja heatujulisuse idealiseerimises, kuid ka
kaisutada ja hellitada. Uuringud viitavad sellele, et oksütotsiin aitab jõuda ka paremini orgasmini. Sellepärast on naistele oluline eelmäng, et puudutus aitab vallandada oksütotsiini naiste kehas, mis omakorda soodustab orgasmini jõudmist. Siit võib püstitada hüpoteesi, et seks armastatud partneriga on palju rahuldust pakkuvam, kui juhuseks võõraga. Kasutaud allikas: Buduaar Armumine on imetabane tunne ja normaalne nähtus vanusest sõltumata. Varajane teismeiga on imetlemise, iidolite ja fanatismi aeg. Otsitakse inimest, keda ülistada; kedagi, kellel on omadused, mida tahaks endale; kedagi, kes tõstaks eneseteadvust. Senitundmatutes hingesügavustes tärkavad erinevad tunded: üksildus, tõeline sõprus, armastus. Iseseisva tundeelu tekkimine muudab suhtumist oma kehasse ja ümbruskonda, oluliselt suureneb vajadus nii sõprade kui ka armastuse järele. Armumishood ja sõpruskontaktid on teismeeas sageli lühiaegsed, katkedes üllatavalt kergesti.
Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng......................................
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hil...
jagusaamiseks ta peab tegema inimsuhteid ja tundemaailma ahendavaid kompromisse. Psüühilise häire puhul on tegemist arengu peatumise või koguni taandumisega varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1.Perekonna osas--madal sotsiaal-ökonoomiline status ja väga palju lapsi juba enne perekonnas olemas
Sellist kohtlemist on kogenud nii tüdruk kui poiss, nii koduse hooleta kui hellitatu, nii tõrjutu kui eeskujulik. Erinev on aga reaktsioon ülekohtule. Esiteks reageerivad stressi- ja kriisiolukordades erinevalt tüdrukud kui ka poisid. Teiseks aga olenemata soost, erinevaisse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvad õpilased. Kolmandaks, poiste käitumishäired ilmnevad nooremas eas kui tüdrukutel, seega on käitumisprobleemidega poiste arv tüdrukutega võrreldes ennem teismeiga suurem, hiljem tüdrukud jõuavad oma käitumisega järele (Aavik 2008), mistõttu käitumisprobleemidega tüdrukute ja poiste arv ühtlustub. Soost, staatusest ja vanusest olenemata tunneb aga konfliktis 7 osalev nõrgem osapool end ebakindlalt, reageerides selle varjamiseks ka vastavalt ehk probleemselt. Samas nii õpilase kui õpetaja ägedama vastureaktsiooni põhjustab soov end kehtestada
Lapse arengukeskkondadeks on üldjuhul perekond, kaaslaste rühm, elukeskkond, sh ka lasteaed ja massikommunikatsioon. Lapse eneseväärikuse ja –kindluse arendamisel etendab rolli efektiivne suhtlemisoskus. Üsna suure tõenäosusega kujuneb lapsel välja positiivne enesehinnang kui temaga arvestatakse ja küsitakse ka tema arvamust erinevate asjade kohta ning kaasatakse teda otsustamisprotsessi. Kahtlemata võib proovikiviks saada teismeiga, mis võib olla rakse nii lapsele endale kui ka vanematele. Selles vanuses hakkavad noored püüdlema iseseisvuse poole, võtma riske ning eksperimenteerima suhete ning elustiiliga. Lisaks lapse varajasele arengule saavad hiljem määravaks ka tema elukogemused ja kaaslaste mõju. Tähtis on see, et laps saab perekonnalt kaastunnet ja mõistmist. Samuti tuleb teda õpetada oma tunnetega küpselt hakkama saama. Sellist tuge saanud lapsed on üldjuhul paremini ette
- Nimisõna-eelistus kui keeleliste erisuste peegeldus? - Nimisõna-eelistus kui suhtlema õppimise viis erinevates klt-ides. Auto kui objekt, auto kui sotsiaalsete suhete koondkuju nt. Lääneriikide lapsi suunatakse objektide poole, Ida-Aasia lapsi suunatakse objektidevaheliste seoste poole. Üleminekustaadiumid - Kohutavad kahesed. Kasvatuseesmärgiks laste iseseisvumine, mitte teistega kohanemine ja harmoonilise sotsiaalse grupi osaks saamine. - Teismeea mässumeelsus. Teismeiga näib olevat seostatud vägivallaga. Traditsionaalne vaade – hormoonid. Universalism – teismeiga on eristuv eluperiood. Valdav enamus kultuure ei eelda, et teismelised käituksid väga sõnakuulmatult. Teismeea ülesanded: kohaneda täiskasvanurollidega, rollide paljusus viib omakorda hilisema iseseisvumiseni. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: (1) kooli lõpetamine, (2) kodust lahkumine, (3) rahaline iseseisvumine, (4) abiellumine, (5) vähemalt ühe lapse sünd.
trummi ise ja see on püha asi ja selles on vägi sees. Põhjamaades kasutatakse punast kärbseseent. Ei ole päritav, aga võib olla. · Preestrid-on olemas oma kindel ametiriietus ja millest erineb teistest seal oleneb väline vorm. On ka olemas preestrinnad(naispreestrid) Üleminekuriitused(rites de passage) Riitused, mis aitavad viia inimese ühest sotsiaalsest või seksuaalsest riitusest teise. Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse naises läbi puhastuse. Kui laps sünnib tehakse puhastus rituaalid emale. Järgmine aste on täiskasvanuks saamine. Riietus annab aimu kas on täiskasvanud või laps
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt ...
3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4. edukus vs alaväärsus algkooli iga, 7-12 aastat; laps läheb kooli ja talle on oluline kompetentsuse tunde kogemine, õppimine peab hakkama edu tundega, et ma saan hakkama; oluline on 1. õpetaja; edutunde aluseks on positiivse arengu tunnustamine. 5. identsus vs rollihämasus teismeiga, kas tekib terviklik eneseteadmine või endas kahtlemine; mängivad olulist rolli kaaslased ja sõbrad, vanemate roll kahaneb veelgi; hakkab kujunema identiteet, oluline on ka eduelamus ja lapse aksepteerimine ning tunnustamine talle oluliste inimeste poolt; vanem peab olemas olema. 6. intiimsus vs isoleeritus noorusiga gümnaasium ja kõrgkool; tekib valmidus püsisuhteks;
rääkis hoopis teisel pool oleva Olegiga autodest. Kui minul Siimuga jutt otsa sai ja väike piinlik vaikusehetk tekkis, ei teinud ta mitte midagi, et mu sealoleku aega pikendada, tõusis hoopis ise püsti ja läks Evelyni ning Kristeliga vestlema. Ma oleksin nagu noa rindu saanud. Aga äkki ta häbeneb, et mõni märkab tema tundeid minu vastu, sellepärast ei julgegi minuga juttu rääkida?" (A. Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 125). Nagu ka teostes, nii on ka reaalses elus teismeiga aeg, mil armutakse ja tekivad esimesed suhted. Siiski on surmaga lõppevad suhted haruldus, pigem lõppevad suhted erinevate huvide tekkimisel või tunnete kadumisel. Tihti kujutatakse oma kaaslast ideaalsemana, kui ta tegelikult on, ning lõpuks kaaslase vigu nähes pettutakse ja saadakse haiget. Hiljem muutuvad ootused kaaslase suhtes realistlikumaks ja ka suhted muutuvad püsivamaks (www.estl.ee, 2013). 3. PROBLEEMID 3.1. Meelemürgid
Oma uurimustes keskendus lastekasvatusprobleemidele, indiviidile, kultuurile uuris ka imetamisprotsessi Välitöö kaheksas erinevas ühiskonnas Coming of Age in Samoa (1928): Kas teismelisi vaevavad probleemid tulevad east või ühiskonna/kultuuri mõjudest? Teismelisus Samoal erines Ameerika noorte omast mässumeelsuse, psühholoogilise stressi ja segaduse asemel ühtlane ja rahulik üleminek lapseeast täiskasvanuikka Suunas tähelepanu sellele, et teismeiga kui frustreeriv aeg ei pea paika igas kultuuris see stress ei ole bioloogiline nähtus, vaid tuleneb kultuurist sai kriitikat, et läks Samoa saarele oma eelkujunenud arvamusi tõestama (hüpotees mõjutas uurimistulemusi) Euroopa Struktuurfunktsionalism Strukturalism Otsib korrapära sotsiaalsetes suhetes Huvitab rohkem mõttestruktuur kui ühiskonna
Õppimisel esimene eesmärk teada saada iseenda või lähedaste kohta. Tegelt palju teada ei saa, saab igasugu oletusi ainult. Arengupsühh ei paku eriti palju lahendusi vaidpigem rohkem eri variante ja ... suundi. Seonduvad teadusharud - põhiline on bioloogia. Põhjuseks on arenguprotsess, mis hõlmab tugevalt bioloogilisi parameetreid, ei ole võimalik AP-d käsitleda bioloogiast lahusolus. (puberteet on bioloogiline, teismeiga on psühholoogiline) Areng - peegeldab erinevaid indiviididiga asetleidvaid muudatusi alates munaraku viljastamisest kuni surmani. Muutustel on korrapära, see on oluline. Neil on kindlad tunnused. Bioloogiline areng on sõltumatu protsess, toimub niikuinii. Areng jaotub kaheks: ontogenees, fülogenees. Ontogenees - isendi areng. Üksikorganismi areng munarakust kuni loomuliku surmani. Seda mõistetakse siin bioloogilise arenguna. Fülogenees - liigi areng. Ontogeneesis on neli järku:
· Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kognitiivne areng teismeeas · Bioloogilised ja kultuurilised tähised · Suguküpsus · Bioloogilise ja kultuurilise küpsuse vahe 7-9 aastat · Kiired muutused füüsilises arengus · Suur varieeruvus sugude vahel ja sees · Suguküpsus tüdrukutel ~2 aastat varem · Teismeiga toob kaasa uued õigused ja kohustused · Uued mõtteviisid, mis on tundlikud omandatud elukogemuste ning moraalsete ja eetiliste ideaalide suhtes Keating (1980) teismeea mõtlemise erinevus võrreldes varasemate staadiumidega: · Mõtlemine võimalustest, mis pole koheselt kättesaadavad · Planeerimine, ette mõtlemine · Hüpoteeside kaalumine nõuab üldistuste tegemist, hüpoteeside süstemaatilist läbikaalumist · Mõtlemine mõtlemisest (metatunnetus)
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng-...
ja laste saamisega. Näitas, et teismelise iga pole igal pool tungide ja tormi periood. Suuremad käsitlused K. Lewin teismelist iseloomustavad samased jooned, mis on iseloomulikud marginaalsele isiksususele; selline inimene, kes kuulub mitmesse gruppi, samas nagu ei kuulu mitte kuskile. Samas pole omaks võetud täielikult kummagi grupi pool. A.Bandura osaliselt mõjutab teismeliste käitumist, mis teised inimesed arvavad temast. Ühiskond arvab üldiselt, et teismeiga on keeruline ja nendega on raske hakkama saada ja nii hakkab teismeline ka ise vastavalt käituma. 70ndatest hakkas ilmuma töid, mis näitasid, et tungi ja tormi periood pole iseloomulik mitte kõigile, vaid võib-olla 15% teismelistest. Olukord on muutunud ka sellepärast, et teismelised on ka ise muutunud ja vastavalt sellele, kuidas on neid koheldud. Nt sel ajal muutus jõuliselt ka laste kasvatamise viis muutus väga liberaalseks.
vanemate jutukus; vanemate sotsiaalmajanduslik staatus (jutukus, sõnavara), suhtlemisele orienteeritud stiil vs direktiivne kõne; kultuurierinevused jutukuses ja suhtlemisstiilis; lasteaia mõju lapse kõne arengule sõltub sellest kui palju aega laps lasteaias veedab ja kui palju võimalusi on lapsel lasteaias kuulda endale suunatud kõnet (eriti enne 3ndat sünnipäeva) ARENGULISED ISEÄRASUSED TEISMEEAS Millised märksõnad iseloomustavad teismeiga? Muutused enda sees ja ümber Olulised arengulised ülesanded Suurem risk internaliseeritud (sissepoole) ja eksternaliseeritud (väljapoole) probleemide kujunemiseks. Identiteet ja väärtused Identiteet Eriksoni psühhosotsiaalne teooria o Isiksus areneb kogu elu. o 8 staadiumit, igal staadiumil oma põhiküsimus. Positiivne vs negatiivne lahendus. o Pärilikkus määrab ära kriisi tekkimise ning keskkond määrab kuidas see
Poistel on läbivalt soe suhe pärisisaga, jahe suhe aga onuga Materiaalsed suhted generatsioonide vahel määravad generatsioonidevahelise läbisaamise (ja isiksuse kujunemise), mitte seksuaalne juurdepääs ja armukadedus Margaret Mead (1901-1978) Samoa noorukit kujunemine võrdluses USA noorukite kujunemisega – teismeajaga seotud piirangud on seotud ühiskonna ja kultuuriga. Osutab, et tormiline teismeiga ei ole universaalne, hormonaalsetest muutustest tulenev nähtus, vaid tuleneb hoopis kuluurilistest nõuetest ja piirangutest nooretele Ruth Benedict. Patterns of Culture (1887-1948) Kultuuridele on omased kindlad isiksusetüübid Kwakiutlite ja zunide võrdlus: dionüüsoslik ehk äärmustessekalduv, võistluslik, nautlev kultuur ja apollonlik ehk rahumeelne, äärmusi vältiv kultuur Konfiguratsionalism (Benedict) Kultuur on integreeritud tervik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
